M&M Vara OÜ hagi MAVE VARAHALDUS Osaühingu vastu lepingute osalise tühisuse, põhivõlgnevuse 719 528,00 euro, sissenõutava viivise 2050,16 euro ja tulevikus tekkiva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.07.2018 määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MAVE VARAHALDUS Osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M&M Vara OÜ (registrikood 11223950; asukoht Forelli 11, 10621 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents Kostja: MAVE VARAHALDUS Osaühing (registrikood 10515633; asukoht Pärnu mnt 160, 11317 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.07.2018 määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta hageja 23.07.2018 taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.M&M Vara OÜ (hageja) esitas 23.07.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse MAVE VARAHALDUS Osaühingu (kostja) vastu lepingute osalise tühisuse, põhivõlgnevuse 719 528,00 euro, viivise 2050,16 euro ja tulevikus tekkiva viivise väljamõistmiseks.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka hagi tagamise taotluse, mille kohaselt palub kanda kostjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 24471601 (Tallinna, Kesklinna, Pärnu mnt 160e) kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 250 000 eurot; kanda kostjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 24472001 (Tallinna, Kesklinna, Pärnu mnt 160f) kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 250 000 eurot; kanda kostjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 24471701 (Tallinna, Kesklinna, Pärnu mnt 160g) kantud kinnistule kohtulik hüpoteek summas 250 000 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja 50% osa omanikuks ja hageja juhatuse liikmeks M M . Kuni 12.01.2016 oli hageja teise 50% osa omanikuks ja hageja teiseks juhatuse liikmeks M H , kes suri 12.01.2016. Hageja omandis on erinevad kinnisasjad Tallinna linnas Laki tänaval ja muudes asukohtades väärtuses ca 13-14 milj eurot. Hageja poolset majandustegevust (eelkõige kinnisasjade ostmist) finantseeriti erinevate pangalaenude ja kostja poolt antud laenude arvelt. Alguses oli kostja poolt hagejale antud laenudelt arvestatud laenuintress kõrgem, kuid alates 2009 - 2010. aastast oli poolte vaheliste laenude intressimääraks 3% aasta baasil. Seisuga 31.12.2012 oli poolte vaheliste laenude jääk ca 5 miljonit eurot. Hageja suutis teha kostjale suuremahulisi laenu tagasimakseid. Praeguseks on selgunud, et M H korraldamisel oli poolte vaheliste laenude osas alates 01.01.2013 varasema 3%-lise laenu intressimäära asemel kehtestatud uueks laenu intressimääraks 25% aasta baasil.
4.Vastavad poolte vahelised kokkulepped olid sõlmitud 19.12.2007 laenulepingu 25.07.2013 lisaga nr 6, 20.01.2008 laenulepingu 25.07.2013 lisaga nr 5, 20.01.2009 laenulepingu 25.07.2013 lisaga nr 4 ja 15.01.2010 laenulepingu 25.07.2013 lisaga nr 3, kusjuures kõikidel juhtudel arvestati 25%-list aastaintressi tagasiulatuvalt alates 01.01.2013. Vastavate laenulepingute lisadega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2014. Samuti eksisteerib poolte vahel 30.11.2013 sõlmitud kokkulepe, mille p-s 5 oli kokku lepitud, et seoses laenude mittetagastamisega on hageja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 600 000 eurot. Sellest tulenevalt eksisteerib bilansijärgselt hagejal jätkuvalt kostja ees võlgnevus. Hageja hinnangul on tulenevalt vastuolust heade kommetega tühine alates 01.01.2013 poolte vaheliste laenude osas kehtestatud karistuslik intressimäär 25% aastas, mis on selgelt põhjendamatu, ülemäärane ja liigkasuvõtlik. Hageja hinnangul on tulenevalt vastuolust heade kommetega samuti tühine poolte vaheline kokkuleppe leppetrahvi summas 600 000 eurot tasumise suhtes.
5.Hagi tagamine on põhjendatud. Hageja on seisukohal, et hagi tuleb tagada, kuivõrd vastasel juhul võib kohtuotsuse täitmine hiljem raskendatud olla. Kostja 2017. majandusaasta aruande kohaselt oli 2017. majandusaastal kostjal erinevaid kohustusi kolmandate isikute ees summas 4 962 896 eurot. M H i pärijatele tehti 2016 kuni 2017. a väljamakseid kokku summas ca 500 tuhat eurot, mis üheselt kinnitab, et M H pärijad (eelkõige M H alaealiste laste emad) on huvitatud kostjalt võimalikult suurte summade kättesaamisest, mis aga pikaajaliselt oluliselt kahjustab kostja varalisi huve ja majanduslikke tulemusi. Seega võib käesoleva kohtuvaidluse lõppemisel tekkida olukord, kus kostjal ei ole enam piisavalt likviidset vara, mille arvelt täita jõustunud kohtulahendit. Tuleb arvestada ka, et kostja juhatuse koosseisu kuuluvad E H , A A ja M S V , kusjuures äriregistrisse on kantud nõue, et kostjat saavad esindada kõik kolm juhatuse liiget ühiselt. Samas peab arvestama, et E H
on üksnes 26-aastane ega ei ole varasemalt tegelenud ühegi suurema äriühingu juhtimisega. A A on elukutselt jurist ja tegutseb vandeadvokaadina, mistõttu ta ei jõua igapäevaselt tegeleda kostja juhtimisega. Sellest tulenevalt juhib kostjat peamiselt juhatuse liige M S V , kelle varasemat tegevust on aga iseloomustanud arvukad erinevate äriühingute pankrotid ning paljudele isikutele võlgu jäämised. Sisuliselt kõik M S V osalusega ja tema juhtimise ning kontrolli all olnud äriühingud on lõpetanud pankrotiga ja/või on äriühingu pankrotimenetlus lõpetatud raugemise tõttu enne või peale pankroti väljakuulutamist. M S V varasem tegutsemine ettevõtluses kinnitab, et M S V ei sobi lähtuvalt oma varasemast ärialasest tegevusest ja isikuomadustest olema kostja juhatuse liige. Vastav asjaolu tekitab hagejas põhjendatud kahtlusi kostja valmiduses ja suutlikkuses tulevikus vabatahtlikult täita jõustunud kohtuotsust. Seega on ilmne, et kostjal võib tekkida soov kohtumenetluse ajal oma vara võõrandada ning vältida sellega kohtulahendiga väljamõistetud summade reaalset tasumist. Arvestades ühelt poolt käesoleva hagi esemeks oleva nõude suurust (ca 720 000 eurot) ning teiselt poolt kostja varade suurust ja kohustuste suurust summas 4 962 896 eurot, siis on ilmne, et eksisteerib seaduses sätestatud õiguslik alus hagi tagamiseks.
6.Kohtulik hüpoteek ei takista kostja igapäevast toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma nõue rahuldada. Kohtulik hüpoteek ka ulatub menetluskulude hüvitamise nõudele. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kohtuliku hüpoteegi summa põhinõue (719 528,00 eurot), sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded (2050,16 eurot), tulevikus tekkivad kõrvalnõuded (eelduslikult ca 50 000 eurot) ja menetluskulud (eelduslikult ca 5 000 eurot). Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 24.07.2018 määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamiseks seati: kohtulik hüpoteek kostja omandisse kuuluvale Harju maakonnas Tallinna linnas Kesklinna linnaosas XXXXXXX asuvale kinnisasjale (registriosa nr 24471601) summas 250 000 eurot hageja kasuks; kohtulik hüpoteek kostja omandisse kuuluvale Harju maakonnas Tallinna linnas Kesklinna linnaosas XXXXXXX asuvale kinnisasjale (registriosa nr 24472001) summas 250 000 eurot hageja kasuks; kohtulik hüpoteek kostja omandisse kuuluvale Harju maakonnas Tallinna linnas Kesklinna linnaosas XXXXXXX asuvale kinnisasjale (registriosa nr 24471701) summas 250 000 eurot hageja kasuks. Maakohus määras, et kohus tühistab kostja avalduse alusel käesoleva määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, asendades selle rahaga või pangagarantiiga, 750 000 euro tasumisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole või samas ulatuses pangagarantii esitamisel.
8.Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud eeldused hagi tagamiseks. Hageja taotlus hagi tagamise korras seada kostjale kuuluvatele kinnistutele kohtulik hüpoteek kokku summas 750 000 eurot hageja kasuks kuulub kooskõlas TsMS § 378 lg 1 p-ga 1 rahuldamisele. Hageja on tasunud hagi tagamise tagatise summas 32 000 eurot (TsMS § 383 lg 11). Kohtu hinnangul on hageja nõuet, mille tagamist soovitakse, ning tagamise aluseks olevaid asjaolusid taotluses piisavalt põhistanud. Asjaolud, et kostjal on erinevaid kohustusi kolmandate isikute ees summas 4 962 896 eurot, kostjast tehakse suuremahulisi väljamakseid, mille tõttu võib tekkida olukord, kus kostjal ei ole enam piisavalt likviidset vara, mille arvelt täita jõustunud kohtulahendit, näitab, et hagi tagamata jätmine võib käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamise korral raskendada kohtuotsuse täitmist või selle üldse võimatuks teha. Seega on kohtu arvates vajalik hagi tagamise abinõu rakendamine.
9.Hagi tagamise taotlus on antud juhul põhjendatud ning piisavaks abinõuks TsMS § 378 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 alusel kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale kuuluvatele kinnistutele. Kohus on seisukohal, et hageja poolt taotletud hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvatele kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine ei ole hageja
õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades ka kostja jaoks põhjendamatult koormav ning on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, kuna võimaldab kostjal jätkata kõnealuse vara kasutamist senisel viisil. Samuti ei sea see ebamõistlikke piiranguid vara käsutamisele. Vastavalt AÕS §-le 333 on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.
10.Käesoleval juhul palub hageja hagi tagada summas 750 000 eurot. TsMS § 388 lg 2 esimene lause sätestab, et hüpoteegisummaks on tagatava nõude summa, mis kantakse muu hulgas kinnistusraamatusse. AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohus leiab, et hageja taotlusel on põhjendatud seada hüpoteegid järgnevalt: registriosa nr 24471601 kinnisasjale hüpoteek summas 250 000 eurot; kinnisasjale registriosa numbriga 24472001 hüpoteek summas 250 000 eurot, kinnisasjale registriosa numbriga 24471701 hüpoteek summas 250 000 eurot. Määruskaebus
11.Kostja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
12.Hagi on alusetu ja perspektiivitu. Poolte vahel sõlmiti 25.07.2013 laenulepingute muudatused, mille kohaselt pikendati laenu tagastamise tähtaega ja määrati uueks intressimääraks 25% aastas. Selline muudatuskokkulepe arvestas kokkuleppele eelnevaid asjaolusid (kostja olulist panust hageja majandustegevuse finantseerimise tagamisel), aga ka kokkuleppe hetkel valitsevat situatsiooni – kostja laen jäi endiselt tagamata, oli allutatud pangalaenule ja lisaks tagas kostja oma garantiiga hageja kohustusi panga ees. Laenulepingud ja nende lisad on sõlmitud võrdsete poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusena, millel mh osales aktiivselt ka hageja juhatuse liige M M . Hageja poolt allkirjastas laenulepingu muudatused M M . Seega on M M ise hageja juhatuse liikmena allkirjastanud kokkulepped, mille tühisuse tuvastamist ta nüüd hageja esindajana taotleb. Muuhulgas on hageja võlgnevust korduvalt tunnistanud. Ka Riigikohus on korduvalt esile toonud (lahend nr 3-2-1-108-02), et ainuüksi kõrge intress ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega. TsÜS § 86 lg 2 sätestatud tühisuse alused kaitsevad eelkõige füüsilisi isikuid. Juriidiliste isikute puhul sundolukorda kui sellist, sisuliselt eksisteerida ei saa. Leppetrahvi osas veelgi enam. VÕS § 163 lg 3 sätestab üheselt, et leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.
13.Hagi tagamata jätmisel ei osutu käesolevas asjas tehtava otsuse täitmine raskeks ega võimatuks. Kostja on korrektselt juhitud suur ja edukas ettevõte. Kostja majandusnäitajad on sellised, mis ei anna mistahes alust väitmaks, et ka hagi rahuldamise korral võiks kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Kostja bilansist seisuga 30.06.2018 nähtub, et kostja omakapital enam kui 10 miljonit eurot. Kostja kasumiaruandest perioodil 01.01.2018 – 30.06.2018 nähtub, et perioodi tulemus majandustegevusest on kasum summas 768 285,96 eurot.
14.Hageja väited kostja juhatuse liikmete kohta ei oma selles küsimuses mistahes tähendust. Üheski pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et M S V oleks pannud toime raskeid juhtimisvigu, rääkimata sellest, et oleks tõusetunud vajadus hinnata tema suhtes ettevõtlusvabaduse piiramist. Seejuures muudab M S V i suunal esitatud etteheited eriti küüniliseks asjaolu, et nii enne hagis viidatud pankrotimenetlusi aga ka nende kestel oli M S V i juriidiliseks nõustajaks hageja tänane lepinguline esindaja Eerik Entsik. Seega on mistahes etteheidete tegemine M S V ile väidetavalt kolmandaid isikuid kahjustavatele tegevustele etteheide ka hageja enda lepingulisele esindajale. Samuti on kostjal kolm juhatuse liiget ning neil on ühine esindusõigus.
15.Ebaõige on hageja väide, et kostja dividendide määramine perioodil 2016 – 2017 annab aluse hagi tagamiseks, kuivõrd viidatud ajavahemikus on dividende määratud ja makstud summas ca 500 000 eurot. Kostja jaotamata kasum varasematest perioodidest on suurusjärgus 9 miljonit eurot. Seega on kasumi jaotamine formaalselt lubatav. Väljamaksed ei kahjusta võlausaldajaid. Makstud dividendide arvelt rahuldasid M H e pärijad M H e kohustuse krediidiasutuste ees summas ca 400 000 eurot ning ülejäänud dividende arvelt hoiti üleval pärijaid (sh alaealisi pärijaid) ja täideti teisi pärandvaraga seotud kohustusi. Ajal, mil dividendide määramine otsustati, oli M M M H e pärandvara hooldaja ning dividendimaksed tehti tema täielikul teadmisel ja nõusolekul.
16.Hagi tagamisega tekib kostjale kahju. Kuna vaidlustatava kohtumääruse alusel on seatud kostjale kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid, halvendab see kostja võimekust kaasata enda projektide teostamiseks madala intressimääraga finantsvahendeid. Kostja põhitegevus on temale kuuluva kinnisvara haldamine, üürile andmine ja arendamine. Kostjale ja tema grupiettevõtetele kuulub Tallinnas ja selle lähiümbruses mitmeid arendusfaasis kinnisvaraprojekte. Kinnisvaraarenduste puhul on levinuim ja soodsaim rahastamisskeem omavahenditele lisanduvate vahendite laenamine krediidiasutustelt. Kohtulikud hüpoteegid kinnisvaral tõstavad kostja jaoks rahaliste vahendite kaasamise hinda ja seeläbi tekitavad kahju. Menetluse edasine käik
17.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega jätab hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
20.Tulenevalt TsMS § 377 lg-st 1 on kohtul õigus hagi tagada üksnes juhul, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamist taotleval menetlusosalisel tuleb tagamise vajadust TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada (vt RKTKm nr 3-2-1-132-07, p 13). Hagi tagamiseks pidi hageja seega muutma usutavaks, et hagi tagamine on kohtuotsuse hilisemaks täitmiseks vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda käesoleval juhul teinud.
21.Hageja hinnangul on hagi tagamine põhjendatud, kuna kostja 2017. majandusaasta aruande kohaselt oli 2017. majandusaastal kostjal erinevaid kohustusi kolmandate isikute ees summas 4 962 896 eurot; kostjast tehti dividendi väljamakseid kokku summas kokku summas ca 500 000 eurot ja kostja juhatuse liikme M S V i varasemat tegevust on aga iseloomustanud arvukad erinevate äriühingute pankrotid ning paljudele isikutele võlgu jäämised. Maakohus on leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et kostjal on erinevaid kohustusi kolmandate isikute ees summas 4 962 896 eurot ning kostjast tehakse suuremahulisi väljamakseid, mille tõttu võib tekkida olukord, kus kostjal ei ole enam piisavalt likviidset vara, mille arvelt täita jõustunud kohtulahendit.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eeltoodud järelduste tegemisel rikkunud diskretsioonipiire, kuivõrd ei ole arvestanud kostja majanduslikku seisu täies ulatuses ning on tuginenud vaid kostja kohustuste suurusele, arvestama seejuures kostja vara. Koos hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega on hageja esitanud maakohtule kostja 2017. majandusaasta aruande. Maakohus ei ole arvestanud, et 2017. majandusaasta aruande järgi on kostja varade suuruseks 15 034 394 eurot (käibevara 2 245 398 + põhivara 12 788 996) ning kohustiste suuruseks 4 962 896 eurot (lühiajalised kohustised 1 734 857 ja pikaajalised
kohustised 3 228 039 eurot). Kostja omakapitali suuruseks on seega 10 071 498 eurot (15 034 394 - 4 962 896), mis ületab hageja nõude enam kui kümnekordselt. Lisaks tuvastas ringkonnakohus kinnistusraamatu väljavõtetest, et kostja on 26 kinnistu omanik/kaasomanik, millest 15 kinnistut ei ole koormatud hüpoteekidega. Seega registriandmetele tuginedes on kostjal piisavalt kinnisvara. Kuigi kohtul ei ole tõendeid kinnisasjade väärtuse kohta, on hageja nõude suurust arvestades ilmne, et kinnisasjade väärtus ületab kordades hageja nõude. Seega, arvestades kostja omakapitali suurust ja kinnisvara olemasolu, on ringkonnakohtu hinnangul kostjal piisavalt vara, mille arvelt kohustus täita. Seega ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul suutnud veenvalt põhistada, et kostja majanduslik seis ei võimalda hageja jaoks positiivse kohtulahendi korral selle täitmist.
23.Maakohus leidis samuti, et kostjast tehakse suuremahulisi väljamakseid ning selle tõttu võib tekkida olukord, kus kostjal ei ole enam piisavalt likviidset vara, mille arvelt täita jõustunud kohtulahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna dividendide väljamakse tegemine alust arvata, et kostja kavatseb ettevõttest vara välja viia, seda eriti olukorras, kus kostja on pikka aega tegutsenud kasumlik ettevõte, millel puuduvad võlad. Äriregistri andmetel oli kostja 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta käive 1 958 685 eurot ja kasum 589 351 eurot. Seega, asjaolu, et kostja osanikele on makstud välja dividende, ei näita kostja pahatahtlikku tegevust. Hageja ei ole esitanud veenvat esitanud põhistust selle kohta, et kostja on asunud oma varasid võõrandama (nt kinnistuid) või muul moel oma majanduslikku võimekust vähendama. Ka hageja väited M S V i isiku kohta ei anna käesoleval juhul alust arvata, et kostja hakkab igal juhul kohustuse täitmisest kõrvale hoidma ja oma vara vähendama. Äriregistri andmetel on kostjal kolm juhatuse liiget, kellel on ühine esindusõigus. Seega ei saa üks juhatuse liige ühingu nimel tehinguid (sh võõrandada vara ja võtta kohustusi). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja käesoleval juhul suutnud põhistada hagi tagamise vajadust ning seega tuleb jätta hageja avaldus rahuldamata.
24.Kuna eeltoodud põhjustel on hagi tagamise eeldused täitmata, ei anna ringkonnakohus hinnangut kostja väidetele seoses nõude perspektiivikusega.