AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi V.Š.’i vastu kahju 588,67 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
645,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ ,Leedu registrikood 11001834, asuk J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, Eesti filiaal ,reg.kood 12831829, asuk Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn. Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post: [email protected] ) Kostja: V.Š. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxx
Menetlusviis
Kirjalikus menetluses/lihtmenetluses (TsMS § 405)
Juhindudes LKindlS § 53 lg 1 p 2, VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 127128 ja TsMS § 162 lg 1, § 175, § 405, § 434-436, § 438, § 442, § 630-633
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi V.Š.’i vastu.
RESOLUTSIOON
2.Välja mõista V.Š.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, reg.kood 12831829) kasuks 24.02.2017 kindlustusjuhtumist tulenevalt regressnõudena kahjuhüvitis summas 588,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis otsuse tegemise aja seisuga 19.10.2018 summas 66,71 eurot, kokku võlgnevus 655,38 € (kuussada viiskümmend viis eurot ja 38 senti).
3.Välja mõista V.Š.’ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks alates 20.10.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni põhivõlalt (otsuse tegemise seisuga põhivõlg 588,67 €) arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas). Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja V.Š.’i kanda (alus TsMS § 162 lg 1).
1 (7)
2-17-114333
5.Välja mõista V.Š.’ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna 597 (viissada üheksakümmend seitse) eurot.
6.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb V.Š.’il tasuda AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 597 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00 % aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 07.08.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse V.Š. vastu, milles palub kostjalt välja mõista hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks regressnõudena liikluskahju summas 588,67 eurot, viivise seisuga 07.08.2017 summas 10,27 eurot ning lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 08.08.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks hüvitada hagejale tekkinud menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt 24.02.2017 toimus Xxxxxxxxxxx alevis, Xxxxxxxxxxx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk AUDI A6 AVANT QUATTRO (xxxxxxxxxxx), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile TOYOTA HILUX (xxxxxxxxxxx). Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Sündmuskohal käis politsei. PPA vastusest hageja selgitustaotlusele nähtub, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kes juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis. Kostja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 424 tunnustel (Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis). Liikluskahju tagajärjel sai sõiduk TOYOTA kahjustada (lisatud fotod). Sõiduki TOYOTA remontis Amserv Auto AS, remondimaksumusega 588,67 € ilma käibemaksuta (lisatud Amser Auto AS arve; 1 lk). Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse lepingu sõlminud hagejal oli liikluskahju hüvitamise kohustus (lisatud liikluskindlustuse poliis). Hageja tasus kahjustada saanud sõiduki remondimaksumuse summas 588,67 eurot (maksekorraldus; 1 lk). Kuna kostja põhjustas liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi ja lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, siis esitas hageja kostjale tagasinõude LKindlS § 53 lg 1 p 2 ja 4 alusel. Hageja palus kostjal kahju hüvitada hiljemalt 20.05.2017. Kuna kostja kahju tähtaegselt ei hüvitanud, siis on hageja nõue muutunud sissenõutavaks alates 21.05.2017. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada poolte vaheline vaidlus ilma kohtu abita. Kuna kostja ei ole nõuet tasunud, on hagejal kostja suhtes viivise nõue. Hageja on esitanud tõendid, et otsese varalise kahju suurus kokku on 588,67 eurot (põhinõue). Viivised hagi esitamise seisuga 07.08.2017 (periood 21.05.2017 kuni 07.08.2017 ehk 80 päeva eest) on 10,27 eurot. Hageja menetluskulu on hagi koostamisel osutatud õigusabiga kokku summas 250 eurot. Kostja kirjalikud vastuväited hagile 2 (7)
2-17-114333
2.14.09.2017 kirjalikus vastuses kostja V.Š. hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja teatel tema, V.Š. ja tema auto (reg.nr xxxxxxxxxxx) pole osalenud selles liiklusintsidendis. Ei ole toimunud vastavate organite poolt ekspertiisi ning pole esitatud tema süüd tõendavaid materjale (pole tehtud auto värvi ekspertiisi, puuduvad muud tõendavad materjalid, et kostja auto on osalenud selles avariis.) Kostja lisas vastusele prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja pildid oma autost. Kostja selgitusel tema autol reg nr xxxxxxxxxxx esinev kahjustus oli seal juba varasemalt ja ei ole seotud liiklusõnnetusega. Kostja hinnangul ei ole reaalne tekitada tema autoga Audi A6 reg nr xxxxxxxxxxx selliseid kahjustusi ja sellisel kõrgusel, nagu esines Toyota Hilux reg nr xxxxxxxxxxx. Kostja vastusele on lisatud Lääne Prokuratuuri 05.05.2017 määrusest foto, 2 fotot kostja sõiduki Audi xxxxxxxxxxx esiosa kahjustusest (failteabe järgi fotod tehtud 06.04.2017) ning teadmata kuupäeval salvestatud video sama sõiduki seisukorrast. Menetluse käik
3.Hageja esitas 29.09.2017 ja 02.10.2017 täiendavaid tõendeid, sh video sündmuspaigalt lahkuvast sõidukist. Hageja taotlusel nõudis kohus välja täiendavad tõendid Politsei – ja Piirivalve Ametilt, kes esitas 19.10.2017 kohtule järgmised politseimaterjalid: 24.02.2017 sündmuskoha vaatlusprotokoll, tõendusliku alkomeetri testleht, Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, Tunnistajate T.V., K.P. ja V.V. ülekuulamiste protokollid ning fotod sündmuskohast. 23.10.2017 tegi kohus pooltele kirjaliku ettepaneku kompromissile jõuda, hageja pakkus 25.10.2017 e-kirjaga kostjale kompromissi summas 1021,54 eurot, kostja kompromissiga ei nõustunud ja jäi selle juurde, et kostja ei puutu asjasse ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.17.09.2018 kohtuistungile ilmusid hageja esindaja A. Luhakooder jäi hagi juurde, leiab, et toimikus piisavalt tõendeid ja avarii põhjustanud sõiduk on tuvastatud. Palus asi lahendada kirjalikus menetluses. Kostja V.Š. väitis, et ei ole politsei materjale saanud, oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus andis kostjale aja oma kirjaliku seisukoha esitamiseks politsei poolt esitatud materjalide osas hiljemalt 01 10 2018. Samaks tähtajaks esitada ka hagejalt oma lõplik seisukoht, pooltel menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid. Teisele poolele vastamise (s.h. menetluskulude nõudele) tähtajaks määras kohus 10 10 20xxxxxxxxxxxx ning asja lahendamise kirjalikult lihtmenetluses 19.10.2018.
5.19.09.2018 kirjalikus seisukohavõtus hageja jäi selle juurde, et hageja on tõendanud, et liiklusõnnetuse põhjustas kostjale kuuluv sõiduk AUDI A6 AVANT QUATTRO (xxxxxxxxxxx). Sõiduki tundis ära K.P., kelle tunnistaja ülekuulamise protokoll on politsei poolt kohtule saadetud. Kostja on esitanud foto oma sõidukist Audi, mis on kahjustatud ja kahjustus asub sõiduki ees, vasakus nurgas. Videolt on näha, et avarii teinud sõiduk põrkab pargitud Toyotaga kokku just esimese vasakpoolse nurgaga. Ka politsei on väljastanud hagejale tõendi (hagiavalduse lisa), milles märgitakse, et liiklusõnnetus põhjustati sõidukiga AUDI A6 (xxxxxxxxxxx) ja liiklusõnnetuse põhjustas kostja (hagiavalduse lisa nr 4). Hageja, tuginedes Riigikohtu praktikale (3-2-1-68-16 p31), leiab, et kostja peab tõendama, et temale kuuluvat autot juhtis muu isik. Hageja esitas menetluskulude nimekirja summas 697 eurot, sh riigilõiv 125 €; kulutused lepingulisele esindajale summas 550 eurot ajakuluga 5 ja pool tundi, tunnitasuga 100€/h ja istungile sõidukulu Tallinn-Pärnu-Tallinn (ei lisandu käibemaksu) ja palub selle kostjalt välja mõista hageja kasuks koos lisanduvate viivistega arvates kohtulahendi jõustumisest.
6.24.09.2018 kirjalikus seisukohavõtus kostja, olles tutvunud politseimaterjalidega, hagi ei tunnista. Kostja leiab, et on mittevastavused tunnistajate ütlustes – tunnistaja K.P. 06.04.2017 ütluses juba väidab et ta juhti ei näinud ja isegi ei oska öelda kas oli mees või naine, samuti auto 3 (7)
2-17-114333 numbrit ei näinud. Ütleb, et auto lahkus suurte majade vahele, kadudes tema silmist ( mis ei lähe kokku tema esimese ütlusega kus ta väitis et nägi kuidas auto parkis Võidu tn. 2 maja ette). Tuginedes ütlustele, et sarnane auto V.Š. autole ja väita et tema on süüdi. On alust arvata et asitõendeid on tahtlikult tekitatud mis viitab politsei ja tunnistaja kokkumängule. Kostja autol kahjustus ammusest ajast ja tekitatud muudel põhjustel. Selle uurimisel värvi ekspertiisi pole tehtud siiani. Ennast süüdi ei tunnista. Kostja auto ja kostja pole osalenud liiklus õnnetuses. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
7.Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lahendada lihtsustatud korras kirjalikus menetluses, kuna mõlemad pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on põhivõla ja kõrvalnõuete summas alla 4000 eurose hagihinnaga asjaga (645,99 eurot). Kohus, läbi vaadanud toimiku materjalid, tutvunud poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus on juba asja menetlusse võtmisel 22.08.2017 määruses selgitanud pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses, mis tähendab, et kohus järgib tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid ning tagab menetlusosaliste põhiõiguste- ja vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja V.Š.’ile kuulub sõiduk Audi A6 Avant Quattro, registri märgiga xxxxxxxxxxx, mis oli perioodil 12.02.2017-11.05.2017 kindlustatud AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali (nimetatud ka lühendiga PZU) poolt, mida tõendab hageja esitatud, 10.02.2017 väljastatud liikluskindlustuse poliis nr 1638675327. Pooltel on vaidlus selles, kas 24.02.2017 liiklusõnnetuse Xxxxxxxxxxxs Xxxxxxxxxxx põhjustati eelpool nimetatud, kostja V.Š.’ile kuuluva sõiduautoga ja sel ajal juhtis sõiduautot kostja.
9.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega võib tagasinõude esitada, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustab kindlustusjuhtumi, lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutseb lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
10.Esitatud tõenditega, eeskätt Politsei- ja Piirivalve Ameti materjalidega – 24.02.2017 sündmuskoha vaatlusprotokolli, fotode ja tunnistajate K.P.i, T.V.i ja V.V.i vahetult peale sündmust 4 (7)
2-17-114333 koostatud ülekuulamise protokollidega, samuti hageja poolt 02.10.2017 esitatud, tunnistaja V.L.i poolt filmitud videoga on tõendatud, et 24.02.2017 toimus Pärnumaal Audru vallas, Xxxxxxxxxxx alevis, Xxxxxxxxxxx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk AUDI A6 Avant Quattro (reg.märk xxxxxxxxxxx) sõitis otsa pargitud sõidukile Toyota Hilux (reg.märk xxxxxxxxxxx) ning kahju põhjustaja lahkus sündmuskohalt. Vaatlusprotokollist nähtuvalt tuvastati, et Audil A6 oli esipõrkeraua ning Toyotal tagapõrkeraua kahjustus, mis langevad kokku asjas esitatud avariivideol nähtud sõidukite asetusega (sõiduk, mis Toyotat lükkab ning seejärel tagurdab ja lahkub, on tema ees seisva Toyotaga kokkupuutes vasakpoolse esinurgaga). Kostja esitatud 06.04.2017 kuupäevaga dateeritud fotod näitavad, et tema sõidukil Audil on kahjustus just samas piirkonnas esipõrkeraua vasakpoolsel nurgal, kuid fotod ei saa tõendada, et Audi kahjustused oleksid pärit ajast enne liiklusõnnetuse toimumist 24.02.2017. Tunnistaja K.P. 24.02.2017 kell 20.45 politseile antud ütluste kohaselt nägi, et 24.02.2017 kl 19 paiku Xxxxxxxxxxxs Xxxxxxxxxxx juures sõitis Audi A6 vastu pargitud sõiduautot Toyota Hiluxit ning rammis Toyotat edasi ja Audi juht lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja arvates oli autos üks inimene ja see oli kostja. Samuti tunnistaja T.V. 25.02.2017 ütluste kohaselt politseinikuna tööülesannete täitmisel läks 24.02.2017 Xxxxxxxxxxxxs Xxxxxxxxxxxx maja ette, kus nägi maja ees parkivat tumedat värvi sõiduautot Audi A6 Avant reg numbriga xxxxxxxxxxx, mille esiosal olid värsked liiklusõnnetuse tunnused. Politsei andmebaaside kontrollimisel selgus, et antud sõiduauto kasutaja on V.Š. elukohaga Xxxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx alev. T.V. läks korterisse nr xxxxxxxxxxxx, kus toas voodi peal istus ilmsete joobetunnustega meesterahvas, kes toimetati Pärnu politseijaoskonda ja tuvastati, et tegemist on V.Š.’iga. Tunnistaja K.P. 06.04.2017 kriminaalasjas ülekuulamise protokolli kohaselt umbes kaks kuud tagasi tuli ta Xxxxxxxxxxxs asuvast Xxxxxxxxxxxx poest. Oli jõudnud poest umbes 100 v. 200 meetri kaugusele, kui nägi, et V.Š.`ile kuuluv Audi A6, mille numbrit ta öelda ei oska rammis tema sõbra V.V.i autot. Nägi rammimist 20 meetri kauguselt. Ta hakkas Audile lähenema ja kui oli jõudnud umbes 15 meetri kaugusele Audi juht tagurdas ja sõitis minema. Tema jaoks oli ilmselge, et tegemist on V.Š.`ile kuuluva sõiduautoga , Xxxxxxxxxxxs ei ole kellelgi teisel sellist autot ja ta tundis selle auto kindlalt ära. Ta nägi, et juhikohal oli inimene, aga ei oska öelda kas tegemist oli mehe v. naisega. Õues oli pime ja ta ei näinud juhi nägu. Andis politseile samal päeval ütlusi , et roolis oli V.Š.. Andis ütlusi sellepärast, et kuna tegemist oli V. autoga, siis ta arvas, et sõitis V.. Eeltooduga on tõendatud, et hageja nõude aluseks oleva kahjujuhtumi, 24.02.2017 Xxxxxxxxxxxs Xxxxxxxxxxx maja ees toimunud liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot Audi A6 Avant Quattro (reg. märgiga nr xxxxxxxxxxx) juhtinud isik, kes lahkus sama sõidukiga sündmuskohalt.
11.Kohus nõustub hagejaga selles, et antud juhul tuli kostjal LKindlS § 53 lg 1 p 2 tulenevast vastutusest vabanemiseks tõendada, et tema ei juhtinud kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukit, mis sündmuskohalt lahkus. Riigikohus 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 punktis 31 on leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik.
12.Kostja väitel ei ole temale kuuluv sõiduk Audi A6 (reg.märk xxxxxxxxxxx) ega tema ise osalenud 24.02.2017 Xxxxxxxxxxxxs Xxxxxxxxxxx toimunud liiklusõnnetuses. Kostjale on selgitatud menetluses, et tal tuleb oma väiteid tõendada. Kostjale kuuluva sõiduki Audi A6 (reg.märk xxxxxxxxxxx) osalemine liiklusõnnetuses ja lahkumine sündmuskohalt on eelpool loetletud politseimaterjalidega tõendatud. Kostja V.Š. ei ole väitnud ega tõendanud, et Audi (xxxxxxxxxxx) ei kuulunud sündmuse toimumise ajal temale, samuti ei ole kostja väitnud ega 5 (7)
2-17-114333 tõendanud, et temale kuuluvat sõidukit oleks liikluskindlustusjuhtumi toimumise ajal juhtinud muu isik ning et ta ise viibis sel ajal mujal. Kohtu hinnangul saab üksnes sõiduki omanik ja kasutaja, kelle käes sõiduk on, teada sõidukit juhtinud isikuga seotud asjaolusid (kellele ja millal sõidukit kasutada andis). Seega tuleb kostja V.Š. kui Audi A6 (reg.märk xxxxxxxxxxx) omanik ja otsene valdaja lugeda vastupidiste tõendite puudumisel liiklusõnnetuses osalenud ja sündmuskohalt lahkunud sõiduki juhiks, kelle vastu on sõiduki kindlustanud hagejal kindlustusandjana õigus pöörduda regressnõudega LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Kostja poolt esitatud tõend selle kohta, et Lääne prefektuur 05.05.2017 määrusega lõpetas kostja suhtes KarS § 424 järgi (sõiduki juhtimine alkoholijoobes) 24.02.2017 algatatud kriminaalmenetluse, välistab küll hageja jaoks regressnõude esitamise võimaluse LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi, kuid ei lükka ümber asjaolu, et kostja juhitud sõiduk põhjustas liikluskahju ning lahkus õigusvastaselt ja süüliselt sündmuskohalt. Seega kostjal on kahjuhüvitamise kohustus hageja ees tulenevalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestatust.
13.Kahjunõude suurus. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 ja 3 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja kindlustusandjana on hüvitanud kostja sõidukiga põhjustatud liiklusõnnetuses kahjustusi saanud sõiduauto Toyota Hilux (reg.märgiga xxxxxxxxxxx) remondikulud summas 588,67 eurot (lisandub käibemaks 117,73€) - tõendanud ALD Automotive Eesti AS/Amserv 13.04.2017 arvega ja 19.04.2017 maksekorraldusega. Hageja pöördus 03.05.2017 kirjaliku tagasinõudega kostja poole ning nõudis kahjuhüvitise 588,67 € ja võla sissenõudmiskulud 45 €, kokku 633,68 euro tasumist hiljemalt 20.05.2017.a. Seega nõue muutus sissenõutavaks alates 21.05.2017.a. Kostja ei ole hageja nõuet tänaseni täitnud.
14.Viivisenõue. Hageja palub välja mõista seadusjärgses määras viivise kostjalt alates nõude sissenõutavaks muutumisest 21.05.2017 kuni hagi esitamiseni 07.08.2017 summas 10,27 eurot (lisatud viivisearvestus) ning alates 08.08.2017 kuni kohase täitmiseni protsendina põhivõlalt. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäär. TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel hageja viivisenõue seadusjärgses määras alates 21.05.2017 kuni otsuse tegemiseni 19.10.2018 sissenõutavaks muutunud summas 66,71 € (517 päeva x 0,021918% 6 (7)
2-17-114333 päevas s.o. 0,129024 eurot päevas) ning välja mõista edasine viivis seadusjärgses määras alates 20.10.2018 kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab LKindlS § 53 lg 1 p2, VÕS 101 lg 1 p 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel hagejalt kostja kasuks välja 24.02.2017 kindlustusjuhtumist tulenevalt regressnõudena kahjuhüvitise summas 588,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga otsuse tegemise aja seisuga 19.10.2018 summas 66,71 eurot, kokku võlgnevuse 655,38 € ning edasise viivise alates 20.10.2018.a. Menetluskulude jaotus
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 jäetakse menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja V.Š.’i kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule 19.09.2018 menetluskulude nimekirja summas 697 eurot, sh riigilõiv hagi esitamiselt summas 125 €; kulutused lepingulisele esindajale summas 550 eurot ajakuluga 5 ja pool tundi (tunnitasu 100€/h) ja istungile sõidukulu Tallinn-Pärnu-Tallinn 257km eest summas 22 € (ei lisandu käibemaksu) ja palub selle kostjalt välja mõista hageja kasuks koos lisanduvate viivistega arvates kohtulahendi jõustumisest. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja kulutused lepingulisele esindajale on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, so summas 450 eurot. Kohus leiab, et tunnimäär 100 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel väikest hagihinda ja seda , et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle 2 tunni. Samuti leiab kohus, et õigusteadmistega isikul ei kulu istungiks valmistumiseks üle poole tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, leiab kohus, et on põhjendatud lepingulise esindaja kulud 4,5 tunni eest 450 eurot, lisandub vajalik ja põhjendatud sõidukulu 22 eurot. Tõendatud ja vältimatu kohtukuluna tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 125 eurot. Seega kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 597 eurot (125 + 450 + 22). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.