Harju Maakohtu 23.05.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A T määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
(isikukood XXXXXXXX, elukoht nende Hageja: L T
XXXXXXXXXX),
esindaja advokaat Jelizaveta Rastorgujeva Kostja: A T (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Kaspar Koppel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 23.05.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.L T (hageja) esitas 17.04.2017 Harju Maakohtule hagi A T (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 14.09.2017 otsusega hagi osaliselt ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 650 eurot (riigilõiv).
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.03.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti 650 eurot ületavas osas rahuldamata ja menetluskulud kostjalt vastavas ulatuses hageja kasuks välja mõistmata. Tühistatud osas saadeti asi lahendamiseks samale maakohtule. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäeti kostja kanda.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 7242,88 eurot (11.05.2017 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja järgi õigusabikulud 3221,89 eurot käibemaksuga + riigilõivu 650 eurot; 05.09.2017 maakohtu kantud täiendava menetluskulude nimekirja järgi õigusabikulud 1431,71 eurot käibemaksuga; 08.02.2018 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja järgi õigusabikulud 1889,28 eurot käibemaksuga + riigilõiv 50 eurot). Samuti palub hageja määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Väljamõistetud menetluskulud palub hageja kanda ERGO Insurance SE arveldusarvele XXXXXXXXXX, selgitusega menetluskulud tsiviilasi nr 2-17-6060.
5.Kostja hinnangul tuleb lugeda ebavajalikuks kuluks ja jätta hüvitamata hageja järgmised kulud: 1) Arvel 20170484 lisas nimetatud „menetluskulude avalduse koostamine“ kokku 0,7 h 2) Arvel 20170484 märgitud „menetluskulude nimekirja esitamine kohtule“ kokku 0,2 h 3) Arvel 20170484 lisas nimetatud kulud seoses toimiku täiendamisega kokku 0,4 h; 4) Arvel 20170597 lisas nimetatud „e-kirja tõlge eesti keelde“ kokku 0,3 h; 5) Arvel 20170484 lisas nimetatud toimiku täiendamise kulu kokku 0,4 h 6) Suhtlus kohtuga seoses tõlgi kaasamisega kokku summas 12 eurot; 7) hageja palvel venekeelse kokkuvõtte koostamine kostja põhiseisukohtadest, edastamine hagejale e-kirjaga kokku summas 167,40 eurot. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 23.05.2018 määrusega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6192,94 eurot ning määrati, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra järgnevalt: kostjal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud ja viivis ERGO Insurance SE arveldusarvele XXXXXXXXXX, selgitusega menetluskulud tsiviilasi nr 2-17-6060.
7.TsMS § 174 lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i üldtingimuste p 10.5 kohaselt, kui kindlustusandja on eelnevalt kindlustatud isikule õigusabikulud hüvitanud, peab kindlustatud isik kindlustusandjale tagastama kohtu või muu pädeva asutuse poolt tagastatud või vastaspoole poolt tasutud õigusabikulud seitsme kalendripäeva jooksul alates makse laekumisest. Tallinna Ringkonnakohus on 29.03.2018 otsuses märkinud, et maakohus ei saanud esialgses menetluses jätta hageja menetluskulusid kostjalt välja mõistmata üksnes põhjusel, et need oli õigusabikulude kindlustuse alusel kandnud
hageja kindlustusandja. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8.11.05.2017 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulu 3221,89 eurot (käibemaksuga) ning riigilõivu 650 eurot. Menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu toimiku koostamisele, hagi ja lisade komplekteerimisele, toimiku täiendamisele taotlusega, toimiku täiendamisele kohtumäärusega, menetluskulude avalduse koostamisele kogukuluga 1,5 h tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd nimetatud toimingute puhul ei ole tegemist õigusabikuludega, mida vastaspool oleks kohustatud hüvitama. Põhjendatud ei ole ka menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise kulu väljamõistmine teiselt poolelt 0,9 h ulatuses. Kõik ülejäänud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Riigilõivu osas summas 650 eurot on kohtulahend ringkonnakohtu otsusega jõustunud.
9.05.09.2017 maakohtule esitatud täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulu 1431,71 eurot (käibemaksuga). Põhjendatud ei ole toimingud, mis seonduvad menetluskulude avalduse koostamise või toimiku täiendamisega.
10.Kostja poolt esitatud vastuväidete osas märkis kohus järgmist. Hageja järgnevad toimingud on põhjendatud: suhtlus kohtuga seoses tõlgi kaasamisega - 12 eurot; hageja palvel venekeelse kokkuvõtte koostamine kostja põhiseisukohtadest, edastamine hagejale ekirjaga - 167,40 eurot. Sõltumata sellest, et menetlusosalisel on menetluses esindaja, on tal õigus esitada taotlus tõlgi saamiseks kohtuistungile, kuivõrd tegemist on menetlusosalise menetlusõigusliku õigusega. Samuti ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks aega kasutanud põhjendamatult nimetatud taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Samuti tuleb lugeda põhjendatud kuluks hageja esindaja poolt hagejale venekeelse kokkuvõtte koostamist kostja põhiseisukohtadest, kuivõrd menetlusosalisel on õigus saada esindaja kaudu teavet tsiviilasja menetlusest, selle käigust ning võimalikest edasistest menetlustoimingutest. Täiendavalt on kokkuvõtte koostamine vajalik selleks, et menetlusosalise esindajal oleks võimalik vajadusel esindatavalt saada informatsiooni võimalike seisukohtade, vastuväidete, täiendavate tõendite esitamise vajaduse kohta.
11.Kuna vastaspoole poolt ei kuulu hüvitamisele toimiku täiendamise ega menetluskulude nimekirja koostamise ja selle kohtule esitamise kulu, siis tuleb lugeda arve nr 20170484 põhjendatud õigusabitoimingute ajakuluks kokku 6 h. Seega on arve nr 20170484 põhjendatud ja vajalik kulu kokku 644,83 eurot. Kuivõrd menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonis esitatud selgituste kohaselt esitati 90,12 eurot arve kogukulust eelmise avaldusega, tuleb lugeda arve nr 20170484 lõplikuks põhjendatud ja vajalikuks kuluks kokku 554,71 eurot.
12.Arvel nr 20170597 kajastatud toimiku täiendamise toimingutega seotud ajakulu ei ole põhjendatud kulu. Samal arvel esitatud tõlkekulu on aga põhjendatud kulu, kuivõrd selleks on kulunud minimaalne aeg, mistõttu oli mõistlikum tõlge teostada esindajal, kui lasta kirja tõlkida tõlkebürool. Materjali tõlkimine oli eelkõige vajalik selleks, et kohtupidamise keel on eesti keel. Eeltoodust tulenevalt on arve nr 20170597 põhjendatud ja vajalik kogukulu 1,80 h. Kuivõrd arve järgi on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 85,18 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub hüvitamisele eelnimetatud arve eest õigusabikulu 183,98 eurot.
13.Kõik ülejäänud 05.09.2017 menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
14.Hageja maakohtu menetluskulud on seega põhjendatud ja vajalikud kokku summas 4348,66 eurot (3095,77 eurot 11.05.2017 menetluskulude nimekiri ja 1252,89 eurot 05.09.2017 menetluskulude nimekiri).
15.08.02.2018 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja järgi palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista õigusabikulu 1889,28 eurot käibemaksuga + riigilõiv 50 eurot. 08.02.2018 menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on põhjendatud 1844,28 euro ulatuses. Põhjendatud ei ole nimekirjas esile toodud kulud kohtukausta täiendamiseks, vastaspoole kulude skaneerimiseks, menetluskulude koostamiseks. Vastaspoole kulude skaneerimine ei kuulu põhjendatud menetluskulude alla sarnastel põhjendustel menetluskulude nimekirja koostamise kuluga. Kõik ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Põhjendatud kuluks on riigilõivu tasumine summas 50 eurot.
16.Kokku on hageja menetluskulud seega põhjendatud summas 6192,94 eurot (3095,77 + 1252,89 + 1844,28). Määruskaebus
17.Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 6192,94 eurot. Kostja nõustub maakohtu määrusega osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks.
18.Kostja hinnangul kohaldub lepingulise esindaja kulude väljamõistmisele VÕS § 140 lg 1, mille kohaselt tuleb hüvitise suuruse kindlaks määramisel arvestada mh kindlustuse olemasolu. Kuna hagejal on õigusabikindlustus, siis esineb alus VÕS § 140 lg 1 kohaldamiseks ja kostja menetluskulude vähendamiseks. Kuna antud juhul ei ole tuvastatud, et hagejal oleks kohustus tasuda ERGO Insurance SE-le, siis on maakohus ebaõigesti leidnud, et VÕS §140 lg 1 ei kuulu kohaldamisele.
19.Hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja põhjendamatud. Antud juhul ei olnud tegemist keeruka tsiviilasjaga, sest sisuliselt esitati üks nõue ning puudusid mitmed alternatiivsed nõuded. Hageja pöördus ringkonnakohtusse üksnes menetluskulude osas maakohtu otsuse vaidlustamiseks, mistõttu tegemist on õiguslikult lihtsa ja esemeliselt piiratud vaidlusega. Kohtumenetlus oli ajaliselt lühike, asjas toimus üks kohtuistung ning menetluses ei esitatud keerukaid taotlusi ega kuulatud üle tunnistajaid. Hageja mõistlikud ja vajalikud kulud saaksid olla samas suurusjärgus kaebaja kuludega ehk ca 900 eurot.
20.Lisaks moodustavad õigusabikulud ebamõistlikult suure osa hageja nõudest. Hageja on nõudnud ca 13 000 euro suuruse nõude rahuldamist, kuid õigusabikulud moodustavad sellest enam kui 50%. Riigikohus on asjas 3-2-1-129-17 p-s 13.1 märkinud „Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.“
21.Hageja ei ole oma menetluskulude kujunemist põhjendanud. Hageja 05.09.2017 menetluskulude hüvitamise avalduse lk-l 3 on märgitud kulude suuruseks 1431,71 eurot, kuid avalduse edasistes põhjendustes ja resolutsioonis nõutakse 5303,60 euro väljamõistmist. Avalduse lisa 1 kohaselt on arveid esitatud kaks arvet kokku summas (725,44+202,39) 927,83 euro eest. Sellisel juhul ei saanud kohus pidada põhjendatud kuluks maakohtus 5303,60 eurot. Seega ei ole hageja menetluskulude nõude kujunemine selge.
22.Hageja 01.12.2017 menetlusdokumendis taotluse, milles nõudis vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist, sest hageja hinnangul oli vastuapellatsioonkaebus võetud menetlusse ekslikult. Taotluse pikkus oli ca 1 lk. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata. Järelikult peaks sellega seonduvad kulud samuti jääma hageja kanda. Menetluse edasine käik
23.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber hageja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu. Lisaks ei saa hageja menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestada vastaspoolel tekkinud menetluskulude suurusega, kuna menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 17).
26.29.03.2018 otsusega lahendas ringkonnakohus küsimuse selle kohta, kas hagejal on õigusabikulude kindlustuse olemasolu korral õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude väljamõistmist. Sellele on viidanud ka maakohus vaidlustatavas määruses, mh on maakohus välja toonud, et D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i üldtingimuste p-i 10.5 kohaselt peab hageja tagastama kostja poolt tasutud õigusabikulud kindlustusandjale.
27.Asjakohatu on kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-129-17, kuivõrd käesoleval juhul ei ületa hageja menetluskulud tsiviilasja hinda.
28.Kostja leiab, et hageja ei ole menetluskulude kujunemist põhjendanud. Sellise vastuväite on kostja esitanud ka 08.11.2017 vastuses apellatsioonkaebusele. 01.12.2017 vastuses vastuapellatsioonkaebusele ja 20.06.2018 vastuses määruskaebusele on hageja selgitanud, et ta esitas 11.05.2017 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 3871,89 eurot. 05.09.2017 esitas hageja täiendava avalduse summas 1431,71 eurot. Nimetatud taotlustest kujunebki kokku 5303,60 eurot (3871,89 + 1431,71). Väljastatud arvete osas märkis hageja, et 05.09.2017 seisuga oli arveid väljastatud ainult 927,83 euro ulatuses, kuna teiste arvete väljastamise tähtaeg ei olnud veel selle töö osa eest saabunud. Vastuses määruskaebusele esitas hageja ka kostja küsitud arved. Seega, arvestades hageja antud selgitusi ja toimiku materjale, leiab ringkonnakohus, et kostja etteheited on alusetud.
29.Kostja leiab, et kuivõrd ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja 01.12.2017 taotluse vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks, siis ei ole nimetatud taotluse ajakulu
põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et 01.12.2017 menetlusdokumendi puhul on tegemist hageja vastusega vastuapellatsioonkaebusega. 10.11.2017 määrusega, millega ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, kohustas vastuses apellatsioonkaebusele hagejat ka märkima, kas kaebus on vastustaja arvates võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kuivõrd kohus kohustas selles osas hagejat seisukohta avaldama, siis ei anna asjaolu, et vastuapellatsioonkaebusele ei jäetud läbi vaatamata, alust menetluskulude vähendamiseks.
30.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.