Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus YY vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
apellatsioonkaebuse hind 0 eurot ning vastuapellatsioonkaebuse hind13 272 eurot 79 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Jelizaveta Rastorgujeva Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Kaspar Koppel
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2017 otsus osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti 650 eurot ületavas ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kostjalt vastavas ulatuses välja mõistmata. Tühistatud osas saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Keelduda hageja poolt 08.02.2018 ringkonnakohtule esitatud dokumentaalse tõendi – D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi Õigusabikindlustuse üldtingimused ÜT2011-2 – vastuvõtmisest. 1(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060
5.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja, YY kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 17.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu 13 350 euro 29 sendi suuruse kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale Tallinnas XXX asuv korteriomand ja kostjale YYY asuv korteriomand. Kostja korteris toimus remont, mille käigus kahjustati 02.02.2016 WC-s ja vannitoas asuvat veetorustikku. Seetõttu toimus veeuputus ja vesi tungis hageja korteri all asuvasse hageja korterisse. Veeuputuse tagajärjel said kahjustatud kostja korteri seinad, põrandad, korteri sisustus. Kostja korter oli kindlustatud ja kostja kindlustusandja Swedbank AS teostas hageja korteri ülevaatuse ning koostas ülevaatusakti.
3.Kohtueelselt tegi hageja kostjale ettepaneku hüvitada kahju vastavalt Instructiva OÜ hinnapakkumisele. Pooled ei saavutanud kokkulepet, mistõttu tellis hageja veekahjustuste likvideerimiseks vajalike tööde osas hinnangu riiklikult tunnustatud eksperdilt LS-lt (Ehitusekspert OÜ) ning hinnangu kahjustatud esemete osas Nora Kasemaa Ekspertiisibüroolt.
4.Vastavalt saadud hinnangutele on hagejale veeuputuse tõttu tekkinud kahju kokku 13 350 eurot 29 senti, mis koosneb korteri remondikuludest 11 810 eurot, kahjustada saanud esemete parandamise kuludest või esemete väärtuse hüvitamisest 1122 eurot, kahjustada saanud riiete puhastamise kuludest 43 eurot 29 senti ja kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kuludest (hinnangute tellimine) 375 eurot. Kostja vastutab tekitatud kahju eest, sest kostja rikkus korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1.
5.Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 5953 eurot 60 senti, millest 650 eurot on riigilõiv ja 5303 eurot 60 senti (käibemaksuga) on lepingulise esindaja tasu. Lisaks palus hageja välja mõista viivise menetluskuludelt.
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt võttis kostja hagi õigeks summas 4000 eurot. Kostja on kohtueelselt rahalise hüvitise tasumise asemel pakkunud, et ta remondib hageja korteri enda kulul. Hageja on sellest keeldunud.
7.Kostja hinnangul on hageja esitatud Ehitusekspert OÜ 01.03.2017 aruandes (edaspidi Ehitusekspert OÜ aruanne) märgitud korteri remondikulud ülepaisutatud ning aruanne ise on koostatud kahju tekkimisest 13 kuud hiljem. Ainus objektiivne tõend kahjustuste ulatuse kohta on kostja kindlustusandja Swedbank AS-i akt, mis koostati 14 päeva pärast avariid, ja mille kohaselt oleks taastusremondi hinnaks 6169 eurot 54 senti.
8.SVI Expert OÜ töötajad aitasid hagejal koristada vett, võtsid vaibad kaasa, et need ära kuivatada, rentisid ja tõid hagejale niiskusekoguri, kontrollisid elektrijuhtmestiku ära, vahetasid välja lülitid. Märgitud asjaoludel tuleb kahju hüvitamist vähendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 140 lg 1 alusel. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 14.09.2017 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 13 272 eurot 79 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 650 eurot.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled veeuputuse tõttu hagejale tekkinud kahju suuruse üle ja selle üle, kas esinevad alused kahjuhüvitise vähendamiseks.
11.Kuivõrd kostja ei ole taganud kontrolli tema korteris toimuva remondi üle, mille käigus sai kahjustatud veetorustik, mis põhjustas avarii ja veeuputuse hageja korteris, siis maakohtu hinnangul rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata.
12.Kohus asus seisukohale, et Ehitusekspert OÜ aruandes märgitud hageja kulud on tõendatud. Põhjendatud kuludeks pidas maakohus kulu korteri remonttööde, millised on vajalikud korteri taastamiseks seisundisse enne veeuputust, maksumuse hüvitamiseks summas 11 810 eurot, esemete parandamise kulude hüvitamiseks ja väärtuse hüvitamiseks summas 1058 eurot (1122 eurot – 64 eurot (magamistoa vaipkate väärtus), riiete keemilise puhastuse kulude hüvitamiseks summas 32 eurot 79 senti ning kostja kohustuse rikkumise tagajärjel veeuputuse tõttu kantud kulud kahju kindlaks tegemiseks 372 eurot, s.o kokku 13 272 eurot 79 senti.
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060
13.Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja taotlust vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. Kohus leidis, et kostja ei ole põhistanud, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
14.Kuigi maakohus rahuldas hagi osaliselt, s.o 99,41% ulatuses, oli kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.
15.Maakohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks riigilõiv 650 eurot, mis tuleb seetõttu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt hageja lepingulise esindaja kulud 5303 eurot 60 senti. Maakohus selgitas, et TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Samas peab sellisel juhul olema menetlusosalisel tekkinud kohustus hüvitada kolmandale isikule menetlusosalise eest kantud kulud (vt Riigikohtu 09.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Praegusel juhul kinnitas hageja, et tal on sõlmitud õigusabikindlustusleping D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-ga ja hageja ise ei ole lepingulisele esindajale kulusid kandnud. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt on kõik lepingulised esindaja arved esitatud hageja kindlustusandja nimele. Tulenevalt õigusabikindlustuslepingu olemusest ei teki hagejal kohustust hüvitada kindlustusandjale hagejat esindanud advokaadi kulusid (tasu), sest tegemist on kindlustusriski realiseerumise tagajärjel tekkinud kuludega, millised jäävad kindlustusandja kanda. Õigusabikindlustuslepingu eesmärgiks ongi kaitsta klienti kindlustusriski (st vaidluse) realiseerumisega kaasnevate kulude vastu. Kuivõrd hagejal ei ole kohustust hüvitada kolmandale isikule hagejat esindanud lepingulise esindaja kulusid, asus kohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude väljamõistmist TsMS § 162 lg 1 ja § 174 lg 9 alusel. Hageja apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsuse peale on esitanud hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 5303 eurot 60 senti või alternatiivselt saata nimetatud kulude väljamõistmise osas asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks.
18.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu hüvitamise välistab asjaolu, et hagejal oli sõlmitud kindlustusleping. Maakohus on valesti rakendanud ja tõlgendanud TsMS § 174 lg 9. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu 650 eurot. Riigilõivu oli tasutud Njord Advokaadibüroo OÜ (kes on antud kontekstis samuti kolmas isik) poolt ning lõppastmes kandis selle kulu kindlustusandja. Kui maakohtu otsuse kohaselt ei pea kostja hüvitama neid hageja menetluskulusid, mida
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 kandis hageja eest kolmas isik, siis jääb arusaamatuks, miks maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu, kuid jättis välja mõistmata lepingulise esindaja tasu.
19.Sõlmides kindlustuslepingu kindlustusandjaga, kindlustas hageja enda riski kohtumenetlusest tingitud menetluskulude osas. Õigusabikindlustusega kaitstakse kindlustusvõtja (praegusel juhul hageja) ja mitte kohtumenetluse teiste osaliste (kostja) õiguslikke huve. Kahjukindlustuse eesmärgiks ja sisuks on vastavalt VÕS § 476 lgle 1 hüvitada kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel. Vabastades praeguses menetluses kostja hageja menetluskulude kandmisest, laiendas maakohus kindlustuse kehtivuse kostjale, luues olukorra, kus tänu hagejal kehtiva kindlustuspoliisi olemasolule, vabanes kostja hageja menetluskulude hüvitamise kohustusest.
20.Maakohtu käsitlus on ebaõige ka seetõttu, et see võib põhjustada menetlusõiguste kuritarvitamist. Nii võib menetlusosaline venitada menetlust ja tekitada sellega teistele osalistele kahju täiendavate õigusabikulude näol. Seejuures ei pea menetlust venitav ja takistav pool arvestama menetluse takistamisega põhjustatud menetluskulude kandmise riskiga, kuna ta ei pea vaatamata TsMS §-s 169 sätestatule neid hüvitama.
21.Hageja möönab, et kohus peab vältima olukordi, kus menetluskulude väljamõistmine oleks menetlusosalise jaoks ebaõiglane (nt lepingulise esindaja kulusid ei tekkinud). Praegusel juhul ei kaitsnud kindlustusandja hageja õiguslikke huve (sh lepingulise esindaja või advokaadi teenuse võimaldamine) tasuta, vaid põhjusel, et hageja täitis kindlustuslepingust tuleneva kohustuse tasuda kindlustusmakseid. Kostja vastuapellatsioonkaebus
22.Kostja on esitanud vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Alternatiivselt palub kostja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
23.Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg 5, kuigi kostja viitas korduvalt asjaolule, et kahjuhüvitise tulemusel saab hageja kapitaalremonti vajava korteri asemel sisuliselt kapitaalremonditud korteri. Kostja selgitas, et tema hinnangul hageja rikastub kostja arvel, mistõttu maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 127 lg-t 5 või vähemalt põhjendama, miks seda normi ei kohaldata.
24.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui jättis arvesse võtmata Swedbank AS-i 16.02.2016 koostatud akti. Swedbank AS on professionaalne kahjuhindaja ning aktis on kõik teostatavad tööd koos materjalide koguse ja hinnaga loetletud. Ekspert on leidnud, et taastusremondi hind on kokku 6169 eurot 54 senti. Samas lähtus maakohus otsuse tegemisel 13 kuud pärast veeavariid antud hinnangust, kuid jättis täielikult tähelepanuta vahetult pärast veeavariid tehtud akti. Lisaks ei võtnud maakohus arvesse, et 01.03.2017 eksperthinnangus ei arvestatud materjalide amortisatsiooni ega
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 nende eelnevat väärtust kahju hüvitise määramisel. Ainuüksi seetõttu oleks pidanud maakohus lugema tõendi ebausaldusväärseks ja lähtuma kostja esitatud hinnangutest. Kostja esitatud tõendite kohaselt on parandustööd võimalik teostada veelgi odavamalt.
25.Maakohtu otsus on puudulikult põhjendatud, sest selles ei ole võetud seisukohta kõikide kostja väidete osas. Kostja juhtis 17.05.2017 vastuses tähelepanu asjaolule, et hinnapakkumine sisaldab juba tehtud töid. Maakohus ei ole mh selgitanud niiskusekoguriga seonduvaid väiteid. Kostja hinnangul puudub vajadus niiskuskoguri rentimiseks, sest asjas on juba tuvastatud, et kostja palvel tegi seda kahju tekitanud ehitusfirma. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta kostja väite, et Ehitusekspert OÜ aruandes on pakutud vanad DSP-plaadid asendada uute kaasaaegsete OSB-plaatide vastu. Nende vahe hinnas ja kvaliteedis on suur, mistõttu tegemist ei ole hageja asetamisega kahju tekkimisele eelnenud olukorda. Maakohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et põrandate vahetuseks puudub üldse vajadus. Pärast veeavariid valgus vesi edasi esimesele korrusele ja sealt edasi keldrisse. Kuna esimese korruse korterite laed ei ole hallitanud, ei saa ka hageja põrandad hallitanud olla.
26.Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et hageja jättis tõendamata esemete soetamismaksumuse, nende riknemise ja jääkmaksumuse. Hageja ei ole tõendanud esemete väärtust enne kahju tekkimist. Vastused kaebustele
27.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
28.Hageja leidis, et vastuapellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud ja tuleb jätta läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hageja apellatsioonkaebuse alusel TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti 650 eurot ületavas ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kostjalt vastavas ulatuses välja mõistmata, ning saata asi selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus on seega põhjendatud ja tuleb rahuldada, vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
30.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse temalt väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse osas. Hageja on vaidlustanud otsuse üksnes kostjalt väljamõistetud hageja menetluskulude suuruse osas, s.o osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud (õigusabikulu) kostjalt välja mõistmata. Seega saab ringkonnakohus kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi osas, milles maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Osas, milles maakohus menetluse lõpetas ja hagi rahuldamata jättis, on
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Kuivõrd menetluskulude jaotus ja nende hüvitamise kohustus vastaspoole poolt sõltuvad eelkõige asja sisulise lahendamise tulemusest, võtab kolleegium esmalt seisukoha hagi osalist rahuldamist puudutava kostja kaebuse osas ning seejärel lahendab hageja kaebuse menetluskulude hüvitamise osas.
31.Kostja vastuapellatsioonkaebusest nähtuvalt on maakohus jõudnud hagi osalisel rahuldamisel ebaõigele lõppjäreldusele eelkõige seetõttu, et on hinnanud ebaõigesti tõendeid ning on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 127 lg 5. Kolleegium kostja kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide olulist rikkumist asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti käsitlenud kahju hüvitamise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks on hageja esitatud nõue kostja vastu rahuldatud osas põhjendatud. Ringkonnakohus järgib hagi osalist rahuldamist puudutavas osas maakohtu otsuse põhjendusi, mistõttu ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata
32.Vastuseks kostja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt, et ei nõustu etteheitega, nagu oleks maakohus arvestanud asja lahendamisel põhjendamatult üksnes Ehitusekspert OÜ aruandega. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maakohus analüüsinud kõiki esitatud asjakohaseid tõendeid, sh kostja esitatud erinevaid hinnapakkumisi ja kalkulatsioone, ning põhjendanud seda, miks tuleb anda Ehitusekspert OÜ aruandele suurem tõenduslik kaal. Maakohtu põhjendused on arusaadavad ja järelduse kujunemine jälgitav. Ringkonnakohus selgitab, et tõendi usutavuse ja kaalukuse otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata vastavas osas tõendeid maakohtust erinevalt või anda menetluses tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut. Menetlusosalise mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseenesest aluseks otsuse tühistamisele, kui kohus on järeldustele jõudmisel materiaalõigust õigesti kohaldanud ning ei ole menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud.
33.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus Ehitusekspert OÜ aruandele tuginedes rikkunud TsMS § 436 lg-t 3. Arvestades TsMS § 392 lg 1 p-s 4, 463 lg 1 esimeses lauses ja § 238 lg-s 4 sätestatut, pidanuks maakohus võtma Ehitusekspert OÜ aruande ja selle lisade vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta selge seisukoha juba eelmenetluses (vt nt Riigikohtu 20.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p 10). Selle tegemata jätmisega ei ole maakohus praegusel juhul menetlusõiguse norme siiski oluliselt rikkunud. Kostjal oli maakohtu menetluses võimalik kõnealust tõendit uurida ning selle kohta arvamust avaldada (kostja on seda ka teinud). Lisaks on maakohus toimikust nähtuvalt selgitanud 04.09.2017 toimunud kohtuistungil pooltele tõendamiskoormust, sh seda, et kui kostja leiab, et hageja esitatud tõendid kahju suuruse tuvastamiseks on ebaõiged või kulud ülepaisutatud, tuleb kostjal esitada omalt poolt tõendid (tl 137 pöördel). Samal istungil kinnitas kostja esindaja, et täiendavaid
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 tõendeid kostja esitada ei soovi (tl 137 pöördel). Seetõttu ei saanud kostjal jääda taotlused tõendite kogumiseks või vastuvõtmiseks esitamata põhjusel, et maakohus ei võtnud enne otsuse tegemist selget seisukohta Ehitusekspert OÜ aruande (kui tõendi) vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta.
34.Ringkonnakohtu arvates on põhjendamatu kostja käsitlus, et Ehitusekspert OÜ aruandele tuleks kohaldada TsMS § 334 lg-s 1 sätestatud vorminõudeid. Ehitusekspert OÜ aruanne on käesolevas asjas dokumentaalne tõend, eriteadmistega isiku arvamus (TsMS § 272 lg 2). Dokumentaalse tõendi puhul on oluline eelkõige selle taasesitatav kuju (TsMS § 272 lg 1), muid üldisi vorminõudeid dokumentaalsele tõendile TsMS-ist ei tulene. Ehitusekspert OÜ aruande lisas sisalduv käsikirjaline tekst (tl-d 39–44) ei ole ringkonnakohtu arvates iseenesest loetamatu. Kostja väide, et käsikirjalisest tekstis oli temal ja tema nõustajatel oluliselt keerulisem aru saada, ei muuda kõnealust tõendit lubamatuks või asjakohatuks.
35.Samuti ei saa nõustuda kostja väidetega, et maakohus on jätnud otsuses osadele tema väidetele vastamata, mistõttu on kohtuotsus puudulikult põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki kostja õiguslikku tähtust omavaid väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud.
36.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja etteheited VÕS § 127 lg 5 kohaldamata jätmise osas. Viidatud sätte kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kuigi maakohus ei ole otsuses VÕS § 127 lg-le 5 otseselt viidanud, on kohus sellega sättega otsuse p-st 10 nähtuvalt arvestanud, leides, et kostja pole tõendanud, et hageja oleks saanud taastada korteri avariieelse olukorra väiksemate kuludega.
37.Kolleegium rõhutab, et kuigi kahju hüvitamine ei tohi olla kannatu rikastumise allikaks, ei tohi kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla ka vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). See tähendab, et kohtul tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (Riigikohtu 25.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04 , p 26; 02.12.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-133-15, p 17). Kolleegium rõhutab, et VÕS § 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärk vara väärtuse säilitamine, vaid vara koosseisu säilitamine. Seetõttu ei anna mh alust kahjuhüvitise vähendamiseks kostja poolt välja toodud asjaolu, et remondi käigus vahetatakse amortiseerunud ja kulunud materjalid uute sh tehnoloogiliselt uute materjalide vastu (nt vanad DSP-plaadid asendatakse OSB-plaatidega). Kolleegium leiab, et poolte esitatud tõendite põhjal ei olnud hagejal võimalik korteri remondi tellimisel ja uputuse tõttu kahjustada saanud esemete asendamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus objektiivselt vältida. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus,
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks saanud taastada korteri avariieelse olukorra (st oma vara koosseisu) väiksemate kuludega.
38.Eelmärgitust lähtudes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja nõue on otsusega rahuldatud osas tõendatud ning aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks või sellest kasu mahaarvamiseks ei esinenud. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamise osas muutmata.
39.Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha hageja apellatsioonkaebuse osas.
40.Praeguses asjas puudub vaidlus, et hageja kindlustas õiguslike vaidluste tõttu tekkivate õigusabikulude kandmise riski, sõlmides kindlustusandja D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-iga õigusabikulude kindlustuslepingu (kindlustusleping). Vaidlust ei ole ka selles, et kindlustusandja on hageja seniseid õigusabikulusid pidanud põhjendatuks kindlustuslepingu alusel hüvitada, st hageja eest on tema lepingulise esindaja esitatud arved tasunud kindlustusandja. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas hagejal on õigusabikulude kindlustuse olemasolu korral õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude väljamõistmist.
41.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg-st 9 tulenevalt ei ole menetluskulude hüvitamiseks oluline, kas menetluskulud kandis kulud ise või kandis menetlusosalise eest kulud muu isik.
42.Maakohus jättis hageja lepingulise esindaja kulud kostjalt välja mõistmata TsMS § 174 lg 9 alusel põhjusel, et hagejal oli õigusabikulude kindlustus, kindlustusandja kolmanda isikuna kandis need kulud vastavalt hagejaga sõlmitud kindlustuslepingule ning hagejal ei ole tekkinud kulude kandmise kohustust. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tõlgendanud TsMS § 174 lg-t 9 praegusel juhul põhjendamatult kitsalt. Maakohtu viidatud Riigikohtu praktikas (Riigikohtu 19.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13) ei kandnud kolmas (menetlusväline) isik menetlusosalise eest kulusid õigusabikulude kindlustuse alusel. Ringkonnakohus märgib, et õigusabikulude kindlustuse korral kohustub kindlustusandja VÕS § 526 lg 1 järgi kaitsma kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusvõtja õiguslikke huve lepinguga ettenähtud ulatuses ja kandma seetõttu tekkivad õigusabi-, menetlus- ja muud seesugused kulud. Sama lõike kohaselt eeldatakse, et kindlustus katab õigusabi nii kohtus kui haldusmenetluses, samuti väljaspool ametiasutusi. Õigusabikulude kindlustus on üks kahjukindlustuse liikidest, millele on seega kohaldatavad nii kindlustuslepingu üldosa
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 (VÕS 23. ptk) sätted kui ka kahjukindlustuse üldsätted (VÕS 24. ptk 1. jagu) niivõrd, kui see ei lähe vastuollu õigusabikulude kindlustuse olemusega.
43.Seega kohaldub asjas eelduslikult ka VÕS § 492 lg 1, mille järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Olemuslikult on ka tsiviilkohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamise nõue kaotanud poole poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille maksmapaneku ja ulatuse osas on TsMSis ette nähtud eriregulatsioon. VÕS § 492 lg 1 on küll dispositiivne säte, kuid sellest kõrvalekalduvaid kokkuleppeid ei ole maakohus tuvastanud. Apellatsioonimenetluses on hageja viidanud
D.A.S.
Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi Õigusabikindlustuse üldtingimuste p-ile 10.5, millest tuleneb, et kui kindlustusandja on eelnevalt kindlustatud isikule õigusabikulud hüvitanud, peab kindlustatud isik kindlustusandjale tagastama kohtu või muu pädeva asutuse poolt tagastatud või vastaspoole poolt tasutud õigusabikulud seitsme kalendripäeva jooksul alates makse laekumisest (vms viisil õigusabikulude tasumisest) (tl 190 pöördel).
44.Eelmärgitust järeldub, et hageja menetluskulude hüvitamise nõue on seaduse alusel eelduslikult üle läinud kindlustusandjale (ulatuses, milles ta on vastava kahju hüvitanud). Arvestades samas analoogia korras TsMS § 210 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, ei peaks nõude üleminek (eriõigusjärglus) iseenesest mõjutama menetlust ega takistama kostjalt hageja kasuks menetluskulude väljamõistmist. Vastupidine käsitlus võiks kolleegiumi arvates viia ka hageja apellatsioonkaebuses viidatud ebamõistlike tulemuseni. Eelkõige võib tekkida olukord, kus tänu õigusabikulude kindlustuse olemasolule vabaneb hoopis menetluse vastaspool menetluskulude hüvitamise kohustusest. TsMS § 174 lg-st 11 tuleneva piirangu tõttu ei saaks kindlustusandja (hageja eriõigusjärglasena) esitada ka hilisemalt kostja vastu nõuet käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Vähemalt ei toeta sellist võimalust senine kohtupraktika. Kolleegium nõustub hagejaga, et VÕS § 526 lg 1 kohase õigusabikulude kindlustuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute (praegusel juhul kostja) menetluses osalemisest tingitud menetluskulude kandmise riski kindlustamine. Iseenesest ei saa välistada VÕS § 492 lg 1 alusel nõude üleminekust tekkivaid võimalikke vaidlusi kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel, kuid neid ei ole võimalik lahendada menetluskulude väljamõistmisel vastaspoolelt.
45.Seega leiab kolleegium, et maakohus ei saanud jätta hageja menetluskulusid kostjalt välja mõistmata üksnes põhjusel, et need oli õigusabikulude kindlustuse alusel kandnud hageja kindlustusandja (ning hagejal ei ole tekkinud kulude kandmise kohustust).
46.Lisaks on hageja kolleegiumi hinnangul põhjendatult märkinud, et maakohtu käsitlusest lähtudes tulnuks jätta kostjalt välja mõistmata ka hagilt tasutud riigilõiv 650 eurot, mille oli hageja eest tasunud Njord Advokaadibüroo OÜ ning mis 10(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 lõppastmes kuulub õigusabikulude kindlustuse alusel kandmisele kindlustusandja (mitte hageja) poolt. Selles aspektis on maakohtu otsus vastuoluline.
47.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust on vaja hinnata diskretsiooniõiguse alusel, peab esmane menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimuma tervikuna maakohtus (vt nt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 21). Kuivõrd praegusel juhul on jäetud hageja õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus TsMS § 175 lg 1 alusel maakohtu poolt sisuliselt analüüsimata, kitsendaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine esmakordselt ringkonnakohtus põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada kulude hüvitamist. Seetõttu saadab ringkonnakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas asja uueks lahendamiseks maakohtule.
48.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada käesolevas otsuses esitatud seisukohtadega õigusnormi kohaldamisel ning selle põhjal hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikust sisuliselt hinnata.
49.Hageja on taotlenud kostjalt väljamõistetavate menetluskulude kandmist kolmanda isiku (D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i) arvele, mida saab kolleegiumi hinnangul käsitleda kui taotlust menetluskulude hüvitamise osas otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1). Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht ka selle taotluse osas. Ringkonnakohus märgib, et varasemalt on kohtud sarnaseid taotlusi rahuldanud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-15405 ja 10.07.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-1344; Harju Maakohtu 13.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-12801 ja 14.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12779).
50.Ringkonnakohus andis 31.01.2018 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada seni esitamata avaldusi ja seisukohti kirjalikult kuni 01.03.2018 (tl 189). Ühtlasi selgitas kohus pooltele TsMS § 634 sätete sisu. Hageja on koos 08.02.2018 esitatud täiendavate seisukohtadega esitanud ringkonnakohtule täiendava dokumendina D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaseltsi Õigusabikindlustuse üldtingimused ÜT20112 (Õigusabikindlustuse üldtingimused). Kolleegium märgib, et apellatsiooniastmes saab TsMS § 652 lg-test 3 ja 4 tulenevalt esitada uusi tõendeid üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning uue tõendi esitamise lubatavust peab pool põhjendama. Lisaks järeldub TsMS § 633 lg-st 5, et üldjuhul tuleb apellatsiooniastmes tõendid esitada koos apellatsioonkaebusega (vt nt Riigikohtu 29.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9907, p-d 18, 19). Eelmärgitut arvestades puudub kolleegiumil võimalus kaaluda alles 08.02.2018 esitatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmist, mille hilisema esitamise lubatavust pole põhjendatud, ning selle vastuvõtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd dokument on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. Eelmärgitu
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-17-6060 iseenesest ei välista Õigusabikindlustuse üldtingimuste tõendina vastuvõtmise taotlemist asja uue läbivaatamise käigus maakohtus. Menetluskulude jaotus
51.Kostja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus jätab kostja vastuapellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamise osas muutmata, peab kolleegium põhjendatuks jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse saab määrata käesoleva otsuse p-s 47 toodud põhjendustel kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.