Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Lk 1 / 11

2-17-16013

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Esitatud hagiavalduse kohaselt Kalamehe 2 KÜ (edaspidi kostja) saatis Läänekivi OÜ-le (edaspidi hageja) päringu hinnapakkumise tegemiseks. Päringu kohaselt sooviti teada hinda 200m2–sel hoovialal, et teostada aluspinnase väljakaeve ja utiliseerimine, paigaldada ja tihendada killustik ning paigaldada äärekivi (ca 50m) ja teekivi koos sängitusliivaga. Kostja saatis samasuguse pakkumise ka teistele eelnimetatud töid teostatavatele ettevõtetele, eesmärgiga hindasid võrrelda. Kostja päringu tulemusena tegi hageja 27.02.2017 hinnapakkumise nr 384/17 summas 6 580 eurot, millele lisandus käibemaks, ehk siis summas 7 896 eurot. Pärast terviklahendusele hinnapakkumise saamist esitas kostja hagejale uue hinnapakkumise päringu, mille kohaselt soovis kostja aluspinnase väljakaevet ja utiliseerimist, sängitusliiva koos transpordi ja hunnikutesse panekuga ning killustikku koos paigalduse ja tihendusega. Hooviala, mille kohta hinnapakkumist küsiti, suuruseks jäi 200m2. Kostja oli loobunud äärekivi ja tänavakivi paigaldamise soovist.Seepeale saatis hageja 27.03.2017 kostjale parandatud hinnapakkumise nr 384/17 summas 3 200 eurot, millele lisandus käibemaks, ehk siis summas 3 840 eurot . Hinnapakkumisest tuleneb selgelt, et see on tehtud arvestusega hoovialale suurusega 200m2, nagu ka päringus küsitud. Kui kostja oli teiste hinnapakkumise seast välja valinud hageja ning lepiti kokku, et hageja hakkab hinnapakkumise päringus soovitud töid teostama, selgus, et hooviala tegelik suurus on 400m2 ning kostja soovis viimases päringus toodud töid kogu hoovialale. Hinnapakkumine oli tehtud hoovialale suurusega 200m2, kostja teadis seda ning aktsepteeris, et 400m2 hooviala puhul on summa kahekordne viimases hinnapakkumises toodud summast, ehk kokku 7680 eurot (sh käibemaks). Hinnapakkumises nr 384/17 on mh ära toodud ka tööde ühikuhinnad, seetõttu ei pidanud hageja vajalikuks saata kostjale uut hinnapakkumist 400m2 kohta. Tellitud 400m2-l tööde teostamise järel saatis hageja kostjale 19.04.2017 arve nr 461/17 summas 6 400 eurot, millele lisandus käibemaks, ehk siis summas 7 680 eurot. Arve summa kujunemisel võttis hageja arvesse kokkulepitud ühikuhindasid ja kahekordseks suurenenud tööde mahtu. Tööde tegemise käigus selgus, et kostja ei ole nõus hagejale kogu algselt kokkulepitud summat tasuma, seetõttu keeldus hageja sängitusliiva objektile transportimisest ja hunnikutesse panekust. Kõik muud tööd olid teostatud ja lõpetatud. 27.03.2017 kostjale saadetud parandatud hinnapakkumises oli märgitud sängitusliiva transportimise ja hunnikutesse panemise tööde ühikuhinnaks 2 eur/m2. Seega eelnimetatud töö hind kokkulepitud 400m2 kohta kokku on 2x400= 800 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 960 eurot. Seega ei ole kostja kohustatud arves nr 461/17 kokkulepitud 7680 eurost (koos km-ga) tasuma 960 eurot Lk 2 / 11

2-17-16013 (koos km-ga).Kogu tööde maksumuseks olid pooled kokku leppinud summa 7680 eurot. Kostja on tasunud hagi esitamise hetkeks 3840 eurot. Kostjal on hagejale tehtud tööde eest tasumata veel 7680-3840-960 = 2880 eurot (koos km-ga).25.08.2017 on hageja esitanud kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks. 25.08.2017 on kostja e-kirjaga hageja nõudele vastanud ning teatanud, et ei tunnista hageja nõudeid. Muuhulgas on kostja märkinud, et hageja teostatud tööd on lõpetamata või ei vasta kokkulepitule. Nagu eelnevalt kirjeldatud jättis hageja transportimata lubatud sängitusliiva, kuid nagu eelpool arvutuskäigust näha, ei nõua hageja teostamata töö eest tasu maksmist. Arvestades eeltoodut leiab hageja, et on teinud kõik endast oleneva, et lahendada antud vaidlus kohtuväliselt. Vaatamata kostjale antud võimalustele, ei ole kostja siiani oma kohustust hageja ees täitnud. Seega nõuab hageja kostjalt kohustuste täitmist, mis seisneb eeltoodud nõude ja viiviste tasumises. Hageja on tehtud tööde eest esitanud kostjale 19.04.2017 arve nr 461/17 summas 7680 eurot (koos kmga). Kostja on esitatud arvest tasunud 3840 eurot. Kuna kostja tasus arvest ainult poole ning poolte vahel tekkis vaidlus tööde maksumuse osas, jäi hagejal osa kokkulepitud tööst tegemata ning seetõttu ei tule kostjal esitatud arvest tasuda summa 960 eurot, mis oli arvestatud sängitusliiva transpordi 400m2 kohta. Kuid ülejäänud 6720 euro (koos km-ga) ulatuses on hageja tööd lõpetanud. Kostja on tasunud eelnimetatud summast üksnes 3840 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale tasumata töötasu summas 2880 eurot (koos km-ga).VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja kohustus 19.04.2017 arve nr 461/17 summas 7 680 eurot tasuma hiljemalt 23.04.2017. Nagu eelpool mainitud on kostjal arvest nr 461/17 tasumata veel 2880 eurot (koos km-ga). Käesolevaks hetkeks on kostja hilinenud 19.04.2017 arve nr 461/17 täieliku tasumisega 186 kalendripäeva. Tasumata osalt on käesolevaks hetkeks viivisevõlgnevus summas 117,41 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, Välja mõista KÜ-lt Kalamehe 2 Läänekivi OÜ kasuks põhivõlg summas 2880 eurot ja viivised summas 117,41 eurot , Välja mõista kasuks mõista KÜ-lt Kalamehe 2 Läänekivi OÜ kasuks viivis põhinõudelt summas 2880 eurot VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile

2-17-16013 hoovi ala suurus dokumentides on märgitud 400 m2. 09.03.2017 avastasime, et kuskil hoovi all olevas veetorus on tekkinud leke. Otsisime võimalusi, selle parandamiseks ja saime kokkuleppele Läänekivi OÜ-ga, kes alustas kaevetöid.16.03.2017 Helistasin Läänekivi OÜ esindajale H.J. (edaspidi H.), et kokku saada ja arutada, mis võiks olla hoovi tänavakivide eeltööde tellimise hind. Kuna Läänekivi OÜ tehnika oli sel hetkel meie hoovil, tundus see igati mõistlik, et uuesti läbi arutada varasem hinnapakkumine, sest torutööde kaevamise hind (700 eurot) oli meile täiesti vastuvõetav ja sisuliselt soovisime sama teenust, ehk et u. ainult kolmandiku võrra suurem ala siledaks lükata ja killustik peale panna. 24.03.2017 saime kokku Kalamehe 2 hoovi peal Villu Puusepp, H. ja Valmar Rünk (edaspidi Valmar). Näitasin täpsemalt millisest alast on jutt, midagi segaseks seal ei saanud pindaladega jääda, sest Läänekivi on teinud lisaks lõppenud torude kaevetööle ka lammutustöid aastal 2014. Läbirääkimiste käigus rõhutasin, et hind ei saa olla suurem, kui 4000 eurot, sest ühistu eelarves ei ole rohkem vahendeid ja Linnavalitsusele on ka sellekohane eelarve juba saadetud, samuti on olemas ühe ühistu liikme (L.O.) pakkumine, mis on samas suurusjärgus. Samuti oli kõigile arusaadav, et me soovime tervet hoovi korda teha, mitte mingit osa sellest ja pakkumist tahame saada kogu hoovi peale. Samuti sai mainitud, et hoovi ala peaks olema 400 ruutmeetrit, mis on küll umbkaudne, kuna mõõtmine on tehtud läbi maa-ameti kaardirakenduse, aga see suurus on märgitud toetuse taotluses. Läbirääkimiste lõpuks saime kokkuleppe, et Läänekivi veel arutab natuke aega, aga saadab pakkumise lähipäevil. Samuti sai mainitud, et eelmine hinnapakkumine on meie jaoks täiesti utoopiline ja sellise hinnaga pole ükski ühistu liige nõus.27.03.2017 saatis Läänekivi uue pakkumise summas 3840 . Leidsin, et pakkumise summa on ühistule vastuvõetav, nägin ka, et pakkumine oli koostatud veebruaris tehtud hinnapakkumise koopiast , kus oli lihtsalt üks rida kustutatud ja muu praktiliselt samaks jäänud, kaasa arvatud kuupäev ja pakkumise number, aga kuna tööde maht oli nagunii kokku lepitud ja lõpphind oli välja toodud, siis ei pidanud oluliseks, et pakkumisel olevad ühikud on pakkujal muutmata jäänud. Pakkumises ridadel ruutmeetrid oleks pidanud olema tegelikult kuupmeetrid, (liiva ja killustikku ei saa mõõta ruutmeetrites, samuti kaevetöid mõõdetakse üldjuhul mahuühikutes).27.03.2017 helistasin H.ele ja ütlesin, et saame kokku, et tasuda veetoru paigalduse kaevetööde arve. Kokku saime Pärnus, SEB panga ees. Tasusin arve ja rääkisin Valmari tehtud uuest pakkumisest, ütlesin et oleme summaga 3840 nõus ja kuna tööd on teada, siis midagi olulist enam arutada pole vajadust ja meie poolest võiks nad alustada töödega kunagi enne maikuu algust või siis maikuu esimeses pooles.27.03.2017 saatis Kalamehe 2 KÜ oma liikmetele kirja, kus andis teada, Läänekivi OÜ tehtud pakkumisest. 06.04.2017 alustas Läänekivi pinnase ettevalmistuse töödega. 12.04.2017 peatati kaevetööd, sest Läänekivi traktor purunes. 17.04.2017 helistas H. ja tahtis, et saaksime kokku kuna on segadus hooviala suurusega, et töölised olid mõõtnud ala suuruseks 800 m2. Saime kokku Kalamehe 2 hoovis ja selleks hetkeks oli H. omapoolsed mõõdistamised lõpetanud. Ta väitis, et kõik on korras, et ta mõõtis ise hoovi üle ja sai natuke alla 400 m2. Küsisin veel igaks juhuks üle, et kas pakkumise summa jääb samaks. Ta väitis, et jah kõik on sama.19.04.2017 saatis Läänekivi arve summas 7680 eurot. 19.04.2017 helistasin H.ele ja küsisin, et mille alusel Läänekivi sellise arve tegi ja sain teada, et Valmar olevat saanud sellise summa hinnapakkumisest. Mina väitsin, et sellist summat pole meiega kunagi kokku lepitud ega ka hinnapakkumist sellisele summale ei tehtud. H. väitis selle peale, et kuna neil läks traktori parandus kalliks ja kui nad ruutmeetri järgi ei arvesta, siis oleks nende kasum null. Mina väitsin, et meie oleme nõus maksma ainult summa, mis sai kokku lepitud ja ruutmeetri hinnast pole kunagi isegi juttu olnud ja veel vähem midagi kokku lepitud. Sellest lähtuvalt saame tasuda ainult arve, mis on tehtud vastavalt kokkuleppele. 20.04.2017 peatas Läänekivi OÜ tööd Kalamehe 2 objektil (tegemata jäid kanalisatsiooni luugid, muld jäi ära vedamata ja liiv kohale toomata, samuti värav jäi parandamata.30.05.2017 esitas Läänekivi OÜ arve summas Lk 4 / 11

2-17-16013 3840 eurot. Selle arve summa vastab ka hinnapakkumisele. 01.06.2017 esitas Läänekivi OÜ hinnapakkumise summas 672 eurot. Selle hinnapakkumise eesmärk on meile arusaamatu, sest liiva hind pidi sisalduma juba 27.03.2017 pakkumises. 05.06.2017 tasus Kalamehe 2 KÜ arve summas 3840 eurot selleks hetkeks Kalamehe 2 KÜ raamatupidamise andmetel ka kõik võlgnevused Läänekivi OÜ vastu olid tasutud. 25.08.2017 saatis Kumm & Järve Consult OÜ Läänekvi OÜ volitatud esindaja võlanõude. Summas 6760 eurot. Nõudest pole võimalik välja lugeda, et millistest dokumentidest on selline summa kokku saadud. Viidatud on dokumendile summaga 2400, mida aga samas pole lisatud nõudedokumendi juurde. 25.08.2017 esitas Kalamehe 2 KÜ arve tegemata tööde eest summas 2160 eurot. 25.09.2017 lõpetas Kalamehe 2 KÜ tänavakivide tööd. Läänekivi OÜ tegemata jäetud tööd teostati Kalamehe 2 KÜ vahenditega. Vastavalt oli esitatud Läänekivi OÜ vastu arve. Väidame, et Läänekivi OÜ on esitanud alusetult koostatud nõudeid või dokumente, kokku järgmiselt: 19.04.2017 arve 461/17 summa 6400 käibemaks 1280 summa 7680 (arve koostamiseks sellisele summale puudub kokkulepe või alusdokument). 24.04.2017 arve 465/17 summa 1468 käibemaks 293,60 summa 1761 (sellel arvel on märgitud meie poolt tasutud summa käibemaksuga maksustatava teenusena ja arve koostamiseks sellisele summale puudub kokkulepe või alusdokument), 30.05.2017 arve 466/17 summa 1468 käibemaks 293,60 summa 1761,60 (siin arvel on viidatud arusaamatule soodustusele, arve koostamiseks sellisele summale puudub kokkulepe või alusdokument), 07.07.2017 arve 514/17 summa 300,94 käibemaks 60,19 summa 361,6 (kui eelmistel arvetel oli teenuse ühik ruutmeeter või tükk, siis siin arvel on teenuse ühik päeva, arve nimetus on viivisarve, aga samas on arve summa käibemaksuga maksutatav teenus). Need 4 arvet on esitatud kõik ilma, et oleks selgitatud või muul viisil teada antud, et mille alusel on need koostatud. Samuti pole arveid saadetud Kalamehe 2 KÜ ametlikule e-postile, vaid ühistu esimehe abikaasale K.K.le, kes on siis kirjad omakorda edasi saatnud Kalamehe 2 KÜ juhatusele. Väidame, et oleme omalt poolt teinud kõik, et arusaamatust lahendada. Oleme saatnud kirju (kirjavahetus on näha ka meile esitatud võlanõudes) selgitamaks kõiki aspekte, aga Läänekivi OÜ ei ole kordagi vastanud või muul viisil püüdnud selgitada meile saadetud erinevaid arveid. Helistasin (Villu Puusepp isikus) augusti alguses Valmarile ja pakkusin, et oleme valmis kokku saama ja arutama kuidas probleemi lahendada, aga vastus oli ainulte, et: “maksa ära, pole midagi arutada”. Helistasin seepeale kohe ka H.ele ja selgitasin, et meil pole ka parema tahtmise juures võimalik aru saada, et mida ja mille eest ühistult nõutakse ja et lõpuks igasuguse eelarve välise maksmise otsustamine toimub alles Ühistu Üldkoosoleku hääletamisel. Selle vestluse ajaks oli Läänekivi OÜ suutnud genereerida meile erinevaid arveid juba summas 11564,20 eurot. Väidame, et võlanõudes toodud põhjendus, et Läänekivi OÜ ei teadnud, kui suur hoov on, ei saa kuidagi olla pädev. Sest enne seda on tellitud Läänekivilt nii kuuride lammutuse, kui torude vahetuse kaevetööd. Samuti oli tööde esimeses etapis lasermõõdikuga teostatud täpsed mõõtmised kallakute ja kaevetööde mahu kohta. Läänekivi teadis täpselt, kui suurel alal nad peavad töid teostama. Peale mõõtmisi oleks pidanud Läänekivi selgelt väljendama, et hinnapakkumises toodud summa ei vasta nende ootustele ja Kalamehe 2 KÜ oleks saanud tööd tellida teistelt pakkujatelt. Väidame, et võlanõudes viidatud kompromissarvetel pole mingit alust, sest Läänekivi pole kordagi ise ühendust võtnud või muul moel proovinud teostada läbirääkimisi, mis võiks olla aluseks võlanõudes viidatud kompromisslahendustele. Väidame, et võlanõudes toodud viivise arvutuse kohta puudub arusaadav arvutus-käik. Summad ja kuupäevad on meelevaldselt võetud ja tegelikkusele mittevastavad. Väidame, et 20.03.2017 kokkusaamise eesmärk oli leida odavamat pakkumist kui varasem 27.02.2017 hinnapakkumine. Kui arvutada ruutmeetri hind mõlema pakkumise juurest vastavalt kogusele, siis selgub, et hilisema pakkumise juures on ära jäetud kivide paigaldamise teenus, aga killustiku ja kaevetöö teenus on oluliselt kallima ruutmeetri hinnaga, kui varasem 27.02.2017 pakkumine, mis viitab selgelt sellele, et tegemist Lk 5 / 11

2-17-16013 on kas eksitusega või tahtliku püüdega klienti petta. Mis mõte oleks Kalamehe 2 KÜ kutsuda kokku odavama hinna läbirääkimisi ja nõustuda seejärel veel kallima pakkumisega. Väidame, et võlanõudest pole võimalik üheselt tuvastada summat, mis on Läänekivi OÜ poolt esitatud dokumentidega tõestatav. Alusetult saadetud nn. arved summas 11564.20. Kumm & Järve Consult OÜ Võlanõue summas 6760 (alus-dokumendid puuduvad). Kohtule on esitatud hagi summas 2880 (dokumendid puuduvad või summat on korrigeeritud meelevaldselt). Ükski neist summadest pole KÜ Kalamehe 2 KÜ raamatupidamiseni jõudnud või valideerunud dokumendina, mida oleks põhjust arvele võtta. Kui vajalikuks osutub, siis saab protsessi käigus täpsustada, millised arved on Läänekivi OÜ raamatupidamises arvele võetud. Vastavalt Käibemaksuseaduse (KMS) § 27 peavad olema need arved ka deklareeritud käibedeklaratsiooni lisades. Väidame, et Kalamehe 2 KÜ ei oleks mingil juhul tellinud Läänekivi OÜ teenust, kui Läänekivi OÜ oleks teada andnud, et hind tuleb poole kõrgem, kui pakkumises. See ei oleks isegi olnud võimalik, sest sellised vahendid Ühistul puudusid ja isegi antud eelarve. Täitmiseks tehti eraldi korjandus 300 eurot korteri kohta, milles saadi kokkulepe alles peale pikka selgitustööd Ühistu Koosolekul. Väidame, et võlanõude summa erineb Kohtule esitatud hagi summast olulisel määral. Väidame, et Läänekivi on esitanud äärmiselt lohakalt koostatud arveid või hinnapakkumisi. Hinnapakkumise kuupäev erineb tegelikult välja saadetud hinnapakkumise kuupäevast. Hinnapakkumise number on sama, mis varasem hinnapakkumise number, kuigi on täiesti erineval ajal ja summas koostatud. Hinnapakkumise ühikud on kord ruutmeeter ja sama asi järgmine kord tonnides. Siit võib üheselt järeldada, et antud hinnapakkumisi ei saa käsitleda, selliste dokumentidena, et nendest võiks tuletada mingeid kolmandaid summasid, või summat mis on poole suurem dokumendis endas toodud summast. Oluline on, et 27.03.2017 hinnapakkumisele lisaks, sai summa kinnitatud ka suusõnaliselt. H.ega kohtumisel, et ostame Läänekivi OÜ tõid kokkulepitud mahus lõpp-hinnaga 3840, selle kokkuleppe kohta on olemas ka samal päeval ühistu liikmetele saadetud teade vastava kokkuleppe sõlmimisest. Menetluse käik

2-17-16013 hinnapakkumise nr 384/17 parandatud versiooni. Hageja on arvamusel, et eelnimetatud asjaolu tõendab, et hageja ja kostja pidasid eelnevalt omavahel suuliselt läbirääkimisi osa töödest (äärekivi ja tänavakivi paigalduse) loobumiseks, ning seejärel saatiski hageja kostjale uue parandatud arve. Kostja on esitanud 24.03.2017 toimunud kohtumise kohta väiteid, mis ei vasta tõele: „Samuti sai mainitud, et hoovi ala peaks olema 400 ruutmeetrit, mis on küll umbkaudne, kuna mõõtmine on tehtud läbi maa-ameti kaardirakenduse, aga see suus on märgitud toetuse taotluses“. Antud väide ei vasta tõele, 400m2 ei olnud sellel kohtumisel juttu, samuti jääks sellisel juhul arusaamatuks, miks oleks pidanud hageja saatma parandatud hinnapakkumise 200m2 hooviala kohta, kui enne arvet peetud kokkusaamisel oleks juttu olnud 400m2-st. Pärnu Linnavalitsuse toetusest ning kostja eelarvest ei ole asjasse puutuvad, kuna hageja ei pidanud ja ei teadnudki hinnapakkumist koostades, et kostja mingisugust toetust taotles ning missuguseid andmeid ta seal avalduses kajastas. Lisaks eelnevale on kostja hagiavalduse vastuse p-s 1.8 selgitanud, et:„27.03.2017 helistasin H.ele ja ütlesin, et saame kokku, et tasuda veetoru paigalduse kaevetööde arve. Kokku saime Pärnus, SEB panga ees. Tasusin arve ja rääkisin Valmari tehtud uuest pakkumisest, ütlesin et oleme summaga 3840 nõus ja kuna tööd on teada, siis midagi olulist enam arutada pole vajadust ja meie poolest võiks nad alustada töödega kunagi enne maikuu algust või siis maikuu esimeses pooles“. Käesolev tõendab selgelt asjaolu, et hageja esitas hinnapakkumise summa 3840 eurot, mis hõlmas kostja poolt soovitud töid 200m2 suurusele alale (nii oli pakkumises ka kirjas). Nõustudes esitatud summaga, nõustus kostja ka sellega, et esitatud summa oli arvestatud 200m2 suuruse ala kohta, seega nõustus kostja sisuliselt ka ruutmeetri hinnaga, sest ka ruutmeetri hind on hinnapakkumises eraldi välja toodud. Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja on ise oma vastuses hagiavaldusele tunnistanud ja omaks võtnud järgmised tähtsust omavad asjaolud: a) Hinnapakkumine võeti 200m2 suurusele hoovialale ; b) hoolimata hinnapakkumise esitamisest 200m2 suurusele hoovialale, teadis kostja algusest peale, et töid soovitakse ja tuleb teha 300 kuni 400m2 suurusel hoovialal; c) hageja on esitanud kostjale hinnapakkumise summas 3840 eurot ; kostja aktsepteeris hageja poolt tehtud hinnapakkumist 3840 euro peale, seega nõustus ka ruutmeetri hinnaga. Eeltoodu tõendab juba hagiavalduses esitatud asjaolusid, et enne teostatud töid tehti kostjale hinnapakkumine 200m2 suuruse hooviala kohta ning kuna kostja ise küsis hinnapakkumist 200m2 suuruse hooviala kohta, siis pidi ta ka aru saama, et hinnapakkumine käib 200m2 suuruse hooviala kohta, kuid töid telliti 400m2 ala kohta. Seega ei saa olla vaidlust selles, et 400m2 suuruse hooviala korral on hinnapakkumises esitatud hind kahekordne, ehk 7680 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on oma hagiavalduse vastuses esitanud järjestikku neli hageja poolt talle esitatud arvet – arve nr 461/17, arve nr 465/17, arve nr 466/17 ja arve nr 514/17. Lisaks on kostja väitnud, et hageja on esitanud kõik need arved ilma, et oleks selgitatud või muul viisil teada antud, et mille alusel on need koostatud. Hageja selgitab, et arve nr 461/17 oli esitatud siis, kui hageja sai teada, et töid tuleb teostada 400m2 suurusel alal, mitte 200m2 suurusel alal. Kuna peale arve esitamist keeldus kostja arvet sellises summas tasuma, asusid hageja ja kostja omavahel pidama läbirääkimisi. Kompromissi käigus oli hageja nõus tegema hinnaalandust ning vastavalt sellele esitas korrigeeritud arveid, seega said esitatud arve nr 465/17 ja arve nr 466/17. Kuna kostja taganes hiljem kõigist kokkulepetest, siis on antud arved annulleeritud ning tuleb lähtuda arvest 461/17. Mille koostamisel võttis hageja arvesse hinnapakkumises nr 384/17 esitatud andmeid. Arve nr 514/17 ei puutu asjasse, kuna antud arve tasumist hageja käesolevas asjas ei nõua. Kostja on oma vastuses hagiavalduses mh märkinud, et: „Väidame, et võlanõude summa erineb Kohtule esitatud hagi summast olulisel määral“. Hageja on seisukohal, et sellega on hageja võlgnevuse olemasolu tunnistanud, kuid ei ole lisanud milline on kostja arvates õige võlasumma. Pooltel puudub vaidlus selles osas, et kokkulepe tööde teostamiseks Kalamehe 2 hoovialal oli omavahel kokkulepitud, seega on hagejal õigus esitada arve teostatud tööde osas. Hageja on hagiavalduses esitanud arve ning selgituse, kuidas on kujunenud nõutav võlasumma . Seega on võimalik üheselt aru saada, kuidas ja millistel aluselt on võlasumma hagis nõutud suuruses kujunenud. Hageja palub hagi rahuldada.

Lk 7 / 11

2-17-16013

2-17-16013 paigaldust (tl.149). Tunnistaja H.J.`i ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et hinnapakkumist küsiti alale 200 m2 (tl. 152). Seega on tõendatud, et hageja ise küsis hinnapakkumist 200m2 teades, et tööde maht on tegelikult poole suurem ja seega 27.03.2017 e-posti teel saadetud hinnapakkumist ei saa lugeda töö eelarveks ega ka siduvaks eelarveks. Tegemist on töödega, mille hinda saab arvestada ruutmeetrite järgi. Hilisemalt uut hinnapakkumist töö tegeliku koguse järgi kostjale ei esitatud ja kostja ise teadis hinnapakkumise küsimisel töö tegelikku mahtu. Kostja esitas taotluse Pärnu Linnavalitsusele toetuse saamiseks 28.02.2017, kus on samuti hooviala suuruseks märgitud 400 m2 (tl.46-48). Kostja väitel leppisid pooled kokku, et töid teostatakse 400 m2 hinnaga 3840 eurot s.o. sama hinnaga , mis hinnapakkumine 200 m2 s.t. poole odavamalt. Hageja sellega ei nõustu leides, et sellist kokkulepet ei olnud. Kohtu arvates ei ole usutav , et lepiti kokku tööde teostamine poole odavamalt , kui esitatud hinnapakkumine. Sellisel juhul oleks vaidlusaluste tööde ruutmeetri hinnaks 16 euro asemel 8 eurot/m2. Nimetatu on tunduvalt odavam, kui sellise töö tavapärane hind. Kostja on kohtule esitanud antud tööde hinna kohta tõendid , mille kohaselt antud tööde hind on vahemikus 9.80 eur/m2 – 12 eur/m2 + käibemaks. Lisandub killustiku maksumus koos transpordiga (tl.126-132). Kostja juhatuse liige Villu Puusepp kohtuistungil vande all kinnitas, et tema pidas hinnapakkumises 200 m2 näpuveaks (tl.150) Nimetatu ei ole kohtu arvates usutav, kuna ta ise algselt küsis hinnapakkumist 200 m2 ja hinnapakkumises on toodud ka ühikuhinnad kõigi kolme töö puhul eraldi ja maksumus klapib korrutades ühikuhinna mahuhinnaga 200 m2 (tl. 5). Sängitusliiva transport ja hunnikutesse panek 2eur/m2, aluspinna väljakaeve ja utiliseerimine 4eur/m2 ning killustiku hind koos paigalduse ja tihendamisega 10 eur/m2, hindadele lisandub käibemaks. Teises hinnapakkumises, mis kannab samuti kuupäeva 27.02.2017 ja saadeti kostjale 27.03.2018 ei ole tööde hind oluliselt kõrgem, Killustiku hind koos paigalduse ja tihendamisega on 10 eurot /m2, mis on esimesest hinnapakkumisest ühikuhind 1 eurot/m2 eest kallim. Esimeses hinnapakkumises 9 eurot / m2. Muus osas on teises hinnapakkumises hinnad samad, kuid töödest puuduvad teekivi hind ja paigaldus ning äärekivi hind koos paigaldusega.

2-17-16013 aluspinnase ära vedama, mis seisab hoovi peal hunnikus. Killustik oli kaevude ümbert tihendamata ja tehtud valesti ning pidid selle ümber tegema. Puudustest on teavitatud arvega 25.08.2017 ja arvel on tegemata tööd ära märgitud, liiv jäi kohale toomata (tl. 66,118). Kostja sead. esindaja kohtuistungil vande all ärakuulamisel selgitas, et tööd on praktiliselt kõikides osades lõpetamata. Välja kaevatud materjal on maja taga hunnikus. Kui suures osas välja kaevati ei tea , aga neile tundus, et kogu väljakaevataud materjal oli ära viimata. Killustik pandi nii, et osad kaevud olid kõrgemal ja osad augus. Nad pidid ise kogu killustiku kaevu ümbert lahti võtma ja kaevu ümber mõõtma, selleks kulus kaks päeva. Hoovis on 5 kaevu , millest osasid pidid langetama ja osasid tõstma. Osades kohtades oli killustikku vähe ja kaevud olid liiga augus ja ei vastanud nõuetele. Samuti lõhuti ära värav, mis lubati parandada (tl.150-151). 10.Kui töö ei ole vastu võetud peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused s.h. lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Selline on ka kohtupraktika- RKL 2-14-61484 p. 18. Tööde üleandmis- vastuvõtmisakti ei ole poolte poolt allkirjastatud ja hageja ise võtab õigeks, et kuna tekkisid vaidlused hinna osas siis jäi osaliselt tööd teostamata s.o. sängitusliiva transport ja hunnikutesse panek. Selle töö eest hageja ka tasu ei nõua. Hageja tasunõue kokku 7680 eurot, millest tasutud 3840 eurot ja tasumata 3840 eurot ning hageja on esitanud tasunõude 2880 eurot ( 3840 - sängitusliiva transport ja hunnikutesse panek 2x 400 = 800 + 20% = 960). Hageja väitel ülejäänud töö teostati nõuetekohaselt. Tunnistaja H.J.`i, kes on hageja töötaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt 34 koormat utiliseerisid väljakaevatud pinnast, ühe autokoorma maht on umbes 20 tonni, kokku võis olla 60- 80 tonni. Ära jäi vedamata koorma jagu. Ära viisime suurema osa kui kohale jäi. Kui tekkis vaidlus ütles ta , et ei too enne liiva ega vii väljakaevatud materjali ära , kui rahad on makstud. Ära viimata muldkeha utiliseerimine võiks maksma minna 70 eurot (tl.152). Pinnase äravedamata jätmine on tõendatud ka kostja poolt esitatud fotoga (tl.71). Seega on tunnistaja H.J.`i ütlustega kohtuistungil tõendamist leidnud, et osaliselt jäi ära vedamata väljakaevatud materjali. Kostja juhatuse liikme kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt kui suures osas välja kaevati ei tea , aga neile tundus, et kogu väljakaevatud materjal on ära viimata. Et liiv on kohale toomata ja pinnas vedamata seda teadsime kohe (tl.151). Hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud väljakaevatud materjali äraviimise ja utiliseerimise kogust. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et tegi killustiku paigalduse ja tihenduse tööd nõuetekohaselt. Kostja sead. esindaja väitel oli killustiku paigaldus ebaühtlane, osaliselt kaevude ümber pandi killustik selliselt, et osad kaevud olid kõrgemal ja osad augus ning nimetatu tuli ümber teha. Hageja väitel kaevude kõrgused reguleeritakse hiljem siis, kui äärekivid on paigas ja paigaldatakse teekivi. Kohus nõustub sellega, kuid nimetatu ei tähenda, et killustik ei tuleks paigaldada ühtlaselt, ühekõrguselt ja ka selliselt tihendada. Samuti kuna hageja tegi eeltööd tänavakivide paigalduseks s.t. seda, et tööd oleks pidanud teostama selliselt, et oleks saanud alustada tänavakivide paigaldusega ja paigalduse ajal kaevude kõrgusi vastavalt vajadusele reguleerida. Nimetatu ei tähenda, et kõikide kaevude kõrgusi on vajalik reguleerida ja et killustiku pind paigaldatakse ebaühtlaselt. Kostja väitel tööd selliselt teostatud ei olnud ja kostja pidi osaliselt tööd ümber tegema s.h. kaevude kõrgusi reguleerima. Tänaseks on tänavakivid kostja poolt paigaldatud ja hageja ei ole nõuetekohaselt tehtud tööde kogust kohtule usaldusväärselt tõendanud. Samas kostja ei ole vaidlustanud, et enamus töid tehti hageja poolt siiski nõuetekohaselt. Arvestades hageja ja kostja vande all antud ütlusi , tunnistaja ütlusi ja asjas esitatud kirjalike tõendeid hindab kohus mittenõuetekohaste tööde tegemist ca 20% kogu teostatud tööde maksumusest s.o. aluspinna väljakaeve ja utiliseerimise ning killustiku tihenduse hind koos paigalduse ja Lk 10 / 11

2-17-16013 tihendamisega kokku 14 x 400 m2 + käibemaks 20% = 6720 eurot. Seega ei kuulu hagi rahuldamisele 20% tööde maksumusest s.o. summas 1344 eurot. Arvestades eeltoodut kuulub hagi rahuldamisele summas 2880 – 1344 = 1536 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

Lk 11 / 11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.