2-18-4214/21 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Välja mõista Axxx Pxxxxxx Oja OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule 16.03.2018 hagiavalduse, mille kohaselt tellis kostja 2017.a septembris suulise kokkuleppe alusel hagejalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuvale xxxxx kinnistule kahe tiigi, ühe maja vundamendi ja sellele juurdepääsu tee loomiseks kaevetöid. Pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud. Tööde tähtajaks oli üks nädal, tööde eelarvet ja vastuvõtmist kokku ei lepitud. Hageja alustas tööde teostamisega 25.09.2017 ja sai kõikide tellitud töödega valmis 30.09.2017. Pärast tööde valmimist kohtusid pooled 30.09.2017 xxxxx kinnistu objektil, mil kostja vaatas tööd üle, misjärel andis hageja kostjale allkirjastamiseks tööde vastuvõtmise akti. Kostja ei esitanud ühtegi pretensiooni, kuid jättis akti allkirjastamata. Kuna kostja jättis akti allkirjastamata, väljastas hageja kostjale 02.10.2017 tasumiseks arve nr 335 summas 2919 eurot tähtajaga 12.10.2017. Hageja on seisukohal, et poolte vahel on tasu kokku lepitud tavalise turuhinnaga, s.o roomikekskavaatori kasutamine 45 €/h+km (kokku 32 h), töö kallurtraktoriga 35 €/h+km (kokku 25,5 h), roomikekskavaatori transport 100 eurot+km, treilerveo tunnihind 1,30 eurot+km. Olenemata kokkulepitud tunnihinnast ja reaalselt tööde tegemiseks kulunud tundidest vähendab hageja oma nõuet: tunnitasu hinda 5 eurot võrra ja töötunde mõlema masina puhul 5 tundi. Seega nõuab hageja kostjalt 2154 eurot. Kostja tellimusest tulenevalt on tehtud roomikekskavaatori Komatsu PC180 transportimine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülla, xxxxx kinnistule, väljastatud transpordi eest tasumiseks arve nr 238/2017 summas 122,82 eurot. Hageja helistas kostjale ja kostja teatas, et keeldub akti allkirjastamast ja nõuet tasumast. Kuna kostja on keeldunud alusetult töid vastuvõtmast ja selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul, saab hageja hinnangul lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks. Kostja vastuväiteks maksekäsu kiirmenetluses on see, et kostja on nõude täies ulatuses tasunud. Kostja poolt on nõude tasumine tõendamata. Hageja nõuab põhinõudelt viivist seadusjärgses määras perioodil 07.03.-16.03.2018 summas 4,24 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 30.04.2018 esitas hageja vastuse kostja vastuväidetele. Kostja poolt pakutav kompromiss ei ole hagejale vastuvõetav. Hageja märkis, et kostja tunnistab hageja nõuet 1850 euro ulatuses (50 töötundi x 35€/h). Hageja teatas, et vähendab oma põhinõuet 1850 euroni, st summani, mille üle kostja ei vaidle. Hageja hinnangul muutus arvest nr 335 tulenev hageja nõue sissenõutavaks 07.03.2018 ning vähendatud nõude alusel on viivis seega hoopis 3,64 eurot. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja enne väidetavat hagejaga toimunud kohtumist kontolt välja võtnud 745 eurot (28.09.2017). See aga ei tõenda raha andmist hagejale, sest kostja võis seda raha kasutada mistahes otstarbel. Pangakontolt sularaha väljavõtmine ei ole haruldane sündmus ja näha on see, et kostja teeb seda igakuiselt, nt vahetult järgmisel päeval on kostja välja võtnud 645 eurot. Kui kostja oleks sularahas andnud hagejale tema tasu, oleks kostja pidanud kohtumisele eelnevatel päevadel võtma välja

kogu vajamineva summa 1400 eurot, kuid pangakontolt seda ei nähtu. Hageja leiab, et kostja esitatud teostatud tööde arvestuslik leht on hagi tarbeks tagantjärele koostatud, sest kuupäevad on muudetud. Samuti ei tõenda see raha üleandmist. Kostja on nõus maksma 450 eurot, kuid maksekäsu kiirmenetluses (ka tsiviilasjas nr 2-17-125718) on ta väitnud, et on kogu nõude täielikult tasunud. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et pole kostja naaber ning pole kostjast varem kuulnud ega teda näinud. Hageja kinnitas, et kinnistul ei ole ühtegi hoonet, vaid puutumata rohumaa. Kostja tellis kaevetöid just majaaluse vundamendi augu ja kahe suure tiigi kaevamiseks ning kuna nendeni ei olnud teed, siis selle ka. Tiike kaevates ei tulnud sealt välja liiva vaid savi ja seetõttu suurenes ka tööde maht. Kostja teadis, et töid teostab hageja, seda ütles hageja seaduslik esindaja talle kohe. Kostja väited on seega tervikuna vastuolulised ja mitteusutavad ning tõendid ebausaldusväärsed. 22.06.2018 esitas hageja oma täiendavad seisukohad. Hageja vähendas nõuet 1850 euroni just seetõttu, et vältida vaidlust kostjaga tööde mahu ja hinna üle. Seetõttu leiab hageja, et vaidlust tööde mahu ja hinna üle poolte vahel pole ning hageja ei pea nende kokkulepete osas midagi tõendama. Hageja tasu on muutunud sissenõutavaks ning saab lugeda, et kostja on tööd vastuvõtnud. Töö vastab lepingu tingimustele. Kostja on kohustatud tõendama raha üleandmise fakti, aga seda ta teinud ei ole. Kostja väited on vastuolulised ega ole ka veenvad ning usutavad. 16.08.2018 esitatud vastuse kohaselt on hageja endiselt seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus tööde mahu, tunnitasu ja põhivõla suuruse üle, sest hageja nõuab summat, mida kostja ise tunnistab. Seega ei saa mingit vaidlust selles osas olla. Vaidlus seisneb selles, kas kostja on hagejale üle andnud 1400 eurot või mitte. Hageja esitas Maa-ameti geoportaali hübriidkaardi väljavõtted, millelt on näha, et kinnistul puudub maja ning et teostatud on sissesõidutee, majaaluse platsi ja kahe tiigi kaevetööd. Hageja teostas töid 2017.a septembris. Kui kinnistul oleks hoone, peaks see olema näha ka 15.08.2018 hübriidkaardil, aga seda näha ei ole. 29.08.2018 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ning kinnitas, et enne neid töid ta kostja kinnistul käinud ei ole. Hageja poolt esitatud tõendid näitavad, mis töid kinnistul tehti. Mxxxx Mxxxxx kinnitas, et tema ei pildistanud mitte midagi. Kostja käis tema juures mingil õhtul pärast tööd, pime ei olnud. Mxxxx Mxxxxx näitas kostjale paberit, kus olid kopa ja transporditraktori töötunnid ning kostja tegi neis korrektuure. Paberil ei olnud kirjas makstavat summat. Paberi andis Mxxxx Mxxxxx tagasi kopamehele, sest tööd käisid veel. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et kostja ei pannud allkirja aktile, sest ütles et ei näe vajadust kuna pretensioone ei ole. Hageja esindaja allkirja ei ole seal seetõttu, et tavaliselt allkirjastatakse akt koos. Kostjaga ei lepitud kokku aega, millal raha maksta. Kostja pidi ise helistama, kui ta raha kokku saab, aga ta ei helistanud. Kostja tahtis sularahas maksta. Pärast tööde tegemist ei vastanud kostja hageja seadusliku esindaja kõnedele ega sõnumitele. 26.09.2018 toimunud istungil andis hageja seaduslik esindaja Mxxxx Mxxxxx ütlusi vande all. Ta ei tea kust kostja tema andmed sai. Kostja helistas korra ja tuli talle koju, mis on ühtlasi hageja asukohaks. Nad ei ole kohtunud 29.09.2017. Kostja käis tema juures korra enne tööde alustamist tehnikat tellimas. Raha ei ole kostja maksmas käinud. Läbirääkimisi pidasid nad objektil teiste juuresolekuta. Võimalik ei ole olukord, kus kostja andis töö tegemise eest raha otse kaevetööde tegijatele. Kostja pakkus sularahas maksmist, aga kui seda ei toimunud väljastas Mxxxx Mxxxxx arve. Pilte ta oma telefoniga tavaliselt ei tee. Ta näitas kohtule oma telefonis olevaid pilte. 29.09.2017 helistamisel summadest ei räägitud, sest tööd polnud veel lõpetatud ja lõplik summa oli teadmata. M. Mxxxxx teadis töödest vaid nii palju kui kostja

või kopamees teda teavitasid. Avaldus sai kiiresti esitatud põhjusel, et kostja oli mittemaksmise osas kategooriline. Kostja vastuväited 09.04.2018 esitas kostja vastuväited hagiavaldusele. Kostja ei nõustu esitatud hagiga osaliselt. Kostja pöördus tuttava soovitusel naabri Mxxxx Mxxxxxx poole, et korrastada kostjale kuuluva kinnistu pinnakatet ning süvendada tiiki. Kindlasti ei olnud vaja teha vundamendi töid ega juurdepääsu teed, sest kinnistul on maja ja tee olemas. Kostjale teadaolevalt oli MxxxxxMxxxxxxx kinnistul traktor olemas, millega saaks töid teha. Pooled leppisid kokku hinnas. Mxxxx Mxxxxxx sõnul oli vaja ka roomiktraktorit, mille ta saaks kohale tuua. Kostja oli nõus. Kostja ei teadnud, et töid hakkab teostama Mxxxx Mxxxxxxxx kuuluv ettevõte Oja OÜ. Kostja tunnistab, et hageja teostas töid 26.09.2017 (8 tundi), 27.09.2017 (2 tundi), 28.09.2017 (8 tundi), 29.09.2017 (8 tundi, millest 3 tundi oli üleliigne töö) ja 01.10.2017 (2 tundi). Hageja poolt töid 30.09.2017 ei teostatud, sest tööd said valmis 29.09.2017 õhtul ning sellel päeval viidi ära ka kopp. Roomikekskavaator viidi ära 01.10.2017 ja sellel päeval tehti nn korrastustöid. Hageja pole märkinud, kellele ta allkirjastamiseks akti andis ja kelle kinnistul. Kostja see igatahes ei olnud. Kostja kohtus Mxxxx Mxxxxxxxx 29.09.2017 õhtul hageja kinnistul ja andis talle üle sularaha 1400 eurot. Hageja tegi raha üleandmisestvastuvõtmisest telefoniga pilti. Nad arutasid ka tehtud tööde ajast ja maksumusest ning leppisid kokku, et kostja peab hagejale veel maksma 350 eurot. Ei sellel ega järgmisel päeval ei esitanud hageja kostjale allkirjastamiseks ühtegi akti. Pooled leppisid kokku tööde teostamise hinnaks mõlema traktori kohta kokku 70 eurot tund. Kostja oli nõus tasuma ka ekskavaatori transpordi 100 eurot. Kostja ei ole nõus hageja põhinõude ja viivise arvestusega, sest nad leppisid juba eelnevalt kokku, et teostatav tööde maht on kummagi traktoriga 25 tundi maksumusega 35 eurot traktor. Kokku seega 1750 eurot, millele lisandub ekskavaatori transport 100 eurot. Pooled leppisid kokku konkreetse hinna mitte tavalise turuhinna. Kostja võttis 1400 eurot välja oma pangakontolt maksmisele eelnevatel päevadel. Kostja on nõus sõlmima hagejaga kokkuleppe arvestuslikult õige allesjäänud võlgnevuse summa 450 euro tasumiseks osade kaupa. 05.07.2018 esitas kostja oma vastuse, milles teatas, et jääb eelnevalt esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Hageja ja kostja vahel on vaidlused tööde mahu, aja ja põhivõla tasumise üle. Hageja kordas 09.04.2018 esitatud vastuses väidetut. 29.08.2018 toimunud istungil nõustus kostja hageja poolt tehtud töödega. Ta märkis, et tee pikkuseks on umbes 68 meetrit ja üks tiik on rohkem kraav. Kostja näitas mõõdud ette ja kuhu teha. Teine tiik tekkis ise, kui kaevati pinnast, et täita majaalust. Kostja tunnistas, et maja kinnistul ei ole ning tema kirjalikes vastustes väidetu on tema juristi näpuviga. Kostja nõustus, et vaidlust pole hageja nõudeõiguse 1850 euro üle. Kostja selgitas, et raha üleandmise ajal oli ta hageja seadusliku esindajaga kahekesi ja tõendeid tal ei ole. Raha üleandmine oli eelmise aasta sügisel septembri viimasel tööpäeval – reedel. Talle helistati ja öeldi, et töö on tehtud ja on vaja maksta. Ta läks Mxxxx Mxxxxxx juurde ja nad koos lugesid raha. Kostjal olid 50eurosed ja 20-eurosed rahatähed. Hageja seaduslik esindaja pildistas paberitükki, kus oli kirjas tehtud tööd ja raha, mis ta kostjalt seal sai. Paberitüki kohaselt pidi kostja maksma ca 2200 eurot. Kostja ütles, et töötunde oli palju ja kopa töötunnid ka ei klappinud. Kostjal oli kaasas 1440 eurot, millest 40 andis Mxxxx Mxxxxx talle tagasi. Raha oli kostjal kogu aeg kaasas, sest ta ei teadnud, millal ta maksma pidi. Telefonis ei küsinud kostja palju maksta vaja on. Ta maksis raha ära ja sõitis minema. Jäi veel jutt, et on vaja lisatööd kahe tunni ulatuses teha ja kostja oli sellega nõus. Maksmine toimus väljas Mxxxx Mxxxxxx auto juures. Mxxxx oli nõus, et puuduoleva raha saab ta hiljem. Nad ei leppinud kokku millal. Kodus tegi kostja

arvutused, et juurde on vaja maksta 350 eurot. Kostja selle summa kohta midagi ei öelnud. Hiljem aga ähvardas, et võtab kostjalt kõik ära, kui kostja ei maksa. Mxxxx Mxxxxx tahtis kogu aeg, et kostja tema juurde läheks, aga kostja oli nõus raha andma enda juures. Siis tuli kostja telefonile sõnum hagejalt, et kostja peab hagejale maksma 2900 eurot. Raha üleandmise kohta nad paberit ei vormistanud. 26.09.2018 toimunud istungil andis kostja ütlusi vande all. Raha üleandmine toimus reede õhtul, kuupäeva kostja ei mäletanud. Kostja helistas hagejale, et tahab maksta ning Mxxxx Mxxxxx kutsus ta enda juurde. M. Mxxxxx andis kostjale väikese paberi kus olid tunnid ja all summa, et eraldi ja kokku. Väljas oli videvik ja eriti ei näinud ja seepärast läksid nad koos M. Mxxxxxx auto (maastikuauto) tagumise luugi juurde, mis oli lahti ja seal luges kostja raha luugi peale. Tunde nägi kostja esimest korda ning ütles, et neid on liiga palju. Nad lugesid raha kaks korda üle, M. Mxxxxx laotas 50-eurosed lehvikuna laiali ja pani paberilipiku sinna alla ja tegi pilti. Kostja võttis pangalaenu 3000 eurot hagejale maksmiseks ja muuks, aga ei mäleta, millal ta seda võttis. Kui kostja maksma läks, ei olnud summast juttu. Kostja ei teadnud isegi töötunde. M. Mxxxxx pildistas raha, tal oli telefon kogu aeg sisse lülitatud, et sealt valgust näidata. MKM vastuväite kostja esitas, kuid ei mäleta selle sõnastust, aga teab, et 1400 on temal tasutud. Pärast raha maksmist kostja M. Mxxxxxxxx enam ei helistanud, sest M. Mxxxxx ähvardas teda, tõi nt koera väravasse. 450 eurot pole kostjalt hiljem nõutud. Kohapeal ei olnud kostjal piisavalt palju raha kaasas ja M. Mxxxxx oli nõus, et maksab ära kohapeal nii palju kui kostjal kaasas oli. Kostja arvas, et kui maksab sularahas, siis käibemaksu ei lisandu. Ta ei teadnud, et töid teeb hageja ja ta ei küsinud kuidas töö tegemine vormistatakse. Kostja ei helistanud M. Mxxxxxxxx vaid leppisid töö tegemises kokku M. Mxxxxxx hoovis. Kostja koostas oma tundide tabeli nädalavahetusel pärast 1400 euro maksmist. Kostja sõnul algas hageja seadusliku esindaja telefonikõne ähvardustega. Kostja oli tööl ja tal polnud aega rääkida. Seejärel sai ta SMS-i nõudesummaga, aga polnud kirjas, mille eest ja kuhu raha maksta vaja oli. Kostja ei helistanud ise, sest M. Mxxxxx oli võimukas ja resoluutne oma väravas. Kostja ootas hoopis M. Mxxxxxx kõnet. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtumenetluse käigus on pooled jõudnud ühistele seisukohtadele järgmistes faktilistes asjaoludes: - Kostja tellis hagejalt kaevetöid ja pinnase transporditöid kostjale kuuluval Axxxx kinnistu objektil; - Pooled leppisid kokku kaevetöid teostava roomikekskavaatori hinna ja transporditöid teostava kallurtraktori hinna- kummagi mehhanismi kasutamise hind 35 eurot tund; - Hageja küsis ja kostja nõustus tasuma roomikekskavaatori transpordi eest 100 eurot. - Tellitud tööd on teostatud. - Hageja põhjendatud nõue teostatud tööde eest on 1850 eurot, mis koosneb tunnihinna alusel arvutatud töö maksumusest (kahe mehhanismiga) summas 1750 eurot ja roomikekskavaatori transpordikulust 100 eurot. Need faktilised asjaolud on tõendatud kohtule esitatud kirjalike tõenditega (arve Oja OÜ-lt Axxx Pxxxxxx tl.9, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga tl.12, pretensioon tl.20). Kostja vastuses tl.30-33 tunnistab, et tööde eest kuuluks tasumisele 1750+100 eurot. Hageja arvamuses kostja vastuse kohta vähendab nõuet 1850 eurole (tl.45-47).

Seega hageja arvamuse esitamisega 30.04.2018 lõppes poolte vahel vaidlus teostatud tööde mahu ja hinna üle, kuna hageja vähendas oma nõuet summani, mida kostja pidas põhjendatuks. Poolte vahel on seega töövõtulepinguline võlasuhe. VÕS § 635 lg.1 sätestab: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg.1 sätestab: Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg.3 sätestab: Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtumenetluses on pooled jõudnud ühisele seisukohale, et kostja tellitud töö on tegelikkuses tehtud, pooled ei vaidle enam kokkulepitud hindade üle ega tehtud töö mahu üle. Kohtu eelistungil 29.08.2018 kinnitasid pooled (tl.81-82), et neil puudub vaidlus selle üle, et kostja tellimusel hageja poolt tehtud tööde maht ja hind annavad hagejale nõudeõiguse 1850 eurole. Kostja on esitanud väite, et ta on tasunud hagejale teostatud tööde eest 1400 eurot sularahas ja tasuda on veel 350+100 eurot. Kostja on nõus seni tasumata 450 eurot hagejale maksma. Hageja eitab kostjalt sularahas 1400 euro saamist. TsMS § 230 lg.1 sätestab: Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on selgitanud pooltele 06.06.2018 (tl.50-51, tl.66) kirjades, et sularaha üleandmise tõendamise koormis lasub kostjal. Ka hageja on korduvalt osutanud, et temal on võimatu tõendada negatiivset asjaolu-et ta pole kostjalt raha saanud ja et kostja peab tõendama, et ta on raha üle andnud. Kohtu eelistungil 29.08.2018 käsitleti kostja tõendamisvõimalusi, kostja taotles täiendavate tõendite kogumiseks kohtu abi- et kohus nõuaks välja tõendid hagejale operaatorteenust pakkuvalt Tele2 Eesti AS-lt andmed hageja-kostja vaheliste telefoniühenduste kohta kriitilisel kuupäeval 29.09.2017 ja hiljem, samuti andmed kostja telefoniga tehtud võimalike fotode kohta. Kohus kostja taotlusel nõudis Tele2Eesti AS-lt välja andmed, mis esitati (tl.9799). Kostja on oma väite- et ta on hagejale üle andnud 1400 eurot tehtud töö eest osaliseks tasumiseks- esitanud järgmised tõendid: -kostja pangakonto väljavõte (tl.41), millest nähtub, et kostja on 28.09.2017 oma kontolt võtnud sularaha välja summas 745 eurot ja 30.09.2017 sularaha välja summas 645 eurot; - kostja selgitused kirjalikus vastuses (tl.31, tl.64-65) selle kohta, et tema hageja esindaja Mxxxx Mxxxxxx elukohas 29.09.2017 ehk reede õhtul andis hageja esindajale Mxxxx Mxxxxxxxx üle 1400 eurot sularahas, mida M.Mxxxxx pildistas oma telefoniga; -kostja ütlused vande all kohtuistungil 26.09.2018, kus kostja kirjeldab sularaha 1400 eurot üleandmist Mxxxx Mxxxxxxxx reedel 29.09.2017 Mxxxx Mxxxxxx elukohas umbes kella 7 ajal õhtul. Kostja teadis, et tal on kaasas sularaha umbes 1500 eurot. Kohapeal selgus, et tal on 1440 eurot, millest 1400 eurot 50-eurostes kupüürides ja kaks 20-eurost kupüüri. Mxxxx Mxxxxx võttis vastu 1400 eurot 50-eurostes ja kaks 20-eurost andis tagasi. Mxxxx Mxxxxx andis kostjale väikese paberi, millel olid tehtud töötunnid ja arvutatud summa kokku. Kostja

luges sularaha hageja auto avatud tagaluugi peale ja ütles, et tunde on kirjas liiga palju. Raha loeti kaks korda üle, Mxxxx Mxxxxx laotas 50-eurosed lehvikuna tagaluugile laiali ja tegi neist telefoniga pilti. Lepiti kokku, et kopp teeb veel kaks tundi tööd. Kostja helistas hiljem hagejale ja ütles, et nõutud summa oli liiga suur, ta tegi oma arvutuse. Oli nõus veel 450 eurot juurde maksma kui M.Mxxxxx järgi tuleb. M.Mxxxxx järgi ei tulnud, kuid helistas, ähvardas, lubas võtta kõik. Seejärel tuli Oja OÜ-lt SMS nõudega 2900 eurot. Kostja enam SMS-le ei vastanud, kuna Mxxxxx oli võimukas ja resoluutne oma väravas. Kostja sõnul ei olnud tal võimalik 29.septembri õhtul raha maksmas käies paberit küsida ega midagi nõuda, kuna Mxxxxx oli ähvardav ja võimukas, ütles- siin räägin ainult mina. Oli videvik ja Mxxxxxxxxoli koer sealsamas. Kostja vaatas, kuidas minema sai. Nad olid raha andmise juures kahekesi, ainult väike poiss jooksis seal. Hageja seaduslik esindaja Mxxxx Mxxxxx eitab sularahas raha saamist, kostja üldse ei käinud tema juures 29.septembril, oli ainult helistamine. Raha ei toonud ei sel ega muul päeval. Mxxxxx rahast pilte ei teinud. Hageja kohtus kostjaga 30.septembril objektil, kus peeti läbirääkimisi, hageja esitas tööde üleandmise akti, millele kostja alla ei kirjutanud. Hageja ei pidanud seda ka vajalikuks, veel oli tööd teha ja selle kaks tundi tegi kopp kostja objektil 1.oktoobril. Kostja tahtis sularahas maksta, aga ei helistanud enam. Siis hageja helistas, aga kostja ei võtnud telefoni. 4.oktoobril teatas, et töö ei maksa niipalju, et maksab 400 eurot. Siis laskis hageja koostada arve ja saatis kostjale SMS-i. Käesoleval juhul on pooled kohtumenetluses leppinud kokku, et hageja tehtud töö eest tuleb kostjal tasuda 1850 eurot. Seega on vaidlus töövõtulepingu tähtsate asjaolude (töö maht, hind, lepingutingimustele vastavus või mittevastavus, tasu sissenõutavus jms asjaolud) üle ära langenud ja vaidlus on üksnes selle üle, kas kostja on osaliselt (summas 1400 eurot) täitnud tasu maksmise kohustuse. Tasu maksmine on tellija ehk kostja kohustus. Poolte vahel puudub kirjalikult vormistatud leping, mistõttu tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda lepinguõiguse üldistest sätetest. VÕS § 91 lg.1 sätestab: Rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses. Hageja väitel soovis kostja maksta sularahas, kostja väitel ta maksiski sularahas 1400 eurot. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et pooltevahelise kokkuleppe järgi oli hagejal õigus teha makse sularahas ja sellise makse tegemist ei ole võimalik tõendada elektroonilise korraldusega pangale raha ülekandmise kohta. Sularaha üleandmist on võimalik tõendada poolte või raha saaja kirjaliku kinnitusega raha saamise kohta. Ka sellist tõendit ei ole esitatud. Et pool saaks raha üleandmise kohustuse täitmist tõendada, on tal VÕS § 95 lg 1 alusel õigus nõuda teiselt poolelt kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjalikku tõendit (täitmise kviitungit). Kostja ei ole sellist kviitungit nõudnud, tema väitel toimus raha maksmine pimedas, ta oli hagejaga kahekesi, hageja oli võimukas ja tal oli koer. Kostja ei julgenud midagi nõuda. Kui pool täitmise kohta kirjalikku tõendit ei anna ja eitab kohustuse täitmist, võib kohustuse täitmist tõendada ka teiste tõenditega, eelkõige muude kirjalike dokumentidega. TsMS § 229 kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses olla tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis, muu hulgas tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande alla antud seletus, dokumentaalne tõend jne. Riigikohus on 17.11.2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-96-11 asunud seisukohale, et laenulepingu võlakohustuse täitmise tõendamine, s.t. sularaha üleandmise tõendamine on liigi- ja vormivaba. Võlgnik võib raha üleandmist tõendada nii

VÕS § 95 lg-s 1 nimetatud tõendiga, aga samuti muude kirjalike dokumentidega ja ka tunnistajate ütlustega. Käesolevas asjas soovib kostja raha üleandmist tõendada tema enda vande all antud ütlustega. Kohus on seisukohal, et ehkki kostja kirjeldused raha üleandmise kohta hagejale on olnud ühetaolised nii kirjalikes menetlusdokumentides kui ka eelistungil ja põhiistungil, ei ole võimalik nende abil usaldusväärselt tõendada sularaha 1400 eurot üleandmist hagejale. Kostja ütluste usaldusväärsust murendavad järgmised kostja enda poolt esitatud väited või asjaolud: 1) kostja läks M.Mxxxxxxxx raha viima vabatahtlikult, temale endale sobival ajal, kaasas suur summa raha (ehkki väidetavalt kaasasoleva summa suurust ta ei teadnud). Pooled olid varasemalt kokku leppinud, et kostjal tuleb hagejale raha maksta. Kostja kinnitab, et töö oli tehtud ja raha tuli maksta. Sellises olukorras on eluliselt ebausutav kostja seletus, et raha maksmiseks kohale läinud kostjal tekkis hirm, olukord oli talle ähvardav ja ta vaatas, kuidas minema sai. 2) Kostja andis ütlusi, et M.Mxxxxxxoli nõus, et puuduoleva raha maksab kostja hiljem. Samas on kostja esitanud kohtule oma arvutused tehtud töö mahu ja maksumuse kohta (tl.40), kostja andis ka ütlusi, et ta tegi kodus arvutused ja ütles Mxxxxxxxx, et tehtud töö ei maksa nii palju. Olukorraga, kus kostja maksis tehtud töö eest ära olulise osa nõutud summast ja oli nõus puudujääva osa hiljem järgi maksma, ei ole kooskõlas hilisemate arvutuste koostamine ja esitamine hagejale. Hilisemate omapoolsete arvutuste koostamine ja esitamine hagejale on kooskõlas olukorraga, et raha ei ole veel makstud. 3) Kostja andis ütlusi, et ta oli nõus maksma veel 450 eurot, ta ütles seda telefonis Mxxxxxxxx ja ütles Mxxxxxxx ka, et tulgu järgi kui tahab raha kätte saada. Olukorras, kus kostja on juba maksnud ära suure summa ja leiab, et temalt nõutakse raha põhjendatust rohkem, ei ole eluliselt usutav, et ta on valmis veel 450 eurot maksma. Kostja tolleaegne nõusolek maksta 450 eurot on pigem loogilises kooskõlas M.Mxxxxxx ütlustega selle kohta, et kostja vaidlustas tööde maksumuse ja ütles, et tööd maksavad 450 eurot (hageja esindaja M.Mxxxxxx ütlused vande all kohtuistungil 26.09.2018 tl.105 pöördel). 4)Toimunud maksekäsu kiirmenetluses asjas 2-17-125718 esitas kostja hageja nõudele vastuväite (tl.22), milles väidab, et nõue on täidetud täies ulatuses. Hageja nõue esitati maksekäsu kiirmenetluses summas 2941,39 eurot. 5)Kostja andis ütlusi, et ta võttis pangast laenu 3000 eurot Mxxxxxxxx maksmiseks ja muudeks vajadusteks. Kostja esitas tõendina oma pangakonto väljavõtte (tl.35), et tõendada temal sularaha olemasolu 29.09.2017, mille maksis M.Mxxxxxxxx. Kohus leiab, et esitatud konto väljavõte ei tõenda kostjal 1440 euro olemasolu sularahana 29.09.2017 ehk päeval, mil kostja väidetavalt raha hagejale üle andis. Kontoväljavõttest nähtub, et kostja on enne raha väidetavat üleandmist ehk 28.09.2017 võtnud välja 745 eurot. Järgmine sularaha väljavõtmine (645 eurot) on kostja kontolt tehtud 30.09.2017 ehk pärast väidetavat sularaha üleandmist hagejale. Need nimetatud vastuolud ja ebausutavused ei võimalda lugeda kohtul usaldusväärseks kostja A.Pxxxx vande all antud ütlusi, et nendega lugeda tõendatuks sularaha 1400 euro üleandmine hagejale tasuna töövõtulepingu raames tehtud töö eest. Kohtuistungil andis vande all ütlusi ka hageja seaduslik esindaja Mxxxx Mxxxxx. M.Mxxxxx andis ütlusi, et 29.septembril suhtles ta kostjaga telefoni teel, 30.septembril suhtlesid nad kostjaga Axxxx objektil, kus hageja andis kostjale paberid, kus oli makstav

summa. Kostja alla ei kirjutanud. Kostja soovis maksta sularahas ja lubas helistada, kui raha kokku saab, kuid ei helistanud. Kostja ei ole hagejale toonud sularaha ei 29.septembril ega muul ajal. Hageja helistas kostjale korduvalt pärast 30.septembrit, kostja ei vastanud telefonile. Kostja vastas hageja kõnele 4.oktoobril ja ütles, et tehtud tööd ei maksa nii palju. Siis laskis hageja koostada arve. Saatis kostjale SMS-i arvega. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Selline hageja seadusliku esindaja kirjeldus on kooskõlas kohtule esitatud faktiliste andmetega: teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud 30.09.2017 (tl.12), selles tööde maksumus 2919 eurot. Kostja kinnitab Oja OÜ-lt SMS-i saamist nõudesummaga 2900 eurot. Hageja lepinguline esindaja kohtmenetluses Rxxxxx Axxxxxx kinnitab tema poolt kostjale SMS-i saatmise kuupäeva- 09.oktoober 2017 ja korduv nõue 23.10.2017. Kuna vastust ei tulnud, esitati 16.11.2017 maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule. Selline tõendamist leidnud faktoloogia kinnitab, et kohe pärast tööde lõpetamist kostja objektil (see toimus 1.10.2017) esitas hageja kostjale tasumise nõude. Kostja vaidlustas selle telefonikõnes 4.10.2017, seejärel esitati kostjale arve SMS-i teel 9.10.2017, kostjaga suhtles lepinguline esindaja, korduv nõue 23.10.2017 ja seejärel 16.11.2017 esitas lepinguline esindaja hageja nimel maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Esmalt esitas kostjale nõude hageja seaduslik esindaja M.Mxxxxx, seejärel lepinguline esindaja ja poolteist kuud pärast arve esitamist esitati nõue maksekäsu kiirmenetluse korras. Selline kiire ja õiguslikult adekvaatne tegutsemine lühikese aja jooksul ei ole tavapärane olukorras, kus tellija on suure summa tehtud töö eest tasunud ja tasumata on üksnes väike osa (nt 450 eurot). Kirjeldatud kujul vastab hageja tegutsemine elulisele olukorrale, kus tellija on keeldunud tasumisest ja töövõtjal puudub alus uskuda tasumisse. Kostja taotles kohtu abi tõendite väljanõudmiseks hageja telefonioperaatorilt, et telefonioperaatorilt saadud andmete abil tõendada poolte omavahelist sidepidamist ja fotode tegemist hageja esindaja M.Mxxxxxx poolt. Telefonioperaator Tele2 Eesti AS vastas (tl.9799), esitades andmed telefoniühenduste kohta 29.septembril 2017-02.10.2017. Esitatud väljavõtet uuriti kohtuistungil. Nähtub, et 29.septembril kell 18.32 ja 19.02 on toimunud kõned hagejalt kostjale, 30.septembril kolm kõnet kostjalt hagejale, 1. ja 2.oktoobril kõned hagejalt kostjale. Need ühendused ei tõenda sularaha üleandmist. Asjaolu, et 30.septembril on kostja kolmel korral helistanud hagejale, viitab pigem, et 30.septembril kohtuti objektil (nagu andis ütlusi hageja esindaja). Telefonioperaator ei saa esitada andmeid hageja esindaja M.Mxxxxxxxtelefoniga tehtud fotode kohta. M.Mxxxxx eitab telefoniga fotode tegemist üleantud rahast. Kohus kohtuistungil 26.09.2018 vaatles hageja telefonis nr. 52 343 25 tehtud fotosid, s.h. 29.septembril 2017 tehtud fotosid. Nähtavad fotod olid M.Mxxxxxx pojast. Fotod rahast puudusid. Kõigil neil asjaoludel leiab kohus, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud sularahas 1400 euro üleandmist hageja esindajale ja et ta sellega on täitnud töövõtulepingust temale tuleneva kohustuse- kohustuse tasuda tehtud töö eest. Kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat tasumise kohustust ja hagejal on VÕS § 101 lg.1 p.1 järgi õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on sellise nõude VÕS § 108 lg.1 alusel esitanud ja hageja nõue kuulub rahuldamisele hageja poolt vähendatud ulatuses, s.o. summas 1850 eurot. Hageja on taotlenud viivise arvutamist tasumata põhinõudelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest 7.03.2018 (pretensioonis tl.20 antud täiendav tähtaeg) seadusjärgses määras VÕS § 101 lg.1 p.6, VÕS § 113 lg.1 alusel. Hageja esitab viivise arvutuse vähendatud nõudelt

30.04.2018 menetlusdokumendis (tl.45-47). Kohus leiab, et viivise nõudmine on kohane ja lubatav õiguskaitsevahend, rakendatav viivise määr- VÕS § 113 lg.1 teise lause kohaselt käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Põhivõlalt 1850 eurot on kohtulahendi koostamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest (17.03.2018) 209 päeva eest 98,59 eurot (1850x8%x209=98,59). Hagi esitamise ajani on hageja arvutanud viivist 3,64 eurot. Puutuvalt hagi rahuldamise ulatusse märgib kohus, et hageja on esitanud esialgse hagi põhivõlgnevuse 2154 nõudes, hagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivise 4,24 eurot saamiseks ja täiendava viivise saamiseks. Täiendav viivis on arvutatud VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt, s.o. 2154 eurolt alates 17.06.2018, mida hageja taotleb välja mõista kostjalt kuni põhinõude täitmiseni. Viivis aasta eest on 172,32 eurot. Kokku on hagi hind 2330,56 eurot. Võttes aluseks hageja vähendatud nõude 1850 eurot (vähendamine 30.04.2018 menetlusdokumendis tl.45-47), millelt arvutatud sissenõutavaks muutunud viivis 9 päeva eest 3,64 eurot, on hagi rahuldamise ulatus 85,89%. Arvestades, et hageja on oma nõuet ise vähendanud summani, mille üle kostja ei vaidle, leiab kohus, et hageja nõude vähendamist tuleb käsitleda kui nõudest loobumist summas, milles põhinõue ületab 1850 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas summas üle 3,64 euro. Ülejäänud osas on hageja nõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda osas, mis vastab hageja vähendatud nõudele. Riigilõiv nõudelt, millest hageja loobus, jääb hageja kanda tulenevalt TsMS § 168 lg.2. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1567,50 eurot, millele lisandub 26.09.2018 toimunud istungiga seotud kulud 281,60 eurot (suuline protokollitud taotlus 26.09.2018 toimunud istungil), kokku 1849,10 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust summas 250 eurot, transpordikulu 50 eurot ja õigusabi kulud summas 1549,10 eurot (sh 281,60 eurot 28.09.2018.a kohtuistungipäeva esindustasu). Kostja vaidles vastaspoole kuludele osaliselt vastu leides, et hageja õigusabikulud on mõistmatult suured ja põhjendamata, arvestades menetluse keerukust. Kostja märkis, et hagi on koostatud varasemalt kostjale esitatud pretensiooni põhjale ning kindlasti ei kulunud hagiavalduse koostamisele, materjalide komplekteerimisele, tutvumisele 4,5 tundi. Ka hageja 12.04.2018 arvamus ja 20.07.2018 põhineb suures osas hagil endal mõningate väikeste muudatustega ning seega ei saanud nendele dokumentidele kuluda kokku 7,5 tundi. Kostja hinnangul ei ole põhjendatud eelistungiks ettevalmistumine 2 tundi, sest hageja esindaja on eelnevalt menetluse dokumentidega tutvumiseks ja ettevalmistamiseks kulutanud 15,5 tundi. Eelistung kestis 1h 45min mitte 2 tundi. Rongipilet Tallinn-Jõgeva maksab 11 eurot, seega on

50 eurot hageja esindaja sõidukulu märkimisväärselt suur. Kostja märkis, et 26.09.2018 istungil osalemise kulude suurust ei ole hageja esitanud ning seisukohta ta selle osas anda ei saanud. Hageja on tasunud riigilõivu 250 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le 1. Riigilõivu on makstud seadusega ettenähtud ulatuses esialgse hagi summalt 2158,24 eurot. Kuna hageja on oma nõuet vähendanud summani 1850+3,64 eurot=1853,64 euroni ja seda summat ületavas osas nõudest loobunud, tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv, mis vastab nõudele 1853,64 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi on sellelt nõudesummalt tasumisele kuuluv riigilõiv 225 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 225 eurot ja riigilõiv summas 25 eurot jääb hageja enda kanda. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnitasuga 65 eurot. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära, arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja menetluse kestust. Tasumäär kuni 120 eurot töötunni eest vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Arvestades menetluse keerukust, mahtu ja hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud 24h 10min on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude nimekirja kohaselt on järgmine: 1) Materjalidega tutvumine ja komplekteerimine, hagiavalduse koostamine – 4h 30min; 2) 30.04.2018 arvamus – 3h 30 min; 3) Täiendava seisukoha koostamine, selle koostamiseks vajamineva materjaliga tutvumine, taotluste koostamine ja kohtule edastamine – 4 h 30 min; 4) Kostja 05.07.2018 seisukohale vastuse koostamine ja kohtule edastamine – 3 h; 5) 29.08.2018 eelistungiks ettevalmistumine 2h, istungist osavõtt 2h 20min ja esindaja sõidukulu Tallinn-Jõgeva-Tallinn 50 eurot; 6) 26.09.2018 istungiks ettevalmistumine 2h ja istungil osalemine 2h 20min. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured. Kuivõrd hageja lepinguline esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et tegeles hageja nõudega ka kohtueelselt ning ka pretensioon on esitatud tema poolt, siis saab järeldada, et hageja lepinguline esindaja oli hagiavalduse koostamise hetkeks asjaga juba kursis, mistõttu ei vajanud hagi koostamiseks vajamineva materjali läbitöötamiseks hulgaliselt aega. Seetõttu leiab kohus, et hagi koostamise (sisulist osa vaid 5 lk) ajakulu ei ole põhjendatud 2h 30min ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 2 h ulatuses. Ülaltoodud punktides 2-4 märgitud seisukohtade koostamiseks kulud aeg 11h pole samuti osaliselt põhjendatud, arvestades seda, et hageja esindaja pole kostja lühikesi vastuväiteid arvestades pidanud läbi töötama keerukaid materjale vastuste esitamiseks ning hageja seisukohad toetuvad suuremas

osas varasemalt esitatud hagiavaldusele. Kohus märgib, et hageja vähendas oma nõuet (ehk loobus hagist osaliselt, s.o. summani, mille üle kostja ei vaidle) juba teises menetlusdokumendis, s.t. 30.04.2018 menetlusdokumendis. Seetõttu on põhjendamatu ja ebavajalik hageja järgmiste menetlusdokumentide suur maht ja ajakulu 7 tundi 30 minutit. Kokkuvõtvalt saab põhjendatuks lugeda ajakulu kolme seisukoha koostamiseks 6 tundi. Lisaks leiab kohus, et mõlema istungi ettevalmistuseks ei kulunud kindlasti 2h, sest hageja esindajale olid juba varasemalt teada kõik tõendamist vajavad asjaolud ja piiritletud oli ka vaidluse ese-see oli küsimus sellest, kas kostja on hagejale üle andnud sularaha 1400 eurot. Selles osas lasus tõendamiskoormis kostjal. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu kahe istungi ettevalmistamiseks kokku on 45min. Eelistung kestis protokolli kohaselt 1h 45min, seega pole ajakulu 15min osas põhjendatud. 26.09.2018 istungi ajakulu on põhjendatud, ajakulu vastab protokollis märgitule. Kohus selgitab kostjale, et hageja on 26.09.2018 istungiga seotud kulude hüvitamise taotluse esitanud suuliselt istungil ja see taotlus on protokollitud. Kostja osales ise samuti istungil ning peab olema nimetatud taotlusest teadlik. Hageja lepingulise esindaja sõidukulu osas märgib kohus, et kindlasti pole inimesed kohustatud teises linnas toimuvatele istungitele sõitma rongiga, mistõttu pole kostja vastuväide selles osas põhjendatud. Arvestades tavapärast keskmist auto kütusekulu, praeguseid kütusehindasid ning vahemaad Tallinnast Jõgevale, leiab kohus, et sõidukulu 50 euro ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigusabile kulunud aeg põhjendatud 12h 50min ulatuses. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulud summas 834 eurot (12h 50min x 65eurot tund), millele lisandub sõidukulu 50 eurot ja riigilõiv 225 eurot, kokku seega 1109 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 1109 eurot. Riigilõiv 25 eurot jääb hageja kanda. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.