2-18-11484/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik M T esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik ei ole võimeline rahuldama võlausaldajate nõudeid, kuna tema sissetulek on väga väike. Võlgnik võttis enda kanda oma vahistatud abikaasa L T rahalised kohustused. Võlgnik ei ole juba pikema perioodi vältel olnud võimeline täitma kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi. Võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks on 6 884.14 eurot, nimetatud kohustuste osas on alustatud kümme täitemenetlust. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Pankrotiavalduses palub võlgnik end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 11.09.2018 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik abielus, võlgniku abikaasa on kriminaalkorras karistatud. Võlgnikul on üks alaealine laps. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Võlgniku sissetuleku on moodustanud töötasu, millele lisaks on ta saanud riiklikke toetusi. Võlgniku 2018. a 8 kuu sissetulekuks oli 9 564.06 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 12 314.76 euro ulatuses, kõigi kohustuste osas on alustatud täitemenetlus. Analüüsides võlgniku vara (sh sissetulekute) ja kohustuste vahekorda on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik omab küll sissetulekut, kuid selle arvelt ei ole pikema aja jooksul osutunud võimalikuks võlgniku kohustusi täita. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada võlgniku maksejõuetuse põhjus. Ajutisele pankrotihaldurile on esitatud enamus võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid, kuid esitatud ei ole võlgnevuse alusdokumente, mille tõttu on keeruline välja selgitada, kuna laenud on võetud ja mille tarbeks kulutatud. Nimetatud andmed peaksid näitama, mis on maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega.

2-18-11484 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohtule kohustest vabastamise avalduse, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise korral on ajutine pankrotihaldur valmis kohtu poolt määramise korral tegutsema pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku sissetuleku on moodustanud töötasu, millele lisaks on ta saanud riiklikke toetusi. Võlgniku 2018. a 8 kuu sissetulekuks oli 9 564.06 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 12 314.76 euro ulatuses, kõigi kohustuste osas on alustatud täitemenetlus. Analüüsides võlgniku vara, sissetulekute ja kohustuste vahekorda on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik omab küll sissetulekut, kuid selle arvelt ei ole pikema aja jooksul osutunud võimalikuks võlgniku kohustusi täita. Võlgnik on abielus, tal on üks alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

2-18-11484 Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada võlgniku maksejõuetuse põhjus. Ajutisele pankrotihaldurile on esitatud enamus võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid, kuid esitatud ei ole võlgnevuse alusdokumente, mille tõttu on keeruline välja selgitada, kuna laenud on võetud ja mille tarbeks kulutatud. Nimetatud andmed peaksid näitama, mis on maksejõuetuse põhjuseks. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab M Tile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui M T soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Katrin Prükk on andnud nõusoleku enda nimetamiseks M Ti pankrotihalduriks.