lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-11484/33

Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-11484/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3171
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11484

Tsiviilasi

M T ́i pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx); pankrotihaldur Katrin Prükk (Pepleri 32, Tartu 51010, epost: [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada M T ́i (pankrotis, isikukood xxxx) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.
2.M T ́i (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha järgmiselt: 2.1 B osaühing summas 1298.34 eurot; 2.2 Pl osaühing summas 979.82 eurot; 2.3 O osaühing summas 1963.68 eurot; 2.4 I osaühing summas 1194.82 eurot; 2.5 Kohtutäitur H K summas 293 eurot; 2.6 P osaühing summas 297.77 eurot; 2.7 I osaühing summas 1359.86 eurot; 2.8 C osaühing summas 719.02 eurot; 2.9 Kohtutäitur K V summas 149.75 eurot; 2.10 R osaühing summas 1169.18 eurot; 2.11 N osaühing summas 253.41 eurot; 2.12 Kohtutäitur K P summas 421.92 eurot; 2.13 F p.l.c summas 1918.29 eurot; 2.14 B osaühing summas 821.24 eurot; 2.15 E aktsiaselts summas 1514.86 eurot.

2-18-11484

3.Määrata pankrotihaldur Katrin Prükk ́i tasuks 1000 (tuhat) eurot (sealhulgas tasumisele kuuluvad maksud) ja hüvitatavateks kuludeks 46.25 (nelikümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja pankrotihaldur Katrin Prükk ́i arveldusarvele nr xxxx.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Vabastada pankrotihaldur Katrin Prükk tema kohustustest M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluses.
5.Algatada M T ́i (pankrotis, isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
6.Määrata M T ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Katrin Prükk (isikukood xxxx) ja kohustada Katrin Prükk ́i täitma usaldusisiku kohustusi.
7.Katrin Prükk ́il tuleb kohustustest vabastamise menetluses kohtule esitada usaldusisiku aruanne kord aastas.
8.Usaldusisik Katrin Prükk ́ile maksta M T ́i (pankrotis) võlausaldajate nõusolekul usaldusisiku ülesannete täitmise eest tasu iga aastaselt minimaalselt summas 100 eurot.
9.Määrata M T ́i pankrotimenetlusega seotud dokumentide hoidjaks pankrotihaldur Katrin Prükk (isikukood xxxx).
10.Teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu 15.10.2018 määrusega kuulutati välja M T ́i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Katrin Prükk. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.03.2019. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 03.06.2019. PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 13.01.2020. Pankrotihaldur on esitanud taotluse M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega ja pankrotihalduri vabastamiseks tema kohustuste täitmisest. M T ́i (pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.2020. 18.06.2020 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande täiendused tunnustatud nõuete osas tehtud väljamaksete kohta.

2(10)

2-18-11484

1.Lõpparuande andmed Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 15.10.2018 koosnes võlgniku vara järgmisest varast: AS Xxxx kogumiskonto summas 0.97 eurot; nõudeõigus täituri vastu asjas nr 035/2017/244 summas 30.61 eurot. Haldur nõudis nõudeõiguse summas 30.61 eurot sisse. Võlgnik töötab SA-s P ja saab peretoetust, samuti on ta haiguse korral saanud töövõimetushüvitist. Seoses eelnevaga on võlgniku laekumised pärast pankroti väljakuulutamist olnud kokku summas 11 700.73 eurot. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõikele 1 ja 2 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. M T (pankrotis) peab ülal oma alaealist last (sündinud xxxx). Ülaltoodust tulenevalt on pankrotivarasse arvatud võlgniku sissetulek kokku summas 1714.28 eurot. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (seisuga juuni 2020. a): Pärast M T ́i (pankrotis) pankroti väljakuulutamist on tehtud järgnevad väljamakseid seoses pankrotimenetlusega: - vara välistamise tagajärgedest tulenevad väljamaksed 0 eurot; - tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed 0 eurot; - võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed 0 eurot; - massikohustused 0 eurot; - ajutise pankrotihalduri tasu 480 eurot, sh:
1.väljamakse haldurile summas 288.72 eurot;
2.riigimaksud summas 191.28 eurot;
3.muud riigimaksud 0 eurot;
4.ajutise halduri kulud summas 42.83 eurot;
5.panga teenustasu summas 1.68 eurot. Kokku on tehtud väljamakseid summas 524.51 eurot. Andmed tegemata väljamaksete kohta (seisuga juuni 2020. a): M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluses on välja maksmata järgmine kulu: - pankrotihalduri tasu summas 1000 eurot; - transpordikulud summas 46.25 eurot. Kokku on tegemata väljamakseid summas 1046.25 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja saamata jäänud nõuded Raha algsaldoks pankroti väljakuulutamisel oli 0.97 eurot. Pankrotivarasse on pankrotimenetluse jooksul laekunud 1744.89 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on tehtud summas 524.51 eurot. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on veel teha

3(10)

2-18-11484 summas 1046.25 eurot. Seega võlausaldajatele kuulus seisuga 13.01.2010 väljamaksmisele 175.10 eurot. Harju Maakohtu 03.07.2019 määrusega kinnitati jaotusettepanek M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. Võlausaldajate nõuded on juuni 2020 seisuga rahuldatud 4,37 % ulatuses. Rahuldamata on võlausaldajate nõuded 95,63 % ulatuses. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid kogusummas 656.50 eurot. Kuna võlgnik käib tööl ja tema sissetulek ületab summat, millele on keelatud sissenõuet pöörata, siis laekub igakuiselt raha ka pankrotivarasse, mille arvelt haldur jätkab jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemist kuni lõpparuande kinnitamiseni. Arvestades asjaolu, et võlgnik on taotlenud võlgadest vabastamist, siis juhul, kui kohus võlgniku taotluse rahuldab, jätkatakse jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemist võlausaldajatel ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Võlausaldajate tunnustatud nõuded rahuldamisjärkude kaupa, väljamakstud summad ja välja maksmata summad on järgmised:

nr

võlausaldaja:

B OÜ P OÜ O OÜ I OÜ Kohtutäitur H K P OÜ I OÜ C OÜ Kohtutäitur K V R OÜ N OÜ Kohtutäitur K P F p.l.c. B OÜ E AS Kogusummas

tunnustatud nõue: jaotis: eurodes % 1357.71 9,0445 1024.64 6,8257 2053.48 13,6794 1249.46 8,3234 306.40 2,0411 311.40 2,0744 1422.04 9,4730 751.90 5,0088 156.60 1,0432 1222.64 8,1447

1,7653 441.22 2,9392 2006.02 13,3633 858.80 5,7210 1584.14 10,5529 15 011.45 100

välja välja makstud: maksmata: eurot eurot 59.37 1298.34 44.82 979.82 89.80 1963.68 54.64 1194.82 13.40

13.63 297.77 62.18 1359.86 32.88 719.02 6.85 149.75 53.46 1169.18 11.59 253.41 19.30 421.92 87.73 1918.29 37.56 821.24 69.28 1514.86 656.50 14 354.95

Võlgnik ühelegi tunnustatud nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid ei esitanud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese.

4(10)

2-18-11484 Andmed raha hoiustamise kohta Kõiki pankrotimenetluse vahendeid hoiustatakse võlgniku kontol Xxxx pangas. Hetkel on hoiustatava raha saldo 1246.25 eurot. Hoiustatud rahast makstakse välja määratav pankrotihalduri tasu ja halduri kulud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur Katrin Prükk on teinud M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluses järgmised toimingud:

1.võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine, võlanõuete kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine, lõpparuande koostamine;
2.telefonivestlused ja muu suhtlemine võlausaldajate, võlgniku ja kolmandate isikutega;
3.aruannete, kirjade, taotluste, arvestuste jmt koostamine;
4.pankrotivara arvestuse pidamine pankrotimenetluse ajal. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada. Andmed võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva raha kohta Haldur märgib, et igakuiselt laekub pankrotivarasse see osa võlgniku töötasust, millele saab pöörata sissenõuet. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on märgitud lõpparuande punktis, mis käsitleb pankrotimenetluse kulusid. Maksejõuetuse põhjused M T (pankrotis) tõi ise maksejõuetuse põhjusena välja asjaolu, et ta võttis enda kanda oma abikaasa L T ́i kohustused. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks siiski kiirlaenude võtmine võlgniku poolt ja nö võlaringi sattumine. Võlgniku pangakontodelt nähtuvalt on võlgnik alates kevadest 2015. a kuni kevadeni 2016. a võtnud üle 30 korra kiirlaene. Võlgnik kulutas saadud raha nii AS-ist Xxxx Pank võetud laenu tagastamiseks, toidukaupade ja tarbeesemete ostuks, transpordile, lemmikloomadele ja kommunaalteenustele, samuti võttis sularahas välja (kasutamise viis seetõttu haldurile teadmata). Lisaks kasutas võlgnik saadud raha teiste kiirlaenude teenindamiseks. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu põhjus. Võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavaldusega koos esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Haldur toetab võlgniku avaldust. Võlgnik käib tööl ja tema sissetulek on vahemikus 750 ‒ 950 eurot kuus (neto). Seega kohustustest vabastamise normaalperioodil on

5(10)

2-18-11484 võimalik rahuldada ca 1/3 võlausaldajate nõuetest. Kohustustest vabastamise perspektiiv tagab võlgniku jätkuva huvi tööl käia. Haldurile teadaolevalt puuduvad alused jätta võlgadest vabastamise menetlus algatamata. Haldur möönab, et vastab tõele, et ilmselt võlgniku korraldusel on alates detsembrist 2017. a osa võlgniku sissetulekust kantud võlgniku tütre, E T ́i pangakontole. Samas oli tegemist seadusliku sissetulekuga ja täituritel oli võimalik töötasunõue arestida, mistõttu on kaheldav, kas korraldust maksta töötasu välja tütre kontole saab pidada võlausaldajate nõuete rahuldamise tahtlikuks või raskest hooletusest tingutud takistamiseks PankrS § 171 lõike 2 punkti 4 mõttes. Juhul kui kohus kohustustest vabastamise menetluse algatab ja peab vajalikuks määrata usaldusisik, on pankrotihaldur nõus täitma usaldusisiku ülesandeid tingimusel, et usaldusisikule makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu vähemalt 100 eurot aastas (olenevalt tööülesannete tegelikust mahust võib tasu kujuneda suuremaks). Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

1.Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse arvatud võlgniku sissetulek kokku summas 1714.28 eurot. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ja 3 nõuetele. Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M T ́i (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks kiirlaenude võtmine võlgniku poolt ja nö võlaringi sattumine. Võlgniku pangakontodelt nähtuvalt on võlgnik alates kevadest 2015. a kuni kevadeni 2016. a võtnud üle 30 korra kiirlaene. Võlgnik kulutas saadud raha nii AS-ist

6(10)

2-18-11484 Xxxx Pank võetud laenu tagastamiseks, toidukaupade ja tarbeesemete ostuks, transpordile, lemmikloomadele ja kommunaalteenustele, samuti võttis sularahas välja (kasutamise viis seetõttu teadmata). Lisaks kasutas võlgnik saadud raha teiste kiirlaenude teenindamiseks. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei hinnanud kohustuste võtmisel oma võimalusi teenida tulu ja selle arvel täita kohustusi.

2.Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad haldurile välja makstud pankrotimenetluse kulud kokku 524.51 eurot. Nimetatud summa koosneb ajutise halduri tasust summas 480 eurot, ajutise halduri kuludest summas 42.83 eurot ja panga teenustasust summas 1.68 eurot. Ajutise halduri tasu on kohus määranud ja kulud kinnitanud 02.11.2018 määrusega. Kuna kohus on kõnealused kulud varasemalt juba kinnitanud, ei ole põhjust nende uuesti kinnitamiseks. Käesolevalt on haldurile välja maksmata pankrotihalduri tasu summas 1000 eurot ja transpordikulud summas 46.25 eurot, kokku summas 1046.25 eurot.
4.Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrkS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 65 lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise

7(10)

2-18-11484 põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur Katrin Prükk on 13.01.2020 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 20 töötunni eest kokku 1000 eurot. Pankrotihaldur selgitas, et halduri tunnitasu on 96 eurot tunnis, mis teeks käesoleval juhul tasuks kokku 1920 eurot. Arvestades pankrotivara suurust ning võlgniku ja võlausaldajate huve, on haldur kompromissi korras nõus, et talle makstakse halduri tasu kokku 1000 eurot. Pankrotihaldur on edastanud kirjad võlausaldajatele ja võlgnikule pankroti väljakuulutamise kohta, pidanud jooksvat kirjavahetust võlgnikuga, läbi viinud võlausaldajate I üldkoosoleku, koostanud protokolli ja taotluse kohtule, registreerinud ja kontrollinud nõudeid, läbi viinud nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja, koostanud jaotusettepaneku, selgitanud välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ja koostanud kohtule tõendite kogumise taotluse, pidanud pankrotivara arvestust, teinud võlausaldajatele väljamakseid ning koostanud lõpparuande. Kohus, tutvunud Katrin Prükk ́i poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1000 eurot (sealhulgas seadusest tulenevad tasumisele kuuluvad maksud). Pankrotihaldur on palunud tema tasu välja maksta pankrotihaldur Katrin Prükk ́i arveldusarvele nr xxxx. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldur on palunud endale tasu välja mõista ja ta on isikuks, kelle tasu kuulub maksustamisele sotsiaalmaksuga, siis tuleb lähtuda PankrS § 65 lg 11 sätestatust pankrotihalduri tasu maksustamisel. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid, siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Katrin Prükk ́i tasuks 1000 eurot (sealhulgas tulumaks ja sotsiaalmaks).

5.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

8(10)

2-18-11484 PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M T (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid M T ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada M T ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur on lõpparuandes avaldanud, et juhul kui kohus algatab kohustustest vabastamise menetluse ja peab vajalikuks määrata usaldusisik, on pankrotihaldur nõus täitma usaldusisiku ülesandeid tingimusel, et usaldusisikule makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu vähemalt 100 eurot aastas (olenevalt tööülesannete tegelikust mahust võib tasu kujuneda suuremaks). Pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgnik ise suuteline täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotihaldur, vastavalt kohtu poolt osundatule, on edastanud võlausaldajatele järelepärimise pankrotihaldurile tasu maksmise osas usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Võlausaldajad nimetatu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning kuivõrd võlgnik ise ei ole suuteline täitma usaldusisiku kohustusi, tuleb usaldusisiku kohustused panna Katrin Prükk ́ile temapoolse nõusoleku alusel. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb Katrin Prükk ́il juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. Pankrotiseaduses ei ole reguleeritud usaldusisiku töö tasustamist. Kohtupraktikas on usaldusisiku tasu määramisel lähtutud halduri tasustamise põhimõtetest, kus tasu on määratud protsendina pankrotivarast (PankrS § 651), aga ka ajutisele haldurile tasu määramise sätetest (PankrS § 23). Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk ́ile tuleb määrata tasu halduri poolt taotletud summas, so minimaalselt 100 eurot iga aastaselt usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Siinjuures tuleb arvestada, et olenevalt tööülesannete tegelikust mahust võib tasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest kujuneda suuremaks. Usaldusisiku tasustamise kohustus iga aastaselt minimaalselt summas 100 eurot tuleb panna võlausaldajatele ühiselt. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule

9(10)

2-18-11484 ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab M T ́ile (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M T ́il (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja