Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-11484
Tsiviilasi
M T ́i pankrotiavaldus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik M T (isikukood xxxx, elukoht xxxx); pankrotihaldur Katrin Prükk (Pepleri 32, Tartu 51010, epost: [email protected]).
2-18-11484
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Harju Maakohtu 15.10.2018 määrusega kuulutati välja M T ́i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Katrin Prükk. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.03.2019. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 03.06.2019. PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 13.01.2020. Pankrotihaldur on esitanud taotluse M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega ja pankrotihalduri vabastamiseks tema kohustuste täitmisest. M T ́i (pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.01.2020. 18.06.2020 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande täiendused tunnustatud nõuete osas tehtud väljamaksete kohta.
2(10)
2-18-11484
3(10)
2-18-11484 summas 1046.25 eurot. Seega võlausaldajatele kuulus seisuga 13.01.2010 väljamaksmisele 175.10 eurot. Harju Maakohtu 03.07.2019 määrusega kinnitati jaotusettepanek M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluses. Võlausaldajate nõuded on juuni 2020 seisuga rahuldatud 4,37 % ulatuses. Rahuldamata on võlausaldajate nõuded 95,63 % ulatuses. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid kogusummas 656.50 eurot. Kuna võlgnik käib tööl ja tema sissetulek ületab summat, millele on keelatud sissenõuet pöörata, siis laekub igakuiselt raha ka pankrotivarasse, mille arvelt haldur jätkab jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemist kuni lõpparuande kinnitamiseni. Arvestades asjaolu, et võlgnik on taotlenud võlgadest vabastamist, siis juhul, kui kohus võlgniku taotluse rahuldab, jätkatakse jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemist võlausaldajatel ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Võlausaldajate tunnustatud nõuded rahuldamisjärkude kaupa, väljamakstud summad ja välja maksmata summad on järgmised:
nr
võlausaldaja:
B OÜ P OÜ O OÜ I OÜ Kohtutäitur H K P OÜ I OÜ C OÜ Kohtutäitur K V R OÜ N OÜ Kohtutäitur K P F p.l.c. B OÜ E AS Kogusummas
tunnustatud nõue: jaotis: eurodes % 1357.71 9,0445 1024.64 6,8257 2053.48 13,6794 1249.46 8,3234 306.40 2,0411 311.40 2,0744 1422.04 9,4730 751.90 5,0088 156.60 1,0432 1222.64 8,1447
1,7653 441.22 2,9392 2006.02 13,3633 858.80 5,7210 1584.14 10,5529 15 011.45 100
välja välja makstud: maksmata: eurot eurot 59.37 1298.34 44.82 979.82 89.80 1963.68 54.64 1194.82 13.40
13.63 297.77 62.18 1359.86 32.88 719.02 6.85 149.75 53.46 1169.18 11.59 253.41 19.30 421.92 87.73 1918.29 37.56 821.24 69.28 1514.86 656.50 14 354.95
Võlgnik ühelegi tunnustatud nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid ei esitanud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese.
4(10)
2-18-11484 Andmed raha hoiustamise kohta Kõiki pankrotimenetluse vahendeid hoiustatakse võlgniku kontol Xxxx pangas. Hetkel on hoiustatava raha saldo 1246.25 eurot. Hoiustatud rahast makstakse välja määratav pankrotihalduri tasu ja halduri kulud. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur Katrin Prükk on teinud M T ́i (pankrotis) pankrotimenetluses järgmised toimingud:
5(10)
2-18-11484 võimalik rahuldada ca 1/3 võlausaldajate nõuetest. Kohustustest vabastamise perspektiiv tagab võlgniku jätkuva huvi tööl käia. Haldurile teadaolevalt puuduvad alused jätta võlgadest vabastamise menetlus algatamata. Haldur möönab, et vastab tõele, et ilmselt võlgniku korraldusel on alates detsembrist 2017. a osa võlgniku sissetulekust kantud võlgniku tütre, E T ́i pangakontole. Samas oli tegemist seadusliku sissetulekuga ja täituritel oli võimalik töötasunõue arestida, mistõttu on kaheldav, kas korraldust maksta töötasu välja tütre kontole saab pidada võlausaldajate nõuete rahuldamise tahtlikuks või raskest hooletusest tingutud takistamiseks PankrS § 171 lõike 2 punkti 4 mõttes. Juhul kui kohus kohustustest vabastamise menetluse algatab ja peab vajalikuks määrata usaldusisik, on pankrotihaldur nõus täitma usaldusisiku ülesandeid tingimusel, et usaldusisikule makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu vähemalt 100 eurot aastas (olenevalt tööülesannete tegelikust mahust võib tasu kujuneda suuremaks). Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
6(10)
2-18-11484 Xxxx Pank võetud laenu tagastamiseks, toidukaupade ja tarbeesemete ostuks, transpordile, lemmikloomadele ja kommunaalteenustele, samuti võttis sularahas välja (kasutamise viis seetõttu teadmata). Lisaks kasutas võlgnik saadud raha teiste kiirlaenude teenindamiseks. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei hinnanud kohustuste võtmisel oma võimalusi teenida tulu ja selle arvel täita kohustusi.
7(10)
2-18-11484 põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihaldur Katrin Prükk on 13.01.2020 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 20 töötunni eest kokku 1000 eurot. Pankrotihaldur selgitas, et halduri tunnitasu on 96 eurot tunnis, mis teeks käesoleval juhul tasuks kokku 1920 eurot. Arvestades pankrotivara suurust ning võlgniku ja võlausaldajate huve, on haldur kompromissi korras nõus, et talle makstakse halduri tasu kokku 1000 eurot. Pankrotihaldur on edastanud kirjad võlausaldajatele ja võlgnikule pankroti väljakuulutamise kohta, pidanud jooksvat kirjavahetust võlgnikuga, läbi viinud võlausaldajate I üldkoosoleku, koostanud protokolli ja taotluse kohtule, registreerinud ja kontrollinud nõudeid, läbi viinud nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja, koostanud jaotusettepaneku, selgitanud välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ja koostanud kohtule tõendite kogumise taotluse, pidanud pankrotivara arvestust, teinud võlausaldajatele väljamakseid ning koostanud lõpparuande. Kohus, tutvunud Katrin Prükk ́i poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1000 eurot (sealhulgas seadusest tulenevad tasumisele kuuluvad maksud). Pankrotihaldur on palunud tema tasu välja maksta pankrotihaldur Katrin Prükk ́i arveldusarvele nr xxxx. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldur on palunud endale tasu välja mõista ja ta on isikuks, kelle tasu kuulub maksustamisele sotsiaalmaksuga, siis tuleb lähtuda PankrS § 65 lg 11 sätestatust pankrotihalduri tasu maksustamisel. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid, siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Katrin Prükk ́i tasuks 1000 eurot (sealhulgas tulumaks ja sotsiaalmaks).
8(10)
2-18-11484 PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. M T (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid M T ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada M T ́i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur on lõpparuandes avaldanud, et juhul kui kohus algatab kohustustest vabastamise menetluse ja peab vajalikuks määrata usaldusisik, on pankrotihaldur nõus täitma usaldusisiku ülesandeid tingimusel, et usaldusisikule makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu vähemalt 100 eurot aastas (olenevalt tööülesannete tegelikust mahust võib tasu kujuneda suuremaks). Pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgnik ise suuteline täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotihaldur, vastavalt kohtu poolt osundatule, on edastanud võlausaldajatele järelepärimise pankrotihaldurile tasu maksmise osas usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Võlausaldajad nimetatu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning kuivõrd võlgnik ise ei ole suuteline täitma usaldusisiku kohustusi, tuleb usaldusisiku kohustused panna Katrin Prükk ́ile temapoolse nõusoleku alusel. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb Katrin Prükk ́il juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. Pankrotiseaduses ei ole reguleeritud usaldusisiku töö tasustamist. Kohtupraktikas on usaldusisiku tasu määramisel lähtutud halduri tasustamise põhimõtetest, kus tasu on määratud protsendina pankrotivarast (PankrS § 651), aga ka ajutisele haldurile tasu määramise sätetest (PankrS § 23). Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk ́ile tuleb määrata tasu halduri poolt taotletud summas, so minimaalselt 100 eurot iga aastaselt usaldusisiku ülesannete täitmise eest. Siinjuures tuleb arvestada, et olenevalt tööülesannete tegelikust mahust võib tasu usaldusisiku ülesannete täitmise eest kujuneda suuremaks. Usaldusisiku tasustamise kohustus iga aastaselt minimaalselt summas 100 eurot tuleb panna võlausaldajatele ühiselt. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule
9(10)
2-18-11484 ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab M T ́ile (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M T ́il (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.