Hageja AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Cärolin Olluk (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I OÜ Capsella Invest (registrikood 12555714, asukoht xxx), seaduslik esindaja K K (e-post xxx) Kostja II K K (isikukood xxx, xxx, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Ärakuulamine
22.03.2018
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Cärolin Olluk Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II K K
AS-i Nordea Finance Estonia hagi OÜ Capsella Invest ja K K vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Capsella Invest ja K K solidaarselt põhivõlgnevus 826,88 eurot (kaheksasada kakskümmend kuus eurot ja 88 senti), võla sissenõudmiskulud 40 (nelikümmend) eurot ja viivisevõlg 406,56 (nelisada kuus eurot ja 56 senti) eurot AS-i Nordea Finance Estonia kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista OÜ-lt Capsella Invest ja K Ksolidaarselt menetluskulud 322,62 (kolmsada kakskümmend kaks eurot ja 62 senti) eurot AS-i Nordea Finance Estonia kasuks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Capsella Invest ja K K solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses AS-i Nordea Finance Estonia kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
2-17-2547 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.14.02.2014 sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu nr 201402359, mille alusel andis hageja kostja I kasutusse ja valdusesse Volkswagen Touareg, tehasetähisega xxx, väljalaskeaasta 2011 (tl 6-7). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse. Kostja I kohustus tasuma igakuiselt liisingumakseid vastavalt maksegraafikule (tl 8).
2.14.02.2014 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 201402359, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse vastutada solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendatavaks summaks lepiti kokku 30 600 eurot (tl 10-11).
3.Kuivõrd kostja I jättis liisingumaksed tasumata (tl 14-16), ütles hageja liisingulepingu ennetähtaegselt üles 15.09.2016 (tl 13). 20.09.2016 üleandmise-vastuvõtu aktiga anti liisinguese üle hagejale (tl 17-19), liisinguese suunati müüki 07.10.2016 hinnaga 23 900 eurot (sh käibemaks/ tl 22) ja müüdi 27.10.2016 hinnaga 22 900 (sh käibemaks/ tl 26). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 1018,88 eurot, sissenõudekulu 40 eurot ja viivised 441,12 eurot ning menetluskulud ja menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tugineb nõudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, § 367 lg 1 ja 4.
5.Hageja märgib, et: kostja I ei tagastanud vara vabatahtlikult, C E OÜ esitas sõiduki tagastusteenuse ja pukseerimisteenuse eest arve nr 04316 summas 192 eurot (tl 20); varal fikseeriti puudused; sõiduki turuhind kujunes vastavalt sõiduki seisukorrale (arvestati puudusi) ja M A , mis on ühtlasi Volkswageni maaletooja, teostatud kontrollile. Sõiduk müüdi 22 900 (km-ga) euro eest; tasumata lepingumakseid oli kokku summas 3119,22 eurot;
2-17-2547
liisinglepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 15 462,80 eurot; liisinglepingu ülesütlemisega seotud kulud olid summas 1520,19 eurot; vara müügiks ettevalmistamise kulu ja müügikulu oli kokku summas1318,33 eurot; sõiduki müügikasum oli 3620,53 eurot.
Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlevad hagile vastu, paluvad jätta see osaliselt rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
7.Kostjad märgivad, et: kostja I tagastas vara vabatahtlikult, mistõttu hageja tehtud kulutused vara tagastamisele summas 192 eurot ei ole põhjendatud (tl 51-52); kostjad ei nõustu vara müügihinnaga; kostjad on nõus vara müügiks ettevalmistamise kulu ja müügikuluga summas 1318,33 eurot; kostjad nõustuvad viivisega summas 226,28 eurot ja kaskokindlustusest tuleneva viivisenõudega 1,77 eurot; kostjad ei nõustu sissenõudmiskuludega 40 eurot, kuna hageja nõue 1018,88 euro saamiseks ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 22.03.2018. Kostja soovis ekspertiisi läbiviimist millest ta hiljem loobus.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudub vaidlus, et 14.02.2014 sõlmisid hageja ja kostja I liisingulepingu nr 201402359, mille alusel andis hageja kostja I kasutusse ja valdusesse Volkswagen Touareg, tehasetähisega xxx,
2-17-2547 väljalaskeaasta 2011 (tl 6-7). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja I huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja I valdusesse ja kasutusse. Kostja I kohustus tasuma igakuiselt liisingumakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 8). 14.02.2014 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 201402359, mille alusel võttis kostja II endale kohustuse vastutada solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendatavaks summaks lepiti kokku 30 600 eurot (tl 10-11). Kuivõrd kostja I jättis liisingumaksed tasumata, ütles hageja liisingulepingu ennetähtaegselt üles 15.09.2016 (tl 13). Poolte vahel puudub vaidlus ka liisingueseme müümiskulu 1318,33 euro ja kaskokindlustuskulu 9,86 euro osas.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja I tagastas liisingueseme vabatahtlikult või mitte ning kas kostjad peavad tasuma liisingueseme tagastamise kulu 192 eurot. Kohtu hinnangul on kostjad tõendanud hageja poolt volitatud esindaja juhatuse liikmega peetud kirjavahetustega, et kostja I tagastas liisingueseme vabatahtlikult kokkulepitud ajal (tl 51-52). Hageja on esitanud hagiavalduses ja kohtuistungil vastuolulisi väited selle kohta, millistel juhtudel tuleb tasuda sõiduki tagastamistasu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tagastustasu tuleb tasuda ka sel juhul, kui võlgnik tagastab ise liisingueseme kokkulepitud kohta. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjendatud kostjatelt liisingueseme tagastustasu 192 euro väljamõistmine.
14.Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
15.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja müüs liisingueseme alla turuväärtuse või mitte. Kostjad leiavad, et hagejale tagastatud vara väärtus tagastamise hetkel oli minimaalselt 23 900 eurot koos käibemaksuga. Kostjad ei nõustu vara müügihinnaga. Kohus on seisukohal, et hageja müüs vara vastavalt turuväärtusele, kostjad ei ole tõendanud, et vara turuväärtus oli suurem. Kohus andis kostjatele aja ekspertiisitasu tasumiseks, et ekspertiisiga määrata kindlaks liisingueseme turuväärtus. Kostjad ekspertiisitasu ei tasunud ja loobusid ekspertiisi määramise taotlusest. Kostjad on küll esitanud sõiduki turuhinna tõendamiseks auto24.ee väljavõtte, kuid kohtu hinnangul ei saa sellega lugeda tõendatuks liisingueseme turuhinda. Kostja I on nõustunud, et sõidukil esinesid puudused (kriimud jm, vaata pilte tl 17 pöördel-19 pöördel). Liisingueseme jääkmaksumus lepingu ülesütlemise seisuga oli 15 462,80 eurot (käibemaksuta) (tl 8). Liisinguese suunati müüki 07.10.2016 hinnaga 23 900 eurot (sh käibemaks/ tl 25) ja müüdi hinnaga 19 083,33 eurot käibemaksuta (tl 26). Kohus leiab, et kuna müügihind ei erine selle müüki suunamise hinnast rohkem kui 10% võrra (Riigikohtu praktika kohaselt on lubatav hinnaerinevus kuni 10%, vt nt Riigikohtu 29.04.2008 otsus 3-2-1-33-08 p 18), tuleb liisingueseme turuväärtuseks lugeda selle müügihind, so 19 083,33 eurot käibemaksuta. Kostjad ei ole tõendanud, et liisingueseme turuväärtus oli vara tagastamise hetkel suurem kui selle tegelik müügihind. Hageja on kostjaid liisingueseme müüki suunamisest teavitanud 07.10.2016 e-posti teel (tl 25). Kostjatel oli võimalik müügiprotsessis osaleda. Kostjad ei ole tõendanud, et ta oleks suutnud liisingueset müüa kõrgema hinnaga.
16.VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Liisingulepingu kohaselt oli viivisemääraks 0,25% päevas (tl 6). Hageja on arvestanud viiviseid tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemisel märgitud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 21.09.2016 kuni sõiduki müümiseni 27.10.2016 ja muid
2-17-2547 kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast 06.12.2016. Kostjad on nõustunud viivistega tasumata lepingumaksetelt ja kaskokindlustuselt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kuivõrd kohus jättis rahuldamata liisingueseme tagastuskulu 192 eurot, siis ei ole põhjendatud nimetatud kulult ka viivise summas 34,56 euro saamine. Ülejäänud viivisenõuded on põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele viivis kokku summas 406,56 eurot (441,12-34,56).
17.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud osaliselt. Kostjal I on liisinguvõtjana liisingulepingu alusel hageja ees põhivõlg 826,88 eurot ja viivisevõlg 406,56 eurot. Nimetatud võla eest vastutab käenduslepingu alusel solidaarselt kostja II.
18.Kohus leiab, et põhjendatud on ka sissenõudmiskulude summas 40 eurot kostjatelt solidaarselt väljamõistmine. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud 84,9% ulatuses kostjate ja 15,1% ulatuses hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
21.Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 200 eurot (tl 31), õigusabikulud 180 eurot (tl 45) ja viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 31). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus leiab, et õigusabikulu nõue 180 eurot on põhjendatud ja mõistlikus suuruses.
22.Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud käesolevas asjas kokku 380 eurot, so 200+180. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 322,62 eurot, so 380 x 84,9/100.
23.Hageja palub viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et viiviste nõue on põhjendatud alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
24.Nähtuvalt asja materjalidest ei ole kostjatel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.