Aspen Grupp OÜ hagi Lüganuse valla vastu töövõtutasu, kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks 4554 eurot / 24 409,28 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aspen Grupp OÜ apellatsioonkaebus ja Lüganuse valla vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant (vastuapellatsioonkaebuses vastustaja): Aspen Grupp OÜ (hageja), rk 11104843; esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (vastuapellant): Lüganuse vald (kostja, vallavalitsuse kaudu), rk 77000223; esindajad vandeadvokaat Rauno Klemm ja vandeadvokaat Martin Triipan
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 8. detsembri 2017 otsus väljamõistetud töövõtutasu suuruse ja sellelt arvestatud viivise osas, menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulude väljamõistmise osas. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus mõistis välja kahjuhüvitise ja viivise sellelt.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Lüganuse vallalt välja Aspen Grupp OÜ kasuks töövõtutasu 4588,52 eurot, 4. oktoobriks 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1344,44 eurot ja viivis 0,1% päevas 4588,52 eurolt alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4588,52 euro täieliku tasumiseni, kuid mitte üle 17 169,12 euro ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.1.Mõista Lüganuse vallalt välja Aspen Grupp OÜ kasuks töövõtutasu 4588,52 eurot, 4. oktoobriks 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1344,44 eurot ja viivis 4588,52 eurolt 0,1% päevas alates 4. oktoobrist 2018 kuni 4588,52 euro täieliku tasumiseni, kuid mitte üle 17 169,12 euro.
5.2.Mõista Lüganuse vallalt välja Aspen Grupp OÜ kasuks kahjuhüvitis 960 eurot, 4. oktoobriks 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 122 eurot ja viivis 960 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 4. oktoobrist 2018 kuni 960 euro täieliku tasumiseni, kuid mitte üle 960 euro.
5.3.Rahuldada hagi osaliselt.
5.4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aspen Grupp OÜ (hageja, töövõtja) esitas 28. veebruaril 2017 hagi Lüganuse valla (endine Sonda vald, kostja, tellija) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks töövõtutasu 14 640 eurot, kahjuhüvitise 960 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1434,72 eurot ja viivise 0,1% 14 640 eurolt alates 28. veebruarist 2017 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 14 640 euro ning viivis 960 eurolt seadusjärgses määras alates 28. veebruarist 2017 kuni 960 euro tasumiseni, kuid mitte üle 960 euro. Hageja suurendas 17.04.2017 menetlusdokumendis (I kd, tl 134-143) nõuet 18 129,12 euroni. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 18. augustil 2016 töövõtulepingu 1/16. Lepingu kohaselt kohustus töövõtja tegema Ida-Viru maakonnas, Sonda vallas, Erra alevikus endise Erra sovhoosi tootmishoonete lammutustööd vastavalt lepingule ja 26. juunil 2015 Purustaja OÜ koostatud lammutustööde projektile. Lammutusprojekti ja töö nr oli TL 1506-03. Tellija kohustus tasuma tööde eest 14 640 eurot. Töövõtja tegi lepingujärgsed tööd ning esitas 20. oktoobril 2016 tellijale töö üleandmisevastuvõtmise akti ning arve nr 216167 summas 14 640 eurot. 31. oktoobril 2016 vastas tellija töövõtjale, et ei saa aktile alla kirjutada. Akti allkirjastamata jätmine on põhjendamatu, kuna töövõtja on kõiki jäätmeid käidelnud vastavalt seadusele ning kõik jäätmete käitlustoimingud ja käitluskohad on näidatud tellijale 14. oktoobril 2016 edastatud jäätmeõiendis. Purustatud
materjaliga polnud vaja süvendit täita, kuna selleks puudus vajadus ning kõik tööd on teostatud korrektselt. Tellija jättis tasu maksmata. Tellijal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet, kuna töövõtja ei ole lepingut rikkunud. Lepingus ega hankedokumentides ei sisaldu nõuet, et töövõtja peaks materjali transportima tellija nõutud kohta ja üle andma konkreetsele tellija nimetatud isikule. Töövõtja esitas tellijale kõik asjakohased dokumendid. Hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt oma nõude maksmapanekuks professionaalset õigusabi. Vandeadvokaat Raul Talts töötas 21.12.2016 läbi kostja 16.12.2016 nõudekirja, milles kostja selgitas tasu maksmisest keeldumist ja hageja esitatud dokumendid ning töid rahastanud KIK-i Keskkonnaprojektide finantseerimise korra. 03.01.2016 koostas vandeadvokaat Raul Talts vastuse kostja 16.12.2016 kirjale ning nõude töövõtutasu väljamaksmiseks. Eeltoodud tegevused olid vajalikud töövõtja nõude maksmapanekuks ning töövõtja kandis nendega seoses vajalikke ja põhjendatud kulusid summas 540 eurot. 09.02.2017 ja 13.02.2017 koostas hageja vandeadvokaat Raul Talts vastuskirja Sonda valla 31.01.2017 kirjale ning esitas samas vastuses taas kostja vastu tasunõude. Eeltoodud tegevus oli vajalik töövõtja nõude maksmapanekuks ning töövõtja kandis sellega seoses vajalikke ja põhjendatud kulusid summas 420 eurot. Seega on hageja kandnud oma nõude maksmapanekuks põhjendatud kulusid kogusummas 960 eurot. See tuleb hüvitada VÕS § 115 lg 1 alusel ja mõista sellelt välja viivis seaduses sätestatud määras. Lepingu punkti 22 kohaselt on töövõtjal õigust nõuda tellijalt viivist töö eest tasumisega viivitamise korral 0,1% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületanud päeva eest. Hageja esitas tellijale arve nr 216167 kogusummas 14 640 eurot 20.01.2016 maksetähtajaga 19.11.2016. Kostja ei ole töövõtutasu maksnud, mistõttu on töövõtjal õigus nõuda viivist alates 20.11.2016. Hagiavalduse esitamise hetke seisuga on tellija olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses üheksakümmend kaheksa päeva. Viivis tähtaegselt tasumata võlgnevuselt on 0,1% päevas, so 14,64 eurot päevas. Hageja palus ka TsMS § 367 alusel jooksva viivise väljamõistmist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rikkus lepingulisi kohustusi mitteohtlike püsijäätmete vedamisel. Hageja jättis kooskõlastamata jäätmete veo kostjaga. Lammutusprojekti punkti 2.7 kohaselt tuli kõik mitteohtlikud püsijäätmed kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada ära selleks ettenähtud kohta. Vedu pidi toimuma konteinerites või muul kindlal transpordivahendil kohale, mis on kooskõlastatud kostjaga. Hageja oli juba hankemenetluse raames teadlik ja nõustunud sellega, et purustatud materjal tuleb vedada kostja määratud asukohta 400 m kaugusel. Väär on hagiavalduse punktis 2.1.6 toodud seisukoht, et hagejal puudus enne lepingu sõlmimist vähimgi teadmine, et kostja soovib lammutusjäätmeid endale ja soovib neid ise kasutada. Kostja soovis purustatud betooni ja tellised suunata ise taaskasutusse. Sellest tulenev nõe tasaarvestati. Hageja on vastuolus lepinguga lepingu esemeks olevat puitu objektil põletanud.
Hageja pole esitanud dokumente, mis tõendaks töö teostamist. Hageja ei ole vastuolus lepinguga esitanud kostjale kõigi jäätmete utiliseerimise dokumente, mis võimaldaks kostjal kontrollida lepingu nõuetekohast täitmist. Hagejal ei ole tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõuet. Väär on hageja väide, et töö on teostatud tähtaegselt ning hageja on kostjale esitanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja õigusabikulu nõue on alusetu. Hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud ei ole hüvitatavad VÕS § 128 lg 3 alusel. Viivist ei saa arvestada, kuna hageja tasu nõue ei ole muutnud sissenõutavaks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 8. detsembri 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks töövõtutasu 13 747,62 eurot ja kahjuhüvitise 960 eurot, kokku 14 707,62 eurot. Välja mõisteti ka viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 4334,85 eurot ja edasine viivist 0,1% päevas 13 747,63 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle 13 747,63 euro ja viivis 960 eurolt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 960 euro. Hageja menetluskuludest jäeti 81,125% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 18,875% hageja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 3528,94 eurot menetluskulude katteks ja viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 785,50 eurot menetluskulude katteks ja viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas ja millal on töövõtutasu muutunud sissenõutavaks, kas hageja on lepingut rikkunud mitteohtlike püsijäätmete vedamisel ning kas hageja on esitanud dokumendid, mis tõendavad töö tegemist. Hageja on nõuetekohase jäätmeõiendi (lammutusprojekti p 2.7 viimane lõik, töövõtulepingu p 24) kostjale esitanud hiljemalt 01.02.2017 ning seetõttu tuleb lugeda, et tellija on töö vastu võtnud 01.02.2017 vaatamata sellele, et ta ei ole allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingudokumentides ei ole reguleeritud hageja kohustust vedada jäätmeid vastavalt kostja juhistele, vaid lammutusprojektis (punktis 2.7) on üksnes sätestatud hageja kohustus kooskõlastada nende veokoht, juhuks kui jäätmeid ei suunata taaskasutusse. Samuti ei nähtu lammutusprojektist ja lepingust kostja huvi otsustada vastavate jäätmete (betooni- ja tellisepuru) kasutamise üle. Usutav ei ole ka kostja väide selle kohta, et vallavanem näitas töövõtjale kätte jäätmete ladustamise koha ning andis juhise, kuhu kivijäätmed vedada. Hanketeates (internetis avalikult kättesaadav https:\\riigihanked.riik.ee, hanke viitenumber 176507) on toodud hanke lühikirjeldus: endise Erra sovhoosi tootmishoonete lammutamine, 2 objekti, jäätmete suunamine taaskasutusse ja vedu jäätmehoidlasse või üleandmine jäätmekäitlejale. Lammutusprojekti punkt 2.7 ei reguleeri töövõtja kohustust tellijale jäätmed üle anda. Sellist kohustust ei reguleeri ka töövõtuleping. Lammutusprojekti punkt 2.7 räägib keskkonnakaitsest, mitte täiendavast tööst. Keskkonnakaitse tingimustes ei ole reguleeritud hageja kohustust anda
kostjale üle jäätmeid. Kui kostja soovinuks, et hageja annaks talle jäätmed üle, siis oleks tulnud selline tingimus märkida otsesõnu töövõtulepingus. Kostja väited hagejale juhiste andmisest on sedavõrd vastuolulised, et pole usutavad. 06.09.2017 täiendava seisukoha punktis 1.4 on kostja selgitanud, et väidetavalt oli algselt hankemenetluse raames juttu ühest asukohast (kostja 06.09.2017 seisukoha lisa 1), kuhu tuli materjal vedada, kuid hiljem võimaldas kostja alternatiivselt vedada need teisele lähemal asuvale platsile (kostja 06.09.2017. a seisukoha lisa 1). Kostja pole tõendanud, et ta oleks hagejale hankemenetluse raames või üldse kunagi selgitatud, millisele platsile tuleb jäätmed vedada. 14.09.2017 istungil väitis kostja seaduslik esindaja, et: „konkreetselt hankes kaardilviidatud kohta ei olnud, sest vallal oli mitmeid võimalusi kuhu materjali paigaldada“. Kostja vastuoluliste väidete põhjal, pole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et ta oleks hagejat teavitanud konkreetsest jäätmete ladustamise kohast. Kostja poolt hagejale juhiste andmist ei tõenda see, et kostja on saatnud e-kirja omanikujärelevalve teostajale (I kd tl 127-128 Kui kostjal oli väidetavalt suur huvi lammutusjäätmete endale saamise osas, siis jääb arusaamatuks, miks pole kostja selles osas kordagi hageja poole kirjalikult pöördunud ja sellist tingimust töövõtulepingus lepingu punkti 21 kohaselt sätestanud ega pöördunud tagasiside osas ka omanikujärelevalve poole enne, kui poolte vahel oli tekkinud vaidlus. Samuti ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks kandnud kulutusi transpordile ja vedanud ehitusjäätmeid Errast Kiviõlli, kui ta oleks teadnud, et jäätmeid saab ladustada lammutusobjekti vahetus läheduses asuvale laoplatsile. Tellija väidetavad juhised vedada ehituspraht tellija näidatud platsile, ei nähtu ka ehitustööde päevikust perioodil 03-09.10.2016. a (punkt 10 „Muud märkused ja asjaolud“, saadud ja antud juhised). Ehitustööde päeviku on allkirjastanud omanikujärelevalve teostaja Teet Järvet (I kd tl 144-154). Isegi juhul, kui hageja kooskõlastamise/informeerimise kohustust rikkus, ei anna see alust kostjale keelduda töö vastuvõtmisest ja töövõtutasu väljamaksmisest. Kostja 31.10.2017 tasaarvestuse avaldus on alusetu, kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale hageja ei pidanud kostjale lammutusjäätmeid üle andma. Seega ei saa kostjal olla rahalist nõuet hageja vastu, mida on võimalik tasaarvestada. Kostja pole tõendanud, et täitematerjali tellimisega kolmandalt isikult kaasneksid ka tegelikkuses sellised kulud, mida kostja väidab. Hageja on õigustatud saama töövõtutasu 13 747,62 eurot (14 640 – 892,38). Hagejale lõppkokkuvõttes väljamakstava tasu suurus sõltub sellest, kui palju hageja on saanud tulu vanametalli müügist. Hageja õiguabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud VÕS § 128 lg 3 mõttes, st nad on võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Hageja kasutas kohtumenetlusele eelnevalt oma nõude maksmapanekuks professionaalset õigusabi. Hageja kasutatav õigusabi oli vajalik ja põhjendatud, sest kostja keeldus üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamisest, esitas lepingu täitmise nõude ning keeldus töövõtutasu maksmisest. Õigusabi oli hagejale vajalik nõude maksmapanekuks ning töövõtja kandis nendega seoses vajalikke ja põhjendatud kulusid. Töövõtulepingu punkti 22 kohaselt on töövõtjal õigust nõuda tellijalt viivist töö eest tasumisega viivitamise korral 0,1% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületanud
päeva eest. Hageja esitas tellijale arve nr 216167 kogusummas 14 640 eurot 20.01.2016. a, maksetähtajaga 19.11.2016. a. Kostja ei ole töövõtutasu tänaseni maksnud, mistõttu on töövõtjal õigus nõuda viivist alates 01.02.2017. a (vt kohtuotsuse punkt 42.15), s.o alates ajast, mil töö loetakse vastuvõetuks ning tasunõue tuleb lugeda alates sellest ajast sissenõutavaks. Kohtuotsuse tegemise aja hetkeks on kostja töövõtutasu (12 747,62 euro) maksmisega olnud viivituses 311 päeva. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on 4275,51 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uue otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja mõista välja töövõtutasu 3421,50 eurot ja viivis sellelt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli töövõtutasu arvestamise alus hinnapakkumine, millest lahutatakse vanametalli realiseerimisest saadav tulu. Lammutatavalt objektilt saadi vanametalli realiseerimisest 892,38 eurot, mitte 3000 eurot. Seetõttu on hagejal õigus nõude kostjalt tasu 14 307,62 eurot, mille lisandub käibemaks, s.o kokku 17 169,12 eurot; 2) jättis maakohus tähelepanuta lepingu punktis 7 sätestatud väljamaksmisele kuuluva tasu arvestusviisi. Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lõiget 8; 3) jättis maakohus tõendina hindamata hageja hinnapakkumise. Sellega rikuti TsMS § 232 lõiget 1; 4) rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet, kuna pooled ei ole kordagi väitnud, et vanametalli realiseerimisest saadav tulu tuleks arvestada maha lepingu punkti 7 teises lauses märgitud hinnast. Maakohtu otsus on üllatuslik. Hageja on selgitanud, et vanametalli maksumus tuli maha arvutada hinnapakkumuse summast (15 200 eurot + käibemaks, s.o 18 240 eurot). Seda on kinnitanud ka kostja 22.03.2017 vastuses hagile, punktis 2.3.11. ning 06.09.2017 menetlusdokumendi punktis 1.8. Käsitlus, mille kohaselt lepingu hind võrdub lepingu hinnaga, millest on maha arvestatud vanametalli müügist saadav tulu, on tautoloogiline ega ole võimalik; 5) on summa, mille kostja kohustub hagejale tasuma, 18 240 eurot (sh käibemaks) – vanametalli realiseerimisest saadud tulu 1070,86 eurot (sh käibemaks), s.o 17 169,14 eurot. Nõutud tasuks on siiski 17 169,12 eurot, mitte 17 169,14 eurot. Summade kahesendiline erinevus on tulenenud käibemaksu arvutamisel summade ümmardamisest; 6) eksis maakohus lepingu punkti 15 tõlgendamisel. Lepingu p 15 ei väära hageja õigust saada kogu töövõtutasu. Lepingu punktis 7 teises lauses märgitud lepingu hind 14 640 eurot arvutati olukorras, kus eeldati, et vanametalli müügist saadakse 3000 eurot + käibemaks ja see ei tähenda, et hagejal ei ole õigust saada töövõtutasu vastavalt lepingu punkti 7 esimeses lauses sätestatud arvutusmetoodikale ja hageja hinnapakkumusele; 7) kostja tasus hagejale 15. detsembril 2017 kokku 14 707 eurot.
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt: 1) on alusetud hageja etteheited töövõtutasu arvestamisele. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja seda lepingu kehtivuse jooksul ei korrigeerita. Sama on kohus kinnitanud ka otsuse punktis 38.
Seega ei saa apellant lammutustööde eest mingil juhul nõuda rohkem kui 12 200 eurot käibemaksuta ehk 14 640 eurot koos käibemaksuga (lepingu p 7). Maakohus vähendas tasu põhjendatult, kuna hageja rikkus lepingut; 2) oli töö maksumusest juba lepingu sõlmimisel arvestatud maha hageja pakutud vanametalli hind ja hinda ei saanud vanametalli arvelt suurendada; 3) ei ole hageja tõendanud, et tegelik vanametalli kogus oli väiksem, kui lammutusprojektis. Üksi vanametalli üleandmise akt ei tõenda seda, et vanametalli oli vähem. Vanametall võidi mujale viia. Lammutusjäätmete hunnikust nähtub, et see sisaldab ka osaliselt vanametalli.
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt: 1) leidis maakohus ebaõigesti, et tööde teostamise osas ei olnud vaidlust. Selles osas on kohtuotsus põhjendamata ja vastuoluline. Otsus on vastuolus TsMS § 232 lg-ga 1, § 436 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 8; 2) tuli eterniit utiliseerida lammutusprojekti p 2.4. järgi. Seega tuli eterniit utiliseerida ja esitada eterniidi osas utiliseerimist tõendavad dokumendid, mida on nõudnud ka Keskkonnainspektsioon. Vastasel korral peab kostja eeldama, et hageja ei ole eterniiti objektilt utiliseerinud ning need on jätkuvalt objektil (ilmselt maasse kaevatud); 3) on esitamata vanametalli taaskasutusse andmist tõendavad dokumendid. Seega ei ole vanametalli lepingu kohaselt täielikult välja sorteeritud ega realiseeritud ehk ka selles osas ei ole hageja lepingut täitnud ja vastav vanametall on alles taaskasutusse andmata ja selle hind arvesse võtmata; 4) ei ole töövõtutasu muutunud sissenõutavaks, kuna töö ei ole vast võetud; 5) on hageja nõue tasaarvestatud. Projekti üheks eesmärgiks oli saada hagejalt kui töövõtjalt purustatud lammutusmaterjal, mida kostja vajab täitematerjalina. Kuivõrd vastustaja vastavat kohustust ei täitnud ja täitepinnast kostjale üle ei andnud, on kostjal tekkinud kahju vastavast materjalist ilmajäämise tõttu. Kostja peab vastava materjali seetõttu ostma ja vastava kulu osas on kostjal nõue hageja vastu; 6) on ebaõige kohtueelse kulu hagejalt väljamõistmine. Õigusabikulud ei ole hüvitatavad VÕS § 128 lg 3 alusel.
7.Hageja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu.
8.Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga. Lüganuse vald teatas, et sai Aspen Grupp OÜ-lt vastuse, et nad on kompromissina valmis jätma poolte menetluskulud ringkonnaastmes poolte endi kanda, kuid muus osas Aspen Grupp OÜ maakohtu lahendiga välja mõistetud summade osas kompromissiks valmis ei ole (sh viivist piirama). Lüganuse vald on küll valmis kompromissi sõlmima, kuid jääb oma seisukoha juurde, et hagi on põhjendamatu. Seda arvestades ei ole valla jaoks tänasel päeval arvestatavaks kompromissiks maakohtu lahendi tervikuna jõusse jätmine. Seega ei jõudnud pooled kompromissile.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud töövõtutasu suuruse ja sellelt arvestatud viivise osas, menetluskulude jaotuse osas ja menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 4588,52 eurot, ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1344,44 eurot ja edasise viivise. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas hageja on töövõtulepingut rikkunud (I), seejärel võtab seisukoha töövõtutasu suuruse osas (II) ning lõpuks lahendab menetluskulude küsimused (III). I
10.Sõlmitud töövõtuleping (kd I, tl 15-16) ei reguleeri lammutatud jäätmete vedu ega nende ladustamise asukohta. Lepingu p 1 sätestab, et tööd tuleb muu hulgas teha vastavalt lammutustööde projektile TL1506-03. Lepingu p 3.2. nimetab lammutustööde projekti lepingu dokumendiks. Seega on ka lammutustööde projekt lepingu osa. Lammutusprojekti p 2.7. teine lõik sätestab, et kõik mitteohtlikud püsijäätmed tuleb kokku korjata ning võimalusel taaskasutada või vedada selleks ettenähtud kohta. Vedu peab toimuma konteinerites või muul kindlal transpordivahendil kohta, mis on kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega. Kasutamiseks mittesobiv materjal tuleb ehitusplatsilt ära vedada kohta, mille ehitaja kooskõlastab kohaliku omavalitsusega. Töövõtjale ja alltöövõtjale on rangelt keelatud matta ehitusjäätmeid või neid põletada. Seega oli hageja lepinguliseks kohustuseks seoses jäätmetega: a) jäätmete kokkukorjamine ja nende võimalusel taaskasutamine või alternatiivselt nende vedamine selleks ettenähtud kohta; b) jäätmete vedamine konteineris või muul kindlal transpordivahendil; c) jäätmete veo sihtkoha kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega; d) kasutamiseks mittesobiva materjali vedamine kohta, mis tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada; e) mitte matta ega põletada ehitusjäätmeid.
11.Ringkonnakohus leiab, et leping ja selle lisaks olev lammutusprojekt ei sätesta kostja ainuotsustus õigust lammutusjäätmete edasise kuuluvuse ja ladustamise osas. Samuti ei sätesta leping kindlalt kohta, kuhu tuleb jäätmed viia. Puudub vaidlus, et jäätmed on objektilt kokku korjatud ja ära veetud (kd I, tl 109, kostja vastuse p 2.1.8.). Leping ei sätesta hagejale absoluutset kohustust jäätmeid taaskasutada. Projekti p 2.7. järgi tuli seda teha võimalusel. Sellele viitab lauses kasutatud sidesõna või, mis tähendab alternatiivset valikuvõimalust. Kostja ei ole tõendanud, et asukoht, kuhu hageja jäätmed viis, on ebasobiv. Samuti ei ole toodud esile väidet, et jäätmeid oleks veetud ebasobiva transpordivahendiga. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja rikkunud kohustust jäätmed kokku korjata ja need sobival transpordivahendil ära vedada.
12.Maakohus on lepingu p 2.7 tõlgendanud ja leidnud, et hagejal oli õigus oma äranägemisel jäätmeid taaskasutada ja kostjaga kooskõlastada tuli jäätmete paigutamine üksnes eeldusel, et hageja neid ei taaskasuta. Asjas ei ole vaidlust, et hageja taaskasutas lammutusjäätmeid, seetõttu leidis maakohus, et käesoleval juhul ei olnud hagejal lepingust tulenevat kohustust jäätmete paigutamine kooskõlastada. Ringkonnakohus märgib, et kohalik omavalitsus peaks hanketingimused selgesõnaliselt esitama ja selgelt kirja panema ka lepingutes teise poole kohustused, mille täitmist ta lepingust
tulenevalt eeldab. Viidatud lepingu p 2.7. on mitmetitõlgendatav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgendusega, kuid märgib alternatiivselt, et kui nõustuda sellega, et hagejal oli kohustus kooskõlastada jäätmeveo sihtkoht, siis on hageja rikkunud jäätmete veo sihtkoha kooskõlastamise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et tema valitud sihtkoht oli kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud. Siiski ei ole tegu olulise lepingurikkumisega, kuna kostja ei jäänud seetõttu oluliselt ilma millestki, mida ta oli lepingu täitmisel õigustatud saama. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et jäätmete vedamine hageja valitud asukohta tekitas kostjale kahju.
13.Hageja on rikkunud ka kohustust jäätmeid objektil mitte põletada. Seda tõendab Keskonnainspektsiooni 15. märtsi 2017 kiri hagejale. Samas ei ole ka selle rikkumise näol tegu olulise lepingurikkumisega. Nii kooskõlastamiskohustus kui ka jäätmete põletamise keeld on lepingulised kõrvalkohustused, mille rikkumine ei mõjutanud töö tulemust. Hageja saavutas tööga kokkulepitud tulemuse (hoone lammutamise ja jäätmetest vabaks tegemise). Seega vastab tehtud töö lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 mõttes. Järelikult ei võtnud kostja õigustamatult tööd vastu ning maakohus leidis õigesti, et töö tuleb VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks ja tasu nõue sissenõutavaks muutunuks (VÕS § 637 lg 4).
14.Ebaõige on kostja väide, et töö eesmärgiks oli saada kostja omandusse lammutusmaterjal. Sellist kohustust ega õigust leping ei sätestatud (vt ka otsuse p 10-11). Ka kostja vastuses hageja tasunõudele ei märgi kostja, et tal on õigus lammutusjääkidele. Kostja väitel ei saanud ta aktile alla kirjutada, kuna puudub jäätmeõiend, siis ei saa ta hinnata maha maetud koguseid ja äraveetud koguseid ning kas vedu oli kostjaga kooskõlastatud. II
15.Lepingu p 7 esimese lause kohaselt on lepingu hind töö kogumaksumus edukaks tunnistatud hinnapakkumise järgi, millest lahutatakse maha vanametalli realiseerimisest saadav tulu. Sama punkti teine lause sätestab, et lepingu hind on 14 640 eurot, sh käibemaks 2440 eurot. Seega on lepingus hind otseselt sätestatud. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus lähtus hinna arvestamisel arvutuskäigust, mida pooled esile ei toonud. Kostja leidis vastuses hagile, et lepingu hind on 14 640 eurot ja märkis, et töö maksumusest oli juba lepingu sõlmimisel arvestatud maha hageja pakutud vanametalli hind (kd I, tl 118, vastuse p 2.3.11.). Lepingu p 15 järgi on hind töövõtjale siduv ja seda lepingu kehtivuse jooksul ei korrigeerita. Järelikult oli töövõtutasu 14 640 eurot ja maakohus mõistis ebaõigesti välja 13 747,62 eurot. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse selles osas. Kuna tasu oli lepingus kindlas suuruses ja muutumatuna kokkulepitud, ei oma tõendina tähtsust hinnapakkumine.
16.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tal on lepingu kohaselt õigust saada hüvitist vanametalli eest. Lepingus oli hind siduvalt kokku lepitud ja hinnale ei ole võimalik midagi juurde arvestada ega sellest midagi lahutada (lepingu p 7 ja p 15). Lepingu lõplik hind on 14640 eurot, sh käibemaks. Lepingu p 14 järgi on töövõtjal nõudeõigus tellija vastu, kui KIK keeldub tellija eest tasu maksmast. Seetõttu ei sõltu tasu maksmise kohustus KIK-i võimalikust tasu mitte maksmisest.
17.Ebaõige on kostja väide, et tal on tekkinud jäätmetest ilmajäämise tõttu nõue, mida saab tasaarvestada. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal ei olnud kohustust jäätmeid kostjale üle anda.
18.Võttes arvesse eeltoodut, oli hageja õigustatud kostjalt saama töövõtutasu 14 640 eurot. Lepingu punktis 22 on lepitud kokku tasu maksmisega viivitamise eest viivis 0,1% tähtaegselt tasumata arve summast. Maakohus luges õigesti, et tellija on töö võtnud vastu 1. veebruaril 2017, kuna selleks ajaks esitati parandatud jäätmeõied (vt maakohtu otsus p 42.12, 42.15). Seega muutus töövõtutasu sissenõutavaks 1. veebruaril 2017.
19.Puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale pärast maakohtu otsust 15. detsembril 2017 kokku 14 707 eurot selgitusega „arve 216167“. See arve esitati töövõtutasude kohta suuruses 14 640 eurot (kd I, tl 36). Asja materjalidest nähtub, et hageja oli kostja arve tasumisest apellatsioonkaebuse esitamise ajal teadlik, kuid ei ole märkinud midagi selle mõju kohta. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks (VÕS § 88 lg 8). Intressi all tuleb mõista ka viivist. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled ülekannet apellatsioonimenetluse ajal vaidlustanud ei ole, siis saab seda lugeda tingimuslikuks kohtulahendi osaliseks täitmiseks, millega on kostja huvides (viivise suurus) ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal arvestada. Kuna võlgnik ei ole täitmise järjekorda määranud, siis selleks, et saada teada, kui palju täideti põhivõlga ja viiviseid, tuleb esmalt arvestada välja 15. detsembriks 2017 sissenõutavaks muutunud viivised töövõtutasult.
15.detsembriks 2017 oli viivised muutunud sissenõutavaks töövõtutasult (14 640 eurolt) suuruses 4655,52 eurot (perioodil 01.02.2017-15.12.2017, määr 0,1% päevas, viivitatud päevi 318). Seega kattis täitmine ära kõik selleks ajaks sissenõutavaks muutnud viivised, mis olid arvestatud töövõtutasult. Põhivõlast jäi tasumata 4588,52 eurot (14640-(14707-4655,52)). Seetõttu tuleb mõista välja töövõtutasu 4588,52 eurot. Kuna nõue on osaliselt täidetud, mõistab ringkonnakohus välja vaid nõude täitmata osa. Ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga on maksmata töövõtutasult 4588,52 eurolt sissenõutavaks muutunud viivis 1344,44 eurot (16.12.2017-04.10.2018, viivitatud päevi 293). Hageja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka veel mitte sissenõutavaks muutnud viivise 0,1% tasumata põhivõla osalt päevas alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest, kuid mitte üle 17 169,12 euro. Hageja piiras jooksva viivise nõuet oma suurendatud põhinõudega ehk 17 169,12 euroga (kd I, tl 135).
20.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks viivise vähendamise taotlust. Viivis ei ole ebamõistlikus suuruses.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisel ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6. III
22.Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuna rahuldamise ulatuse proportsiooni ei ole kogumis võimalik kindlaks määrata, arvestades, et nõue oli põhjendatud suuremas ulatuses, kui maakohus välja mõistis, kuid nõude osalise
täitmise tõttu pidi ringkonnakohus mõista välja väiksema summa, kui mõistis maakohus. Menetluskulude proportsionaalne jaotamine ringkonnakohtus ei ole ka TsMS § 162 lg 4 õiglane, kuna üks pool vaidlustab otsuse rahuldamata osas arvestamata täitmist pärast lahendit ja teine pool vaidlustab lahendi rahuldatud osas, samas siiski täites otsust osaliselt.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.