Otsuse avalikult teatavaks 12. oktoober 2018, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
Järve Ühiselamu OÜ hagi OÜ Kuproest vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Hagihind
79 488 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Järve Ühiselamu OÜ (RK xxx, asukoht Põhja allee 9, 30324 Kohtla-Järve) Hageja esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas (e-post [email protected]) Kostja: OÜ Kuproest (RK xxx, asukoht Kalevi 12, 30322 Kohtla-Järve) Kostja esindaja: vandeadvokaat Alo Pormeister (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
06.09.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta Järve Ühiselamu OÜ hagi rahuldamata.
2.Tühistada Viru Maakohtu 07.06.2017 hagi tagamise määrus, millega arestiti OÜ-le Kuproest kuuluvad sõidukid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud Järve Ühiselamu OÜ kanda.
4.Välja mõista Järve Ühiselamu OÜ-lt OÜ Kuproest kasuks menetluskulud 1852, 50 eurot.
5.Välja mõista Järve Ühiselamu OÜ-lt OÜ Kuproest kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (1852, 50 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.01.2016 kinnistu asukohaga Põhja allee 9, Kohtla-Järve linn müügilepingu. Müügilepingu punktis 2.2.3. kinnitas kostja, et hoone on elamiskõlbulik ja lepingu esemel ei ole puudusi. Lepingu punktis 2.2.14 kinnitas kostja, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejat teavitanud või mida hageja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Pärast kinnisasja üleandmist selgus, et ühiselamu vee- ja kanalisatsioonitorustik on avariiolukorras ning vajab väljavahetamist. 21.04.2016 esitas hageja kostjale pretensiooni ja 30.11.2016 ettepaneku hüvitada osaliselt puuduste kõrvaldamise kulud. Kostja sellega ei nõustunud. Ühiselamu ei vasta lepingutingimustele, mis on toodud lepingu punktis 2.2.3, kuna selle torustik on avariiohtlik ja vajab korrastamist oluliselt suuremas mahus, kui hagejal oli kostja poolt enne lepingu sõlmimist antud informatsiooni ja ülevaatuse põhjal alust arvata, samuti seetõttu, et esinevad varjatud puudused tuletõrjesüsteemis ning torustikus.
2.Ehitusekspertiisibüroo OÜ 30.05.2016 kirjalikus hinnangus tuvastati, et ühiselamu veeja kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ja avariiohtlik, samuti muid puuduseid. Riiklikult tunnustatud ekspert M P 12.04.2017 koostatud eksperdiarvamusest nähtub, et hoone normaalseks ekspluateerimiseks tuleb selle torustike süsteemides teostada ulatuslikke renoveerimistöid ja tööde maksumus võiks olla 65 000 - 75 000 eurot. Puuduseid ei olnud võimalik avastada üle vaatamise käigus ning tegemist on varjatud puudustega. Hageja arvestas sellega, et tegemist oli tehnosüsteemidega, millised vajasid kaasajastamist, ent olenemata ehitise valmimise aastast ei saanud hageja kuidagi ette näha, et tehnosüsteemid on avariilised ja suures osas kasutuskõlbmatud. Ükskõik kui põhjalik üle vaatamine ei võimaldanud näha kaetud tehnosüsteeme ning puudused torustikes avaldusid alles siis, kui eemaldati torustikke katnud materjalid.
3.Kostja on teadlikult varjanud nii maakleri kui hageja eest ehitise tegelikku tehnilist seisukorda, märkides vara üleandmise-vastuvõtmise aktis, et veeja kanalisatsioonisüsteem vajab remonti, kui tegelikult oli ei olnud süsteemid töökorras. Ostja ei pea eeldama, et talle müüdi varjatud puudustega asi, seda eriti olukorras, millises müüja on kinnitatud, et varjatud puudusi ei esine. Hagejale on tekkinud kostja müügilepingu rikkumise tulemusel otsene varaline kahju, mis tuleneb kahju tekitamisega seoses kantud ja tulevikus kantavatest mõistlikest kuludest (torustike remondikulud summas 70 000 eurot). Kui kostja oleks avaldanud eelnevalt või lepingu sõlmimise ajal esinevad puudused, ei oleks kahju tekkinud, kuna hageja ei oleks sellistel tingimustel lepingut sõlminud. Hageja tugineb VÕS §-le 100 lg 1, 101 lg 1, 113, 115 lg 1, 127, 128, 208 lg 1, 217 lg 1, lg 2 p 1, 222 ja Riigikohtu lahenditele nr. 3-2-1-100-15 p 31, 3-2-1-7107 p 13 ning palub kostjalt välja mõista 73 000 eurot, sh. kohtueelsed õigusabikulud 540 eurot ja esialgse müügijärgse seisukorra hindamise kulud 660 eurot. Samuti palub hageja
2-17-7744 kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Ehitis vastas müügilepingu tingimustele, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hoone projekteeriti 1974 ja ehitati ning võeti kasutusele 1977, mistõttu vaidlust ei ole selles, et hageja ostis vana, mitte uue maja. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast ehitise valmimist ei ole seda renoveeritud ega kapitaalremonti tehtud. Ehitise müümise hetkel oli ehitise vanus ca 40 aastat ning selles ei olnud remonti tehtud. Arvestades, et tegemist oli ühiselamuga, mille kasutamiskoormus on suur, siis on arusaadav ja üldteada, et selline ehitis (sh tehnosüsteemid) vajab terviklikku kapitaalremonti, kuna selle eluiga on sisuliselt lõppenud füüsilise ja funktsionaalse ja keskkonna kulumi mõttes. Tehnosüsteemide eluiga on veelgi lühem kui 40 aastat. Lähtudes mõistliku ja heas usus käituva isiku vaatenurgast, on ilmne, et ehitis ja selle süsteemid vajavad remonti ning selle üle ei olnud vaidlusi. Hageja ostis kinnistu oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu tal oli seadusest tulenev kohustus põhjalikult see üle vaadata, mida hageja ka tegi. Vastav hageja kinnitus on ka müügilepingu p 2.3.2. Hageja kinnitas pretensioonide puudumist ehitise seisukorra osas müügilepingu p 2.3.3.
5.Kostja on müüjana teavitanud hagejat kõikidest teadaolevatest hoone olulistest asjaoludest, sealhulgas vee- ja kanalisatsioonisüsteemide seisukorrast juba enne müügilepingu sõlmimist. Kinnistu ja sellel asuv ehitis vastas müügilepingu tingimustele ning hageja oli väga hästi teadlik selle ehitustehnilisest seisukorrast. Asja tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, sh. ehitise amortisatsioon jne, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavust. Kostjal oli 29.01.2015 sõlmitud majutusteenuse osutamise leping Kohtla-Järve Linnaga, mille alusel osutati ühiselamus eluasemeteenust. Kui ehitist ei oleks saanud kasutada, siis linn ei oleks sellist lepingut sõlminud. Asjaolu, et hageja soovib parendada ehitist, ei kohusta kostjat hagejale neid kulutusi hüvitama.
6.Müügilepingu sõlmimisest kolm kuud hiljem majandus- ja kutsetegevuses esitatud pretensioon on esitatud ilmselgelt VÕS § 220 lg 1 sätestatud mõistlikku tähtaega rikkudes, mistõttu hageja on minetanud oma nõudeõiguse, sest hageja ei või väidetavatele asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 2 ja lg 3). Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale (VÕS § 227 lg 2). Hageja pole tõendanud põhjusliku seose olemasolu hageja tegevuse ja väidetud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), rääkimata kahju suurusest (TsMS § 230 lg 1). Isegi juhul, kui kostja oleks müügilepingut rikkunud, siis on ilmne, et kostjale süüks pandud rikkumise võimaliku tagajärjena ta ei näinud ette ega pidanud ette nägema ehitise süsteemide täies ulatuses vahetust ning renoveerimist lepingu sõlmimise ajal. Hageja ei ole esitanud tõendeid kulutuste tegemise kohta.
III KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja väitel on ta kostjale teatanud puudustest mõistliku aja jooksul. Kostja leiab, et asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks on mõistlikuks ajaks majandus ja kutsetegevuses umbes kaks nädalat ning hageja ei esitanud selle tähtaja jooksul mingeid pretensioone. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 220 lg 1 esimese lause järgi peab ostja teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
2-17-7744 Toimiku materjalidest olevast pretensioonist ja kostja seadusliku esindaja vastusest (tl. 2630) tuleneb, et kostjat teavitati puudustest 21.04.2016 ja kostja vastas 22.04.2016. Seega saab arvestada, et hageja tahteavaldus jõudis kostjani 22.04.2016. Kohus ei nõustu seisukohaga et mõistlik aeg algab kinnistu otsese valduse saamisest, so. 23.01.2016. VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg elamu lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohta ei saa hakata kulgema enne varjatud puudustest teadasaamist. Elamu tehnosüsteemide puudused olid varjatud puudused, kuid toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik üheselt tuvastada millal hageja puudustest teada sai. Esimene arvamus elamu tehnosüsteemide seisukorra kohta on teostatud 30.05.2016 ja teine 17.04.2017, millest järeldub et hageja teavitas kostjat puudustest juba varem. Kohus leiab, et olukorras, kus puudustest teadasaamine eeldab mahukaid lammutus ja kaevetöid, sh. on viimaseks tõenäoliselt vaja ka kohaliku omavalitsuse vastavat luba, saab kolme kuulist aega asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks lugeda igati mõistlikuks, eeldades, et hageja sai puudustest teada vahetult peale kinnistu otsese valduse saamisest 23.01.2016.
8.Hagiavaldusest tuleneb, et hagejale on tekkinud varaline kahju, mis seisneb kantud ja tulevikus kantavatest kuludest (torustike remondikulud summas 70 000 eurot). Kohtuistungil on hageja selgitanud, et ta on esitanud kahju hüvitamise nõude tulevikus tekkivate kulude hüvitamiseks, mis ei pea olema kantud, kuid samas on selgitanud, et ta on välja vahetanud kogu külma ja sooja vee torustiku majas ning maja välise kanalisatsioonitorustiku kuni liitumispunktini, mida hageja peabki asja lepingutingimustele mittevastavuseks (varjatud puudused). Riigikohus on selgitanud, et alternatiivselt kantud kulutuste hüvitamisele VÕS § 222 lg 5 tähenduses, saab ostja nõuda müüjalt VÕS § 115 lg 1 alusel elamu puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavate kulutuste hüvitamist. Selline kahju on hõlmatud lepingu nõuetekohase täitmise kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 tähenduses ning sellist kahju saab tõendada asjatundja koostatud puuduste kõrvaldamise maksumuse kalkulatsiooniga (RKTKo 3-2-1-5-12 p 33).
9.Seega saab hageja nõude kvalifitseerida kas kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi või kulutuste hüvitamise nõudena VÕS § 222 lg 5 järgi. Hagi õigusliku alusena on hageja viidanud mõlemale sättele. Kostja väitel ei ole hageja tehtud kulutusi tõendanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga ning leiab, et seega võib hagiavaldusest järeldada, et tegemist on lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Seejuures ei ole hageja selgitanud, millest tema rahaline nõue koosneb, vaid on viidanud üksnes eksperdiarvamusele, kus on toodud torustike remonditööde eeldatav maksumus (I kd, tl. 53-62). Kohtu arvates saab sellest ja hageja muudest seisukohtadest menetluse kestel siiski järeldada, et hageja nõuab kostjalt kulude hüvitamist, mis tekivad talle majasisese külmaja sooja vee torustiku ning maja välise kanalisatsioonitorustiku välja vahetamise vajadusest. Sellise haginõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1.
10.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahju hüvitamise nõude esitamisel peavad kulud olema juba kantud. Riigikohus on selgitanud, et ehitusvigade parandamise kulude hüvitamise nõude välistab asjaolu, et hageja ei ole neid kulutusi kandnud. See seisukoht käib aga üksnes kohustuse täitmise nõude kohta (VÕS § 222 lg 5). Müüdud asja puuduse kõrvaldamise kulude eelnevat hüvitamist on ostjal õigus nõuda VÕS §-de 101 lg 1 p 3, 103 ja § 115 alusel ka kahjuhüvitisena täitmise asemel (RKTKo 3-2-1-98-09 p 13). Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on see, et kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Hageja peab kostja poolseks lepingu rikkumiseks asjaolu, et ühiselamu külma- ja sooja vee ning maja väline kanalisatsioonitorustik kuni liitumispunktini olid avariilises olukorras ning vajavad välja vahetamist. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei
2-17-7744 ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et et kostja müüs hagejale kinnisasja, millel asus 9 korruseline elumaja ning müügilepingus (I kd, tl. 13-23) ei olnud kokkulepet majasisese veetorustiku ja majast väljaspool asuva kanalisatsioonitorustiku, selle seisundi või töötamise kohta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asja tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, sh. amortisatsioon, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavust. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10 tehtud otsuse p-s 12. Samas otsuses on Riigikohus märkinud lisaks, et lepingutingimustele mittevastavust tuleb jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Riigikohus on leidnud, et kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama (RKTKo 3-2-1-46-17 p 20). Sellist kokkulepet poolte vahel tuvastatud ei ole.
12.Kohtu hinnangul ei saa toimiku materjalide põhjal asuda seisukohale, et müüdud ühiselamu ei vastanud elementaarsetele elamistingimustele ja seda ei olnud võimalik sihtotstarbeliselt, so. elamiseks kasutada. Hageja on kohtuistungil väitnud, et kanalisatsioon ei olnud kasutatav, kuid samas jällegi väitnud ka seda, et kanalisatsioon toimis, kuid iga nädal ummistus ja teostati survepesu. Pooled ei vaidle selle üle, et ühiselamus elasid eelnevalt, tehingu tegemise ajal ja elab ka peale tehingu tegemist jätkuvalt suur hulk üürnikke, millest järeldub, et selline olukord kus kanalisatsiooni ei ole võimalik kasutada, on välistatud ning see pole ka eluliselt usutav. Lisaks ei tulene sellist järeldust ka hageja esitatud asjatundjate arvamustest (I kd, tl. 31-42 ja 53-62), kuna seal ei ole käsitletud majast väljas oleva kanalisatsioonitorutiku seisukorda. Ühtegi tõendit selle kohta, et torustik ei toiminud ja ei olnud kasutatav, hageja esitanud ei ole.
13.Majasisese külma- ja soojaveetorustiku osas on hageja esitatud tõendites märgitud, et torud on kohati tugevalt korrodeerunud ja amortiseerunud, osaliselt on torusid remonditud (tl. 36), vee- ja kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud, avariiohtlik ning vajab kohest kapitaalset uuendamist, kiiret välja vahetamist (tl. 42, 58). Seega ei tulene hageja esitatud tõenditest, et eeltoodud tehnosüsteemid ei olnud töökorras, st. ei olnud säilinud nende toimivus ja kasutatavus. Eelviidatud tõenditest nähtub, et mõistet „avariiline“ ei ole selles kontekstis mõeldud kitsas tähenduses (kasutamiskõlbmatu) ning see hõlmab ka tehnosüsteemide sellist seisukorda nagu amortiseerunud, avariiohtlik ja operatiivse väljavahetamisvajadusega. Märgitud on, et välja vahetamist vajab hoonest väljuv olme- ja sadevee kanalisatsioonitorustik ja külma ja sooja vee torustik täies ulatuses (61), kuid samas on jällegi eeldatav tööde maksumus välja toodud selliselt, et tööd hõlmavad lisaks sadevee kanalisatsiooni torustiku täies mahus uuendamist (tl. 61, 62), Tõendis on aga jõutud järeldusele, et viimane ei ole hädavajalik. Asja lepingutingimustele mittevastavusele ei viita ka hageja väide, et üürnike elamistingimused olid alla keskmise.
14.Arvestades asjaolu, et kostja müüs 2016 aastal renoveerimata elamu, mille põhjal oli hagejal kui ostjal alust arvata, et hoone tehnosüsteemid ja konstruktsioonid pärinevad elamu algsest ehitusajast (1977) ja neid ei ole vahetatud/asendatud, siis sai hageja eeldada, et need ei pruugi olla piisavalt heas seisukorras ja tõenäoliselt vajavad remonti või isegi
2-17-7744 väljavahetamist. Vastupidist kostja kinnitanud ei ole, sh. ei tulene see poolte vahelisest lepingust. Seega saab asuda seisukohale, et tehnosüsteemidel on sama liiki ja vanuses tehnosüsteemide tavapärased omadused ja toimivus. Kokkuvõttes leiab kohus, et tuvastatud asjaoludel ei ole alust järeldada, et tegemist on lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus ei tuvastanud, et hagejale oleks tekkinud kahju, puudub vajadus käsitleda teisi kahju hüvitamise eeldusi ning poolte sellekohaseid väiteid ja tõendeid. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka hageja viivisenõue. Kohus märgib, et hageja esitatud hinnapakkumistest tuleneb, et hageja rahaline nõue hõlmab lisaks töid mida hageja puudusteks ei pea (nt. tööd sadevee süsteemiga, püstakute lammutamine ja uute ehitus, tuletõkke läbiviikude tihendamine) (tl. 45, 47), millest järeldub, et hageja kahju hüvitise suuruse kujunemine ei ole arusaadav ja jälgitav. Hagi hind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). TsMS § 133 kohaselt arvestatakse hagi hinda nii põhi- kui ka kõrvalnõuetelt, kusjuures tulevasi kõrvalnõudeid võetakse arvesse hagi esitamisest arvates aasta ulatuses (TsMS § 133 lg 2). Hageja põhinõudeks on 73 600 eurot, millele lisandub ühe aasta viivis 8% s.o. 5 888 eurot, seega on hagihind 79 488 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud kokku 2665 eurot (tunnitasu 130 eurot käibemaksuta). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 150 eurot käibemaksuta (RKTKo 2-16-8344 p 15). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihind 130 eurot käibemaksuta on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja on kulutanud õigusabi osutamisele kokku 20 tundi 30 minutit, sh. hagiga (10 lehel) tutvumine 3 h, hagile vastuse koostamine (10 lehel), kliendiga kooskõlastamine, edastamine kohtule ja hageja esindajale 8 h 15 min, hageja seisukohaga (7 lehel) tutvumine, õiguslik analüüs, kirjavahetus kliendiga 45 min, kohtunõude koostamine 2 h 15 min, nõupidamised kliendiga ja kirjavahetus kokku 4 h 30 min, kohtumäärusega tutvumine 15 min, vastuväite (2 lehel) koostamine 1 h 30 min. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole keskmisest keerukama ja mahukama asjaga. Kohtu arvates ei ole põhjendatud eraldi tasu määramine aja eest, mis on kulunud kliendiga kohtumistele ja kirjavahetusele. Tegemist ei ole kuludega, mille eest peaks kohtumenetluse vastaspool vastutama. Nimetatud toimingutele kulunud aeg peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Eraldi
2-17-7744 arvestust kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise aja eest ei ole kostja esindaja kohtule esitanud. Arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente, nende mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ajaks kokku 14 h 15 minutit. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1852, 50 (14x130+130/4). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.