lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-286/26

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 11.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-286/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1592
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 338 lg 1Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisuTsMS § 414 lg 1Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-286

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 11. oktoober 2018 kell 16.30

Tsiviilasja number

2-18-286

Tsiviilasi

H L hagi E Õ vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

715 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: H L (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx);

Istungi toimumise aeg

01. oktoober 2018 kell 10.00

Istungil osalenud isikud

Hageja H L.

Kostja: E Õ (isikukood xxxx, elukoht hagis: xxxx, elukoht RR-is: KOV täpsusega xxxx, e-post: xxxx, xxxx).

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja E Õ’lt hageja H L’i kasuks 300 (kolmsada) eurot.
3.Jätta hageja kohtukulud osaliselt kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks 75 (seitsekümmend viis) eurot.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
TsÜS § 67 lg 1Tehingu mõiste
VÕS § 142Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 396Laenulepingu mõiste
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
Jätta kummagi poole ülejäänud menetluskulud tema enda kanda.
5.Saata kohtuostus pooltele teadmiseks. 1 (5)

2-18-286 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.08. jaanuaril 2018 esitas H L Harju Maakohtusse hagiavalduse E Õ vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Harju Maakohus jättis 12.01.2018 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.21.01.2018 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse.
4.07.02.2018 keeldus Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasja kohtualluvusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale (saabus 26.03.2018).
5.Viru Maakohtu 28.03.2018 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus teistkordselt käiguta ja hagejale määrati tähtaeg TsMS § 338 lg 1 p 1-8 ja 363 lg 1 p 1-5 sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks, nõude täpsustamiseks ja õiguslikult põhistamiseks, kostja(te) nimetamiseks, nõude tõendamiseks ning loetava laenulepingu esitamiseks.
6.08. jaanuaril 2018 esitatud ja kohtu nõudel 21.01.2018 ning 23.04.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt hageja andis kostjale laenu kokku summas 715 eurot. Hageja tegi kostjale kuuluva äriühingu xxxx kontole ülekanded: 02.05.2017 summas 25 eurot, 23.04.2017 summas 50 eurot, 10.04.2017 summas 140 euro ja 02.04.2017 summas 300 eurot. 300 eurot laenu andmise kohta sõlmiti ka laenuleping, mille kohaselt laenu käendajaks on kostja E Õ. Samuti on antud laenu sularahas kahel korral 100 eurot, kokku seega 200 eurot. Sularahas laenu üleandmine toimus xxxx.
7.Laenulepingu alusel antud laenu 300 eurot soovib hageja välja nõuda käendajalt E Õ’lt käenduslepingu alusel. Ülejäänud laenu soovib hageja välja nõuda ka E Õ’lt, kuna äriühing xxxx kuulub ainuisikuliselt E Õ’le ja tema oli ka isik, kes lubas selle võla tagasi maksta. Kostja lubas laenu tagasi maksta, kuid lõpuks ei olnud temaga enam võimalik ühendust saada.
8.Lähtudes eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 715 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

9.18. juunil 2018 esitatud vastuses kostja teatas, et hageja ei ole hagiavalduses märkinud, et kostja on hagejale sularahas maksnud 300 eurot, kui sülearvuti pandis oli. Samuti on hageja valduses kostja tööriistakohver ja tahvelarvuti, mille kostja andis hagejale võla katteks. Kostja ei nõustunud hageja nõude suurusega, kuna nõue on liiga suur.

HAGEJA ARVAMUS

10.26. juunil 2018 esitatud arvamuses hageja teatas, et ei ole saanud kostjalt 300 eurot sularahas. Kostja poolt välja toodud sülearvuti, tööriistakohver ja tahvelarvuti ei puutu käesolevasse hagisse.

KOHTUISTUNG

11.Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde. 2 (5)

2-18-286

12.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega asjas tagaseljaotsuse tegemise või tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjale 24.09.2018 Põhja Politseiprefektuuri piirkonnapolitseiniku poolt isiklikult kätte toimetatud (t.lk. 89-90, 92, 106).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt ning tsiviilasja on võimalik lahendada ilma kostja kohalolekuta sisuliselt. 14.Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44. peatükis. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Kuna TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jäämiseks või ilmumata jäämise põhjusest kohtule teatamata jätmiseks kostjal ei ole, siis menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja kosja vastus hagile võimaldavad lahendada asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja väidab, et tema ja Xxxx vahel oli sõlmitud laenuleping, millest tulenevad kohustused on tagatud kostja käendusega. Hagiavalduse juurde lisatud lepingu kohaselt H L (hageja) kui laenuandja ning Xxxx kui laenusaaja ja E Õ (kostja) kui käendaja sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt kohustuvad laenusaaja ja käendaja 15.04.2017 tagastama laenu summas 300 eurot (t. lk. 64). VÕS § 396 sätestab laenulepingu mõistet, mille 1. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuigi kohus on hagejale 28.03.2018 puuduste kõrvaldamise määruses selgitanud, ei ole hageja käesolevas vaidluses laenusaaja Xxxx vastu laenulepingust tuleneva kohustute täitmiseks nõuet esitanud. Hageja on esitanud nõude kostja kui käendaja vastu.
17.Käenduselepingu mõiste on sätestatud VÕS § 142, mille lg 1 tulenevalt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise 3 (5)

2-18-286 eest. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et tema kui käendaja on taganud laenusaaja kohustuste täitmist hageja ees summas 300 eurot. VÕS § 145 lg 1 tulenevalt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses pooled tõendamiskoormises ei ole teisiti kokku leppinud, siis käendusega tagatud kohustuse täitmise tõendamise koormis on kostjal. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid hagejale 300 eurot tagasi maksmise kohta. Hageja kostja poolt 300 eurot tagasimaksmist ei kinnita. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ei täitnud käenduslepingust tulenevat kohustust hageja ees summas 300 eurot ja selles osas tuleb hagi rahuldada.

18.Hageja nõuab kostjalt 715 eurot väljamõistmist. Hagiavalduse juurde lisatud maksekorralduste kohaselt hageja on üle kandnud Xxxx-le 02.04.2017 300 eurot 10.04.2017 140 eurot, 23.04.2017 50 eurot ja 02.05.2017 25 eurot, kokku 515 eurot (t.lk. 11-14). Lisaks väidab hageja, et ta on kostjale kahel korral andnud sularahas laenu veel 200 eurot. Kohtuistungil on hageja kinnitanud, et tegelikult laenu ta on andnud äriühingule, mitte kostjale. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingus sätestatud kostja vastutust ei ole võimalik laiendada ning kostjalt ei ole võimalik nõuda hageja ja Xxxx vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate muude kohustuste täitmist põhjusel, et kostja ei ole kõiki väidetavalt Xxxx-ga sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist käendusega taganud. Tema vastutuse piiriks tuleb lugeda käenduslepinguga fikseeritud 300 eurot. Hageja nõuab kostjalt äriühingu kohustuste täitmist, põhjusel, et kostja on äriühingu osanik. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt Xxxx on tegutsev äriühing, mis on asutatud osakapitali suurusega 2 500 eurot. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 alusel äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Seega Xxxx-l väidetavalt tekkinud muude kohustuste täimist saab hageja nõuda üksnes äriühingult. Sellepärast kohus jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata.
19.Vaidluses on hagi hinnaks 715 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hagi osaliselt rahuldamist rohkem põhistada. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 300 eurot, mis on 42% hagi hinnast. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel hagi nõudelt 300 eurot tuleks tasuda riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot, millest kohus mõistab kostjalt 4 (5)

2-18-286 hageja kasuks välja 75 eurot. Et pooltel on tekkinud muud menetluskulud, ei ole teada. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405 lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja