Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2018 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-8974
Tsiviilasi
Rekman OÜ hagi Acres OÜ vastu võla nõudes
35 351 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Rekman OÜ (registrikood 10093586, Paneeli 4, 11415 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kase (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia past 1, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: Acres OÜ (registrikood 12287260, Kopli 27, 10412 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kristjan Tamm, advokaat Heili Püümann (Advokaadibüroo NOVE OÜ, Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 19.09.2018 Hageja lepinguline esindaja: Kerli Kase Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja: R R Kostja lepingulised esindajad: advokaat vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja seaduslik esindaja: M T
Heili
Püümann,
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 35 351 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Rekman OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt Rekman OÜ-lt (registrikood 10093586) kostja Acres OÜ (registrikood 12287260) kasuks menetluskuludena välja 7175,51 (seitse tuhat seitsekümmend viis eurot ja 51 senti) eurot, millest kostja põhjendatud õigusabikulud on 6339,84 eurot, ekspertiisikulud on 800 eurot ja tõlkekulud on 35,67 eurot.
3.Mõista hagejalt Rekman OÜ-lt (registrikood 10093586) kostja Acres OÜ (registrikood 12287260) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 7175,51 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt mõista töövõtulepingu alusel välja 35 351 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja sõlminud 22.04.2016 töövõtulepingu nr 2016-66-04, mille alusel teostati alltöövõtu käigus akende paigaldamise töid xxxx. Töö pidi lepingu kohaselt valmima 31.07.2016 ja kostja pidi lepingu punkti 9.1. alusel tasuma hagejale 172 000 eurot.
2.Hageja leidis, et töö vastuvõtmisel ilmnesid mõningad pisipuudused, millised oli hageja nõus omal kulul kõrvaldama. 09.08.2016 koostati ehituskoosoleku protokoll koos täiendavate märkustega. Protokollis märgiti, et kõik aknad on töömaal ja paigaldatakse viimaseid raame, takutatakse aknaid ja tegeldakse akende puuduste likvideerimisega katmata akende puhul. Protokollis märgiti, et arhitekt on tulemusega rahul. Kiletatud akendele tuli parandustöid teha krohvimistööde järel ja osaliselt koheselt, kui kilede eemaldamine ei sega krohvimistegevusi.
3.Hageja leidis, et olulisemad protokollis märgitud puudused kõrvaldati ja esitati nõutud sertifikaadid. Kõiki puudusi ei saanud hageja kõrvaldada, sest kostja oli aknad krohvimitöödeks kiledega katnud. 24.01.2017 saatis kostja hagejale pretensiooni, kus ta teavitas objekti puudustest, viitas töö lõpptähtaja viibimisele ning hoiatas leppetrahvi nõudega. Puuduste kõrvaldamiseks anti pretensioonis 14 päeva aega. Hageja vastas pretensioonile 07.02.2017 ja leidis, et objektil teostatavad viimistlustööd, milliste tõttu on aknad kiledega kaetud, takistavad puuduste kõrvaldamist. Hageja pidas pretensiooni alusetuks, sest ta pole keeldunud puuduste kõrvaldamisest. Kuna lepingujärgsed tööd oli valmis, taotles hageja tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist. Hageja soovis allesjäänud puudused kõrvaldada vaegtööde käigus. Kostja keeldus akti allkirjastamast.
4.21.02.2017 edastas kostja hagejale töövõtulepingu ülesütlemise teate, kus väitis taas, et hageja on ületanud kokkulepitud tööde teostamise tähtaeja. Samuti leidis kostja, et puuduste tõttu on talle tekkinud kahju ning ta soovib lasta puudused kõrvaldada kolmandal isikul. Tõendeid kahju kohta kostja ei esitanud. Hageja ei nõustunud lepingu ülesütlemisega nõus ning esitas 10.03.2017 vastuväite. Hageja leidis, et lepingu tähtaja pikenemine ja lõplik puuduste kõrvaldamine viibis kostja süül. Hageja soovis kostjaga kokkuleppele jõuda, mida kinnitab 27.02.2017 e-kiri. Hageja tegi kostjale ettepaneku kohtuda ja lahkarvamused lahendada, kuid kostja sellele ei vastanud.
5.Hageja leidis, et kostjal oleks õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kui viivitus oleks olnud põhjuslikus seoses peatöövõtjale tekkinud kahjuga, mida ei tekkinud. Kahju nõuet kostja ei esitanud. Hageja viitas lepingu punktile 9.7.1. Peatöövõtja kinnitas hagejale 09.05.2017 saadetud vastuses järelpärimisele, et tal pole kahju tekkinud ja ta on akende paigaldamisega rahul.
6.16.03.2017 esitas hageja kostjale tasumiseks lõpp-arve nr 98 summas 40 351 eurot, mida kostja pole tasunud ega teatanud põhjustest, miks keeldutakse töö eest tasumisest. Ka 04.04.2017 märgukirjale pole kostja reageerinud.
7.Tuginedes vaidluse asjaoludele vähendas hageja hea tahte väljendusena kostja tasumisele kuuluvat lõpparvet 5000 eurot võrra. Hageja lõplik nõue kostja vastu oli 35 351 eurot. Kostja käitumine ei ole heauskne, sest kostja on aknad kätte saanud, need on paigaldatud ja sertifikaadid on esitatud. Ilmselt on kostja saanud kätte tasu peatöövõtjalt. Kostja soovib hageja arvelt alusetult rikastuda. Õiguslike alustena viitas hageja VÕS § 127 lõikele 4, § 635 lõikele 1, §-le 1027.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja esitas kostja vastu nõude töövõtulepingu alusel, mitte alusetu rikastumise sätete alusel. Tööd objektil sujusid normaalselt ja puudused olid kõrvaldatud enne 0908.2016. Kõrvaldamata jäid pisipuudused. Objekti ülevaatused toimusid 03.08.2016 ja 09.08.2016, kus selgus, et kõik objekti puudused olid enne 09.08.2016 likvideeritud. 09.08.2016 toimus uus ülevaatus, kus osalesid kostja esindaja, peatööettevõtja esindaja ja arhitekt. Olulisi kvaliteediprobleeme ei tuvastatud. Jäid vaid mõningad vaegtööd, peamiselt värviparandused, mille teostamise ajaks lepiti kokku september 2016. Arhitekt ja peatööettevõtja pretensioone ei esitanud. Hageja leidis, et pisipuudusi ei saanud kõrvaldada temast sõltumatutel asjaoludel.
9.Hageja püüdlused töid lõpetada ja sõlmida kompromiss jäid kostja poolt tähelepanuta. Seda tõendavad hageja 14.11.2016 esitatud tööde vastuvõtmise akt ning hageja 07.02.2017 vastuväited kostja pretensioonile ja ülesütlemisavaldusele. Hageja tahet vaidlus lahendada tõendab hageja 04.04.2017 märgukiri, kus hageja oli valmis nõuet vähendama 5000 euro võrra.
10.Kostja on lepingulisi kohustusi täitnud mittekohaselt. Hageja viitas VÕS §-le 100. Hageja lõpparve nõue on sissenõutav. Kuigi kostja esitas lepingu ülesütlemise avalduse, ei olnud hageja sellega nõus ning kostja oleks pidanud hagejale vastama. Isegi juhul, kui leping oli seisuga 21.02.2017 üles öeldud, ei muudaks see tühiseks lõpparve tasumise kohustust. Kõik aknad olid objektil ja paigaldatud enne ülesütlemist, midatõendab 09.08.2016 ülevaatuse protokoll. Dokumendid objekti lõplikuks vastuvõtmiseks olid kostjale esitatud 25.10.2016. See tõendab, et tööd olid lõpetatud ja hagejal oli õigus saada tasu. Hea ehitustava järgi loetakse sellest ajast tööd lõpetatuks ja lõpparve on sissenõutav.
11.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et töid tuli veel teha. Vastupidist kinnitas peatöövõtja vastus hageja järelpärimisele 09.05.2017. Ebaõige ja tõendamata on kostja väide, et hageja jättis tööd pooleli. 09.08.2016 objekti ülevaatuse protokoll tõendab, et hageja ei saanud enam töid teostada, sest aknad olid kaetud kiledega. Ebaõige on kostja väide, et peatöövõtja ei olnud töödega rahul. Kostja on 17.11.2016 e-kirjas märkinud, et peatöövõtja pidi ise teostama värviparanddused, mille tegemise vajadus tulenes teibi eemaldamisest. Hageja vahetas tuulehaagid.
12.12.03.2018 seisukohtades selgitas hageja, et töövõtulepingule olid lisatud xxxx hoone projekt, akende furnituuride kirjeldu, hinnapakkumine, teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti vorm, töövõtja teostatavate tööde nimekiri, tööde teostamise graafik koos vahetähtaegadega, koosoleku protokollid ja vajalikud dokumendid Xxxx tööde teostamiseks. Lepingu objektiks oli Xxxx eluhoone uute akende mõõdistamine, valmistamine ja paigaldus ajavahemikul 22.04.2015
kuni 31.07.2015. Paigaldatavate akende arv oli 164. Töövõtulepingu punkti 3.1.1. kohaselt pidi hageja teostama kogu töö ettenähtud üldisi kvaliteedinõudeid täites, lepingus ja vastavas lisas nimetatud ajapiiri ületamata. Kvaliteedi hindamise aluseks on Eestis kehtivad ehitusnormid ja eeskirjad.
13.09.08.2016 ehituskoosoleku protokollist nr 1 nähtub kirjeldusest „olukord objektil“, et kõik aknad olid töömaal, paigaldati viimaseid raame, takutati aknaid, tegeleti akende puuduste likvideerimisega katmata akende puhul. Protokollis küll nenditi, et töövõtja on kokkulepitud graafikust maas, kuid tellija märkuste all oli välja toodud viis märkust, millest üks sedastas, et üleliigseid tuulehaake ei ole vaja eemaldada, kaks sedastasid, et on vaja esitada dokumentatsiooni ning kaks märkust seostusid pisipuudustega.
14.Hageja leidis, et kõik aknad olid paigaldatud 09.08.2016 ning puudusi ei saanud hageja kõrvaldada akende kiledega katmise tõttu, mida tõendab sama 09.08.2016 protokoll. Hageja esitas akende paigaldaja A A 07.08.2016 e-kirja, mis saadeti hagejale ja kostjale. Nimetatud ekirjas kirjeldas A A olukorda objektil ning kinnitas, et 6 akent on veel paigaldamata, kuid need saavad paigaldatud esmaspäeval ehk 08.08.2016.
15.Hageja töödejuht A A tegeles pisipuuduste kõrvaldamisega septembris ja oktoobris niivõrd kuivõrd nende tööde tegemine oli kostjast tulenevatel asjaoludel võimalik. Hageja edastas kostjale akti nr 2 19.10.2016 koos teostusdokumentatsiooni ja muu sinna juurde kuuluvaga. Aktis märkis hageja, et akteeritavate tööde maht on 34 400 eurot ning täiendavalt jääb veel akteerida töid 17 200 euro ulatuses. Aktil on märgitud, et objekt on valmis, puudused likvideeritud ja garantiiaja tagatis loovutatud.
16.07.11.2016 edastas kostja esindaja oma allkirjaga akti nr 2, mida oli oluliselt muudetud ning milles oli märgitud, et akteeritav summa on 11 248,80 eurot ning täiendavalt jääb akteerida 40 351,20 eurot. Akti ridadel nr 2-11 on toodud välja iga ilmakaare suunas asuvale hoone osale kohale toimetatud akende hulk ning akende paigaldus. Hagejale arusaamatul põhjusel leidis kostja, et enamiku ridade puhul on summasid, mis jäävad akteerimata, kuigi kõik aknad olid juba objektil paigaldatud. Hageja leidis, et kostja seisukohta aktis nr 2 tuleb pidada alusetuks ja pahatahtlikuks. Tööd tuleb lugeda kostjale üleantuks 19.10.2016 seisuga VÕS § 638 teise lause kohaselt. Kuivõrd hageja eeldas, et peale akti edastamist on tal võimalik kõrvaldada võimalikud puudused, ei esitanud hageja koheselt kostjale aktile vastavat arvet, vaid esitas nimetatud arve alles 16.03.2017, kui kostja oli lepingu alusetult üles öelnud. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks vastavalt 16.03.2017 esitatud arvele nr 98 ja töövõtulepingu punktile 9.6. alates 16.04.2017.
17.Hageja ei pidanud võimalikuks, et puuduste kõrvaldamiseks kulus 35 720 eurot. Kostja ei ole tõendanud puuduste esinemist ega nende kõrvaldamise maksumust. Väide ja tõendid on esitatud pahatahtliku sooviga jätta hageja arve tasumata ning sooviga eksitada kohut jättes. Xxxx OÜ, kes väidetavalt oli puuduste kõrvaldaja, juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on M T, kes on kostja juhatuse liige ja ainuosanik. Samuti nähtub Xxxx OÜ väljastatud arvetelt, et nimetatud arved on Xxxx OÜ nimel väljastanud M T ning Xxxx OÜ e-posti aadress on [email protected]. Tõendid ei ole usaldusväärsed. Kostja ei ole tõendanud arvete tasumist ega muid tõendeid puuduste kõrvaldamise kohta. Hageja ei pidanud võimalikuks Xxxx OÜ teostatud tööde aktis märgitud töid ega nende maksumust. Aktis on toodud väljavigade kaardistuse maksumuseks 1200 eurot, kuid väidetav vigade kaardistaja oli kostja ise.
18.Hageja pidas vajalikuks arvestada, et hagiavalduse aluseks oleva arve nr 98 kohaselt oli nõutav summa 40 351 eurot, kuid hageja esitas teadlikult hagiavalduse 5000 eurot väiksemas summas, kuna hagejal ei lubatud viimaseid väikseid puudusi kõrvaldada ning hageja hinnangul
oli esialgse töödega hilinemise ja võimalike puuduste kõrvaldamise maksumus kokku maksimaalselt 5000 eurot.
19.Kostja tasaarvestuse avaldust pidas hageja alusetuks ja viitas lepingu punktile 9.7.1. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et peatöövõtja/lõpptarbija oleks talle hageja tegevusest tulenevalt esitanud trahvinõude ning kostja oleks selle trahvinõude tasunud. Seega on kostja poolsed võimalikud tasaarvestusavaldused alusetult.
20.03.05.2018 seisukohtades väitis hageja, et ta edastas 19.10.2016 kostjale akti nr 2 koos teostusdokumentatsiooni ja muu sinna juurde kuuluvaga. Hageja viitas VÕS §-le 638. Kostja on 07.11.2016 saatnud küll hageja esindajale oma allkirjaga akti, kuid nimetatud aktis oli oluliselt ja alusetult muudetud aktis sisalduvaid andmeid ning akteerida jäävat summat. Hageja soovis 19.10.2016 akti alusel üle anda kõik teostatud tööd ning kõrvaldada akendel olevad pisiparandused vaegtööde käigus. Kõik töödes esinevad puudused olid kõrvaldatavad vaegtööde kõrvaldamise korras. Akteerimata summaks märgiti 17 200 eurot, kuna tööde osas oli vajalik teostada puuduste kõrvaldamine.
21.Lisaks edastas hageja kostjale 16.03.2017 lõpliku akti, milles on välja toodud, et kõik tööd on teostatud ja lõplik akteeritav summa oli 40 351 eurot. Nimetatud akti alusel edastas hageja kostjale arve nr 98, mille tasumise tähtaeg oli 16.04.2017. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 16.03.2017 akti ja arve alusel.
22.Hageja esitas kohtule 27.02.2017 objekti ülevaatuse akti, milles on märgitud, et kõik aknad olid kvaliteetselt ja nõuetekohaselt paigaldatud. Vaid ühel aknal puudusid sisemised raamid ja osaliselt vajasid aknad täiendavat käiguvahe reguleerimist ja haagid vahetamist. Rahaliseks maksumuseks on hinnatud 5000 eurot. Nimetatud aktist tulenevalt on hageja otsustanud hagiavaldust esitades arvestada 16.03.2017 arvest nr 98 maha 5000 eurot. Seega 27.02.2017 objekti ülevaatuse akti koostamise seisuga olid tööd teostatud.
23.Lepingu punktid 8.8. ja 9.7.1. sattusid erinevas sõnastuses lepingusse ilmselt eksimuse tõttu ning eraldi läbirääkimisi kummagi punkti osas ei peetud. Samas on hageja seisukohal, et trahvide või viiviste nõudmine on lubamatu olukorras, kus kostjale tegelikkuses ei ole ühtegi nõuet esitatud ning kostja ei ole tööde väidetava hilinemisega seonduvalt ühtegi täiendavat kulu kandnud. Vastupidine tähendaks kostja poolset alusetut rikastumist hageja arvelt. Hageja on lepingust mõistnud, et talt nõutakse sanktsioone üksnes juhul kui seda nõutakse kostjalt lõpptellija poolt.
24.Töövõtulepingu lisaks oleva projekti seletuskirja leheküljed 47-49 käsitlevad projekti uute puuakende kirjeldust ja nõudeid. Nimetatust nähtub, et akendele määratletud kvaliteedi kriteeriumid on RunkoRyl 2010 ehk TarindiRyl 2010, mitte RYL 2013 nagu kostja on väitnud. Kostja ei ole tõendanud, et aknad ei vastanud RunkoRyl 2010 kriteeriumitele.
25.Hageja nõustus, et enne tööde teostamist valmistas ta näidisakna, mis vastas projekti nõuetele. Samas ei oma akende vastavus näidisaknale tänasel päeval tähendust, kuivõrd hagejale teadaolevalt ei ole näidisaken kostjast tulenevatel põhjustel tänaseks säilinud. Kostja esitatud foto ega muude tõendite pinnalt ei ole kuidagi üheselt võimalik järeldada, et paigaldatud aknad ei vastanud näidisaknale.
26.Kostja on 26.03.2018 menetlusdokumendi punktis 17 välja toonud hulgaliselt puudusi, kuid puuduste ulatus ja esinemine ei ole kostja poolt tõendatud. Ebaselge on, millise aja seisuga puudused väidetavalt hageja töös esinesid. Mitmed puudused on liialt üldsõnalised. Hageja kinnitas, et ainsad puudused, mis töödel esinesid, olid 27.02.2017 objekti ülevaatuse aktis toodud puudused. Kostja esitatud erinevad fotod ei tõenda puuduste olemasolu ega nende ulatust.
27.Kostja esitatud peatöövõtja kinnitusest nähtub, et viimasest trepikojast eemaldati kaitsekile alles 17.02.2017 ning äriruumidest alles 2017. Seega tõendab tõend hageja väidet, et aknad olid kiletatud, millest tulenevalt ei saanudki pisiparanduste teostamisega tegeleda. Peatöövõtja ülevaatus on teostatud ajal, mil leping hagejaga oli juba kostja poolt alusetult üles öeldud ning keegi kolmas oli väidetavalt töid teostanud. Tavapäraselt tehaksegi kõik lõplikud reguleerimised ja pisiparandused alles päris objekti lõpus.
28.Hageja ei nõustunud, et kostja esitas hagejale 21.02.2017 lepingust taganemise, mitte ülesütlemise avalduse. Tegemist on kostja esindajate sooviga kostja positsiooni parandada. Kostja 21.02.2017 kirjast ei ole võimalik välja lugeda, et kostja oleks soovinud lepingust taganeda, vaid kirjas on selgelt märgitud, et kostja soovib lepingu üles öelda. Samas on hageja nimetatud lepingu ülesütlemisele vastu vaielnud, pidades seda tühiseks ja alusetuks.
29.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1000 eurot ja hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 3986 eurot. Ehte Õigusabi OÜ esitas hagejale 14.02.2018 arve summas 220 eurot. Cavere Õigusbüroo OÜ esitas hagejale 12.03.2018 arve summas 1 780,80 eurot 12 h 22 minuti õigusabi osutamise eest hinnaga 120 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Arve selgituse kohaselt kulus esindajal kliendiga kohtumisele 37 minutit, toimikuga tutvumisele ja tähtaja pikendamise taotluse esitamisele 3 h 06 min, seisukohtade koostamisele 3 h 25 min, vastuse täiendamisele 1 h 42 min, kohtumisele 1 h 15 min ja seisukohtade täiendamisele 1 h 44 min ja 33 min.
30.04.05.2018 esitas Cavere Õigusbüroo OÜ hagejale konsultatsiooni arve 9 h 41 minuti eest hinnaga 1 394,40 eurot koos käibemaksuga. Arve selgituse kohaselt kulus 40 min xxxxkeelsete lisade otsimisele ning kohtule seisukoha koostamisele ja kliendile e-kirja saatmisele, 15 minutit lisade kokkupanekule ja kohtule esitamisele, 1 h 46 min istungil osalemisele, 58 minutit kostja seisukohtadega tutvumisele ja kliendile kirja saatmisele, 3 h 09 minutit vastusega tutvumisele ja seisukohtade koostamisele, 2 h 15 min seisukohtade koostamisele ja 38 minutit nende täiendamisele.
31.11.06.2018 esitas Cavere Õigusbüroo hagejale arve õigusabi eest 5 h 20 min ulatuses summas 768 eurot koos käibemaksuga. Arve järgi kulud 1 h 20 minutit kostja seisukohtadega tutvumisele ja kliendile kirja saatmisele, 1 h 30 min kulus istungiks valmistumisele ja 2 h 30 minutit istungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks. Hageja palus lisada viimasel istungil osalemise aja.
KOSTJA VASTUVÄITED
32.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja üritab jätta muljet, nagu oleks ta lepingulised tööd lõpuni viinud ning kostja lihtsalt keeldub tasumast. Hageja ei ole lepingulisi töid nõuetekohaselt teostanud, vaid ta jättis tööd Xxxx asuval ehitusobjektil pooleli. Lisaks on hageja nõue õiguslikult ebaselge. Kostja nõustus, et ta oli sõlminud hagejaga 22.04.2016 töövõtulepingu, mille objektiks oli Xxxx asuva eluhoone uute akende mõõdistamine, valmistamine ja paigaldus. Töövõtulepingus oli tööde tähtajaks 31.07.2016.
33.Hageja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Hageja toimetas aknad ehitusobjektile, kuid akende paigaldus ja viimistlus jäi vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele pretensioonidele lõpuni tegemata. Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu töös esinevatele probleemidele ja nõudis nende kõrvaldamist. Kostja viitas oma e-kirjadele ja kirjadele, milles ta nõudis puuduste kõrvaldamist.
34.19.01.2017 saatis hageja objektile esindaja, et fikseerida olukord ja asuda puudusi kõrvaldama. Hageja esindajana ilmus objektile uus projektijuht, kes ei olnud objektiga varasemalt kursis. Objektile saabudes ja puudustega tutvudes, keeldus hageja uus projektijuht vastavat akti allkirjastamast ning puudusi fikseerimast ja lahkus objektilt. Puudused olid samad, mis olid juba fikseeritud 09.08.2016 ehituskoosoleku protokollis.
35.23.01.2017 saatis kostja hagejale järjekordse pretensiooni, milles juhtis tähelepanu puudustele ja jätkuvalt tegemata tööle ning andis täiendava 14 päevase tähtaja tööde lõpetamiseks. Hageja vastas 07.02.2017, tunnistas vaegtöid ja tegemata töid, kuid väitis alusetult, et teised ehitustööd takistasid puuduste kõrvaldamist. 21.02.2017 teatega ütles kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu üles.
36.Hageja väited on vastuolulised, sest ühelt poolt möönis ta hagiavalduses puuduste ja vaegtöööde esinemist, kuid teisalt väitis, et oli teostanud kõik tööd nõuetekohaselt. Kui hageja ei ole lepingut rikkunud, jäi arusaamatuks nõudest loobumine 5000 euro suuruses ulatuses. Ebaõige on hageja väide, et kostjale ei ole kahju tekkinud. Kostja on lepingu üles öelnud ja tellinud teostamata tööd kolmandalt isikult. Tõendina esitas kostja peatöövõtja reklamatsioonid. Puuduste kõrvaldamine oli suuremahuline töö. Hageja on peatöövõtja e-kirjast alusetult järeldanud, et tööd oli peatöövõtja poolt vastu võetud. Akende paigaldusega peatöövõtja rahul ei olnud ja tuulehaakidega seotud probleem tuli lahendada kostjal.
37.Ajaks, mil hageja saatis kostjale tasumiseks arve, oli leping juba üles öeldud. Kui leping oleks olnud kehtiv, ei oleks hagejal lepingu punkti 9.6 alusel olnud õigust esitada lõpparve. Hageja ei viinud töid lõpuni, kostja ei olnud lepingu punkti 9.4. alusel aktsepteerinud akti ning hageja ei olnud esitanud garantiiaja tagatist. Hageja ei ole tõendanud, et tööd olid nõuetekohaselt tehtud. Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest tööd ei ole teostatud ega kostja poolt vastu võetud. Tellijal ei ole kohustust vastu võtta puudustega või tegemata töid.
38.07.02.2018 seisukohtades kostja täpsustas, et teostavate tööde nimekiri oli toodud lepingu lisas 5, kus oli märgitud akende arv, nende mõõdud ja materjalid. Hageja teostas töid objektil etappidena, tarnides ja paigaldades aknaid objektile trepikodade kaupa. Probleemid algasid koheselt lepingu täitmise perioodi alguses. Hageja alustas objektil töid alles lepinguperioodi keskel. Esimene etapp aknaid sai objektile paigaldatud juuni lõpuks 2016. Kostja esindaja tuvastas kohe esmased puudused ning saatis 21.06.2016 hagejale nõude puuduste likvideerimiseks. Kuivõrd hageja kahe nädala jooksul puudustest teavitamisest alates puudusi ei likvideerinud, esitas kostja hagejale ametliku reklamatsiooni, tuues välja kõik antud ajahetkel teadaolevad puudused koos fotode saatmisega. Hagejale anti puuduste kõrvaldamiseks aega kuni augusti esimese nädalani.
39.Teise etapi aknad jõudsid objektile suuremas osas 29.06.2016. Mõningase viivitusega alustati teise etapi akende paigaldamisega. Kui teise etapi aknad saadi paika, ilmnesid täiendavad puudused töös. Kostja teavitas hagejat töös esinevatest puudustest uue reklamatsiooniga. Reklamatsioonis tõi kostja välja järgmised puudused: siseraami paigaldatud aknalingid olid erinevatel kõrgustel, siseraamide käiguvahed olid erinevatel kõrgustel, osadel akendel olid puudu ribikardinad ja tuulehaak ei olnud paigaldatud siseraami külge. Kostja saatis fotod.
40.Teise etapi käigus paigaldatud akendel ilmnesid täiendavad puudused, millest kostja teavitas hagejat 19.07.2016. Täiendavad puudused olid järgmised: pakettiliistud olid ebaühtlaselt värvitud ja puidujooned kumasid läbi; siseraamil pakettiliistu külge ei saanud tuulehaaki kinnitada, sest tuulehaak hakkas liistu väga tugevasti väänama ja oli suur võimalus, et liist tuleb aknaraami küljest lahti; siseraamile kinnitatud tuulehaak võinuks olla 5-10 cm pikem. Kostja lisas fotod ja tegi puudustest kaks videot.
41.Järgmistes etappides ei läinud tööd plaanipäraselt. Hageja ei suutnud objektile tarnida aknaid kokkulepitud plaani kohaselt ega pidanud nende paigaldamise kavast kinni. Eelnev tekitas kostjale olulisi probleeme, kuivõrd eelneva tõttu lükkus edasi muude tööde teostamine objektil. Lisaks ei esitanud hageja kostjale teavet, millal ta asub esimese ja teise etapi puudusi kõrvaldama. 03.08.2016 toimus objekti ülevaatus, mille käigus tuvastati veel täiendavaid defekte paigaldatud akendel. Selgus, et kõikidel paigaldatud akendel esinevad sisulised samad probleemid, mis esimesel ja teisel etapil. Ülevaatuse tulemustega seonduvalt edastas kostja hagejale e-kirja, milles loetles täiendavaid puudusi ja soovis teada, millal asub hageja puudusi kõrvaldama.
42.09.08.2016 toimus ehituskoosolek, kus olid esindatud nii hageja kui ka kostja esindajad. Koosoleku protokollis fikseeriti tööl esinevad puudused. Protokollis fikseeriti, et hageja ei järginud ajagraafikut. Puuduste likvideerimisega seonduvat kirjavahetust peeti veel novembris, kus kostja juhtis tähelepanu puudustele ja palus hagejalt parandustööde kava. Tööde tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Hageja puudusi ei likvideerinud. Kostja ja lõpptellija vahel toimunud objekti koosolekul juhiti akendega seotud probleemidele tähelepanu. Kostja sai 06.07.2017 ja 15.02.2017 tellijalt teate puuduste kohta ja kostjale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lõpptellija andis 15.02.2017 kostjale lõplikuks puuduste likvideerimise tähtajaks 13.03.2017.
43.21.02.2017 ütles kostja hagejaga töövõtulepingu üles. Kuivõrd hageja ei suutnud akende puudusi sisuliselt ühe aasta jooksul likvideerida ning kostjal tuli objekt tellijale üle anda, tuli tellijal vajalikud parandustööd ja tegemata tööd tellida kolmandalt isikult. Eelneva tõttu tellis kostja vajalikud tööd ettevõttelt Xxxx OÜ, kellele ta tasus parandustööde eest 35 720 eurot, mis on peaaegu vastav hageja nõudele.
44.Kostja leidis, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja viitas VÕS § 637 lõikele 4. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et kostja tasub (nimetatud kui finantseering) õigeaegselt töövõtulepingus kokkulepitud mahus ja korras vastavalt töövõtja poolt aktsepteeritud tööde aktidele ja arvetele (töövõtulepingu punkt 8.2.). Töövõtulepingu punktis 8.3. leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hageja esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti seitsme tööpäeva jooksul alates selle esitamisest läbi vaatama või allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Antud lepingupunkti kohaselt on töövõtja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akt arve esitamise aluseks. Järelikult oli hagejal õigus nõuda tasu, kui vastav objekt on vastu võetud või saab lugeda vastuvõetuks.
45.Kostja ei ole töö viimast etappi vastu võtnud, ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti heaks kiitnud ning on kooskõlas punktiga 8.5. töö viimase etapi vastuvõtmisest keeldunud, kuivõrd tööl esinesid mitmed olulised puudused. Kuivõrd kostja ei ole hageja esitatud akti kinnitanud ja on esitanud kohaselt puudustega seotud vastuväited, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4). Kuna tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, välistab see nõude rahuldamise. Töid ei saa lugeda vastuvõetuteks, sest nendes esinesid olulised puudused. Puuduste olulisust tõendab nende kõrvaldamise kulu. Ulatuslike puuduste esinemist kinnitavad hageja enda esitatud tõendid. Näiteks on hageja esitanud tellija kinnituskirja, kus tellija selgelt märgib, et „montaažiga me rahul ei ole“.
46.Ebaõige on hageja väide, et ta ei saanud puudusi kõrvaldada, sest aknad olid kiledega kaetud. Kostja nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamist sisuliselt aasta jooksul, millest ainult teatud aja vältel olid aknad kiledega kaetud. Eelnev oli põhjustatud asjaolust, et töödega pidi edasi minema selleks. Hageja ei teatanud kostjale, millal ta tuleb puudusi kõrvaldama. Enne lepingu ülesütlemist hagejale täiendava tähtaja määramise hetkeks olid kiled eemaldatud ja parandustöid oleks saanud teha. Parandustöid oleks saanud teostada varem, sest kiled eemaldati trepikodade kaupa juba oluliselt varem.
47.Kostja leidis, et tal on õigus keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel, sest hageja rikkus lepingut ega likvideerinud töös esinevaid puudusi. Alternatiivselt leidis kostja, et kui kohtu hinnangul on tasunõue muutunud sissenõutavaks, tuleb see jätta rahuldamata, sest hageja nõue on lõppenud tasaarvestuse tõttu. Kostja esitas alternatiivse menetusliku tasaarvestusavalduse, millega ta tasaarvestas hageja nõude summas 35 351 eurot kostja leppetrahvi nõudega hageja vastu summas 34 400 eurot ja kahju nõudega summas 35 352 eurot.
48.Kostja viitas VÕS § 197 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti § 198 lõikele 1. Tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi. Kostja leppetrahvinõue tulenes hageja poolsest lepingu rikkumisest. Kostja viitas lepingu punktile 9.7.1., mille kohaselt oli tal töödega hilinemise korral õigus nõuda leppetrahvi 0,4% igalt algavalt tööpäevalt lepingu kogusummast, kuid mitte rohkem kui 50 tööpäeva eest. Tööde tähtajaks oli 31.07.2016, kuid hageja ei suutnud töid nõuetekohaselt lõpetada. Seega rakendus leppetrahv maksimaalses ulatuses ja kostjal oli õigus hagejalt nõuda leppetrahvi 34 400 eurot (0,4% 172 000 eurost = 688 eurot x 50 päeva = 34 400 eurot). Leppetrahvi esitamise eeldused olid täidetud. Kostja teavitas hagejat kavatsusest nõue esitada.
49.Alternatiivselt esitas kostja kahju hüvitamise nõude juhuks, kui kohus peaks lugema tema leppetrahvinõude alusetuks. Kostja viitas lepingu punktile 8.9, mille kohaselt juhul, kui alltöövõtja ei paranda tööd töövõtja määratud tähtajaks, võib töövõtja ise töö parandada ja nõuda alltöövõtjalt selleks tehtud kulude hüvitamist, samuti vähendada alltöövõtjale maksmisele kuuluvat tasu või leping üles öelda ühes kahjude hüvitamisega. Hageja töödes esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu pidi kostja lepingu lõptama ja laskma puudused kõrvaldada kolmandal isikul. Kostja viitas VÕS § 115 lõikele 1. Kostja kahjuks on tööde parandamise kulud 35 720 eurot.
50.26.03.2018 seisukohtades selgitas kostja, et akende täpne paiknemine oli ette nähtud ehitusprojekti lisaks olevatel plaanidel. Hagejal tuli paigaldada 164 akent. Enne töövõtulepingu sõlmimist teostas hageja proovitöö ehk valmistas katseks ühe näidisakna vastavalt eeldatavatele nõuetele. Näidisakna teostas hageja nõuetekohaselt. Näidistöö esitamisel ja selle sobivaks tunnistamisel leppisid pooled kokku spetsiifilised kvaliteedinõuded konkreetsele tööle. Üldiste kvaliteedinõuete osas leppisid pooled lepingu punktis 3.1.1 kokku, et hagejal tuleb töö teostada täites lepingus ettenähtud üldiseid kvaliteedinõudeid. Kvaliteedi hindamise aluseks olid Eestis kehtivad ehitusnormid ja eeskirjad. Töövõtulepingu punktide 2.2. ja 6.3. järgi pidi töö vastama heale ehitustavale.
51.Akende paigaldamine oli kostja hinnangul reguleeritud Xxxx ehituskvaliteeti puudutavas normistikus sisetööde RYL 2013, mis kostja hinnangul kohaldus, sest Riigikohtu arvates kohalduvad täpse kvaliteeti puudutava kokkuleppe puudumisel Eestile territoriaalselt lähedase maa normid ja tavad. Objekt asusus Xxxx ja hageja oli teadlik, et töö peab olema sobiv Xxxx tellijale. Kostja viitas VÕS § 641 lg 2 punktile 2.
52.Sisetööde RYL 2013 punkt 732.4.2. „Akende ja uste paigaldamine“ nägi ette, et puitaknad ja uksed kinnitatakse tootja juhiste kohaselt. Tootja juhiste punkt 14 sätestab üksnes akna lisaseadmete ja tarvikute paigaldamise kohustuse. Tootja juhise punkt 15 näeb ette, peale paigaldust tuleb veelkord kontrollida akna sujuvat töötamist ning vajadusel tuleb reguleerida akna hingede reguleerimiskruvid ehk aknad reguleerida. Sisetööde RYL 2013 punkti 732.2. „Paigaldus- kinnitustarvikud“ kohaselt pidid paigaldus- ja kinnitustarvikute suurus, tugevus, kogus ja paigutus olema sellised, et need taluvad neile mõeldud normaalseid koormisi. Kinnitusja paigaldustarvikud ei tohi rikkuda akent, ust või neid ümbritsevaid ehitise osi, näiteks tekitada söövitust või värvimuutust nähtavatel pindadel.
53.Kostja leidis, et kuivõrd akende paigaldustöödele otseseid nõudeid ei olnud ette nähtud, tuli lähtuda heast ehitustavast, mis on määratlemata õigusmõiste, millise sisustab kohus. Kostja leidis, et aknad peavad olema hea ehitustava kohaselt toodetud ja paigaldatud selliselt, et need on visuaalselt kenad, töökindlad ja vajaliku funktsionaalsusega. Aknad pidid olema palede suhtes paigaldatud ühtlaselt ja paiknema ühel joonel. Akende lengi ümbrused pidid olema nõuetekohaselt soojustatud ja tihendatud. Akendel pidid olema nõuetekohased ehitusfüüsikalised parameetrid (nt sooja-; tule- ja tuulepidavus). Akende detailid, sh furnituurid pidid paiknema ühel joonel. Akende avamine ja seda piiravad mehhanismid ei oleks tohtinud aknaid kahjustada. Akende konstruktsioonilised vahed peaksid olema ühtlased. Aknad ei peaks lubamatult deformeeruma. Akna avamine peaks toimuma sujuvalt ning linkide avamiseks ja sulgemiseks ei ole vaja rakendada liigset jõudu. Akende viimistlus peaks olema ühtlane ja kvaliteetne, värvierinevusi ei tohiks esineda.
54.Kostja leidis, et alternatiivselt tuleks kohtul kvaliteedi osas lähtuda VÕS § 77 lõikest 1, mille kohaselt juhul, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga. Keskmise kvaliteedi nõuded tulenevad heast ehitustavast. Hea ehitustava sisustatakse omakorda läbi asjakohaste standardite, milleks on Sisetööde RYL 2013.
55.Hageja teostatud töödes esinesid olulised ja suuremahulised puudused. Kuivõrd hageja ei olnud võimeline pika ajaperioodi jooksul esinenud puuduseid likvideerima, oli kostja sunnitud 21.02.2017 hagejaga sõlmitud töövõtulepingu lõpetama. Hageja teostas töid etappide kaupa (trepikodade kaupa), kuid kõikide etappide paigaldamisel esinesid samad puudused. Kostja loetles töödes esinevaid puudusi. Akende nurkadele olid paigaldatud ümarpea kruvid, kuid pidid olema peitpea kruvid vastavalt arhitekti suunistele, mida hageja teadis. Siseraami paketiliistu naelapead olid värvimata, mis oli vastuolus hea ehitustavaga. Kohati olid aknakitid rikutud või värv kumas läbi, mis oli vastuolus hea ehitustavaga. Aknaklaasidel olid kleebiste liimid puhastamata ja aknad olid näpujälgi täis, mis oli vastuolus hea ehitustavaga.
56.Siseraamidel olid aknalingid erinevatel kõrgustel, mis oli vastuolus hea ehitustavaga. Siseraamide käiguvahed olid ebaühtlased, mis oli vastuolus hea ehitustavaga. Tuletõkkeakendel olid puudu ribikardinad, mis ei olnud kooskõlas lepingus märgituga. Tuulehaak pidi olema siseraami küljes, aga oli paigaldatud väliraami külge, mis tõi avamisel kaasa akna purunemise. See oli vastuolus arhitekti nõuetega ja hea ehitustavaga. Pakettliistud olid ebaühtlaselt värvitud ja puidujooned kumasid läbi, mis oli vastuolus hea ehitustavaga. Siseraamil pakettliistu külge ei tohtinud tuulehaaki kinnitada, mistõttu hakkas tuulehaak liistu väänama. See oli vastuolus hea ehitustava ja Sisetööde RYL 2013 punktiga 732.2. Siseraamile kinnitatud tuulehaak pidi olema 5-10 cm pikem, et akent saaks tuulutamiseks avada, mis oli vastuolus lepingus märgituga ning hea ehitustavaga. Siseraamile kinnitatud tuulehaak oli pakettliistu jätnud praod, mis oli vastuolus hea ehitustava ja standardiga Sisetööde RYL 2013 punktiga 732.2.
57.Ribikardinad ei jäänud üles tõmmates ühele joonele, mis oli vastuolus hea ehitustavaga. Siseraamide paketiliistud olid ebaühtlaselt värvitud ja kohati oli puusüü väljas, mis oli vastuolus hea ehitustavaga. Tuulehaakide paigaldamisega oli lõhutud ära ca 20% paketiliistudest. Kaheksa akna siseraami puudus, mis oli vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga. Aknaraamide reguleerimine oli sisuliselt täielikult tegemata, mis oli vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, hea ehitustavaga ja Sisetööde RYL punktiga 732.4.2.
58.Kostja leidis, et tema esile toodud puudusi tõendas peatöövõtja 14.03.2018 kinnitus, kus tõdeti, et akende kvaliteet ei vastanud nõuete ja tarnetes esinesid puudused. Kinnituse lisaks oli kostja ja lõpptellija ühiselt koostatud vigade fikseerimise protokoll. Protokollist nähtuvalt olid sisuliselt kõik paigaldatud aknad reguleerimata. Protokollis on reguleerimata akende juurde kantud märge IS. Väga suurel osal akendest tuli vahetada klaasliist või see värvida (protokollis
märgitud puudus LV). Osadel akendel puudusid ribikardinad (protokollis märgitud puudus PS, kokku ca 8). Suurel osal akendest puudusid ribikardina nupud (protokollis puudus märkega SN1). Suurel hulgal akendel tuli reguleerida hingesid (protokollis puudus SN2), mitmes kohas olid puudu tuulehaagid (protokollis puudus T). Kaheksal juhul puudusid aknaraamid (protokollis puudus PI) ja mitmel juhul puudusid akna sulused (protokollis puudus PIH). Protokollist ja lõpptellija kinnitusest nähtub, et kostjal tuli puudused kõrvaldada ja hankida puuduvad materjalid. Ainuüksi uued tuulutushaagid kõikidele akendele maksid ca 5000 eurot. Lisaks kujutas ainuüksi tuulutushaakide paigaldamine endast mahukat tööd. Tuulutushaakide paigaldamiseks tuli võtta sisemised raamid aknalenkidelt eest ära, viia aknaraamid kortermaja keldrisse, teha freesingud, lisada tuulutushaak ja viia aknaleng tagasi korterisse ning see paigaldada. Korterid olid juba valmis ja siseruumides tolmutada ei tohtinud. Seega olid puudused ulatuslikud.
59.Hageja on puuduste olemasolu tunnistanud. Hageja on üksnes väitnud, et puudused ei olnud olulised ja nende kõrvaldamiseks puudus tööfront, kuid need väited ei ole õiged. Puuduste olemasolu tõendavad kostja reklamatsioonid ja fotod. Tööde üleandmiseks lõpptellijale pidi kostja tegema 35 352 euro ulatuses.
60.Probleemid hageja poolt tehtavate töödega said alguse juba lepinguperioodi alguses, kuivõrd hageja tarnis esimese etapi aknad oluliselt hiljem. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et hageja teostab tööd ajavahemikul 22.04.2016-31.07.2016, kuid esimesed aknad jõudsid objektile ja pandi paika alles juuni lõpus 2016. Eelnev muutis kogu objekti töögraafiku pingeliseks. Kostja oli objektil peatöövõtja, kellel oli peatöövõtuleping sõlmitud Xxxx OY summas 480 000 eurot, millest lähtuvalt oli kostjal kohustus objekt tervikuna töös hoida ning tähtaegselt lõpptellijale üle anda. Esimese etapi sai hageja paika juuni lõpuks 2016. 21.06.2016 hagejale edastatud e-kirjas tõi kostja välja puudused töö esimeses etapis. Hageja puudusi kahe nädala jooksul ei likvideerinud. Kuivõrd kostjal lähenesid tähtajad lõpptellija ees, oli kostja sunnitud fassaaditöödega edasi minema, aknad kiledega katma ja alustama krohvimistöödega.
61.04.07.2016 e-kirjas teatas kostja, puudusi on võimalik uuesti likvideerida augusti esimesel nädalal. Kostja ootas puuduste likvideerimise ajagraafikut. Hageja päringule ei vastanud. Sama moodi hilinesid hageja järgmised tarned. Töödes esinesid puudused, mida hageja ei kõrvaldanud. Kostja palus hagejalt korduvalt puuduste kõrvaldamise ajagraafikut ning teatas, et hagejal on võimalik puudused kõrvaldada augusti lõpus ja septembris pärast kilede eemaldamist. Viimase puuduste kõrvaldamise palve saatis kostja 30.11.2016. Järelikult oli hagejal võimalik puudusi kõrvaldada. Kostja saatis viimase pretensiooni 24.01.2017 ja ütles lepingu üles alles 21.02.2017. Kuni selle ajani oli hagejal võimalik puudusi kõrvaldada, kuid ta ei teinud seda. Peatellija kinnituskiri tõendab samuti, et puudusi oli võimalik likvideerida, sest kiled akendelt olid järkjärgult eemaldatud. Võimetust puudusi kõrvaldada peab tõendama hageja.
62.Kostja leidis, et kuivõrd hageja oli töövõtulepingut oluliselt rikkunud, tuleb kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks lugeda lepingust taganemise avalduseks. Lepingust taganemise tagajärgi reguleerivad VÕS § 188 ja § 189. Tööde tagastamine ei ole võimalik, mistõttu tuleks nõuda üleantu väärtuse hüvitamist. Hinnata tuleks hageja teostatud töö väärtust. Hageja peaks tõendama, kui palju oli tema puudustega töö väärt ja kui palju peaks kostja selle eest tasuma. Hageja ei ole seda tõendanud.
63.Kui kohtu hinnangul ei ole kostja lepingust kehtivalt taganenud, tuleks kohtul hinnata, kas kostja on tööd vastu võtnud või kas tööd tuleks lugeda vastuvõetuteks. Vaidlus puudub selle üle, et kostja pole töid vastu võtnud. Kostja viitas lepingu punktidele 8.3, 9.2. ja 9.4. Arve sai esitada alles pärast akti allkirjastamist. Töid ei saa lugeda vastuvõetuteks, sest hageja ei ole töid nõuetekohaselt teostanud, pakkunud kostjale vastuvõtmiseks ega andnud vastuvõtmiseks tähtaega. Vastupidiselt hagejale leidis kostja, et 09.08.2016 protokoll tõendab töödes oluliste
puuduste esinemist. Protokoll tõendab puuduste olemasolu ning seda, et pooled leppisid kokku järgmiseks kohtumise ajaks septembri lõpu 2016. Lepingu objektiks ei olnud ainult akende tarnimine objektile, vaid ka nende paigaldus.
64.Ebaõige on hageja väide, et kostja oleks pidanud tööd vastu võtma 07.11.2016 aktiga. Aktist nähtub, et osa töid oli tegemata. Enamike ridade puhul jäid teatud summad akteerimata põhjusel, et ttöödes olid puudused kõrvaldamata. Tööde lõplikuks üleandmiseks ei esitanud hageja garantiiaegset tagatist ega dokumentatsiooni.
65.Kostja leidis, et mitte temal ei tule tõendada puuduste esinemist, vaid hageja pead tõendama tööde nõuetekohast teostamist. Kostja on puuduste olemasolu tõendanud. Asjas ei oma tähtsust see, kas hageja peab puuduste kõrvaldamise kulu tõenäoliseks või mitte. Kostja tellis puuduste likvideerimiseks vajaminevad tööd ühingust Xxxx OÜ ning tasus puuduste likvideerimise eest arvetel nimetatud summa. Asjaolu, et puudused likvideeriti, kinnitab peatöövõtja kinnistuskiri. Asjas ei oma tähtsust see, et kostja seaduslik esidaja on ka Xxxx OÜ seaduslik esindaja. Seaduslike esindajate samasuse tõttu ei saa samastada juriidilisi isikuid. Vaegtööde kõrvaldamisega oli kiire ning Xxxx OÜ töötajad olid juba objektil. Kostja leidis, et töövõtu tasunõude vähendamine hageja poolt tõendas, et tööd ei olnud valmis.
66.Kostja tõlgendas hagejast erinevalt lepingu punkti 9.7.1. Lepingu punkt 8.8., mis samuti nägi ette leppetrahvi kohaldamise, ei sisaldanud piirangut, et leppetrahvi võib nõuda vaid siis, kui seda on kostja suhtes rakendanud lõpptarbija. Kostja leidis, et poolte tegelik tahe oli kokku leppida viisil, kus leppetrahvi nõude esitamiseks ei olnud vajalik leppetrahvi nõude esitamine kostjale endale. Eelnev nähtub kostja edastatud e-kirjadest ja reklamatsioonidest, milles kostja viitas korduvalt leppetrahvi nõudele ning kostja ei tuginenud asjaolule, et selle eelduseks oleks lõpptellija poolt esitatud trahvi- või kinnipidamisnõue.
67.Kostja leidis, et mõistliku isiku seisukohalt ei oleks võimalik tõlgendada lepingu leppetrahvi sätteid teisiti. Selline regulatsioon tähendanuks sisuliselt vastutuse välistamist. Kostja leidis, et kui kohtu hinnangul tuleb lähtuda lepingu punktist 9.7.1., tuleb seda tõlgendada selliselt, et kostjal oli õigus nõuda leppetrahvi, kui töödes esinevaid puudusi kinnitab lõpptellija. Lõpptellija on esitanud kaks reklamatsiooni.
68.18.05.2018 seisukohtades viitas kostja, et hageja on seniseid väiteid muutnud ja pidanud nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 16.03.2017. Samuti väitis hageja, et püüdis töid üle anda 19.10.2016. Kostja rõhutas, et ta ei ole töid akti allakirjutamisega vastu võtnud. Hageja ei nõue ei saanud tööde üleandmisega muutuda sissenõutavaks 16.03.2017, sest kostja oli lepingu lõpetanud 21.02.2017. Tööde vastuvõtmise eelduseks on kehtiv leping. Hageja nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks 16.03.2016.
69.Kostja viitas, et lepingu punktide 9.2. ja 9.6 kohaselt toimus tööde eest tasumine kord kuus jooksva finantseerimise meetodil. Hageja pidi esitama kord kuus teostatud tööde akti. Jooksvast finantseerimisest eraldi oli reguleeritud tööde lõplik üleandmine lepingu punktis 9.6. Lõplik arveldus, mis pidi moodustama minimaalselt 10% lepingu maksumusest, pidi toimuma 30 kalendripäeva jooksul peale töö lõplikku üleandmist töövõtjale ning peale garantiiaja tagatise esitamist. Seetõttu mõistis kostja hageja esitatud akti nr 2 ja arvet nr 405 tavapärase jooksva arveldusena, millega hageja soovis ära akteerida kõnealuseks ajahetkeks teostatud tööd. Kostja väited tõendavad akt nr 2 ja arve nr 405 ning sellega seotud kirjavahetus. Kirjavahetuses leppisid pooled kokku akteeritavas summas ja allkirjastasid akti. Akti nr 2 allkirjastamise järgselt jäi akteerimata kogu tööde mahust 40 351,20 eurot. Isegi hageja enda hinnangul oli objektil tegemata töid 17 200 euro väärtuses. Tööde lõpliku vastuvõtmise eeldused olid täitmata.
70.Puudusteta tööd pidi tõendama hageja. Kõik kostja loetletud puudused olid olemas lepingi lõpetamise ajal. Alusetu on hageja väide, et kuna lõpptellija protokoll on koostatud ajal, mil leping hagejaga oli lõpetatud, ei saa see kajastada puudusi hageja töödes. Keegi teine ei ole töödesse puudusi tekitanud. Kostja ütles hagejaga töövõtulepingu üles 21.02.2017 ehk kaks kuud peale seda, kui trepikodadelt A kuni D olid kõik kiled eemaldatud, kuid hageja ei olnud selle ajaperioodi jooksul objektile puuduste kõrvaldamiseks tulnud. Hageja enda esitatud objekti ülevaatuse akti näol on tegemist tavapärase Wordi dokumendiga, mida ei ole allkirjastatud. Dokumendi metaandmetest nähtub, et dokumendi oli koostanud hageja töötaja T L. Dokument oli koostatud 21.07.2017 ehk kuu aega pärast hagiavalduse kohtule esitamist. Kostja leidis, et dokument on kohtuvaidluse jaoks fabritseeritud.
71.Hageja on viidanud, et töövõtulepingu lisaks olevas ehitusprojekti seletuskirjas on viidatud kvaliteedistandardile RunkoRYL2010’le, st TarindiRYL2010’le. Eelnevale viidates ei tohiks pooltel olla vaidlust asjaolus, et tööd pidid vastama RYL’is sätestatud nõuetele. TarindiRYL 2010 punkt 731.1.1 „Aknad ning välis- ja rõduuksed" sätestab nõude, mille kohaselt aknad ja uksed peavad vastama neile dokumentides seatud kvaliteedinõuetele. Sama hoone akende ja uste välimus ja pinnatöötlus peavad olema ühesugused. Neil ei tohi olla üldmuljet rikkuvaid värvierinevusi. TarindiRYL2010 punkti 731.5 „Valmis aken ja uks“ näeb ette nõude, mille järgi ukse ja akna pinnad peavad olema terved. Nähtavale jäävatel valmistöödeldud pindadel ei tohi olla plekke, pragusid ega muid vigastusi. Kostja on võtnud nii puuduste kui ka kvaliteedinõuete tõendamiseks eksperthinnangu.
72.Osas, milles TarindiRYL2010 nõudeid ei sätesta, on asjakohane sisetööde RYL2013. Kostja viitas Sisetööde RYL2013 punktile 732.4.2., mis näeb ette, et puitaknad ja uksed kinnitatakse tootja juhiste kohaselt. Tootja juhise punkt 14 sätestas akna lisaseadmete ja tarvikute paigaldamise kohustuse (aknaraam, katik jms). Tootja juhise punkt 15 nägi ette, et peale paigaldust tuleb veelkord kontrollida akna sujuvat töötamist. Sisetööde RYL2013 punkt 732.2. sätestas, et paigaldus- ja kinnitustarvikute suurus, tugevus, kogus ja paigutus peavad olema sellised, et need taluvad neile mõeldud normaalseid koormisi. Kinnitus- ja paigaldustarvikud ei tohi rikkuda akent, ust või neid ümbritsevaid ehitise osi, näiteks tekitada söövitust või värvimuutust nähtavatel pindadel. Kui kohtu hinnangul viidatud nõuded ei kohaldu, tuleb tööde kvaliteeti hinnata hea ehitustava kohaselt.
73.Kostja kordas oma puuduste loetelu. Akna nurkadele oli paigaldatud ümarpea kruvid, kuigi pidid olema (-) peitpea kruvid, mis oli vastuolus hageja enda tootejoonisega ning järelikult ka Sisetööde RYL2013 punktiga 732.4.2. Peitpea kruvide kasutamine oli lõpptellija nõue, mis oli hagejale teada. Siseraami paketiliistu naelapead olid värvimata, mis oli vastuolus TarindiRYL2010 punktiga 731.1.1. Pinnatöötlus ei olnud ühesugune ja esines üldmuljet rikkuvaid värvierinevusi. Sama punktiga vastuolus olevalt kumas värv kohati läbi ja aknakitid olid rikutud. Aknaklaasidel olid kleebiste liimid puhastamata ja aknad olid näpujälgi täis, mis oli vastuolus TarindiRYL2010 punktiga 731.5, mille järgi ukse ja akna pinnad peavad olema terved. Nähtavale jäävatel valmistöödeldud pindadel ei tohi olla plekke, pragusid ega muid vigastusi. Siseraamidel olid aknalingid erineval kõrgusel, mis oli vastuolus tootejoonistega ja TarindiRYL2010 punktiga 731.1.1. Tootejoonis nägi ette, et aknalingid paiknevad võrdelt.
74.Siseraamide käiguvahed oli ebaühtlased, mis oli vastuolus tootejoonistega ja TarindiRYL2010 punktiga 731.1.1. Tuletõkkeakendel olid puudu ribikardinad, mis oli vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga ja tootejoonistega. Pakettliistud olid ebaühtlaselt värvitud ja puidujooned kumasid läbi, mis oli vastuolus TarindiRYL 2010 punktiga 731.1. Siseraamil pakettliistu külge ei tohtinud tuulehaaki kinnitada, sest see hakkas liistu väänama. Tuulehaakide paigaldamisega oli lõhutud ära ca 20% paketiliistudest, mis oli vastuolus sisetööde RYL2013 punktiga 732.2. ja TarindiRYL2010 punktiga 731.5, samuti tootejoonistega. Siseraamile kinnitatud tuulehaak pidi olema 5-10 cm pikem, et akent saaks tuulutamiseks avada. Oli vastuolu
tootejoonistega, töövõtulepingus ettenähtuga ja hea ehitustavaga. Ribikardinad ei jäänud üles tõmmates ühele joonele, mis oli vastuolus TarindiRYL 2010 punktiga 731.1.1. Kaheksa akna siseraami puudus. Aknaraamide reguleerimine oli täielikult tegemata, mis oli vastuolus Sisetööde RYL 2013 punktiga 732.4.2. Kostja viidatud puuduste olemasolu tõendab esitatud ekspertarvamus.
75.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kostjalt 9543,17 eurot ilma käibemaksuta, millest kulud õigusabile olid 8707,50 eurot (550 eurot fikseeritud hinna alusel ja 8157,50 eurot tunnitasu alusel), ekspertiisikulu 800 eurot ja tõlkekulu 35,67 eurot. Õigusabi osutati 65 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu oli keskmiselt 125,50 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja palus kuludele lisada viimasel istungil osalemise kulud. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel.
76.Kostja taotluse kohaselt kulus 05.02.2018 materjalide analüüsile 1 h. 06.02.2018 kulus materjalide analüüsile ja toimikuga tutvumisele 2 h 30 min. 07.02.2018 kulus kohtule seisukoha koostamisele 7 h. 08.02.2018 kulus suhtluseks kliendiga uute tõendite esitamiseks 30 min. 09.02.2018 kulus päringu lõpptellijale koostamisele, tõlke korraldamisele ja kliendiga suhtlusele 30 min. 12.02.2018 kulus hageja taotluste ja kohtu määrusega tutvumisele 15 min. 13.02.2018 kulus istungiks valmistumiseks 1 h 45 min. 14.02.2018 kulus istungiks valmistumiseks, istungil osalemiseks ja suhtluseks kliendiga 1 h 30 min. 20.02.2018 kulus protokolliga tutvumiseks 20 min. 22.02.2018 kulus kompromissettepaneku koostamiseks ja edastamiseks 45 min. 06.03.2018 kulus kliendiga suhtluseks seoses menetluse edasise käiguga 20 min.
77.13.03.2018 kulus vastaspoole seisukohaga tutvumisele ja suhtluseks kliendiga 30 min. 16.03.2018 kulus täiendavate tõendite analüüsile ja seisukoha koostamisele 1 h. 19.03.2018 kulus seisukoha koostamisele 6 h. 20.03.2018 kulus seisukoha koostamisele 4 h 30 min. 21.03.2018 kulus seisukoha koostamisele 6 h. 22.03.2018 kulus seisukoha koostamisele ja tõendite komplekteerimisele 3 h 30 min. 26.03.2018 kulus seisukohtade koostamisel osalemiseks 1 h 30 min. 02.04.2018 kulus tõlke ülevaatamisele 15 min.
78.06.04.2018 kulus istungiks valmistumiseks 3 h. 09.04.2018 kulus istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 1 h 45 min. 11.04.2018 kulus protokolli ja hageja kompromissettepaneku ülevaatamiseks 30 min. 19.04.2018 kulus kliendiga suhtluseks ekspertiisi tellimisel 15 min. Eksperdile vaidlusest kokkuvõtte koostamine 23.04.2018 kulus 20 min. 24.04.2018 kulus eksperdile päringu koostamiseks 1 h 30 min. 25.04.2018 kulus täiendavaks suhtluseks eksperdiga 30 min. 15.05.2018 kulus seisukoha koostamiseks ja ekspertiisiga tutvumiseks 4 h. 16.05.2018 kulus seisukoha koostamiseks 6 h. 17.05.2018 kulus osalemiseks seisukoha koostamisel 1 h. 08.06.2018 kulus istungiks valmistumiseks 1 h 30 min. 11.06.2018 kulus istungil osalemiseks 45 min. 15.06.2018 kulus protokolli ülevaatamiseks 20 min. 10.09.2018 kulus kliendiga kohtumiseks ja istungiks valmistumiseks 1 h 30 min ja 45 min. 11.09.2018 kulus istungiks valmistumine 2 h.
KOHTU PÕHJENDUSED
79.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
80.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 22.04.2016 töövõtulepingu nr 2016-66-04; 2) töövõtulepingu alusel pidi hageja teostama kostjale alltöövõtu käigus 164 uue akna mõõdistamise, valmistamise ja paigaldamise töid Xxxx;
3) hageja pidi tööd valmis tegema 31.07.2016; 4) kostja pidi lepingu punkti 9.1. alusel tasuma hagejale kokku 172 000 eurot; 5) hageja ei teinud töid lõplikult valmis 31.07.2016; 6) töödes esinesid puudused; 7) kostja saatis hagejale tööde kohta pretensioone ja saatis 21.02.2017 hagejale ülesütlemise avalduse.
81.Pooled vaidlevad selle selle üle, kas hageja tegi tööd lõplikult valmis ning kas töödes esinenud puudused olid olulised või mitte ning kas hageja sai või ei saanud puudusi kõrvaldada. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus leping puuduste tõttu üles öelda või sellest taganeda ning kas kostja peab hagejale teostatud tööde eest lepingu alusel tasuma 35 351 eurot.
82.Hageja leidis, et kostja jättis alusetult tasumata viimase tööde eest esitatud arve. Hageja tegi tööd valmis ning tegemata jäid ebaolulised pisipuudused, mida ei saanud kõrvaldada, sest fassaaditööde tõttu olid aknad kiledega kaetud. 09.08.2016 objektil koostatud ülevaatuse protokolli kohaselt olid kõrvaldamata vaid ebaolulised pisipuudused. Kostja keeldus alusetult hageja saadetud akti allkirjastamisest ja ütles alusetult lepingu üles. Kostjal ei ole kahju tekkinud. Kuna peatöövõtja ei ole kostjale esitanud leppetrahvi nõuet, ei saa kostja nõuda hagejalt leppetrahvi lepingu punkti 9.7.1. alusel. Peatöövõtja kinnitas, et ta on akendega rahul. Hea tahte märgina vähendas hageja viimase arve alusel nõuet 5000 euro võrra. Kulud puuduste kõrvaldamiseks ei saanud ulatuda kostja viidatud summani. Puuduste olemasolu ja nende kõrvaldamise kulu ei ole kostja tõendanud. Puudused kõrvaldas ettevõte, kelle juhatuse liige on sama, mis hagejal.
83.Hageja soovis töid üle anda 19.10.2016 aktiga, mille kostja alusetult aktsepteeris vaid osaliselt. Tööd tuleb lugeda üleantuks 19.10.2016 aktiga, mille alusel esitas hageja arve 16.03.2017. Samas möönis hageja, et 19.10.2016 aktis oli teostamata tööde maksumuseks märgitud 17 200 eurot. Vastuolus eelnevaga väitis hageja, et saatis lõpliku akti kostjale 16.03.2017.
84.Kostja leidis, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja töid ei ole kostja vastu võtnud ning töödes esinenud oluliste puuduste tõttu ei saanud töid lugeda vastuvõetuteks. Hageja on möönnud puuduste olemasolu. Hageja tegi töid etappide kaupa ja eiras lepingus toodud tähtaegu. Kõigi etappide osas esinesid samad puudused, millistest kostja teavitas hagejat. 09.08.2016 koosolekul tuvastati puudused, millised hageja jättis kõrvaldamata. Kostja juhtis korduvalt puudustele tähelepanu ja palus esitada puuduste kõrvaldamise ajakava, kuid hageja kostja pöördumistele ei reageerinud. 21.02.2017 ütles kostja lepingu üles. Kuna hageja oli lepingut oluliselt rikkunud, tuli kostja avaldust pidada lepingust taganemise avalduseks. Kostja tellis puuduste kõrvaldamise Xxxx OÜ-lt, kellele ta tasus parandustööde eest 35 720 eurot. Asjas ei oma tähtsust see, et kostja seaduslik esindaja ja Xxxx OÜ seaduslik esindaja on üks ja sama isik.
85.Kostja leidis, et hageja nõuet ei saa rahuldada, sest see ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostjal oli õigus keelduda nõude täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel. Tööde lõplikuks üleandmiseks hageja kostjale akti ei esitanud. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse avalduse, tasaarveldades hageja tasunõude esimese alternatiivina oma leppetrahvinõudega hageja vastu summas 34 400 eurot ja teise alternatiivina kahju hüvitamise nõudega summas 35 352 eurot. Lepingu punkti 9.7.1. alusel oli kostjal õigus nõuda töödega hilinemise tõttu leppetrahvi 0,4% igalt algavalt tööpäevalt lepingu kogusummast, kuid mitte rohkem kui 50 tööpäeva eest. Tööde tähtajaks oli 31.07.2016, mida hageja ei järginud. Lepingu punkti 9.7.1 puhul oli poolte ühiseks tahteks anda kostjale õigus nõuda leppetrahvi, kui tellija on puuduste olemasolu kinnitanud.
86.Kostja leidis, et tööde suhtes kohaldus Sisetööde RYL2013, kuna puudus konkreetsem
kvaliteedi kokkulepe ning see on kõige lähem kvaliteedinõue, mida saab pidada heaks ehitustavaks. Ka lepingus viidatud Tarindi RYL2010 sisaldas nõudeid, millistele aknad ei vastanud. Osas, milles TarindiRYL2010 nõudeid ei sätesta, on asjakohane sisetööde RYL2013. Kostja ei pea tõendama puuduste olemasolu, kuid kostja on oma väiteid tõendanud. Hageja ei nõue ei saanud muutuda sissenõutavaks 16.03.2017, sest kostja oli lepingu lõpetanud 21.02.2017.
87.Asjas kogutud tõendite pinnalt nõustub kohus kostja vastusega, et hageja töövõtutasunõue ei kuulu rahuldamisele, sest see ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud puudusteta töö üleandmist kostjale ega seda, et tööd tuleks lugeda vastuvõetuteks. Kostja on tõendanud töödes oluliste puuduste esinemist, millest tulenevalt oli kostjal õigus leping üles öelda.
88.Kostja on viidanud vastuväidete esitamisel VÕS § 111 lõikele 1, mis sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus leiab, et antud sätte näol on tegemist ajutise õiguskaitsevahendiga, mis ei saa anda kostjale lõplikku tasu maksmisest keeldumise õigus. Kostja õigus jätta lõplikult tasunõue maksmata tuleneb sellest, et hageja tasunõue ei muutunud enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks ning lepingu ülesütlemise tagajärjel ei saa hageja nõue kuuluda rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eeldusi.
89.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid VÕS 635 mõistes töövõtulepingu, mille esemeks oli akende valmistamine ja paigaldamine. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, mistõttu on õige kostja väide, et osa töö valmimisel ei saa töövõtja nõuda tellijalt kogu lepingulise tasu maksmist. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et valmis töid ei ole kostja hagejalt akti alusel vastu võtnud. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta soovis kostjale töid üle anda, kuid viimane keeldus nende vastuvõtmisest alusetult.
90.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Ühtlasi sätestab VÕS § 641 lg 2 p 2, et kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Iseenesest nõustub kohus kostja väidetega, et hageja paigaldatud aknad pidid olea visuaalselt sobilikud ning avamisel ja sulgemisel sujuvalt liikuvad. Akende otstarbeks on tagada aknaavade kerge avamine ja sulgemine tarbijate poolt. Samuti nõustub kohus kostja väitega, et lepingus täpsemate kvaliteedinõuete puudumisel, kohaldus hea ehitustava, mille lähimaks allikaks võisid olla Xxxx vastavad kvaliteedinõuded, kui lepingus viidatud kvaliteedinõue konkreetse töölõigu osas juhiseid ei andnud.
91.VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kooskõlas VÕS § 644 lõikega 1 peab tellija teatama töö
lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja teavitas hagejat tellijana korduvalt töödes esinevatest puudustest ning kirjeldas neid täpselt. Hageja vastutas puuduste eest.
92.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 5 näeb ette, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja nõudis hagejalt korduvalt puuduste kõrvaldamist, kuid hageja kostja pöördumistele ei reageerinud. Kuivõrd hageja kostja pöördumistele ei reageerinud, oli kostjal õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandalt isikult ja nõuda hagejalt kulude hüvitamist.
93.Lisaks tuleneb VÕS § 77 lõikest 1, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus nõustub eelviidatud sätte alusel kostja väitega, et küsimustes, millistes leping ei näinud ette konkreetset kvaliteedinõuet, pidi töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga ning keskmise kvaliteedi hindamisel sai lähtuda heast ehitustavast, Eestis kehtivatest ehituslikest kvaliteedinõuetest ning nende puudumisel Xxxx kehtivatest nõuetest. Hageja ei ole ühtlasi ühegi puuduse osas põhistanud ega tõendanud, et kostja viidatud kvaliteedinõude asemel kohaldus mõni teine konkreetne nõue, mida arvestades puudust ei eksisteerinud.
94.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul on hageja töövõtulepingut oluliselt rikkunud, sest ta ei ilmunud õigustamatult puudusi kõrvaldama, kuigi kostja juhtis sellele korduvalt tähelepanu ning andis hagejale täiendavalt aega puuduste kõrvaldamiseks.
95.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 alusel ei kohaldata lõikes 1 toodut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohtu hinnangul ütles kostja lepingu üles hageja olulise rikkumise tõttu, mis välistas hageja õiguse nõuda kostjalt töövõtutasu.
96.Riigikohus on osundanud, et töövõtjal tuleb lepingujärgse nõude rahuldamiseks (RK TKo 32-1-80-08, p 19) tõendada, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks ehk kostja on tööd vastu võtnud või tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Tellija saab tasu maksmisest lõplikult keelduda, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille ta tasaarvestab hagja tasunõudega. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest lepingust taganedes (RK TKo 3-2-1-80-08, p 32). VÕS § 111 lg 1 alusel vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine ning selle tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte sellest keeldunud. Selleks, et tugineda VÕS § 111 lõikele 1, peab tellijal
olema õigus vastusooritusele (RK TKo 3-2-1-80-08, p 33). Kohus leiab, et olukorras, kus pooltevaheline lepinguline suhe on lõppenud, ei saanud kostja hageja tasunõude välistamiseks enam tugineda VÕS § 111 lõikele 1.
97.Riigikohus on leidnud, et kui töövõtuleping on üles öeldud töövõtja olulise rikkumise tõttu, kohaldatakse sellele lepingust taganemise üldsätted ja tagajärjed (RK TKo 3-2-1-64-11, p 12, RK TKo 2-13-40856, p 11). Taganemise korral on õigus nõuda üleantu väärtuse hüvitamist. Sellisel juhul tuleb ka hageja nõuet käsitleda kui kostjale üleantu väärtuse hüvitamise nõuet. Kui üleantu hind on lepingus määratud, tuleb see lugeda üleantu väärtuseks (RK TKo 2-13-40856, p 12).
98.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 punkti 5 kohaselt on tegemist olulise lepingu rikkumisega, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, kuid hageja oma kohustust endiselt ei täitnud. Seetõttu rikkus hageja kohtu hinnangul lepingut oluliselt ning see andis kostjale iseenesest õiguse lepingust taganeda.
99.VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
100.Kohtu hinnangul ei esitanud kostja käesolevas asjas hagejale avaldust, milles ta oleks selgesõnaliselt soovinud lepingust taganeda, vaid kostja esitas lepingu ülesütlemise avalduse. Tellijana oli kostjal alati õigus leping üles öelda sõltumata sellest, kas hageja lepingut rikkus või mitte. Riigikohtu eelviidatud tõlgendustest aga tuleneb, et kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud ning leping on seetõttu tellija tahteavaldusega lõpetatud, kuuluvad kohaldamisele lepingust taganemise õiguslikud tagajärjed. Seetõttu ei oma asjas sisulist tähtsust see, et kostja esitas lepigu ülesütlemise, mitte sellest taganemise tahteavalduse.
101.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kui üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab lepingupool VÕS § 111 lg 2 alusel hüvitama üleantu väärtuse. VÕS § 189 lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks.
102.Kohtu hinnangul ei oma eelviidatud sätteid arvestades siiski tähtsust see, millistele õiguslikele alustele hageja ise viitas tasunõude esitamisel. Hageja tasunõude rahuldamise summas 35 351 eurot ei välista automaatselt ainult see, et hageja on esitanud kostja vastu lepingulise töövõtutasunõude, mitte väärtuse hüvitamise nõude. Kohus kohaldab asjakohaseid õigusnorme ise. Tasunõude rahuldamiseks summas 35 351 eurot tuli hagejal igal juhul tõendada, et ta teostas töö nõuetekohaselt ja see tuleb lugeda kostjale üleantuks. Hagejal tuli tõendada, et töödes esinesid pisipuudused, mis ei andnud kostjale õigust leping üles öelda. Kui hageja oli lepingut oluliselt rikkunud, tuli hagejal tõendada, et kostjale üle antud ja seni hüvitamata töö väärtuseks oli 35 351 eurot. Seda hageja kohtu hinnangul tõendanud ei ole.
103.14.02.2018 eelistungil selgitas kohus (toimiku 1 kd, lk 131-134) hagejale tema nõude täiendava tõendamise ja põhistamise vajadust. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kohus selgitas hagejale VÕS § 637 lg 3 ja lg 4. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, kuidas on tasunõue sissenõutavaks muutunud ehk kas kostja on töö vastu võtnud või kas töö tuleb lugeda vastuvõetuks. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et tema töö oli puudusteta, ta saatis kostjale tööde vastuvõtmiseks akti ning viimane keeldus alusetult akti allkirjastamisest. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millised puudused hageja kõrvaldas ning millised puudused jäid kõrvaldamata ja millisel põhjusel.
104.09.04.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 40-44) selgitas kohus hagejale veel kord vajadust oma nõuet täiendavalt põhjendada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale, et ainuüksi arve esitamine ei ole töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise alus. Kohus selgitas hagejale vajadust vastata kostja väidetele, et vaatamata kostja korduvatele pretensioonidele puudusi töödes ei kõrvaldatud. Kohus selgitas vajadust tõendada väiteid, et puudused olid väheolulised ning neid ei saanud kõrvaldada. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Kohus nõustub kostja väidetega, et kuivõrd kostja ei võtnud puudustega tööd vastu, tuli hagejal endal tõendada tööde lepingule vastavust.
105.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 22.04.2016 töövõtulepingu nr 2016-66-04 (toimiku 1. kd, lk 4-8). Lepingule oli muuhulgas lisatud selle punkti 1 kohaselt Xxxx projekt, teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm, tööde teostamie graafik koos vahetähtaegadega ning koosoleku protokollid. Lepingu punkti 2.1. kohaselt oli lepingu objektiks Xxxx eluhoone uute akende mõõdistamine, valmistamine ja paigaldus vastavalt lepingu dokumentidele. Lepingu punkti 2.2. kohaselt tuli töid teostada ajavahemikus 22.04.2015 kuni 31.07.2015. Iseenesest pooled eelviidatud asjaolude üle ehk lepinguliste tööde sisu ja tähtaja üle ei vaidle.
106.Lepingu punkti 3.1.1. kohaselt pidi hageja alltöövõtjana teostama kogu töö lepingus ettenähtud üldisi kvaliteedinõudeid täites, lepingus ja vastavas lisas nimetatud ajapiiri ületamata. Lepingu punkti 5.3. kohaselt pidid hageja lepinguliste tööde hulka kuuluma töödega seotud mõõdistustööd, vajalike detailsete tööjooniste koostamine, täitedokumentatsiooni vormistamine ja töödejärgsed koristus- ning puhastustööd. Lepingu punkti 6.1. järgi oli alltöövõtja põhiline kohustus tagada töövõtja eesmärgi saavutamine ning töö teostamine vastavalt lepingus toodud tähtajaks. Lepingu punkti 6.3 kohaselt pidi hageja alltöövõtjana teostama kõik tööd kvaliteetselt vastavalt kehtivatele normidele. Lepingu punkti 6.5 järgi oli kostjal õigus esitada hagejale pretensioone ning kostja pretensioonid olid hagejale täitmiseks kohustuslikud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale mitmeid tööde kvaliteeti puudutavaid pretensioone.
107.Lepingu punkti 6.6 järgi pidi hageja kõrvaldama omal kulul defektid, mis on tekkinud alltöövõtja süül ja avastatud tööde käigus või garantiiaja jooksul. Lepingu lõpptähtaja muutmist oli hagejal õigus nõuda juhul, kui kostja soovil tuli teostada lisatöid, mille maht ületab 5% lepingu kogumahust. Lõpptähtaja muutmine võis toimuda vastavalt kokkuleppele ja olema vormistatud kahepoolselt alla kirjutatud aktina ühe nädala jooksul pärast häirete fikseerimist. Asjas kogutud tõenditest ja poolte väidetest ei nähtu, et sellist kokkulepet oleksid pooled sõlminud. Kostjal kui töövõtjal oli lepingu punkti 8.1. kohaselt kohustus anda üle tööfront kokku lepitud tähtaegadeks.
108.Lepingu punkti 8.2. kohaselt oli kostjal kohustus finantseerida õigeaegselt hagejat käesolevas lepingus kokku lepitud mahus ja korras vastavalt kostja aktsepteeritud teostatud tööde aktidele ja arvetele. Lepingu punkt 8.3 nägi ette, et kostja kohustus hageja esitatud vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti seitsme tööpäeva jooksil selle esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma põhjendused töö või
selle osa vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akt oli arve esitamise aluseks.
109.Ka lepingu punkti 9.2. kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma vastavalt hageja esitatud ning kostja aktsepteeritud teostatud tööde aktidele kord kuus. Hageja pidi töö või selle osad kostjale üle andma vormikohase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Lepingu punkt
9.4.nägi ette, et tööde eest tasumine toimub arvestades lepingu punktis 9 sätestatud korda. Hagejal oli õigus esitada arve alles pärast seda, kui kostja on teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti kas täielikult või osaliselt aktsepteerinud lepingu punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul ja summas, milles kostja on üleantud tööd aktsepteerinud. Seega nägi leping selgelt ette, et hageja pidi lepingu täitmise käigus esitama kostjale teostatud tööde kohta kord kuus akte. Arveid oli hagejal õigus esitada alles pärast seda, kui kostja on akti kinnitanud. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei ole kinnitanud akti hagis nõutud summa osas.
110.Lepingu punkti 8.5. järgi oli kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, kui need ei ole teostatud määratud kvaliteeditasemel või koguses või kui tööde teostamisel on kasutatud kokkulepitus võrreldes erinevaid, töövõtjaga kooskõlastamata materjale ja lahendusi. Tööde vastuvõtmisest keeldumisel oli kostjal õigus nõuda hagejalt avastatud puuduste või defektide kõrvaldamist. Lepingu punkti 8.9. järgi võis kostja juhul, kui hageja ei paranda tööd kostja määratud tähtajaks, ise töö parandada ja nõuda hagejalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist, samuti vähendada kostjale maksmisele kuuluvat tasu või lepingu üles ütelda ühes kahjude hüvitamisega. Seega nägi leping kostjale ette õiguse keelduda tööde vastuvõtmisest, kui töö ei ole nõuetekohane. Samuti oli kostjal õigus juhul, kui hageja puudusi ei kõrvalda, töö ise parandada lasta ja nõuda hagejalt kulude hüvitamist.
111.Lepingu punkt 8.11 reguleeris juhtumeid, mil kostjal oli õigus leping üles öelda. Lepingu punkti 8.11.1 kohaselt oli kostjal õigus leping üles öelda, kui hageja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli kostja ja/või tellija huvi püsimise eelduseks, sealhulgas tööde teostamine teatud tähtajaks, kvaliteedinõuete järgimine. Samuti oli kostjal õigus leping üles öelda, kui puuduste kõrvaldamine töös ei ole võimalik või on asjaolusid arvestades hageja suhtes ebamõistlikult koormav. Kostjal oli õigus leping üles öelda, kui hageja on muul moel oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi (punkt 8.11.4). Seega nägi leping ette, et lepingu olulisel rikkumisel oli kostjal õigus leping üles öelda.
112.Lepingu punkt 9.1. nägi ette, et tööde valmimise ja üleandmise lõpptähtaeg on 31.07.2016. Pooled ei vaidle selle üle, et lepinguliseks tähtajaks tööd valmis ei saanud. Lepingu punkti 9.6. järgi pidi poolte lõpparveldus, mis moodustab minimaalselt 10% lepingu maksumusest, toimuma 30 kalendripäeva jooksul peale tööde lõplikku, koos täitedokumentatsiooniga üleandmist kostjale ja garantiitagatise andmist. Kohtu hinnangul tuli lepingu alusel järelikult eristada igakuist akteerimist tööde lõplikust üleandmisest. Hageja on väitnud, et ta soovis kostjale töid lõplikult üle anda, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud tahet töid lõplikult üle anda ega lõplikuks üleandmiseks vajalike eelduste täitmist.
113.Eraldi reguleeris lepingu punkt 9.7. sanktsioone. Lepingu punktis 9.7.1. oli märgitud, et hageja suhtes saab sanktsiooni kohaldada töödega hilinemise korral 0,4% igalt algavalt tööpäevalt lepingu kogusummast, kuid mitte rohkem kui 50 tööpäeva eest. Vaheetappide osalt 0,3% kogu lepingu summalt igalt algavalt tööpäevalt, kuid mitte rohkem kui 50 tööpäeva. Valmistamise ja vaheetappide hilinemistrahvid kokku arvestatakse kuni 75 tööpäevalt. Kui lepingu tööd viibivad kauem kui 75 päeva, on tellijal õigus nõuda lisaks maksimumtrahvile veel kahjutasu hilinemise osas täieliku hüvitamise põhimõttel.
114.Lisaks nägi lepingu punkt 9.7.1. ette, et sanktsioone rakendatakse juhul, kui kostja Acres OÜ esitab hagejale Rekman OÜ-le kinnipidamise kohta selgituse koos peatöövõtjalt/lõpptarbijalt
saadud trahvi- või kinnipidamisnõudega, kus on näha, et trahvi- või kinnipidamisnõue on tulenenud Rekman OÜ poolsest tegevusest. Seega oli lepingu punkt 9.7.1. vastuolus lepingu punktiga 8.8., mis samuti nägi kostjale ette õiguse nõuda leppetrahvi, kuid ei sidunud leppetrahvi nõudmise õigust kostjale endale esitatud leppetrahvi nõudega.
115.Nimelt nägi lepingu punkt 8.8 ette, et kui hageja satub tööde üleandmisega viivitusse, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,5% lepingu summast iga tööde üleandmise vahetähtaegasid ja lõpptähtaega ületanud kalendripäeva eest, kuid mitte enam kui 50 päeva eest. Kostja võis tasaarveldada hageja poolt maksmisele kuuluva leppetrahvi ja kahjusummad kostja poolt lepingu alusel tasumisele kuuluvate summadega.
116.Järelikult reguleerisid kaks lepingu punkti ehk punktid 8.8 ja 9.7.1. leppetrahve, mida kostjal oli õigus rakendada, kui hageja ületas lepingulisi vahetähtaegu või lõpptähtaegu. Need lepingu sätted nägid ette erinevaid eeldusi juhuks, kui kostja soovib leppetrahvi nõuda. Ka leppetrahvi määrad olid erinevad – lepingu punkti 8.8 kohaselt oli leppetrahvi määraks 0,5% lepingu summast iga kalendripäeva eest nind lepingu 9.7.1. kohaselt 0,4% lõpptähtaja ületamisel ja 0,3% vahetähtaegade ületamisel. Kostja esitas leppetrahvi nõude lähtudes leppetrahvi määrast 0,4% nagu oli märgitud lepingu punktis 9.7.1., kuid kostja ei väitnud ega tõendanud, et peatöövõtja või lõpptarbija oleks talle esitanud leppetrahvi või kahju nõude. Kumbki pooltest ei suutnud kohtule selgitada, miks on lepingus kaks omavahel vastuolus olevat sätet ning mille üle pooled lepingu sõlmimisel läbirääkimisi pidasid.
117.VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu poolte ühist tegelikku tahet peab tõendama pool, kes vastava ühise tahte olemasolule viitab. Kostja väitis, et vaatamata lepingu punktis 9.7.1 toodud sõnastusele oli poolte ühiseks tahteks anda kostjale leppetrahvi nõudmise õigus ka siis, kui tellija ei olnud talle endale leppetrahvi või kahju hüvitamise nõuet esitanud, kuid oli kinnitanud puuduste olemasolu. Kostja vastavad väited jäid paljasõnalisteks.
118.VÕS § 29 lg 3 näeb ette, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Hageja väitis, et tema mõistis leppetrahvi sätteid lepingu sõlmimisel selliselt, et leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on nõude esitamine kostjale ning kostja teadis seda, kuid ka hageja ei esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit.
119.VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures tuleb VÕS § 29 lg 5 kohaselt muuhulgas arvestada lepingupoolte käitumist, lepingu olemust ja eesmärki. VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus leiab, et lähtudes lepingupooltega sarnase mõistliku isiku seisukohalt ja arvestades lepingu olemust ning eesmärki (hageja tegi kostjale töid alltöövõtjana), tuleb lepingu punktis 9.7.1 toodut käsitleda lepingu punktis 8.8 toodud leppetrahvi rakendamise õiguse täpsustamisena. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks alltöövõtulepingu puhul saanud lepingu punktist 9.7.1 aru viisil, et kostja leppetrahvide esitamise õigus on seotud sellega, kas kostja ise on pidanud peatöövõtjale tasuma leppetrahvi või muid hüvitisi tähtaegade ületamise osas. Alusetu on kostja väide, et selline tõlgendus välistaks hageja vastutuse. Kohtu hinnangul on mõistlik, et alltöövõtulepingus seotakse alltöövõtja kohustuste täitmine töövõtja enda kohustuste täitmisega, piirates samal ajal töövõtja õigust esitada alltöövõtjale põhjendamatuid leppetrahvi nõudeid. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt lepinguliste tähtaegade ületamisel leppetrahvi siis, kui ta ise on pidanud tasuma
peatöövõtjale leppetrahvi või kahju hüvitist.
120.Hageja esitas kohtule lepingu juurde kuulunud xxxxkeelse projekti seletuskirja (toimiku 1. kd, lk 153- 240), millest ta esitas osalise tõlke (toimiku 2. kd, lk 51-52) ning viitas sellele, et akende paigaldamisele kohaldusid RunkoRYL 2010 nõuded. Samuti esitas hageja kohtule lepingule lisatud hinnapakkumise (toimiku 1. kd, lk 241) ning lepingu teised lisad (koos lisaga toimiku 1. kd, lk 241-242, 1. kd, lk 243-249, tõlked toimiku 2. kd, lk 7-10).
121.Kostja esitas kohtule lepingu lisa nr 5 (toimiku 1. kd, lk 106, tõlge toimiku 1. kd, lk 130), milles olid märgitud tarnitavate akende kogused ja mõõdud. Kostja esitas foto hageja tehtud näidisaknast (toimiku 2. kd, lk 24) ning väljavõtte sisetööde RYL 2013-st (toimiku 2. kd lk 25). RYL punkt 732.4.2 kohaselt tuli puitaknad kinnitada mehhaaniliselt juhendkaartide või tootja juhiste kohaselt. Kooskõlas punktiga 7.32.2 pidi paigaldus- ja kinnitustarvikute suurus, tugevus, kogus ja paigutus olema sellised, et need taluvad neile mõjuvaid normaalseid koormusi. Kinnitus- ja paigaldustarvikud ei tohi rikkuda akent. Kostja esitas ka hageja enda kui tootja koostatud paigaldusjuhise (toimiku 2. kd, lk 26-27, tõlge lk 38-39), mille punktide 14 ja 15 kohaselt tuli pärast akna kasutamiseks vajalike tarvikuta paigaldamist kontrollida veel kord akna sujuvat liikumist ja sulgumist ning vajadusel aken täiendavalt reguleerida. Kokkuvõttes võib poolte esitatud tõenditest järeldada, et paigaldatud aknad pidid liikuma ja sulguma sujuvalt ning sujuva liikumise pidid kohtu hinnangul tagama akende furnituurid sõltumata sellest, kas või mida täpselt nägi furnituuride osas ette lepingus viidatud RunkoRYL2010 nõuded.
122.Poolte kirjavahetus pärast lepingu sõlmimist tõendab, et kostja teavitas hagejat korduvalt töödes esinevatest puudustest. 09.06.2016 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 107), millega saatis aknatarnete ajakava. Hageja e-kirja kohaselt pidid kõik aknad olema objektile tarnitud 25.07.2016. Vaidlus puudub, et hageja enda lubatud tähtajaks ei olnud kõik aknad veel objektile tarnitud.
123.Kostja saatis 21.06.2016 hagejale e-kirja (toimiku 1. kd lk 51 pöördel - 52), milles loetles üles akendel esinevad puudused ja soovis teada, millal need kõrvaldatakse. Samuti viidati ekirjas, et näidisaknal oli ette nähtud paigaldus takuga, mille muutis ise ära hageja paigaldaja A. Kostja aga viitas Helsingi linna järelevalve nõudele, mille kohaselt tuli tihendamine teha vastavalt projektile ehk takuga. Kohus osundab, et lepingus märgitu kohaselt tuli aknad tihendada takuga.
124.Kostja saatis hagejale 04.07.2016 järgmise e-kirja (toimiku 1. kd, lk 51), milles ta viitas, et hageja töödes ei ole puudused kahe nädalaga kõrvaldatud ning selle tõttu on seisnud fassaadi krohvimine. Kostja kirja kohaselt võttis ta vastu otsuse kohale toodud aknad fassaadi tööde ajaks oma kuludega kinni katta, et rohkem ei tekiks tööde graafikus viivitusi. Kostja selgitas, et akende puudusi saab uuesti parandada augusti esimesel nädalal ning kostja soovis puuduste kõrvaldamiseks konkreetset graafikut. Kostja saatis puuduste nimekirja, viidates akende nurkades paigaldatud valedele kruvidele, paketiliistu naelapeade värvimata jätmisele, värvipuudustele ja kleebiste jälgedele klaasidel, aknalinkide erinevatele kõrgustele siseraamil ja välis- ja siseraamide erinevatele kõrgustele. Kohus osundab, et samadele puudustele viitas kostja hilisemates pretensioonides ning kohtumenetluses. Kostja esitas kohtule ka fotod, mis tema väidete kohaselt olid e-kirjale lisatud ning kajastasid puudusi objektil (toimiku 1. kd, lk 108110). Fotodest nähtub naelapeade värvimata jätmine, aknaliistude kahjustused, ebakvaliteetne kittimine, vale värvi kruvid. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas või kuidas hageja kostja pretensioonidele reageeris. Lepingu kohaselt oli hagejal kohustus puudused kõrvaldada.
125.13.07.2016 saatis kostja hagejale uue e-kirja (toimiku 1. kd, lk 53), milles avaldas, et akende puudusi on lisandunud. Kostja viitas järgmistele puudustele: siseraami paigaldatud aknalingid olid erinevatel kõrgustel, siseraamide käiguvahed olid ebaühtlased, tuletõkkeakendel
oli puudu ribikardinad ja tuulehaak pidi olema sisreemi küljes. Samuti viitas kostja, et talle on esitamata augusti esimese nädala puuduste likviderimise tööde ajakava. Ka antud e-kirjale olid lisatud puudusi kajastavad fotod (toimiku 1. kd, lk 111-117). Fotodest nähtub sisemistel aknaraamidel aknalinkide asumine erinevatel kõrgustel, siseraamide ebaühtlased käiguvahed, samuti tuulehaakide paigaldus välimise aknaraami külge ja sellest tulenevad raamide kahjustused. Kostja esitas kohtule ühtlasi kaks videot puudustest (nähtavad kohtute infosüsteemi vahendusel). Kostja ei avaldanud, millal videod on tehtud. Videotest nähtub, kuidas tuulehaakide tõttu on saanud aknaraamid kahjustada. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas või kuidas reageeris hageja kostja pretensioonile, mis oli talle täitmiseks kohustuslik. Kostja oli kohtu hinnangul selgitanud oma pöördumises piisavalt täpselt, milles puudused seisnesid.
126.19.07.2016 saatis kostja hagejale järjekordse e-kirja (toimiku 1. kd, lk 55), milles loetles üles järgmised puudused: pakettliistud olid ebaühtlaselt värvitud ja puidujooned kumasid läbi, siseraamil pakettliistu külge ei saanud tuulehaaki kinnitada, sest see hakkas liistu väänama ja liist võis tulla aknaraami küljest lahti, siseraamile kinnitatud tuulehaak pidi olema 5-10 cm pikem, siseraamile kinnitatud tuulehaak oli paketiliistu praod jätnud ja ribikardinaid üles tõstes ei jäänud need ühele joonele. Kohus osundab, et tuulehaakidega seotud puudused on nähtavad eelviidatud kohtule esitatud videotest. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, kas või kuidas hageja kostja järjekordsele pretensioonile reageeris.
127.21.07.2016 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 56), milles ta viitas, et seoses hageja akende tarne hilinemisega lükkub edasi fassaaditööde alustamine ning tarnete viibimisega seotud kulud tuleb katta töövõtjal. Kostja viitas hageja varasematele e-kirjadele seoses akende tarnetega (toimiku lk 56 pöördel – 57) ning küsis, millal saabuvad järgmiste etappide aknad. Kostja viitas, et tema esimeses ja teises reklamatsioonis kirjeldatud tööde teostamise ajakava on endiselt esitamata. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, kas või millal ta kõrvaldas kostja korduvates pretensioonides viidatud puudused.
128.05.08.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 58), milles ta soovis teada, milline on hageja edasine tegevuskava ülejäänud püstakute akendega, kuna neis on samad probleemid ja suur hulk parandusi ning reguleerimisi võiks jääda tegemata. Kostja soovis teada, kas puudustega tegeletakse septembris pärast kilede eemaldamist. Kostja selgitas, et saab aknad vastu võtta, kui kõik arhitekti viidatud puudused on kõrvaldatud. Kostja kordas varasemat puuduste loetelu ning lisas, et tuulehaakide paigaldamisega on ära lõhutud 20% paketiliistudest, mistõttu liistud tuleb välja vahetada.
129.07.08.2016 saatis hageja akende paigaldaja A A e-kirja hageja ja kostja esindajatele (toimiku 1. kd, lk 250). E-kirjas kinnitas A A, et akende tarned hilinesid, kuid avaldas arvamust, et seetõttu ei jäänud peatöövõtjal töö tegemata. A A märkis, et aknad on ette pandud ning ehitaja on need jooksvalt kilega kinni katnud. A hinnagul oli aknaid võimalik seest hinnata, samuti vajadusel väljast kiled lahti võtta ja pärast uuesti kinni kleepida. A A leidis, et koos arhitektiga tuleb hinnata ja kooskõlastada kriteeriumid akende hindamisele. A A kinnitas, et ribikardinatel puudub teise nööri kinnitus ning samuti pidas ta probleemseks tuulehaaki sisemisel raamil. Liistu vahetamist ta samas vajalikuks ei pidanud. A A leidis, et tehniline lahendus vajab siin ülevaatamist. A A leidis, et e-kirja saatmise ajaks oli paigaldatud 164-st aknast 158. Kuus akent soovis ta paigaldada esmaspäeval ning reguleerimise ja paigaldustööd pidid tema hinnangul aega võtma veel nädala.
130.09.08.2016 allkirjastasid poolte esindajad ehituskoosoleku protokolli nr 1 (toimiku 1. kd, lk 9-10). Protokolli kohaselt oli akende nurkade kinnitus puudulik ning kruvisid oli liiga vähe või need olid valet värvi. Välisraami akna kitt oli ebakvaliteetselt viimistletud. Aknaraamide reguleerimine oli tegemata. Siseraamil aknalingid erinevatel kõrgustel. EI akendel puudusid rigikardinad, siseraami paketiliistud olid ebaühtlaselt värvitud ja kohati puusüü liiga tugevalt
väljas. Paketiliistud olid defektsed. Tuulehaak tiris paketiliistu lahti, kui akent hoiti avatud seisundis. Kokkuvõttes nähtub kohtu hinnangul protokollist, et kostja varasemates pretensioonides viidatud puudused olid seisuga 09.08.2016 endiselt kõrvaldamata. Olukorra kirjeldusena oli aktis märgitud, et kõik aknad olid töömaal, paigaldati viimaseid raame, takutati aknaid ja tegeleti akende puuduste likvideerimisega katmata akende puhul. Samuti märgiti, et töövõtja on graafikust maas. Tellija märkustena on märgitud, et akna reguleerimine teostati korteris E40 rahuldavalt ning ülejäänud aknad tuleb nii seest kui ka väljastpoolt sama moodi reguleerida. Järgmine nõupidamine pidi toimuma peale aknakilede eeldatavat eemaldamist septembri lõpus 2016. Seega võib protokollist järeldada, et hagejale selgitati, millised puudused kõrvaldada tuleb ning kuidas need kõrvaldada tuleb.
131.Lisaks antud dokumendile on hageja esitanud allkirjastamata dokumendi „Xxxx objektide ülevaatus 09.08.2016“ (toimiku 1. kd, lk 11, lk 75), kus osalejateks on märgitud hageja esindajana M M, arhitekt, projekteerija, kostja projektijuht M T, Xxxx projektijuht ja paigaldusjuht A A. Selles dokumendis on väidetud, et enamusel akendel olid värviparandused tehtud ning aknad olid reguleeritud. Dokumendis märgitu kohaselt olevat arhitekt väljendanud oma rahulolu. Tuulehaakide eemaldamist ette ei nähtud. Kohtu hinnangul ei saa antud dokument kajastada objektiivselt olukorda objektil, sest dokument ei ole allkirjastatud ning läheb sisulises osas vastuollu 09.08.2016 allkirjastatud objekti ülevaatuse protokolliga. Hageja koostatud dokumendis on üritatud alusetult väita nagu oleksid puudused seisuga 09.08.2016 olnud kas osaliselt juba kõrvaldatud või ei vajanudki kõrvaldamist. Hageja enda koostatud ja allkirjastamata dokument oli vastuolus poolte allkirjastatud 09.08.2016 protokolliga, mistõttu loeb kohus hageja esitatud tõendi ebausaldusväärseks.
132.Samuti esitas hageja kohtule allkirjastamata dokumendi „objekti ülevaatus“, mis kandis 03.08.2016 kuupäeva (toimiku 1. kd, lk 72, lk 75). Dokumendi kohaselt oli selle koostamise ajaks paigaldatud 143 akent ja paigaldamata 21. Samuti oli dokumendis märgitud, et paigaldustööd lõpetatakse 3 tööpäeva jooksul pärast akende jõudmist objektile ehk 33. kuni 34. nädalal 2016. Dokumendis on märgitud, et akna ja raami vahed vajavad reguleerimist objekti ulatuses, väliste aknaklaaside kittimise ja värvimise kvaliteet on akendel erinev ning esimeste partiide akende kittimised ja värvimised vajavad parandustöid. Samas oli dokumendis toodud, et korrigeerimist vajab vähene osa ka uuematest partiidest. Erinevate paranduste kõrvaldamist planeeriti dokumendi kohaselt alustada juba alates 03.08.2016, 04.08.2016 ja 05.08.2016. Osaliselt on antud dokumendis sisalduv küll kooskõlastatud allkirjastatud protokolliga 09.08.2016. Kuna aga tõend on esitatud kohtule allkirjastamata kujul, ei loe kohus sellega tõendatuks seda, millised puudused objektil tegelikult olid ja kas või millal hageja puudusi kõrvaldama asus.
133.12.08.2016 saatis hageja esindaja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 73, lk 74), milles viitas 09.08.2016 toimunud ülevaatusele ning leidis, et ülevaatusel kvaliteediprobleeme ei tuvastatud, kuigi allkirjastatud protokollist nähtub teisiti. Samuti oli e-kirjas väidetud, et enamus 03.08.2016 ülevaatusel tuvastatud tähelepanekutest olid parandatud. E-kirja kohaselt olid jäänud vaid mõned väiksemad vaegtööd, millised hageja lubas teostada fassaaditööde lõppedes septembris 2016. Ekirjas oli märgitud, et jätkuvalt tegeleb A parandustöödega nende akende osas, mida fassaaditööd või teised tööd ei sega. Hageja soovis kostjalt saada teavet eelnevalt saadetud akti osas. Koos ekirjaga saatis hageja kostjale allkirjastatud 09.08.2016 protokolli.
134.19.10.2016 saatis hageja kostjale uue e-kirja (toimiku 1. kd, lk 77, lk 252, lk 279), millega ta saatis kostjale teostatud tööde ja materjalide akti ning arve. Kostja vastas e-kirjaga samal päeval (toimiku 1. kd, lk 77, lk 252, lk 279) ja leidis, et saadetud akt on vormistatud ebakorrektselt, sest sellest ei nähtu akteeritav summa. Kostja teatas, et esitatud kujul ta akti ei aktsepteeri. Hageja teatas omakorda samal päeval, et summa väljatoomine aktis ei ole probleem (toimiku 1. kd, lk 76 pöördel, lk 251 pöördel, lk 278 pöördel), misjärel kostja palus hagejal
esitada teostatud tööde, kasutatud materjalide, garantii ja hoolduskirjetega teostusdokumentatsiooni (toimiku 1. kd, lk 76 pöördel, lk 251 pöördel, lk 278 pöördel). Seejärel saatis hageja kostjale akti uuesti 20.10.2016 (toimiku 1. kd, lk 76, lk 251, lk 278) ning 25.10.2016 (toimiku 1. kd, lk 76, lk 251, lk 278). 25.10.2016 e-kirjas on hageja märkinud, et saadab akende dokumentatsiooni. Millise dokumentatsiooni hageja kostjale saatis, e-kirjadest siiski järeldada ei ole võimalik. Hageja esitas kohtule allkirjastamata tõendi pealkirjaga „akende dokumentatsioon“ (toimiku 1. kd lk 77 pöördel – 78), millele oli lisatud dokumentide loetelu. Kas või millised dokumendid hageja kostjale tegelikult saatis, sellest järeldada ei ole võimalik.
135.Kohtu hinnangul ei saa hageja eelviidatud e-kirjadest ega aktist järeldada, et hageja oleks soovinud 19.10.2016 kostjale töid lõplikult üle anda. Isegi hageja enda koostatud akti kohaselt ei olnud tööd akti saatmise ajaks lõplikult valmis. Sisuliselt soovis hageja esitada kostjale tööde vaheetapi akti, kuigi 19.10.2016 oli tööde lepinguline tähtaeg juba möödas. Hageja esitas kohtule xxxxkeelse ka akti 31.10.2016 kuupäevaga (toimiku 1. kd, lk 280), mis oli hageja esindaja poolt allkirjastatud 07.10.2016 (toimiku 1. kd lk 281). Akti järgi oli akteeritavaks summas 11 248,80 eurot. Akteerida jäävaks summaks ehk veel teostamata tööde maksumuseks oli 40 351,20 eurot. Seega ei olnud tööd isegi hageja enda akti kohaselt valmis. 31.10.2016 kuupäeva kandvast aktist ei saa järeldada, et hageja oleks soovinud töid lõplikult üle anda.
136.Hageja esitas kohtule 19.10.2016 kuupäevaga koostatud arve (toimiku 1. kd, lk 253), mille kohaselt soovis ta kostjalt saada akende valmistamise ja paigalduse eest 34 400 eurot. E-kirjadest nähtub, et 04.11.2016 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 277 pöördel), milles leidis, et akteeritav summa võiks olla 11 248,80 eurot. Kostja kinnitas, et parandustööde edenedes võib proportsionaalselt üle vaadata ülejäänud akteeringu punkte. 07.11.2016 e-kirjas teatas hageja, et on akti vastavalt kostja ettepanekule ümber teinud (toimiku 1. kd, lk 277 pöördel). Vaidlus puudub selle üle, et kostja tasus hagejale enda viidatud summa. Järelikult leppisid pooled kokku selles, millises ulatuses olid tööd 19.10.2016 seisuga tegelikult valmis ja kui palju pidi kostja tasuma. Samuti võib e-kirjadest järeldada, et kostja ei keeldunud täielikult ja alusetult tööde vaheetapi vastuvõtmisest, vaid oli nõus tasuma hagejale tegelikult teostatud tööde eest. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et teostas töid tegelikult oma algses aktis märgitud mahus.
137.14.11.2016 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 80), milles teatas, et saadab kolmanda akti. E-kirjas märkis hageja, et neljapäevaks olid tööd tehtud ning tegemata jäi osade akende reguleerimine, kus aknad olid kinni kaetud. Kostja vastas e-kirjale (toimiku 1. kd, lk 79 pöördel – lk 80). Kostja leidis, et e-kirja saatmise ajaks olid augustis tuvastatud probleemid suuresti likvideerimata. Kostja leidis, et on võimalik tegeleda akende reguleerimisega seestpoolt. Kostja leidis, et kuna palju puudusi on kõrvaldamata, ei saa akti aktsepteerida. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliseid töid oli ta teostanud täiendavalt pärast 19.10.2016 akti saatmist ja enne 14.11.2016 e-kirja saatmist. Kohtumenetluses on hageja asunud hoopis väitma, et tööd olid täielikult valmis juba 19.10.2016 akti saatmise ajaks ning kostja keeldus alusetult tööde tervikuna vastuvõtmisest. Täiendavat tööde teostamist ei ole hageja tõendanud.
138.16.11.2017 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 61, lk 79), kus ta püüdis esitada oma vastuseid kostja välja toodud puudustele. Värviparanduste osas selgitas hageja, et kuna eelmisel nädalal olid miinuskraadid, ei saanud värviparandusi teha. Samuti leidis hageja, et osade akende reguleerimist ei saanud tellingutelt teha ning see tehakse seestpoolt. Hageja viitas, et sellel nädalal peaks tulema A, kes tegeleb akende sisepooltega A ja B trepikojas ning reguleerima ära need aknad, mida väljast ei saanud teha. Hageja möönis, et kirja saatmise ajaks olid suuresti samad probleemid, mis said augustis fikseeritud. Hageja väitis, et A on puudustest teadlik. Akna raamide vahede ühtlustamise lubas hageja teha ära seestpoolt koos sinna juurde kuuluvate töödega. Kokkuvõttes võib hageja e-kirjast järeldada, et hageja möönis puuduste olemasolu jätkuvalt e-kirja saatmise ajal ning lubas kostjale asuda edaspidi puuduste kõrvaldamisega tegelema. E-kirjast saab järeldada, et selle saatmise ajaks ei olnud tööd valmis.
139.17.11.2016 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 79), milles viitas puuduolevatele furnituuridele ning märkis, et kui värv on maha tulnud teibiga eemaldamise tõttu, teeb peatöövõtja need parandused ise. 30.11.2016 saatis kostja e-kirja (toimiku 1. kd, lk 62), milles ta viitas hageja avaldusele, mille kohaselt tuleb tootmisjuht objektile puuduste fikseerimise ja parandamisega tegelema. Kostja soovitas tutvuda oma varasemate reklamatsioonidega. Kostja avaldas, et ootab parandustööde ajakava ning selgitas, et pärast kõikide puuduste parandust ning tellija ja arhitektiga koos ülevaatamist saab lugeda aknad üleantuks. Seega selgitas kostja hagejale selgelt, milliste puuduste kõrvaldamist ta ootab. Hageja ei ole tõendanud, et ta asus puudusi kõrvaldama.
140.24.01.2017 saatis kostja hagejale pretensiooni (toimiku 1. kd, lk 12). Kostja viitas pretensioonis, et tööde teostamise tähtaeg oli 31.07.2016 ning vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele pretensioonidele ei ole hageja lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Pretensioonis oli viidatud kostja varasematele pöördumistele. Samuti on pretensioonis märgitud, et 19.01.2017 saabus objektile hageja esindaja, et fikseerida olukord ja asuda puudusi kõrvaldama. Puudustega tutvumise järgselt oli hageja esindaja keeldunud akti allkirjastamisest ning puuduste fikseerimisest ja lahkus objektilt. Kuna puudused olid kõrvaldamata, teatas kostja soovist kohaldada lepingu punkti 8.8. alusel leppetrahvi. Samuti hoiatas kostja, et võib lepingu üles öelda. Kostja andis hagejale tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt aega 14 päeva. Seega olid pretensiooni saatmise ajaks puudused endiselt kõrvaldamata. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja nende kõrvaldamiseks.
141.Hageja vastas kostja pöördumisele 07.02.2017 (toimiku 1. kd, lk 13) ning leidis, et kostja väited ei vasta tõele ning akende paigaldus lõppes 34. nädalal augustis. Hageja hinnangul oli hilinemine tingitud tellimuse muudatustest. Hageja leidis, et vaegtööd ei olnud olulised puudused ega takistanud tööde üleandmist kostjale. Vaegtööde teostamist takistasid kirja kohaselt peatöövõtja viimistlustööd, mille tõttu on aknad kiledega kaetud. Hageja leidis, et kostja ei ole tal võimaldanud vaegtöid teha. Seega ei eitanud hageja puuduste olemasolu, kuid pidas neid ebaolulisteks ning seostas puuduste kõrvaldamata jätmist võimetusega neid kõrvaldada.
142.Hageja saatis kostjale akti (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 14-15). Akti tekstist nähtuvalt ei ole taas tegemist lõpliku tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, vaid vaheetapi aktiga. Akti kuupäevaks on märgitud 16.03.2017. Aktis märgitust võib järeldada, et hageja ei lugenud töid endiselt täielikult teostatuks. Hageja soovis akteerida erinevatest etappidest erineva valmidusega osasid, soovides kostjalt saada tasu 30% teostatud tööde eest. Millisel sisulisel alusel hageja kostjale akti saatis, asjas kogutud tõenditest mõista ei ole võimalik, sest tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks enne akti koostamist teinud objektil täiendavas mahus töid või kõrvaldanud puudusi.
143.21.02.2017 saatis kostja hagejale kirja pealkirjaga „töövõtuleping nr 2016-66-04 ülesütlemise teade“ (toimiku 1. kd, lk 16-18, e-kiri lk 20). Kirjas viitas kostja oma varasematele pöördumistele ja pretensioonidele. Kostja leidis, et hageja viimasest vastusest nähtuvalt puudub hagejal tahe lepingut edasi täita ning ta ei ole ilmunud vaegtöid teostama. Hageja ei ole töid lõpetanud ega puudusi kõrvaldanud. Kostja viitas, et lepingu tähtaega on rikutud juba rohkem kui kuus kuud. Ühtegi takistust kostja hinnangul tööde lõpetamiseks ei olnud. Kostja loetles oma teatas üles puudused, mida ta pidas olulisteks ning millistele ta oli viidanud varasemalt. Kostja osundas, et tema tellija on talle samuti esitanud pretensiooni. Kostja teatas, et ta ütleb hagejaga sõlmitud lepingu üles, tellib tööde teostamise kolmandalt isikult ning nõuab hagejalt kulude hüvitamist ning leppetrahvi tasumist. Kohtu hinnangul nähtub teatest selgelt kostja tahe leping üles öelda, mitte sellest taganeda.
144.Hageja vastas kostja teatele 10.03.2017 (toimiku 1. kd, lk 19) ning leidis, et kostja
ülesütlemine on õigustühine. Samas leidis hageja, et ta on valmis puudused kõrvaldama, kuid nõudis nende kohta selgitust. Kohus leiab, et hageja mittenõustumine lepingu ülesütlemisega ei muuda kostja avaldust alusetuks ega tühiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale korduvalt puuduste kõrvladamise nõudeid, kuid hageja puudusi kõrvaldama ei asunud, mis tuli lepingu enda sätete kohaselt lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks. Kostjal oli õigus leping üles öelda. Hageja olulise rikkumise tulemusena järgnesid lepingu ülesütlemisele samad õiguslikud tagajärjed, mis oleksid järgnenud lepingust taganemisele.
145.Hageja esitas kohtule Xxxx OY vastutava tööde juhataja 09.05.2017 e-kirja hageja järelpärimisele (toimiku 1. kd, lk 21-22, tõlge lk 23-24), milles viimane kinnitas hagejale, et nad on akendega põhimõtteliselt rahul, kuid nad ei ole nõus järeltööde tegemise ehk paigaldusega. Samuti viidati e-kirjas, et tuulehaakide kinnitus oli halb, kuid selle puuduse on kostja Acres OÜ kõrvaldanud. Kohus osundab, et tõlkes on tuulehaak ebaõigesti tõlgitud kui tuulutusklapp. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja esitatud tõend, et tööd olid tehtud puudusteta.
146.16.03.2017 esitas hageja kostjale arve summas 40 351 eurot (toimiku 1. kd, lk 25), milles ta viitas lõppaktile nr 3. Kohus nõustub kostja väitega, et kuna leping oli arve esitamise ajaks üles öeldud, puudus hagejal õigus esitada kostjale arvet. Arve esitamine ei toonud kaasa hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist.
147.04.04.2017 saatis hageja kostjale märgukirja (toimiku 1. kd, lk 26-27), milles ta märkis, et tööde vastuvõtmisel ilmnesid puudused, millised hageja oli nõus kõrvaldama. Hageja leidis, et ta ei saanud puudusi kõrvaldada, sest aknad olid kiledega kaetud. Hageja leidis, et tema viivitus peab olema põhjuslikus seoses kostjale tekkinud kahjuga, kuid kostjale hageja arvates kahju ei tekkinud. Hageja nõudis arve tasumist hiljemalt 17.04.2017. Kohtu hinnangul on tegemist alusetu pöördumisega, sest selle saatmise ajaks oli lepinguline suhe poolte vahel juba lõppenud. Takistusi puuduste kõrvaldamiseks varasemal ajal ehk siis, kui kostja puuduste kõrvaldamist nõudis, ei ole hageja tõendanud.
148.Kostja esitas kohtule Xxxx OY puuduste 15.02.2017 ja 06.07.2017 teated (toimiku 1. kd, lk 6364, tõlge eesti keelde lk 83-84). 15.02.2017 puuduste teates märgitu kohaselt oli tegemist kvaliteedi veaga. Selgitusse oli märgitud, et vajalik oli puitraamiga akende remont. Teate kohaselt olid trepikodades A, B, C ja D akendelt kaitsekatted eemaldatud ning E trepikojas eemaldatakse need 17.02.2107. Seega olid seisuga 15.02.2017 igal juhul kadunud takistused puuduste kõrvaldamiseks. Puudustena oli viidatud, et klaasiliistude naelapead tuleb üle värvida, muuta tuleb tuulehaakide kinnitust ja purunenud klaasiliistud vahetada uute vastu, aknad tuleb lõplikult reguleerida, puuduvad tuulehaagid tuleb paigaldada. Samuti viitas tellija sellele, et ribakardina nööri üks hoidik puudub ning puhkeruumi ülaakna hinged tuleb ümber teha. 06.07.2017 teate kohaselt olipuudu 6 aknaraami, osa tuulehaake oli paigaldamata ning viimistlustööd olid pooleli. Järelikult viitas peatellija samadele puudustele, millistele varem oli viidanud kostja.
149.Samuti esitas kostja kohtule tellija Xxxx Oy 14.03.2018 pöördumise (toimiku 2. kd, lk 28, tõlge lk 29, lisad toimiku 2. kd, lk 29-34). Kirja kohaselt ei vastanud vaidlusalusele objektile tarnitud akende kvaliteet nõuetele ning tarnes esines häireid. Kirja kohaselt esitas Xxxx Oy kahel korral reklamatsioonid, mis olid kirjale lisatud. Kirja kohaselt olid aknad kaetud krohvimise ajaks kiledega. Rekman OÜ käis aeg-ajalt aknaid parandamas, kuid alates 2016. aasta sügisest nad töös esinenud puudusi enam ei kõrvaldanud. Kirja kohaselt eemaldati kiled A kuni D trepikodades alates septembrist 1 trepikojas kuus. Detsembris 2016 olid kiled eemaldatud trepikodadest A kuni D. Trepikojast E eemaldati kaitsekile 17.02.2017. Rekman OÜ ei tulnud pärast kaitsekilede eemaldamist akendel esinevaid puudusi kõrvaldama. Seega nähtub antud tõendist, et hagejal puudusid takistused alustada puuduste kõrvaldamisega alates 2016. aasta septembrist. Enamikes trepikodades olid kiled kõrvaldatud detsembris 2016 ja polnud takistusi
puuduste kõrvaldamiseks.
150.Xxxx Oy kirja kohaselt teostas kostja Acres OÜ akende remonditööd alates aprillist 2017, järgides esitatud reklamatsioone. Kostja esitatud joonistel on detailselt märgitud kõikidel akendel esinenud puudused (toimiku 2. kd, lk 30-34, 2. kd lk 62-64). Puudustena on viidatud akende reguleerimata jätmisele, klaasiliistu vahetamise ja värvimise vajadusele, puuduvatele ribakardinatele, ribakardinate puuduvatele nuppudele, hingede reguleerimise vajadusele, tuulutushaakide paigaldamisele, puuduvatele aknaraamidele ja puuduvatele akende sulustele. Seega viitas peatellija samadele puudustele, millistele viitas kostja oma pretensioonides hagejale. Joonistelt nähtub, et tegemist ei olnud üksikute puudustega, vaid puudusi esines hulgaliselt kõikides trepikodades ja hoone kõikidel külgedel.
151.Hageja esitas omakorda kohtule 27.02.2017 kuupäeva kandva objekti ülevaatuse akti, mille kohaselt osalesid ülevaatusel hageja enda esindajad (toimiku 2. kd, lk 50). Aktil puuduvad allkirjad. Akti kohaselt tõdeti ülevaatusel, et aknad on paigaldatud kvaliteetselt ja nõuetekohaselt, aknad avanevad ja sulguvad korralikult. Osaliselt ehk umbes 50% ulatuses vajavad aknad täiendavat käiguvahe reguleerimist ja osaliselt vajavad haagid vahetust pikema keermega haakide vastu. Akti kohaselt pidi puuduste kõrvaldamiseks kuluma ca 56 töötundi ehk 5000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, sest sellel puuduvad allkirjad. Tõendis märgitu ei lähe kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja esitatud tõendist dokumendi metaandmete kohta nähtub, et see pole koostatud selles märgitud kuupäeval, vaid 21.07.2017 ehk pärast hagi esitamist kohtule. Tõend ei tõenda hageja väiteid, et tööd olid tehtud nõuetekohaselt ning neis esinesid vaid ebaolulised puudused, milliste kõrvaldamise väärtus ei ületanud 5000 eurot.
152.19.09.2018 kohtuistungil tunnistajana ütlusi andud A A (toimiku 2. kd, lk 108 pöördel – 111) oli hageja koostööpartner ja akende tegelik paigaldaja objektil. Tema ütluste kohaselt olid kõik 164 akent paigaldatud 10.08.2016, kuid puudustega. Tunnistaja sõnul anti 09.08.2016 koosolekul juhiseid selle kohta, kuidas puudusi kõrvaldada. Tunnistaja A sõnul tarniti aknad objektile puudustega. Tunnistaja sõnul olid osad aknad objektil kiledega kinni kaetud fassaaditöödeks. Tunnistaja käis puudusi kõrvaldama 2016. aasta lõpul kahel korral ja viimane kord võis olla oktoobris või novembris. Tunnistaja sõnul toimus objektil ka poolte kohtumine, kus kostja töid hagejalt vastu ei võtnud. Tunnistaja A kinnitas, et tuulehaagi lahendus akendel oli nõrk. Kohus avaldas tunnistajale istungil kostja pretensioonides toodud puuduste loetelu ning enamike puuduste osas nõustus tunnistaja, et need eksisteerisid.
153.Tunnistaja A A väitis vastuoluliselt, et puudused tööde neljas etapis kõrvaldati, kinnitades hiljem, et puudused kõrvaldati esimeses kolmes etapis. Puudusi asuti tunnistaja sõnul kõrvaldama pärast 09.08.2016 koosolekut, mis toimus septembris või aasta lõpu poole. Täpset aega, millal tunnistaja puudusi kõrvaldas, ta välja tuua ei osanud. Tunnistaja sõnul olid osad aknad kinni kaetud ning kõik puudused pidid olema kõrvaldatud pärast kilede eemaldamist. Tunnistaja ei osanud öelda, millal kõik kiled eemaldati. Tunnistaja ei teadnud, kas kostjale saadeti puuduste kõrvaldamise ajakava. Tunnistaja kinnitas, et asjas esitatud fotod kajastavad vaidlusalust objekti ning puudusi vaidlusalustel akendel. Tunnistaja A A samuti kinnitas, et enamik Xxxx OÜ puuduste kõrvaldamise aktis märgitud töid võisid olla vajalikud, kuigi tunnistaja väitis, et osa puudusi oli kõrvaldatud. Vahetatud tuulehaakide arvu pidas ta suureks. Kui tunnistaja käis enda sõnul viimast korda objektil, oli osa aknad veel kiledega kaetud. Tunnistaja ütluste kohaselt lõpetati leping ära enne, kui sai pärast kilede eemaldamist puudusi kõrvaldada. Samas tunnistas A A, et A kuni D trepikodades võeti kaitsekiled maha juba septembris. Tunnistaja A väitis, et ta ei tea, kes koostas tootejoonised, mis puudutasid vaidlusalust tuulehaaki. Tunnistaja kinnitas, et talle ei andnud hageja rohkem korraldusi objektile tulla, kui kahel korral 2016. aasta sügisel.
154.Kohtu hinnangul ei tõenda hageja tunnistaja A A ütlused kokkuvõttes seda, et tööd olid tehtud puudusteta või et kõik puudused olid kõrvaldatud enne, kui hageja saatis kostjale viimase arve ja akti. Tunnistaja kinnitas sisuliselt puuduste olemasolu, kuid väitis vastuoluliselt ja ebakonkreetselt, millal ja milliseid puudusi ta kõrvaldas. Vastuolulisus ja ebakonkreetsus tunnistaja A A ütlustes annab kohtule aluse kahelda tema väites, et kõik objektil esinenud puudused või enamik puudustest kõrvaldati. Sisuliselt möönis tunnistaja seda, et ta käis objektil pärast 2016. aasta augustit kahel korral ning kõiki puudusi ta ei kõrvaldanud. Puuduste kõrvaldamise tegelikku ulatust tema ütlustest ei selgunud.
155.Samal 19.09.2018 istungil vande all ütlusi andnud kostja seaduslik esindaja M T (toimiku 2. kd, lk 111-112) avaldas, et akende kiledega katmine oli tingitud asjaolust, et hageja hilines akende tarnega objektile. Kostja seadusiku esindaja ütluste kohaselt käis hageja esindaja puudusi kõrvaldamas pärast augustit kahel korral septembris ja oktoobris. Ühtegi puudust tema sõnul lõplikult ei parandatud ja töid ei soovitud lõplikult üle anda. Alles jaanuaris 2017 toimus kohtumine, kus sooviti töid üle anda, kuid tööd ei olnud tehtud. M Ti ütluste kohaselt võeti igas kuus ühes trepikojas kiled ära ja puudusi sai kõrvaldada. M Ti sõnul koostas tootejoonised hageja ning klaaspaketi kinnitamise sõlme muutis hageja arhitektuursest projektist erinevaks, mistõttu tulid haagid lahti. M Ti ütluste kohaselt tuli kõik tuulehaagid ümber vahetada, sest haagi konstruktsioon tiris klaaspaketi liistu lahti ja vigastas raami.
156.Kostja esitas kohtule volitatud ehitusinseneri ja tuleohutuse eksperdi P P koostatud hoone akende auditi (toimiku 2. kd, lk 66-81). Asjatundja tuvastas oma arvamuses akendel esinevad puudused, millised olid järgmised: 1) metallist akna nurkadesse olid paigaldatud ümarpea kruvid, kuigi tuli paigaldada peitpeaga miinuskruvid; 2) kruvi peadele oli tehtud värviparandusi; 3) aknanurgad olid paigaldatud erinevatele kõrgustele ja viltu; 4) klaaspaketi liistude naelapead olid värvimata; 5) aknakitt või silikoon oli paigaldatud mittekvaliteetselt; 6) siseraamidel olid aknalingid erinevatel kõrgustel ja paigaldatud defektselt ning siseraamide käiguvahed olid ebaühtlased; 7) tuulehaak pidi olema kinnitatud aknapiida külge, kuid pidi olema paigaldatud akna välisvõi siseraami külge, mistõttu lõhkus see avamisel aknaraame; 8) akendel esines erinevaid viimistlusdefekte; 9) osadel akendel puudus tootejoonisel ettenähtud siseraam; 10) tuletõkkeakendel puudusid osaliselt ribikardinad.
157.Asjatundja leidis, et tuulehaakidega seonduva puhul oli tegemist põhimõttelise veaga tuulehaakide paigaldamisel, mis kahjustas aknaid. Hinnates kõiki töös esinenud puudusi tervikuna, oli hageja teostanud töö asjatundja arvates tervikuna oluliste puudustega. Töid ei saanud lugeda lõpetatuks. Töödes esinenud puudused takistasid akende sihtotstarbekohast kasutamist ja ohustasid nende töökindlust tulevikus. Aknaid ei oleks saanud kasutusele võtta enne puuduste kõrvaldamist. Suurimateks puudusteks pidas asjatundja kahjustatud ja katkiseid aknaraame ning ebaõiget tuulehaakide paigaldamise viisi. Juba objektile paigaldatud aknaraamide parandamine oli ehitustehniliselt mahukas töö. Asjatundja pidas võimalikuks, et Xxxx asuval objektil kõigi puuduste kõrvaldamine koos materjalide hankimisega läks maksma 30 000 – 40 000 eurot. Asjatundja arvamusele olid lisatud fotod puudustega akendest koos selgitustega. Samuti oli asjatundja arvamusele lisatud projekti joonis koos asjatundja selgitustega (toimiku 2. kd, lk 80). Jooniselt nähtub, et tuulehaak pidi olema kinnitatud akna piida külge.
158.Kohtu hinnangul tõendavad kõik asjas kogutud tõendid kogumis koos asjatundja arvamusega, et töödes esinesid kostja viidatud kõik puudused. Hageja ei ole ühegi kostja
viidatud puuduse osas põhistanud või tõendanud, et puudust ei esinenud või see kõrvaldati täielikult. Tunnistaja A A möönis, et kõiki puudusi ei kõrvaldatud. Kuigi tunnistaja väitis, et suurem osa puudustest kõrvaldati või puudusi ei saanud kõrvaldada kilede tõttu, ei ole tunnistaja A ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Trepikodasid vabastati järk-järgult kiledest ning hagejal oli võimalik puudusi kõrvaldada, kuid hageja seda ei teinud. Tunnistaja A möönis, et ta käis objektil pärast 2016. a augustit kahel korral, kui sai selleks korralduse hagejalt. Asjatundja hinnangul oli tegemist oluliste puudustega ning kohtu hinnangul saab puuduste olulisust järeldada nende suurest arvust ning nende kõrvaldamise maksumusest.
159.Kostja esitas kohtule Xxxx OÜ koostatud aktid ja arved (toimiku 1. kd, lk 119-120), milliste kohaselt on objektil kõigepealt kaardistatud vigu ning seejärel reguleeritud hingedest 167 akent, tehtud 167-l aknal klaaspaketi liistude vahetust, värvimist ja akende viimistlusparandusi, paigaldatud 15 puuduvat ribikardinat, 130 puuduvat ribikardina nööri kinnitust, 45 puuduvat hingenuppu. Samuti on tarnitud 240 uut tuulehaaki, mis on paigaldatud koos vanade tuulehaakide demonteerimisega. Lisaks on valmistatud ja paigaldatud 6 puuduvat aknaraami ning valmistatud ja paigaldatud 8 puuduvat aknafurnituuri, vahetatud 20 katkist sõrmsulgurit, tehtud aknanurga kruvide viimistlusparandusi 40-l aknal. Kostja on parandustööde eest tasunud kahe arve alusel kokku 35 720 eurot. Kostja esitas ühtlasi tasumist tõendavad maksekorraldused (toimiku 2. kd, lk 35-36).
160.Kohtu hinnangul tõendavad eelviidatud tõendid, et puuduste kõrvaldamise kulu oli 35 720 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kõiki puudusi oli võimalik kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega või et neid oli võimalik kõrvaldada 5000 euro eest.
161.Kõike eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hageja tasunõue ei kuulu rahuldamisele. Hageja tasunõue ei kuulu rahuldamisele eelkõige seetõttu, et hageja ei ole tõendanud töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole tõendanud, et ta teostas töid 16.03.2016 arves ja hagiavalduses märgitud ulatuses ning kostja oli teostatud ulatuses tööd vastu võtnud või tööd tuleks lugeda vastuvõetuteks. Lisaks oli kostja selleks ajaks lepingust taganenud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi pärast 19.10.2016 akti esitamist ja selle eest tasu saamist täiendavalt töid 35 351 euro eest. Hageja töödes esinesid olulised puudused, mida hageja vaatamata kostja korduvatele pöördmistele ei kõrvaldanud. Kostjal oli õigus leping üles öelda ning selle järel oleks hagejal olnud õigus nõuda kostjalt üle antud tööde väärtuse hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta on hagejale üle andnud töid 35 351 euro väärtuses, kuid ei ole selle eest tasu saanud.
162.Isegi kui hageja tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks või kui hageja oleks tõendanud kostjale üleantu väärtust, ei kuuluks hageja nõue rahuldamisele kostja tasaarvestuse avalduse tõttu. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kostjal oli õigus tasaarvestada hageja nõue leppetrahvi nõudega, sest sellise nõude esitamise eeldused ei olnud täidetud. Kostja ei tõendanud, et temale esitas leppetrahvinõude peatöövõtja või tellija. Küll aga olid täidetud kostja kahju nõude esitamise eeldused. Kostja nõudis korduvalt hagejalt puuduste kõrvaldamist, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Hagejal puudusid takistused jätta puudused täielikult kõrvaldamata. Hagejal oli võimalik asuda puudusi kõrvaldama alates septembrist 2016, kui trepikodadest kiled järk-järgult eemaldati. Detsembriks 2016 olid kiled eemaldatud trepikodadest A kuni D ehk enamikest trepikodadest. Seega sai hageja hiljemalt detsembris kõrvaldada kõik puudused. Kui kostja andis 24.01.2017 hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva, oli hagejal võimalik puudused kõrvaldada, kuid hageja seda ei teinud. Seetõttu oli kostjal õigus lasta kolmandal isikul puudused kõrvaldada ning nõuda hagejalt sellega seotud kulude hüvitamist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud puuduste kõrvaldamise kulu alusetust. Kulude põhjendatust tõendavad kostja esitatud tõendid, sealhulgas asjatundja arvamus. Kohus nõustub, et ainuüksi asjaolu, et kostja seaduslik esindaja on ka Xxxx OÜ seaduslik esindaja, ei muuda puuduste kõrvaldamise kohta esitatud tõendeid ebausaldusväärseteks. Seetõttu leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja nõue
kostja vastu 35 351 euro ulatuses tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
163.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
164.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kostjalt 9543,17 eurot ilma käibemaksuta, millest kulud õigusabile olid 8707,50 eurot (550 eurot fikseeritud hinna alusel ja 8157,50 eurot tunnitasu alusel), ekspertiisikulu 800 eurot ja tõlkekulu 35,67 eurot. Õigusabi osutati 65 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu oli keskmiselt 125,50 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kostja palus kuludele lisada viimasel istungil osalemise kulud. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel.
165.Kohus nõustub hageja väidetega, et kõik kostja menetluskulud ei ole põhjendatud. Kohus nõustub, et põhjendatud ei ole kostja eelmise esindaja kulud summas 550 eurot, sest kostja esialgne vastus ei sisaldanud õiguslikke põhjendusi ega sisulisi selgitusi selle kohta, miks peaks hageja nõue jääma rahuldamata. Kostja esialgses vastuses on pelgalt kirjeldatud pooltevahelist kirjavahetust ning tehtud hagejale emotsionaalseid vastuväiteid. Kostja advokaatidest esindajate tunnitasu 125,50 eurot peab kohus mõistlikuks, kuid kohtu hinnangul ei tinginud asja maht ja keerukus vajalikuks kahe esindaja osavõttu asja menetlusest. Kohus peab mõistlikuks ühe esindaja ajakulu.
166.Kostja 07.02.2018 seisukoht oli esitatud kuuel lehel. Kostja taotluse kohaselt kulus materjalide analüüsile kokku 3 h 30 minutit ja seisukoha koostamisele 7 tundi. Kohus peab mõistlikuks ühe esindaja ajakuluks seisukohtade koostamisel ning materjalidega tutvumisel 8 h. Sellele järgnenud ajakulu kokku 1 tundi kliendiga kohtumiseks, lõpptellijale päringu esitamiseks ja tõlkeks peab kohus põhjendatuks. Samuti on põhjendatud ajakulu 15 minutit hageja taotluste ja kohtu määrusega tutvumisele.
167.Istungiks valmistumiseks sai ühel esindajal mõistlikult aega kuluda 1 tund. 14.02.2018 istung kestis 42 minutit. Koos kliendiga suhtlemisega peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Protokolliga tutvumisele ja hagejale kompromissettepaneku tegemiseks võis kostjal mõistlikult aega kuluda 40 min. Milleks oli vajalik 06.03.2018 suhelda kliendiga, ei ole võimalik menetluskulude taotluse ja toimiku pinnalt hinnata, mistõttu ei loe kohus kulu vajalikuks ja põhjendatuks.
168.Ajakulu 30 minutit vastaspoole seisukohaga tutvumisele ja suhtlusele kliendiga loeb kohus põhjendatuks. Kostja 26.03.2018 seisukohtade koostamisele sai ühel esindajal mõistlikult aega kuluda 16 tundi. Kulu tõlke ülevaatamisele 15 minutit loeb kohus põhjendatuks. 09.04.2018 istungiks valmistumiseks sai ühel esindajal mõistlikult aega kuluda 2 tundi. Istungil osalemiseks sai aega kuluda 1 h 23 min. Protokolli ülevaatamiesks ei saanud kuluda aega enam kui 20 minutit. Eksperdiga suhtlemiseks ja talle päringu tegemisele võis mõistlikult aega kuluda 1 tund.
169.Kostja 18.05.2018 seisukoha koostamisele sai ühel esindajal mõistlikult aega kuluda 10 tundi. Istungiks valmistumiseks sai ühel esindajal aega kuluda 1 tund ja istungil osalemiseks 40 minutit. Istungi protokolli ülevaatamiseks ei saanud kuluda üle 10 minuti. Viimaseks istungiks valmistumiseks sai ühel esindajal kuluda aega 2 tundi ning istung kestis 3 tundi ja 26 minutit.
170.Kogumis loeb kohus põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate ajakulu 8 h + 1 h + 15 min
+ 1 h + 42 min + 1 h + 40 min + 30 min + 16 h + 15 min + 2 h + 1 h 23 min + 20 min + 1 h +10 h + 40 min + 10 min + 2 h + 3h 26 min = 50 h 31 min. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 125,50 eurot, on kostja põhjendatud õigusabikulud 50 h 31 min x 125,50 eurot = 6339,84 eurot. Koos kostja põhjendatud ekspertiisikulu 800 eurot ja tõlkekuluga 35,67 tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 7175,51 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 7175,51 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.