Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-18-6033

kohustuste täitmise kohta, esimene aruanne tuleb esitada 11.10.2019.a. Võlgnikule Urmas Looring ́ule tuleb saata võlgniku aruande blankett.

KOKKU

2 862,73 €

2-18-6033

Kokku makstakse Urmas Looring ́u pankrotimenetluses jaotiste alusel välja 1 926,71 € järgmiselt: Nr. Võlausaldaja

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Kokku

Tunnustatud tunnustamise Jaotis nõuete summa järk %-des

103 854,08 103 854,08

153 lg 1 p 2

100%

Väljamaks eurodes

1 926,71 1 926,71

2-18-6033

tasumiseks võlgnikul vara ja vahendid puudusid. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (PankrS) § 162 lg 2 nõuetele. Urmas Looring ́u pankrotimenetluses puudub müüdav vara. Pankrotihalduri poolt on sisse nõutud kõik sissenõutavad summad. Muu vara ning tagasivõitmise võimalused menetluses puuduvad. Lõpparuande esitamisega 28.09.2018 teeb pankrotihaldur kohtule seadusest tulenevalt ettepaneku lõpetada antud pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas PankrS § 163 lg 1 ja 3 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. PankrS § 163 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt PankrS § 163 lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet nõudis vastutusotsusega välja võlgnikule kuulunud ja tema poolt juhitud Agaro PK OÜ (kustutatud) maksuvõlad. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Urmas Looring pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud 2514,12 €. PankrS § 651 lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär sellest oleks xxxxxxxxxxx €. Pankrotihaldur taotleb halduri tasu kinnitamist summas xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx € (sh käibemaks). Kulud on olnud kokku xxxxxxxxxxx € (sh. käibemaks), so 4 kuud ja 17 päeva x xxxxxxxxxxx. Kuludest xxxxxxxxxxx on kinnitatud 27.09.2018 kohtumäärusega ning xxxxxxxxxxx€ on veel kinnitamata. Kohus kinnitab halduri täiendavad vajalikud kulud summas xxxxxxxxxxx € (sh. käibemaks), mis tuleb hüvitada pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.

2-18-6033

PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik Urmas Looring on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Urmas Looring pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 165 lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri. PankrS § 173 lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga aasta 11. oktoobriks esitama kohtule aruande, milles peab märkima:

Elukoha aadressi ja kontaktandmed; Töökoha andmed ja viimase kuue kuu igakuine sissetulek (töötasu, toetused jms); Kui töökohta ei ole, siis mida on võlgnik teinud selleks, et sissetulekut saada; Kas ja kui suures ulatuses on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekule.

PankrS § 173 lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt PankrS § 172 lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega, kui võlgnikul on palgaalammäärast suurem sissetulek, siis ta võib alammäära ületavast summast jätta endale 25 % ja peab 75 % panema kõrvale (nt teisele kontole), et teha ülekanne võlausaldajate pangakontodele iga aasta 11.ndal oktoobril. Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.