Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-6274
Tsiviilasi
Ülo Ruuderi hagi If P&C Insurance AS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. augusti 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ülo Ruuderi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Ülo Ruuder (ik: XXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja (kostja): If P&C Insurance AS (rk:10100168), esindaja Allan Habicht
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
üheaastase tähtaja saabumist) avaldanud, et S. Ruuder on vale hageja ja teoreetiliselt saaks hüvitist nõuda Ü. Ruuder, mistõttu on alusetu kostjale ette heita hea usu vastast käitumist. Mõlemas tsiviilasjas esindab hagejat ja tema abikaasat sama vandeadvokaat. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-59-16 kohaselt saab kostja hea usu vastaseks käitumiseks eelkõige lugeda käitumist, mis jättis hagejale mulje, et osaliselt tema nõue rahuldatakse. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pidanud hagejaga läbirääkimisi kahju hüvitamise üle või kinnitanud kahju hüvitamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja on käitunud hea usu vastaselt. Eeltoodud asjaoludel on hageja mööda lasknud õigustlõpetava tähtaja, mistõttu ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjas ei ole vaidlust selles, et VÕS § 475 lg 3 näol on tegemist kindlustusasjades kehtiva nõuet lõpetava erinormiga ja VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg oli 20.04.2018, kui Ü. Ruuder esitas hagi Tartu Maakohtule, möödunud. Kostja teatas hagejale kahju hüvitamisest keeldumisest 22.04.2016, selgitades teates ka VÕS § 475 lg 3 sisu ja õiguslikke tagajärgi. Hageja arvates on aga kostja poolt VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtajale tuginemine hea usu vastane ja tähtaeg tuleks jätta seetõttu kohaldamata. Maakohus on hageja sellekohaseid väiteid põhjalikult analüüsinud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja on vaidlusaluse juhtumiga seoses käitunud hea usu vastaselt. Hageja väidetest ei nähtu, et kostja oleks pidanud hageja või S. Ruuderiga läbirääkimisi kahju hüvitamise üle, andnud lubadusi kahju mingitel tingimustel kasvõi osaliselt hüvitada või käitunud muul viisil vastuoluliselt ja kindlustusvõtjat eksitavalt. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kostja on S. Ruuderi hagi menetlemisel 09.03.2017, s.o enne üheaastase tähtaja saabumist, selgelt avaldanud ka seda, et S. Ruuder on vale hageja ja teoreetiliselt saaks hüvitist nõuda Ü. Ruuder, kes on kindlustuslepingu sõlminud isik ja talu, millega seoses kindlustushüvitist nõutakse, omanik (tl 79). Asjaolu, et kostja on S. Ruuderi hagi menetlemisel viidanud sellele, et tegemist on vale hagejaga, ning on teinud seda ajal, kui VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei olnud veel möödunud, kinnitab vastupidiselt hageja seisukohale seda, et kostja on käitunud heas usus ega ole hagejal millegagi oma nõude maksmapanemist takistanud. S. Ruuder ja Ü. Ruuder on abikaasad. Arvestades muu hulgas, et nii S. Ruuder kui ka Ü. Ruuder on juhtumiga seoses ennast esindama volitanud vandeadvokaadi, jääb arusaamatuks, miks otsustati kirjeldatud asjaoludel esialgselt hagi esitada S. Ruuderi, mitte Ü. Ruuderi nimel, ning miks ei pööratud vajalikku tähelepanu kostja poolt S. Ruuderi hagi menetlemisel esitatud seisukohale seoses S. Ruuderi hagemisõigusega. Õigustamata isiku poolt hagi esitamist ja Ü. Ruuderi osas õigustlõpetava tähtaja möödumist ei ole aga põhjustanud kostja eksitav käitumine. Ülaltoodut kokku võttes on hageja õigustlõpetava tähtaja mööda lasknud ja tähtaja kohaldamata jätmiseks puudub alus. Seetõttu jättis maakohus hagi õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.