Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-127883
Tsiviilasi
Luminor Liising AS (endise ärinimega Nordea Finance Estonia AS) hagi EkoTemeran Filtration OÜ (endise nimega OÜ Filtrimeister Tootmine) vastu 1314,26 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
Luminor Liising AS-i apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 1500 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): Luminor Liising AS (endise ärinimega Nordea Finance Estonia AS, registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Cärolin Markus
ja
Kostja (vastustaja): EkoTemeran Filtration OÜ (endise nimega OÜ Filtrimeister Tootmine, registrikood 10642627, asukoht Ehitajate tee 110, 12618 Tallinn), seaduslik esindaja TA Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.12.2017 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Luminor Liising AS kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Luminor Liising AS (endise ärinimega Nordea Finance Estonia AS) esitas 28.11.2016 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse EkoTemeran Filtration OÜ (endise nimega OÜ Filtrimeister Tootmine) vastu 1807,68 euro saamiseks. Kohus tegi 01.12.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 15.12.2016 nõudele vastuväite. 03.01.2017 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Luminor Liising AS (hageja) esitas 08.02.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse EkoTemeran Filtration OÜ vastu 1314,26 euro ja viivise väljamõistmiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.08.2011 liisingulepingu, millega hageja andis kostja valdusesse ja kasutusse kaubiku Renault Trafic. Kuivõrd kostja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 07.07.2016 liisingulepingu üles. Vastavalt 07.07.2016 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul.
4.Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult, siis õnnestus hagejal oma esindaja Credit Expert OÜ abil vara valdus taastada 26.07.2016 vastavalt vara üleandmisevastuvõtmise aktile nr 747TLN. Aktis fikseeriti ka varal esinenud puudused ning tehti fotod. Credit Expert OÜ esitas sõiduki tagastusteenuse ja pukseerimisteenuse eest arve summas 192 eurot.
5.VEHO Eesti AS vaatas sõiduki tehniliselt ja visuaalselt üle ning koostas 27.07.2016 sõiduki hindamisakti, mille alusel hinnati sõiduki turuhinnaks 7900 eurot. VEHO Eesti AS esitas puuduste kõrvaldamise eest arve summas 1355,81 eurot, millel nähtuvad ka eemaldatud puudused. Vastavalt liisingulepingu p-le 7.2 on hagejal õigus nõuda eeltoodud summa tasumist. Hindamisakti kohaselt on liisingueseme puudused: tagastangel ja paremal tagatiival mõlk ja värv maas, paremal pool esistangel kraabitud; juhiistme kattes auk; rehvid kulunud. Kostjalt tagasi saadud sõidukil puudus tehniline ülevaatus. Kõik liisinguesemele Veho Eesti AS poolt teostatud tööd olid vajalikud tehnoülevaatuse läbimiseks. Sõiduki müümine ilma tehnilise ülevaatuseta on keeruline. Hindamisaktis on arvestatud juba seda, et sõidukile tehakse enne müüki suunamist teine võti, vahetatakse välja aku ja tehakse tehniline ülevaatus, sest ilma nendeta ei saa sõidukit müüa. Kostja on leidnud ekslikult, et vara hindamisel ei ole arvestatud tehtud parendusi. Osundatud puhastusteenuse kulud on mõistlikud ning lepingu järgi kuuluvad nimetatud kulutused kostjate poolt hagejale hüvitamisele.
6.Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumus 3780,54 eurot. 28.07.2016 suunas hageja vara müüki hinnaga 7900 eurot (mis on käibemaksuta 6583,33 eurot) ning sellest teavitati e-kirjaga ka kostjat. Eeltoodud e-kirjas selgitas hageja kostjale müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemise jälgimise võimalikkust aadressil http://www.auto24.ee/clients/nordea/used/list.php ning juhtis ka kostja tähelepanu asjaolule, et reaalne müügitehingu hind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud hindadest. Samuti teatas hageja, et kui kostja arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, siis tuleb tal koheselt hagejale esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Kostja ei võtnud hagejaga ühendust. Kostja ei lähtunud ühestki teisest hindamisaktist.
7.Hageja selgitas, et kui vara müügihinnast 6583,33 eurost (käibemaksuta) maha arvestada liisinguvara jääkmaksumus 3780,54 eurot (käibemaksuta) ning liisingumaksete võlgnevus 2124,66 eurot (käibemaksuga), siis on vara müügikasumiks 678,13 eurot. Hageja on müügikasumist maha arvestanud mh kindlustusmaksed 49,58 eurot ning vara müügikulu 395 eurot, s.o kokku 444,58 eurot. Nimetatud summade müügikasumist maha arvamise osas ei ole kostja vastuväidet esitanud. Liisinguvara müügikasum pärast nimetatud mahaarvamisi on 233,55 eurot (678,13 – 444,58 eurot).
8.Hageja esitab seega kostja vastu: 1) tagastusteenuse nõude summas 192 eurot ning vara müügiks ettevalmistamise kulude hüvitamise nõude summas 1355,81 eurot ning viivisenõude. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1 ning liisingulepingu üldtingimuste p
8.1.Kui eeltoodud summadest maha arvestada müügikasum 233,55 eurot, on hageja nõudeks 1314,26 eurot (192 + 1355,81 - 233,55), hageja palub lisaks välja mõista ka viivise 185,74 eurot. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
10.Hageja ütles liisinglepingu üles 07.07.2016, kuid lepingu ülesütlemise teade edastati kostjale Credit Expert OÜ vahendusel alles 22.07.2016. Pärast ülesütlemise teate kätte saamist kontakteerus kostja esindaja koheselt hageja poolt volitatud isikuga, leppides kokku vara üleandmise koha ja aja. Kostja poolt anti vara hageja esindajale üle 26.07.2016, st 4 päeva pärast lepingu ülesütlemise teate edastamist kostjale. Seega ei rikkunud kostja liisinglepingus sätestatud vara tagastamise korda. Kostja tagastas vara vabatahtlikult teates näidatud isikule kokkulepitud kohas VEHO Eesti Laagri esinduses ning viisil. Seega on hageja nõue summas 192 eurot põhjendamatu, kuna tagastamis- ja pukseerimisteenust ei ole hageja kasutanud.
11.Kostja ei ole kohustatud hüvitama remondikulu summas 1355,81 eurot. Liisinglepingu kohaselt peab liisinguvõtja tagastama vara seisundis, milles liisinguvõtja selle sai, arvestades vara normaalset kulumist sihtotstarbelisel kasutamisel. Remondikulutuste näol ei ole tegemist vara normaalsest kulumisest väljuvate puuduste likvideerimisega (rehvivahetus, õlivahetus- hooldus, aku vahetus, pidurisüsteemi kuluosade vahetus jne); selliste kulutuste hüvitamiskohustus kostjal lepingujärgselt puudub.
12.Hageja määras oma esindaja VEHO Eesti AS kaudu liisingueseme väärtuseks tagastamise hetkel (enne remondiks kulutuste tegemist) 7900 eurot koos käibemaksuga. Tegemist on tahtlikult esitatud liiga madala hinnaga. Ebaharilikult kiire sõiduki realiseerimine annab tunnistust liiga madalast hinnast, mistõttu ei täitnud liisinguandja sõiduki realiseerimisel seadusega nõutud hoolsuskohustust. Kostjal ei võimaldatud osaleda müügiprotsessis, samuti ei teavitanud hageja kostjat liisinguesemele hageja poolt hindamisaktis määratud realiseerimise hinnast, millele oleks olnud võimalik õigeaegselt esitada vastuväiteid. Käesoleval juhul on hagejale tekkinud väidetav kahju põhjustatud hageja enda tegevusest.
13.Hageja liisinglepingust tulenevate kostja poolt täitmata nõuete jääk koos tasumata
osamaksetega oli 6661,31 eurot (koos käibemaksuga). Hageja realiseeris tagastatud sõiduki hinnaga 7900 eurot (koos käibemaksuga), seega jäi sõiduki realiseerimisel pärast kõikide liisinglepingust tulenevate võlgnevuste katmist hagejale võimalike kulude katteks üle 1032,24 eurot (s.o 1238,69 eurot koos käibemaksuga). Hageja nõuded (summas 192 ja 1355,81 eurot) on alusetud, kuna puudub põhjuslik seos kostja tegevusega. Tagastatud liisinguvara realiseerimisest saadud vahendid katsid kõik hageja liisinglepingust tulenevad võimalikud hageja nõuded kostja vastu, sh vara realiseerimisega tekkinud põhjendatud lisakulud. Seetõttu puuduvad kostjal liisingvara realiseerimise järgselt hageja ees täitmata kohustused ja hageja esitatud viivisnõue on samuti alusetu. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohtu 18.12.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: poolte vahel oli 30.08.2011 sõlmitud liisinguleping, millega hageja andis kostja valdusesse ja kasutusse kaubiku Renault Trafic; hageja ütles liisingulepingu üles 07.07.2016 ülesütlemise teatega. Lepingu ülesütlemise ajal oli kostja võlgnevus seoses liisingumaksete võlgnevusega 2124,66 eurot (käibemaksuga); vara jääkmaksumus oli 3780,54 eurot; liisinguvara tagastati kostja seadusliku esindaja poolt hagejale 26.07.2016; liisinguvara müük korraldati hageja poolt ning vara müüdi 17.08.2016 hinnaga 6583,33 eurot käibemaksuta ning 7900 eurot käibemaksuga; kui vara müügihinnast 6583,33 eurost (käibemaksuta) maha arvestada liisinguvara jääkmaksumus 3780,54 eurot (käibemaksuta) ning liisingumaksete võlgnevus 2124,66 eurot (käibemaksuga), siis on vara müügikasumiks 678,13 eurot; hageja on müügikasumist maha arvestanud mh kindlustusmaksed 49,58 eurot ning vara müügikulu 395 eurot, s.o kokku 444,58 eurot, mille maha arvamise osas ei ole kostja vastuväidet esitanud. Liisinguvara müügikasum pärast nimetatud mahaarvamisi on 233,55 eurot .
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas vara müügikasumist (233,55 eurot) on põhjendatud maha arvata VÕS § 115 lg 1 ja § 367 lg 4 kohaselt: 1) vara tagastusteenuse kulu 192 eurot; 2) vara müügiks ettevalmistamise kulu 1355,81 eurot.
17.Põhjendatud ei ole vara müügikasumist maha arvata vara tagastusteenuse kulu 192 eurot, kuna kostja ei ole rikkunud liisingulepingut vara tagastamise kohustuse osas; kostja on tagastanud hagejale vara tähtaegselt kooskõlas lepinguga ning lepingu ülesütlemise teates märgitud tähtaja jooksul. Hageja seisukoht, et lepingu ülesütlemise teade on kostjale 07.07.2016 saadetud posti teel, on tõendamata ja paljasõnaline. Kohus luges tõendatuks, et kostja sai hageja 07.07.2016 liisingulepingu ülesütlemise teate kätte 22.07.2016, mil see saadeti kostjale e-posti teel Credit Expert OÜ poolt. Credit Expert OÜ üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt andis kostja liisingvara üle 26.07.2016 ehk neli päeva pärast liisingulepingu ülesütlemise teate kättesaamist. Kostja kanda ei saa jääda vara tagatusteenuse kulu juhul, kui hageja ei ole ise andnud kostjale võimalust vabatahtlikult liisinguandjale vara tagastada selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kostjale peab olema tagatud võimalus liisinguvara vabatahtlikuks tagastamiseks ilma hageja koostööpartnerit kaasamata ning seoses tagastusteenusega lisakulu tekitamata.
18.Liisinguvara müügikasumist ei ole põhjendatud maha arvata ka vara müügiks ettevalmistamise kulu 1355,81 eurot, kuna hageja ei ole tõendanud, kas nimetatud kulude näol on tegemist selliste kuludega, mis ei ole vara remondikulu ning mis on tekkinud vara mitte sihtotstarbelisel kasutamisel, mis on vara ebaloomulik kulumine.
19.Liisingulepingu 7.2 kohaselt lähtuvad pooled vara normaalse kulumise hindamisel Liisinguliidu ja Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) poolt kinnitatud sõiduautode ja väikekaubikute normaalse kulumise hindamise juhendist. Nimetatud juhendis (http://www.amtel.ee/sites/default/files/S%C3%B5idukite%20loomulik%20ja%20ebaloo mulik%20kulumine.pdf) on toodud loetelu defektidest, mis kaasnevad sõiduki tavalise kasutamisega ning samuti defektidest, mis tavapärase kasutamisega ei kaasne. Kokkuvõtlikult, kui varal esineb normaalne sihtotstarbelisel kasutamisel tekkinud kulumine, siis seda ei arvestata juhendi ja seaduse kohaselt vara müügikasumist maha VÕS § 115 lg 1 ja § 367 lg 4 kohaselt.
20.VEHO EESTI AS 18.08.2016 arvest nähtub, et kaubikule on tehtud: 120 000 km hooldus; uus võti ja selle kodeerimine; pandud uued rehvid (4tk); vahetatud õlifilter; õlikorgitihend; esi- ja tagapiduriklotsid ja –kettad; uus aku; tulekustuti; on tehtud sise-, välis- ja mootoripesu; on täidetud konditsioneer konditsioneerigaasiga jne. Nimetatud arvele on käsitsi kirjutatult lisatud: „müügi ettevalmistus + hooldus + võti ja rehvid“.
21.Liisingulepingu p-i 7.2 kohaselt määrab vara seisundi, kulumise astme ja väärtuse languse ulatuse liisinguandja või tema poolt volitatud isik. Credit Expert OÜ 26.07.2016 vara üleandmise-vastuvõtmise akti märkuste lahtrisse on märgitud, et vara esipamperi parem nurk kriibitud, kerel kriimud, mõlgid, juhiistme kattes auk. VEHO EESTI AS on 26.07.2016 teostanud liisinguvarale visuaalse kontrolli, millest nähtub, et vahetust vajavad veovõlvid, liigendid ja kattekummid ja rehvid ning remonti vajavad kere üldseisukord ja salong. Sõiduki 27.07.2016 hindamise aktist nähtub vara hind 7900 eurot koos käibemaksuga; hindamisakti on märgitud, et sõiduki tagastangel ja paremal tagatiival on mõlk ja värv maas; paremal pool on esistange kraabitud; juhiistme kattes auk ning rehvid kulunud. Hindamisakti koostaja on kinnitanud, et ta on vara üle vaadanud, hinnanud ja vara vastab aktis esitatud kirjetele.
22.Tulenevalt VÕS § 367 lg-st 3, lähtub kohus sellest, et liisinguvara 27.07.2016 hindamisaktis märgitud hind 7900 eurot (käibemaksuga) vastab liisinguvara väärtusele selle tagastamise hetke seisuga (26.07.2016) ning enne hindamisaktis visuaalse kontrolli käigus tuvastatud ja Credit Expert OÜ 26.07.2016 vara üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud puuduste kõrvaldamist. Hageja on enda 16.10.2017 seisukohas leidnud, et hindamisaktis on arvestatud juba seda, et sõidukile tehakse enne müüki suunamist teine võti, vahetatakse välja aku ja tehakse tehniline ülevaatus, sest ilma nendeta ei saa sõidukit müüa. Nimetatud hageja seisukoht ei ole kooskõlas VÕS § 367 lg 3 põhimõttega, et vara väärtus tuleb hinnata selle tagastamise hetke seisuga. Liisingulepingu p 7.2 kohaselt, kui vara üleandmise tähtpäeval ületab vara kulumine selle normaalset kulumist või kui vara on kahjustatud, on liisinguvõtja kohustatud, vastavalt liisinguandja nõudmisele: 1) vara omal kulul lepingutingimustega vastavusse viima, 2) hüvitama liisinguandjale selleks tehtud kulutused või, 3) kompenseerima liisinguandjale vara väärtuse langusega tekkinud kahju. Esitatud tõenditest nähtub, et hageja koostööpartnerid fikseerisid vara seisundi selle tagastamise hetkel 27.07.2016 seisuga.
23.Hageja oleks pidanud tõendama, et vara kulumine ületab selle normaalset kulumist ning oleks pidanud tulenevalt liisingulepingu p-st 7.2 ja juhendist tõendama, millised on need varal 27.07.2016 seisuga esinevad defektid ehk puudused, mis on vara ebaloomulik kulumine liisingulepingu ja juhendi tähenduses. Näiteks on aktist nähtuvalt esipamperi parem nurk kriibitud, kuid juhendi kohaselt on stange loomulikuks kulumiseks pindmised kriimustused, mis ei ole läbinud lakikihti või värvikihti. Akti kohaselt on juhiistmekattes auk, kuid juhendi kohaselt on salongi ebaloomulikuks kulumiseks vaid põletusaugud. Hageja ei ole esile toonud neid ebaloomulikke vara kulumisi, mis tekkisid kostjapoolse vara
mitte sihtotstarbelise kasutamisega, arvestades seejuures, et vara anti liisinguandja poolt liisinguvõtja kasutusse 2011. aastal ehk vara oli kostja kasutuses kuus aastat.
24.VEHO EESTI AS-i 18.08.2016 arvele on käsikirjaliselt lisatud: „müügi ettevalmistus + hooldus + võti ja rehvid“. Sellest järeldab kohus, et ka hageja koostööpartner on liisinguvaraga seotud toimingute (paranduste, vahetuste, remondi) tegemisel lähtunud kolmes erinevast toimingust: müügiks ettevalmistusest; vara hooldusest, mis tuli varale teha seoses 200 000 km läbimisega ning võtmete ning rehvide asendamisest ja vahetamisest. Seejuures ei ole hageja nimetatud kulusid eristanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-52-11 (p 17) märkinud remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud. VÕS § 367 lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka VÕS § 367 lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestatakse auto remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt.
25.Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas tekkinud vara müügikahju, mida peaks kostja liisingulepingu ja seaduse kohaselt kandma. Seetõttu puudub hagejal nõue kostja vastu ning hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Apellatsioonkaebus
26.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
27.Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning jätnud tagastusteenuse kulu 192 eurot hageja kanda. Jääb selgusetuks, miks on kohus jõudnud järeldusele, et kui liisinguleping öeldakse üles liisinguvõtja poolse rikkumise tõttu, siis on liisinguandjal kohustus anda liisinguvõtjale tähtaeg, mille jooksul saab vara tagastada ja liisinguandja peaks ise kandma tagastusteenuse kulud. Hageja ei tegele liisinguvara tagastamisega, vaid sellega tegeleb hageja koostööpartner Credit Expert OÜ. Hageja on ise finantseerimisettevõte ja ei ole pädev hindama sõiduki seisukorda. Tagastustasu tuleb tasuda sõltumata sellest, kas kostja toob liisinguvara viie päeva jooksul antud aadressile või hiljem. Liisinguvara vastuvõtmine, akti vormistamine, vara pildistamine ja ülevaatus ning kõik muu sellega kaasnev on tasuline toiming ning see kuulub väljamõistmisele. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
28.VEHO Eesti AS müügi ettevalmistuse arve summas 1355,81 eurot on põhjendatud kulu. Kostjalt tagasi saadud sõidukil puudus tehniline ülevaatus ning sellega ei tohi liikluses liigelda (LS § 73 lg-d 1 ja 2). Maakohus ei ole arvestanud, et sõiduki puudused kõrvaldati seetõttu, et läbida tehnoülevaatus. Lisaks, kui sõidukil oleks olnud kehtiv tehniline ülevaatus, siis eelduslikult ei oleks sõidukil selliseid puudusi esinenud.
29.Maakohus ei ole arvestanud ka sellega, et kostja sai sõiduki kahe võtmega, kuid see tagastati ühe võtmega. Hageja ei saa sõidukit müüa uuele ostjale ühe võtmega, kui teine võti on jätkuvalt kostja käes. Süütevõti vajas kodeerimist ning tuli teha uus võti.
30.Lisaks ei arvestanud maakohus sellega, et kostja oli jätnud tegemata hoolduse, mida tuli teha 120 000 km läbimisel (liisingulepingu p 3.4).
31.Maakohus on otsuse p-s 27 viidanud VEHO Eesti AS-i 18.08.2016 arvel käsikirjaliselt lisatud kommentaarile: „müügi ettevalmistus + hooldus + võti ja rehvid“ ning järeldanud, et hageja koostööpartner on liisinguvaraga seotud toimingute (paranduste, vahetuste, remondi) tegemisel lähtunud kolmest erinevast toimingust: müügiks ettevalmistusest; vara hooldusest, mis tuli varale teha seoses 200 000 km läbimisega ning võtmete ning rehvide asendamisest ja vahetamisest. Jääb selgusetuks, miks maakohus sellisele järeldusele jõudis.
Juhul, kui maakohus otsuse tegemisel lähtub nimetatud arvel käsikirjas kirjutatust, siis oleks pidanud lähtuma ka „hooldus + rehvid et läbioda TÜV“ ja ka järgnevast kommentaarist, et ilma tehnoülevaatuseta ei või liikluses liigelda. Vastustaja seisukoht
32.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Pooled vaidlevad selle üle, kas vara müügikasumist on põhjendatud maha arvata VÕS § 115 lg 1 ja § 367 lg 4 kohaselt: 1) vara tagastusteenuse kulu 192 eurot ja 2) vara müügiks ettevalmistamise kulu 1355,81 eurot.
36.VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vaidlust pole selles, et liisinguleping öeldi üles liisinguvõtja poolse võlgnevuse tõttu.
37.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu järeldusega, et praegusel juhul ei ole põhjendatud vara müügikasumist maha arvata vara tagastusteenuse kulu 192 eurot, kuna kostja ei ole rikkunud liisingulepingut vara tagastamise kohustuse osas. Hagiavalduses tugines hageja sellele, et liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult ning hagejal õnnestus vara valdus taastada Credit Expert OÜ abil, kes esitas arve sõiduki tagastusteenuse ja pukseerimisteenuse eest. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja enam maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, et kostja on tagastanud hagejale vara tähtaegselt kooskõlas lepinguga ning lepingu ülesütlemise teates märgitud tähtaja jooksul. Seega mingit pukseerimist vaja ei olnud. Asjakohane ei ole hageja väide, et ta ei tegele liisinguvara tagastamisega, vaid sellega tegeleb hageja koostööpartner Credit Expert OÜ. Liisinguvõtja kohustuste maht ei suurene selle tõttu, et sõiduki võtab vastu hageja koostööpartner. Samuti ei ole asjakohane hageja väide, et liisinguvara vastuvõtmine, akti vormistamine ja vara pildistamine on tasuline toiming. Tegemist ei ole liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakuluga. Vara tuleb vastu võtta ja akt vormistada ka siis, kui leping lõpeb tähtaja möödumisel.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles , et põhjendatud ei ole vara müügikasumist maha arvata vara müügiks ettevalmistamise kulu 1355,81 eurot, mis VEHO Eesti AS arve kohaselt koosneb remondi- ja hoolduskulust, kusjuures hageja ei ole neid kulusid eristanud. Maakohus on põhjendatult tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-52-11 (p 17) , milles Riigikohus asus seisukohale, et kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka VÕS § 367 lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestatakse auto remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt.
39.VÕS § 367 lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Käesoleval juhul on liisinguandja hinnanud sõiduki väärtuseks selle tagastamise hetkel 7900 eurot, ehk 6583,33 eurost ilma käibemaksuta. Sellest hinnast tulenevalt on hageja arvutanud ka müügikasumi 678,13 eurot, mille suuruse üle pole vaidlust. Hageja on müügikasumist maha arvestanud kindlustusmaksed 49,58 eurot ning vara müügikulu 395 eurot, s.o kokku 444,58 eurot, mille osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Liisinguvara müügikasum pärast nimetatud mahaarvamisi on 233,55 eurot. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks.
40.Asjaolud, et vara tagastamisel oli sõidukil läbimata tehnoülevaatus, puudus üks süütevõti ja tegemata oli korraline hooldus, mida tehakse 120 000 km läbimisel, mõjutavad sõiduki väärtust, mitte ei ole ülesütlemisest tingitud lisakulutused VÕS § 367 lg 4 alusel.
41.Hageja väited selle kohta, et tegelikult oli sõiduki väärtus väiksem, kui hageja poolt määratud hind, kuna hageja lähtus hinna määramisel juba remonditud ja hooldatud sõiduki väärtusest, jäid paljasõnalisteks ja on vastuolus toimiku materjaliga. Hageja lepingupartner Credit Expert OÜ on 26.07.2016 koostanud sõiduki üleandmise-vastuvõtuakti (tl 32), milles on märgitud sõiduki nähtavad vigastused. Samal päeval on Veho Eesti AS teostanud sõiduki visuaalse kontrolli kogu sõiduki üle (tl 37). 27.07.2016 on koostatud sõiduki hindamise akt, milles on märgitud sõiduki vigastused, välja on toodud, et ülevaatus on tegemata ja tuleb teha hooldus. Seejuures on sõiduki väärtuseks määratud 7900 eurot koos käibemaksuga. Ühestki nimetatud dokumendist ei ole võimalik välja lugeda, et vara väärtus selle tagastamise hetkel ei olnud tegelikult 7900 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
43.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.