AS-i ÜHISTEENUSED hagi E.A vastu leppetrahvi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes
Hagihind
67,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela Kostja: E.A (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata E.A taotlus tema vande all üle kuulamiseks.
2.Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagi E.A vastu.
3.Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 65,13 eurot, millest leppetrahv on 30 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja 13.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 10,13 eurot.
4.Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhivõlalt summas 30 eurot alates 14.05.2025 kuni põhivõla nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud summas 420 eurot.
7.Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuludelt 420 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt 1
2-24-143212 rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.A (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 28.11.2024 kostjale makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 17.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 02.01.2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.Hageja esitas 24.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi summas 30 eurot, viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest hagiavalduse esitamise seisuga summas 9,13 eurot ja edasiulatuvalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning sissenõudmiskulu summas 25 eurot. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 14.03.2022 sõiduautot registreerimismärgiga XXX hageja poolt opereeritavale parkimisalale aadressil L. Puusepa 8, Tartu. Kostja parkis sõiduautot parkimiskorralduse nõudeid rikkudes ning selle eest väljastas hageja kostjale leppetrahvi summas 30 eurot. Parkimistingimused olid nähtaval infotahvlil parkla sissesõidul või parkla sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahv asetati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv vastavalt Riigikohtu praktikale kostja poolt kätte saadud. Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 14 päeva, seega muutus nõue sissenõutavaks 30.03.2022. Kostja ei tasunud tähtaegselt leppetrahvi, mistõttu saatis hageja kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 10.11.2022, 08.12.2022 ja 05.01.2023. Kostja nõuet ei täitnud.
3.Kohus võttis hagiavalduse 29.01.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
4.Kostja esitas kohtule 16.02.2025 vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel viidi sõiduk registreerimismärgiga XXX parkimisalale temale teadmata asjaoludel ja temale teadmata isiku poolt. 12.03.2022 ärandati Tartus Jalaka tänavalt kostjale kuuluv sõiduk, millest kostja teatas telefonitsi politseid. Kaks päeva hiljem sai kostja politseilt teate, et autoga on ilmselt avarii tekitatud ja see seisab kusagil Tartus. Kostja ei teadnud, kus auto seisis. Politsei ütles, et kuna auto on leitud, siis avaldust vormistada ei ole mõtet. Kostja tuttav romumees korraldas auto vedamise romulasse. Kostja ei olnud teadlik talle määratud leppetrahvist ning ta leiab, et kuna tema autot parkimisalale ei parkinud, siis ei ole tema kellelegi kahju tekitanud. Kostja märgib, et tal ei ole anda ühtegi kirjalikku dokumenti sündmuse kohta.
5.Hageja esitas 10.03.2025 vastuse kostja seisukohale. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks, siis on kostja väited paljasõnalised ja need tuleb jätta tähelepanuta.
6.Kohus otsustas 26.03.2025 määruses lahendada asi kirjalikus menetluses, selgitas pooltele tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtaja 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et selleks, et kohus saaks tuvastada parkimislepingu sõlmimise ning leppetrahvi kokkuleppe poolte vahel, tuleb hagejal esitada kohtule tõendid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise hetkel olid parklas nähtavad parkimistingimused ning mis oli viidatud parkimistingimuste sisu. Samuti selgitas kohus kostjale, et kostja peab tõendama oma vastuväiteid selle kohta, et sõiduki parkimise ajal ei olnud see tema valduses ja sõidukit kasutas keegi teine. 2
2-24-143212
7.Kostja esitas 03.04.2025 seisukoha, milles toob välja, et on nõus kirjaliku menetlusega, aga selleks, et tema ütlused poleks paljasõnalised, on ta nõus oma ütlusi vande all kohtule kinnitama.
8.Hageja esitas 10.04.2025 seisukoha, milles tõi välja, et kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba või parkimiskell. Kostja sõiduk oli pargitud tsooni, kus parkimine oli lubatud vaid kiirabile või kliiniku transpordile. Parklasse sissesõidul oli olemas märk koos parkimistingimustega. Samad parkimistingimused on leitavad ka Tartu Ülikooli kliinikumi lehel.
9.Kohus küsis 07.05.2025 hagejalt seisukohta kostja vande all üle kuulamise taotluse osas. Hageja vastas 09.05.2025, et ei nõustu kostja vande all üle kuulamisega, sest kostja väited on eluliselt ebausutavad. Auto teisaldamine hageja kirjeldatud viisil eeldab juurdepääsu sõidukile, st sõiduki võtmed pidid olema kostja valduses või tema poolt üle antud. Piltidelt ei nähtu, et sõiduk oleks olnud avariiline ja vajanud romulasse viimist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et auto omanik laseks sõiduki romulasse viia ilma seda eelnevalt üle vaatamata. Väide, et politsei soovitas mitte esitada ärandamisavaldust, ei ole dokumentaalselt tõendatud ja on vastuolus õiguskaitseorganite tavapärase praktikaga.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus on seisukohal, et kostja taotlus tema enda vande all üle kuulamiseks tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 267 lg 1 näeb ette, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. TsMS § 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kostja on esitanud taotluse tema vande all üle kuulamiseks, et ta saaks kinnitada, et sõiduk oli hageja viidatud ajahetkel ärandatud. Hageja kostja vande all üle kuulamiseks nõusolekut ei andnud. Kuna hageja kostja vande all üle kuulamiseks nõusolekut ei andnud, siis tulenevalt TsMS §-st 268 ei saa kohus kostjat vande all üle kuulata ja vastav kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kohus on seisukohal, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi, viivist ja sissenõudmiskulu. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et sõiduk registreerimismärgiga XXX kuulub temale ja 14.03.2022 oli sõiduk pargitud hageja poolt opereeritavale parkimisalale aadressil L. Puusepa 8. Kostja tugineb hagile vastu väite sellele, et 12.03.2022 oli sõiduk temalt ärandatud ja parkimise ajal 14.03.2022 ei olnud sõiduk tema valduses. Eeltoodust tulenevalt on eelkõige vaidluse all see, kas kostja on parkimislepingu pooleks ja vastutab parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvi tasumise eest.
13.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 159 lg 2 sätestab erisusena, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 3
2-24-143212 Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõude eelduseks poolte vahel sõlmitud lepingu olemasolu, teise poole lepingu rikkumine, lepingut rikkunud poole vastutus, leppetrahvi kokkulepe lepingus ja mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest teatamine.
13.1.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on esitanud fotod sõidukist numbrimärgiga XXX (dtl 31–33, 78–79), mille kohaselt oli sõiduk pargitud 14.03.2022 kell 09.18 parkimisalale aadressil L. Puusepa 8, Tartu. Hageja on esitanud tõendina fotod (dtl 80–81), mis tõendavad, et hageja parkimisala sissesõidul oli paigaldatud märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel parkimislepingu tingimustega. Parkimislepingu tingimustes (dtl 85) oli antud teada, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse sõidukijuhi ja AS ÜHISTEENUSED vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Kostja väitel ei parkinud tema sõidukit registreerimismärgiga nr XXX hageja poolt viidatud parkimisalale, kuivõrd sõiduk oli temalt 12.03.2022 ärandatud. Kostja väitel helistas ta ka politseisse, aga kuna auto leiti kahe päeva jooksul üles, siis politsei hinnangul ei olnud avaldust vormistada mõtet. Kostja märkis, et tal ei ole anda ühtegi kirjalikku dokumenti sündmuse kohta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on korduvalt leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb tõendamiskoormis ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kuni ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (vt nt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et 14.03.2022 juhtis sõidukit keegi muu isik, sh väiteid sõiduki ärandamise kohta, tuleb lugeda, et parkimislepingu pooleks oli hageja, kes oli sõiduki omanik. Kohus peab veenvateks hageja viiteid sellele, et õiguskaitseorganite tavapärase praktikaga ei ole kooskõlas soovitus mitte teha avaldust sõiduki ärandamise osas ning on ebausutav, et kostja lasi sõiduki viia romulasse ilma seda üle vaatamata. Sõiduk ei paista piltidelt avariiline. Seega saab lugeda parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel. Hageja avaldatud parkimistingimused on piisavalt määratletud ja neis sisaldub tahe olla lepinguga seotud, mis on käsitletav VÕS § 16 lg 1 mõttes pakkumusena lepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega väljendas juht VÕS § 20 lg 1 mõttes nõustumust sõlmida leping.
13.2.Hageja avaldatud parkimistingimuste (dtl 85) kohaselt tohtis parklas parkida ja liigelda ainult vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja parklaoperaatori juhistele. Keelatud on peatuda või parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Hageja esitatud fotodelt (dtl 78, 31) nähtub, et sõiduk parkis peatumiskeelu märgi ees, mis keelas peatumise ja parkimise. Märgi all oli täiendus „V.a kiirabile ja kliiniku transpordile“. Kostja ei ole välja toonud, et kostja sõidukil oleks olnud luba viidatud kohas parkida. Seega saab lugeda, et kostja rikkus parkimislepingut.
13.3.Kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema rikkumine oleks vabandatav. Seega saab lugeda, et rikkumine ei olnud vabandatav.
13.4.Hageja on hagiavalduses toonud välja, et parkimislepingu tingimuste kohaselt oli poolte vahel leppetrahvi kokkulepe. Parkimislepingu tingimuste kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud leppetrahvi 4
2-24-143212 kokkulepe.
13.5.Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel on tahteavalduse edastamiseks üldjuhul mõistlik viis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Hageja esitatud fotolt (dtl 33) nähtub, et leppetrahvi kviitung on asetatud sõiduki kojamehe alla, mistõttu leiab kohus, et kostjale on leppetrahvinõue mõistlikul ajal kättetoimetatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu leppetrahvi summas 30 eurot väljamõistmiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot.
14.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 25 eurot hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 10.11.2025 (dtl 40– 41), 08.12.2022 (dtl 41–43) ja 05.01.2023 (dtl 43–46). Ka kostja on oma vastuses viidanud, et on meeldetuletuskirju hagejalt saanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o alates 30.03.2022 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi 30.03.2022– 13.05.2025 eest summas 10,13 eurot ning edasiulatuvalt alates 14.05.2025 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 10,13 eurot ning viivise alates 14.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude kindlaksmääramine
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 5
2-24-143212
19.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.
19.1.Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).
19.2.Hageja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning lepingulise esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest summas 338 eurot, hageja 10.03.2025 seisukoha koostamise eest summas 169 eurot ja hageja 10.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamise eest summas 338 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud on seoses hagi dokumentide analüüsi, komplekteerimise, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamisega kokku 2 tundi, 10.03.2025 seisukoha koostamisega 1 tund ja 10.04.2025 seisukoha koostamisega 2 tundi ja hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avaluse koostamise eest on põhjendatud ja vajalik. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud hageja esindaja ajakulu hagimenetluses on põhjendatud vaid osaliselt. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus arvestab sellega, et hageja esitab tüüphagisid ja seisukohti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1 tund, 10.03.2025 seisukoha koostamisele 30 minutit ja 10.04.2025 seisukoha koostamisele 1 tund, kokku põhjendatud esindaja ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud, sest ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks tunnitasusid kuni 153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate osas. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2,5 töötunni eest kokku 300 eurot (ilma käibemaksuta).
19.3.Kokku loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 420 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning hagimenetluses summas 300 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 420 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6
2-24-143212
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.