Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kostja vastus hagile

ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise nõude esitamise esimese eeldusena peab teisele isikule olema midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud. VÕS § 1028 kohaldamine tuleb kõne alla ainult siis, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees. Oluline on üleandjapoolne tahe teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks. Teise eeldusena peab üleandmine olema toimunud ilma õigusliku aluseta. Soorituseks õigusliku aluse olemasolu välistab alusetu rikastumise nõuete esitamise. Õiguslik alus puudub, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohustust ei ole olemas eelkõige juhul, kui üleandja teeb teise isiku kasuks teatava soorituse arvates, et ta on selliseks toiminguks lepingu või muu õigusliku aluse tõttu kohustatud, tegelikkuses aga vastav õiguslik alus puudub. Kohustust ei teki juhul, kui üleandja soovib täita tulevikus eeldatavalt tekkivat kohustust, vastav eeldus aga ei täitu. Kohustus langeb hiljem ära juhul, kui see algselt küll eksisteerib, ent langeb teatava hilisema sündmuse tagajärjel ära. Eelduste tõendamise kohustus on hagejal. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud eeldused täitmata.

-

Hageja ja kostja sõlmisid 2014 augustis suulise kokkuleppe sel hetkel kostjale kuulunud korteriomandi, asukohaga xxx, registriosa nr xxx hagejale võõrandamiseks (tl 26, kohtuistungil, tl 117p); xxx korteriomandite omanikud plaanisid 2014 hilissuvel/sügisel korterelamu katuse renoveerimistööde tegemist; tööde teostamiseks võeti hinnapakkumine OÜ-lt D E (tl 29p); xxx korteriomandi omanikud sõlmisid 30.09.2014 töövõtulepingu nr 019 D E OÜ-ga korterelamu renoveerimistööde tegemiseks ja tööd võeti vastu 11.11.2014 (tl 28-29p, 30); kostja võõrandas korteriomandi xxx 10.11.2015 kolmandatele isikutele (tl 26, 51-58): orderite nr 01 (09.10.2014) ja 02 (13.11.2014) alusel on tasutud kokku 1953.11 eurot (tl 31, originaalid, tl 67, kostja nõustumus kohtuistungil tl 117p ); OÜ D E on kinnitanud, et ajavahemikul oktoober 2014- juuli 2017 on nende poolt väljastatud üksnes orderid 01 ja 02, mille originaalid on välja antud M B esitamiseks kohtule. Kassaraamatut äriühing ei pea (tl 93-95).

sellest, kas lugeda poolte kokkulepet tühiseks seetõttu, et sellele ei ole antud notariaalset vormi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-70-07 p-des 14 ja 15 selgitanud, et kuna kinnisasja müügilepingu eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Käesolevas asjas ei ole pooled kokkulepitut käsitlenud eellepinguna, kuigi neil oli kokkulepe korteriomandi müügiks. Seetõttu ei käsitle ka kohus poolte kokkulepet kinnisasja omandamise eellepinguna ja leiab lisaks, et oma sisult vastas poolte kokkulepe pigem broneerimislepingule. Broneerimislepingu sisuks on müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. Kuigi pooled ei ole otseselt nimetanud kokkulepet broneerimistasu osas, on tasu kokkulepet võimalik järeldada hagi asjaolude alusel, so poolte kokkulepe oli selles, et hageja tasub kostjale ooteaja jooksul kokkulepitud tasu (hagiavalduse p 1.2) ning, et poolte kokkulepe kohaselt pidi hageja tasuma renoveerimisega seonduvad kulud, millised pidi arvestatama sõlmitava korteriomandi xxx müügihinnast maha (hagiavalduse p 1.4). Nimetatud asjaoludel peatub kohus allpool täiendavalt. Kostja on hagivastuses p-s 2.7 avaldanud, et kuna hagejal puudusid rahalised vahendid hinna koheseks tasumiseks, palus ta oodata korteri ostutehinguga 2015 aprilli, hiljemalt maikuuni. Siinkohal on üksnes oluline see, et poolte kokkulepet võib pigem pidada oma sisult broneerimis-, mitte kinnisasja omandamise eellepinguks. Vastavalt TsÜS § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe. Hageja on hagi asjaoludes esile toonud, et hageja ja kostja leppisid 2014 augustis kokku, et hageja tasub kostjale kokkulepitud tasu ehk siis sõlmisid hageja ja kostja 2014 augustis sisuliselt ka suulise üürilepingu kostjale kuulunud korteriomandi, asukohaga xxx üürimiseks üüritasuga 200 eurot kuus. Kostja on avaldanud ja esitanud tõendi, et korter anti üürile, kuid üürnikuks ei olnud hageja, vaid hageja tuttav (tl 49). Hageja esitatud tõendist nähtub, et hageja ja I B on teinud alates augustist 2014 kuni oktoobrini 2015 kostjale makseid 200 eurot, selgitusega „korteri rendi ees, xxx rent ja raha“, mida kohtu hinnangul võib pidada hageja poolt avaldatud poolte kokkuleppe tõestuseks ( (tl 27-27p). Kuna pooled ei ole esitanud ega tõendanud võimaliku üürilepingutingimusi, siis asub kohus sarnaselt hagejaga seisukohale, et käesoleva vaidluse mõttes ei ole oluline, kes korterit kasutas, vaid see, et hageja on kostjale korteri eest tasunud 2800 eurot. Hageja ei ole esitanud nõuet kostja vastu eeltoodud summa tagasisaamiseks. Tuvastatud on ka, mille üle pooltel vaidlus puudub, et xxx korteriomandite omanikud plaanisid 2014 hilissuvel/sügisel korterelamu katuse renoveerimistööde tegemist, võttes selleks hinnapakkumise OÜ-lt D E (tl 29p). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tutvustas korteriomanike koosolekul hagejat, kui oma esindajat teistele korteriomandite omanikele ning avaldas, et korter 3-ga seonduvalt tuleb edaspidi pöörduda hageja poole. Kostja on omaks võtnud selle, et ta avaldas teistele korteriomanikele, et hageja soovib osta korterit, ja seega on huvitatud maja seisukorrast, kuid samuti on kostja avaldanud, et kuna kostja ise ei olnud huvitatud katuse vahetusest ning täiendavate kulude kandmisest, ei hääletanud ta katuse vahetamise poolt ega volitanud selleks hagejat. Siinkohal on oluline asjaolu, kas hagejal oli kostja volitus korteriomaniku esindamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks seonduvalt renoveerimistöödega, mitte niivõrd asjaolu, kas kostja võis ka nn vaikivalt nõustuda renoveermistöödega või mitte. Asjaolule, et hageja esindas kostjat ja tal oli selleks kostja nõusolek/volitus, on tuginenud hageja, kuid ei ole seda asjaolu kohtu hinnangul tõendanud. Seega ei ole tuvastamist leidnud, et hageja oleks kostjat kui korteriomanikku esindanud. Hageja poolt esitatud tõendid (tl 28-29, 30) hageja poolt eeltoodud asjaolusid samuti ei kinnita. Viidatud dokumentidel on küll hageja nimi ja allkiri, kuid selle alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks hagejale andnud nõusoleku enda esindamiseks või andnud esindamiseks hilisema heakskiidu. Seega hageja väited selle kohta, et ta on kostja nõusolekul

tegutsenud kostja esindajana, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud ka hagi alusena esitatud vaidluse lahendamiseks olulist asjaolu, so poolte kokkulepet, et hageja tasub renoveerimisega seonduvad kulud, millised arvatakse sõlmitava korteriomandi xxx müügihinnast maha või siis nimetatud summas loetakse müügihind tasutuks. Kostja on avaldanud, et pooltevahelise suulise kokkuleppe kohaselt puudus hagejal õigus mis tahes kulutuste hüvitamist nõuda, kui tehing jääb temast tulenevate asjaolude tõttu sõlmimata. Ka kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kuna hageja kohustus on tõendada, et pooltel oli kokkulepe selles osas, et hageja tasub seonduvalt renoveerimistöödega kulutused kas kostja nõusolekul kostja eest ja/või kantud kulutused arvestatakse hilisema müügitehingu hinna osaks ning kuivõrd hageja nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole, ei ole võimalik kohtul ka poolte vastavaid kokkuleppeid käesolevas asjas tuvastada. Kohus nõustub kostjaga selles, et selleks, et esitada kostja vastu nõuet alusetu rikastumise sätete alusel, peab hageja tõendama, et kostja oli kohustatud kuludes osalema, mida hageja pole tõendanud, või et kostja on hageja arvel rikastunud, võttes arvesse, kas kostjal oli plaanis neid kulutusi teha. Eeltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud või ei tõenda esitatud tõendeid hageja väiteid, millest tulenevalt, jääb hageja nõue kostja vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldamata.

tasutud kokku 1953.11 eurot (tl 31, originaalid, tl 67, kostja nõustumus kohtuistungil tl 117p ) on jäänud poolte vahel endiselt vaidluseks kes, mis alusel ja mille eest on selle summa tasunud. Kohus on selgitanud kohtuistungil, TsMS § 277 ja tõendamiskoormist. Kohus selgitas ka, et kassa sissetuleku order on dokument raha vastuvõtmise kohta, seega saab sellega nõude aluseks olevat raha tasumist tõendada. Kohtutoimkus olevad originaalid ja koopiad on visuaalselt vaadeldes samasugused. Kohtumääruse täitmisena on ka D E avaldanud, et välja on antud kaks orderit (tl 93-95). Orderite võimalikku väljaandmise kuupäeva kahtluse alla seadmist, ei saa muul viisil tõendada kui ekspertiisiga. Kostja on ekspertiisi taotlusest loobunud. Kuna kohus on jätnud hageja nõude rahuldamata nõude eelduste täitmata jätmise ja tõendamatuse tõttu, ei analüüsi kohus poolte seisukohti seonduvalt eelviidatud kuluga.

esitanud. Seega, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (2691 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.