2.Välja mõista Bauxal OÜ-lt Zepparth OÜ kasuks menetluskulude katteks 736 (seitsesada kolmkümmend kuus) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
HAGEJA NÕUE
1.Zepparth OÜ esitas 26.07.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Bauxal OÜ-lt 2 006,32 euro saamiseks. Kohus tegi 01.08.2017. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 23.08.2017. a nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti 06.09.2017. a määrusega üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Zepparth OÜ (hageja) esitas 27.09.2017. a Viru Maakohtule hagi Bauxal OÜ (kostja) vastu 2 006,32 euro nõudes (tl 16-20).
3.Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 2017. aasta märtsis kokkuleppe, millega kostja tellis hagejalt ehitus- ja lammutussegaprahi äraveo ja vastuvõtuteenust koos laaduri rendiga. Teenust osutati kostja tegevuskohas, xxx, kuhu kostja pidi ehitama tootmishoone. Peale teenuse osutamist esitas hageja kostjale arve osutatud teenuse ja seadme, st laaduri rendi ja laaduri kohaleveo eest, kokku summas 2 006,32 eurot, millest 600 eurot laaduri rendi eest (10 x 60), puksiiri veoteenus 40 eurot. Arve maksetähtaeg oli 19.06.2017. a. Kuna kostja selleks ajaks ei tasunud, edastas hageja meeldetuletuse. Kostja teatas 04.07.2017. a, et saab esitatud arve tasuda alles 2017. a juuli lõpus. Kostja on eeltoodud ekirjaga tunnistanud, et kostjal on arves märgitud summas rahaline kohustus hageja ees. Hageja
märgib, et kostja on kopplaaduri kasutamisel seda kahjustanud, mistõttu tekkis hagejale selle parandamisega oluline varaline kahju.
KOSTJA VASTUS
4.Kirjalikus vastuses hagile (tl 38-41) kostja hagi ei tunnistanud.
5.Kostja märkis, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit pooltevahelise lepingu kohta, kuid viitab, et 04.07.2017. a e-kirjas on tunnistanud kostja rahalist kohustust hageja ees. Hageja viitab ka kahju olemasolule, kuid hagist ei nähtu, et ta nõuaks kahju hüvitamist.
6.Hageja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et kostja oleks tellinud hagejalt ehitus- ja lammutusprahi äraveo koos laaduri rendiga. Ainus tõend, mis hageja väidet tõendab, on teenuse eest esitatud arve, millel puuduvad nii hageja kui ka kostja esindaja allkirjad. Arve iseenesest ei asenda lepingu olemasolu ega ole tõendiks lepingu sõlmimise kohta, vaid dokumenteerib raamatupidamislikult majandustehingu toimumist. Selleks, et hagejal saaks eksisteerida nõue kostja suhtes ja et hageja saaks esitada kostjale arve, peab hageja tõendama pooltevahelise lepingu sõlmimise fakti ja selle tingimused vastavalt VÕS § 9 sätestatule. Käesolevas asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et pooled oleksid sõlminud lepingu, mis saaks olla aluseks hageja poolt arve nr 1051 esitamisele. Seega puudub hageja nõudel alus ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et hageja oleks osutanud ning kostja saanud ehitusja lammutusprahi äraveo teenuse koos laaduri rendiga. Hagi aluseks on allkirjadeta arve nr 1051, mis ei kajasta teenuse osutamise fakti. Teenuse osutamist tõendavat tööde akti vms, millelt nähtuks tööde aktsepteerimine kostja poolt, kohtule esitatud ei ole ning ka kostja ei ole sellise dokumendi olemasolust teadlik. Seega ei ole hageja tõendanud isegi mitte seda, et ta oleks arvel märgitud ning hagis esile toodud teenust kostjale osutanud
8.Hageja on ekslikult lugenud kostja 04.07.2017. a. kirja teenuse ja arve aktsepteerimiseks. Nimetatud kiri on edastatud vastuseks hageja meeldetuletusele ning kostja ei olnud vastuse kirjutamisel süvenenud sellesse, milline on arve sisu. Seda tõendab kirja tekst, millest nähtub, et nii arve esitamise aeg kui ka summa on üllatuslikud. Kostja selgitab kohtule, et talle oli tõepoolest arve üllatuslik ning vastuse kirjutamisel ei olnud ta kontrollinud, kas arvel on alus või mitte, vaid vastas meeldetuletusele. Esitatud arvel kajastatud asjaolude kontrollimisel ilmnes, et hageja ja kostja vahel puudub kokkulepe arvel esitatud teenuse tellimises ning seonduvates lepingutingimustes, mistõttu kostja ei aktsepteerinud ega aktsepteeri ka praegu hageja arvet nr 1051. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut ehitus- ja lammutusprahi äraveo teenuse osutamiseks ning laaduri rentimiseks ja hageja ei ole tõendanud sellise lepingu olemasolu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
9.Kostja märgib seoses hageja viidetega tekkinud kahjule, et ta on saanud hagejalt ka teise põhjendamatu arve nr 1058, millele (kostja teadmata) on hageja esitanud juba ka kreeditarve Vaatamata kreeditarve koostamisele jätkab hageja kostjalt arve tasumise nõudmist ning on avaldanud ka kostja kohta maksehäire. Kostja kavatseb seoses ebaõigete andmete avaldamisega esitada hageja suhtes eraldi hagi, kuid käesoleva asjaga seoses märgib, et hageja käitumine seoses arvega 1058 iseloomustab hageja kalduvust nõuda tasu ilma selleks alust omamata.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
10.Kostja vastuväited ei ole asjakohased.
11.Kostja on oma tegevusega, hageja meeldetuletusele, millel oli viide hagi aluseks olevale arvele vastamisega, milles ta ei eita arve sisu tunnistanud arves märgitud teenuse osutamist, mh töövõtulepingu olemasolu. Teistmoodi ei ole võimalik seda tõlgendada.
12.Kostja väitis, et kui oleks arve varem edastatud, siis oleks sellest osa juba makstud.
13.Väide, et kostja ei tutvunud kirja manuseks oleva arvega on vale ning vastuolus kogutud tõenditega, sest kostja väidab, et ta ootas, et arve tuleb, kuid ei arvanud, et sellises summas. Eeltoodust tulenevalt oli kostja teadlik teenuse osutamisest ning oli tutvunud enne vastuse saatmist ka arvega.
14.Hageja poolt esitatud nõue, mis puudutab tekitatud kahju hüvitamist ei ole antud nõude sisuks, seega ei ole selle asjaga seotud asjaolud ka asjakohased.
15.Hageja palub tunnistajana kuulata kostja töötaja A S, kes töötas kostja juures 22.03.2017. a kuni 26.04.2017. a ning saab ütlustega tõendada teenuse osutamist, mahtu ja sellega seotud asjaolusid, mh tasu suurust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
17.Hageja nõue tuleneb hagiavalduse kohaselt poolte kokkuleppest, millega kostja tellis hagejalt alljärgnevad teenused: ehitus- ja lammutusprahi äraveo- ja vastuvõtuteenust, laaduri rendi teenus. Teenused osutati kostjale. Hageja esitas 01.06.2017. a kostjale tasumiseks arve summas 2 006,32 eurot. Kostja arvet tähtajaks (19.06.2017. a) ei tasunud, mistõttu hageja saatis kostjale 28.06.2017. a meeldetuletuse. Kostja on oma 04.07.2017. a vastusega meeldetuletusele arvet aktsepteerinud, sest on lubanud arve tasuda juulikuu lõpus.
18.Kostja põhilised vastuväited on järgmised: * kostja ei ole hagiavalduses nimetatud teenuseid hagejalt tellinud; * hageja ei ole tõendanud, et väidetav leping poolte vahel sõlmiti; * esitatud arve ei tõenda teenuste osutamise fakti;
* kostja ei ole aktsepteerinud ega ei aktsepteeri esitatud arvet, vastuse saatmisel hageja meeldetuletusele ei süvenenud kostja seaduslik esindaja arve sisusse; * tunnistaja ei ole kunagi olnud kostja volitatud esindaja ning tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada kokkuleppe sõlmimist, samuti on tunnistaja ebausaldusväärne, kuna on olnud ja võib olla seotud Zepparth OÜ-ga; * hageja ei ole hagis esile toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid ning neid ei saa asendada tunnistaja ütlustega.
19.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud neid elulisi asjaolusid, mis on hagi aluseks. Hagiavalduses on välja toodud, et hageja ja kostja sõlmisid 2017. aasta märtsis kokkuleppe, millega kostja tellis hagejalt ehitus- ja lammutussegaprahi äraveo ja vastuvõtuteenust koos laaduri rendiga. Teenust osutati kostja tegevuskohas, xxx, kuhu kostja pidi ehitama tootmishoone. Peale teenuse osutamist esitas hageja kostjale arve osutatud teenuse ja seadme, st laaduri rendi ja laaduri kohaleveo eest, kokku summas 2 006,32 eurot, millest 600 eurot laaduri rendi eest (10 x 60), puksiiri veoteenus 40 eurot. Arve maksetähtaeg oli 19.06.2017. a. Kuna kostja selleks ajaks ei tasunud, edastas hageja meeldetuletuse. Kostja teatas 04.07.2017. a, et saab esitatud arve tasuda alles 2017. a juuli lõpus. Kostja on eeltoodud ekirjaga tunnistanud, et kostjal on arves märgitud summas rahaline kohustus hageja ees. Tõenditena on hageja esitanud 01.06.2017. a arve nr 1051 (tl 21), hageja 28.06.2017. a meeldetuletuse kostjale ning kostja 04.07.2017. a vastuse meeldetuletusele (tl 22-23). Kuna pooled ei ole sõlminud lepingut kirjalikus vormis, saigi lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingu sisu (teenuse olemus ja maht, hind, tasu maksmine jms) tõendada tunnistja ütluste kaudu.
20.TsMS § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus (TsMS § 251).
21.Tunnistaja A Si ütluste kohaselt (tl 84-89 pöördel) töötas ta 10.03-24.04.2017. a Bauxal OÜ-s. Tunnistaja ülesandeks oli Jõhvis alumiiniumiga seotud tehase kävitamine ning selleks vajalike ruumide töökorda seadmine, töötajate värbamine, tellimuste vormistamine ja arvete edastamine juhatuse esimehele (S T V) või raamatupidamisse. Jõhvis oli vana tööstuspargi territoorium vaba angaar, mis oli sobilik, et seal töös alustada. Angaaris oli vaja lammutada maha mittevajalikud siseseinad, valada uus põrand ning enne seada seadmed laaduriga teisaldada. Kõik tellimused olid suulised ning ausõna peale, et enne osutatakse teenus ning hiljem, kui tehasest tuleb esimene partii toodangut, on võimalik tellimuste eest tasuda. S T V palus, et tunnistaja lepiks kokku äriühingutega, kes pakuvad madalamaid hindu ning oleks nõus tasu maksmisega hiljem. Esimesed lammutustööd ja ehitusprahi utiliseerimine oli vajalik teostada kiiresti. Tunnistaja leidis parima pakkumise selleks oma poja firmast (Zepparth OÜ), kes oli nõus, et tasu makstakse hiljem. Tunnistja tuletas S T Vle meelde, et Zepparth OÜ ei ole tasu saanud, kuid S ütles, et oota veel natuke. Enne seda, kui tunnistaja lahkus töölt Bauxal OÜst, tuletas ta Sle tasumata arvet meelde ning S ütles, et ta maksab aga on vaja veel oodata. Laadur oli vajalik selleks, et ees angaaris olnud seadmed tuli kõik laaduriga eemaldada. Lammutustööde ajaks oli Zeppart OÜ-st võetud ka laaduri juht, kes aitas tööd teha. Ladustatud prügi hind ja laaduri rent oli odavam tellida tunnistaja poja firmast, kui mujalt. Prügi
ladustamise hind oli mujal 45 eurot (tonni hind), kuid Zepparth OÜ-s 40 eurot, laaduri rent oli mujalt tellituna 100 eurot päevas, kuid poja firmas 60 eurot päevas. Bauxal OÜ nimel suhtles kolmandate isikutega tunnistaja, sest S andis talle krediitkaardi väiksemate arvete tasumiseks. Limiit oli vist 1 000 eurot päevas. Tunnistaja kooskõlastas oma tellimused Sga. Kõik oli usalduse peal.
22.Kohus ei nõustu kostjaga, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada lepingu sõlmimist poolte vahel. Tunnistaja ütluste kohaselt pidas ta läbirääkimisi Bauxal OÜ nimel ning läbirääkimisi pidas ta pojaga (Zepparth OÜ tolleaegne juhatuse liige). Kostja esindaja küsimustele, miks tunnistaja tellis ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimise ja laaduri rendi teenust, vastas tunnistaja, et tema ülesandeks oli tööd kiiresti organiseerida, sest tehast alles käivitati. S ütles, et homme tulevad neli masinat Soomest ja organiseeri seadmete maha laadimine. Vajalik oli lammutada ka angaaris olnud 80 m2 suurune ruum (ehitatud Narva plokist). Ehitus- ja lammutuspraht (kaks esimest koormat, ca 20 tonni) viidi Zeppart OÜ-sse. Laaduri rentimisel oli kokkuleppe, et antakse kasutusse nii kauaks, kui vajalik on. Puksiiri veoteenus oli vajalik selleks, et laaduriga ei olnud võimalik läbi linna sõita.
23.Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja oli varem Zeppart OÜ omanik ning juhatuse liige ning et hilisem firma üleandmine pojale ning sellelt äriühingut teenuste tellimine ei ole asjaolud, mis muudaksid tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks.
24.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on sisuliselt 01.06.2017. a arvet aktsepteerinud. 28.06.2017. a on hageja saatnud kostjale (e-post: xxx) meeldetuletuse tasumata arvest nr 1051 ning lisanud manusena arve 1051 PDF formaadis (tl 22). 04.07.2017. a on Bauxal OÜ juhatuse liige S T V hageja meeldetuletusele vastanud (kiri saadetud Zepparth OÜ e-posti aadressile: xx): „Vabandust kui pole enne vastanud aga olen olnud hõivatud. Vaatasin rahade laekumised et enne kui selle kuu lõpus mul pole seda võimalik maksa kuna me saame siis alles esimesed rahad kliendilt. Kui mul oleks olnud varem see arve nii pooled oleks maksnud nende ruumide omanik kinni. Teadsi et oli mingi arve tulemas aga arvasin ikka et mõned sajad eurod mitte tuhanded“. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kostja väidet selle kohta, et tegelikult pidas kostja juhatuse liige silmas hoopis teist arvet, mille pidi esitama OÜ xxx (äriühingu omanik A S) angaari ukseava eest (*360 eurot) ning juhatuse liige ei süvenenud arve sisusse. Meeldetuletusele on lisatud arve nr 1051 ning selleks ajaks (04.07.2017. a) oli juba angaari ukseava eest OÜ Best Building esitatud arve juba kolm kuud tagasi (06.04.2017. a) tasutud (vt tl 81 ja 81 pöördel).
25.Hageja väidetav osutatud teenuse maht on kooskõlas arvel 1051 märgitud teenuste (ehitusja lammutussegaprahi utiliseerimine, laaduri rent, puksiiri veoteenus) kogusega ning teenuste hind ja maht on kooskõlas tunnistaja ütlustega.
26.Hagi on tõendatud õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271, § 635 lg 1. Isegi juhul, kui olla seisukohal, et poolte vahel puudus leping teenuste osutamise kohta, on hagi põhjendatud VÕS § 1018 või § 1027 alusel.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1).
27.1.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
27.2.Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot, õigusabi eest 216 eurot (2 tundi tunnitasuga 90 eurot + käibemaks, hagiavalduse koostamine) ning õigusabi kohtuistungil osalemise eest (tunnitasu 90 eurot + käibemaks x kohtuistungi aeg).
27.3.Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 250 eurot (65,24 eurot + 184,76 eurot, tl 24, 28).
27.4.Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja menetluskuludele, sh riigilõivu ja hagiavalduse koostamisele kulunud kahe tunni õigusabi eest (tl 90 pöördel). Kohtuistung 20.09.2018. a kestis kella 13:00-st kuni 15:30, so 2,5 tundi (tl 80-91 pöördel). Seega on hageja õigusabikulud kohtuistungil esindaja osalemise eest 270 eurot (2,5 x 90 x 20%).
27.5.Hageja menetluskulud kokku on 736 eurot (250 + 216 + 270).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.