Zepparth OÜ hagi Bauxal OÜ vastu 2006,32 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2006,32 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bauxal OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Bauxal OÜ (rk: 14217660), esindajad vandeadvokaat Tarmo Friedenthal ja advokaat Anneliis Räpo Vastustaja (hageja): Zepparth OÜ (rk: 12273080), esindaja Erki Casar
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Bauxal OÜ kanda.
3.Seoses Zepparth OÜ-l hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Zepparth OÜ (hageja) esitas 26.07.2017 Bauxal OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 06.09.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 2006,32 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2006,32 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2017. a märtsis kokkuleppe, millega kostja tellis hagejalt ehitus- ja lammutussegaprahi äraveo ning vastuvõtuteenuse koos laaduri rendiga. Teenust osutati kostja tegevuskohas Sompa 40a. Hageja esitas 01.06.2017 kostjale arve nr 1051 osutatud teenuse ning laaduri rendi ja kohaleveo eest summas 2006,32 eurot. Kostja arvet tähtajaks (19.06.2017) ei tasunud. 28.06.2017 saatis hageja kostjale meeldetuletuse. Kostja teatas 04.07.2017, et saab arve tasuda 2017. a juuli lõpus. Kostja on nimetatud e-kirjaga tunnistanud, et tal on arves märgitud summas rahaline kohustus hageja ees.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et pooled ei ole hageja väidetud lepingut sõlminud. Hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu ega seda, et hageja osutas kostjale nimetatud teenuseid. Hageja peab ekslikult kostja 04.07.2017 kirja teenuste ja arve aktsepteerimiseks. Kostja ei süvenenud hageja meeldetuletusele vastamisel arve sisusse. Arvel kajastatud asjaolude kontrollimisel ilmnes, et poolte vahel puudub kokkulepe arvel toodud teenuste tellimises, mistõttu kostja ei aktsepteeri arvet nr 1051.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2018 otsusega hagi ja mõistis Bauxal OÜ-lt välja Zepparth OÜ kasuks 2006,32 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 736 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 486 eurot). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud kohus kostjaga, et hageja ei ole välja toonud elulisi asjaolusid, mis on hagi aluseks. Kuna pooled ei ole sõlminud lepingut kirjalikus vormis, saigi lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingu sisu (teenuse olemus ja maht, hind, tasu maksmine jms) tõendada tunnistaja ütlustega. Kohus ei nõustunud kostjaga, et tunnistaja ütlustega ei ole võimalik tõendada lepingu sõlmimist poolte vahel. Tunnistaja Arthur Sepperni ütluste kohaselt pidas ta läbirääkimisi kostja nimel ja läbirääkimisi pidas ta pojaga (hageja tolleaegne juhatuse liige). Kostja esindaja küsimustele,
miks tunnistaja tellis ehitus- ja lammutusprahi utiliseerimise ning laaduri rendi teenust, vastas tunnistaja, et tema ülesandeks oli tööd kiiresti organiseerida, sest tehast alles käivitati. Simo ütles, et homme tulevad neli masinat Soomest ja organiseeri seadmete mahalaadimine. Vajalik oli lammutada ka angaaris olnud 80 m2 suurune ruum (ehitatud Narva plokist). Ehitus- ja lammutuspraht (kaks esimest koormat, ca 20 tonni) viidi Zeppart OÜ-sse. Laaduri rentimisel oli kokkuleppe, et antakse kasutusse nii kauaks, kui vaja on. Puksiiri veoteenus oli vajalik seetõttu, et laaduriga ei olnud võimalik läbi linna sõita. Asjaolu, et tunnistaja oli varem hageja omanik ja juhatuse liige ning hilisem firma üleandmine pojale ja sellelt äriühingult teenuste tellimine ei ole asjaolud, mis muudaksid tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks. Kohus nõustus hagejaga, et kostja on 01.06.2017 arvet aktsepteerinud. 28.06.2017 on hageja saatnud kostjale (e-post: [email protected]) meeldetuletuse tasumata arvest nr 1051 ja lisanud manusena arve nr 1051. 04.07.2017 on kostja juhatuse liige Simo Tuomas Virri hageja meeldetuletusele vastanud (kiri saadetud hageja e-posti aadressil [email protected]): „Vabandust kui pole enne vastanud aga olen olnud hõivatud. Vaatasin rahade laekumised et enne kui selle kuu lõpus mul pole seda võimalik maksa kuna me saame siis alles esimesed rahad kliendilt. Kui mul oleks olnud varem see arve nii pooled oleks maksnud nende ruumide omanik kinni. Teadsi et oli mingi arve tulemas aga arvasin ikka et mõned sajad eurod mitte tuhanded.“ Eluliselt usutav ei ole kostja väide, et kostja juhatuse liige pidas silmas hoopis teist arvet, mille pidi esitama OÜ Best Building (äriühingu omanik Alar Seppern) angaari ukseava eest (360 eurot), ja juhatuse liige ei süvenenud arve sisusse. Meeldetuletusele oli lisatud arve nr 1051 ning selleks ajaks (04.07.2017) oli angaari ukseava eest OÜ Best Building esitatud arve juba kolm kuud tagasi (06.04.2017) tasutud (tl 81 ja 81 pöördel). Hageja väidetud osutatud teenuste maht on kooskõlas arvel nr 1051 märgitud teenuste (ehitusja lammutussegaprahi utiliseerimine, laaduri rent, puksiiri veoteenus) kogusega ning teenuste hind ja maht on kooskõlas tunnistaja ütlustega. Hagi on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 271 ja § 635 lg 1 alusel. Juhul kui olla seisukohal, et poolte vahel puudus leping teenuste osutamiseks, on hagi põhjendatud VÕS § 1018 või § 1027 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Bauxal OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 10. oktoobri 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja toonud kohtu ette hagi alust, s.o faktilisi asjaolusid, millele hageja nõue rajaneb. Samuti on hageja tõendid ja väited vastuolulised. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist poolte vahel. Hageja on väitnud, et täitis kokkuleppe 2017. a märtsis. Ühtegi usutavat põhjust, miks märtsis tehtud töö eest küsitakse tasu juunis, hageja välja toonud ei ole. Kostja ei ole andnud Arthur Seppernile volitust teha tehinguid kostja nimel. Tunnistaja Arthur Sepperni ütlustega on tõendatud, et kõik lepingud sõlmis kostja juhatuse liige, Arthur Seppernil sellist õigust ei olnud, tal oli vaid kaart, mida ta võis ca 1000-eurose limiidi ulatuses kasutada. Tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja töötas kostja juures ca 1 kuu, töösuhe lõpetati katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu. Tunnistaja on hageja osaniku ja seadusliku esindaja lähisugulane (isa). Enne kostja juurde tööleasumist töötas tunnistaja hageja ettevõttes ning tunnistaja on olnud pikka aega selle ettevõtte osanik ja juhataja; 2) on hageja sooritus tõendamata. Hageja on väitnud, et prügi viidi utiliseerimiseks tema juurde. Ühtegi kirjalikku tõendit selle kohta ei ole, olgugi, et kohtuistungil on ka kohus sedastanud, et
prügi utiliseerimisel tuleb täita mitmeid akte. Samuti ei osanud hageja öelda, millal prügi hageja juurde viidi ja millal utiliseeriti. Ka laaduri üleandmist ja transporti ei ole tõendatud; 3) ei ole kostja tunnistanud, et tal on hageja ees võlgnevus 2006,32 eurot. Kostja ei süvenenud arve sisusse ega selle saatjasse enne, kui vastuse välja saatis. Kostja juhatuse liige tegi koostööd tunnistaja poja Alar Sepperniga (kes on hageja tegelik kasusaaja või vähemasti tema abikaasa). Alar Sepperni ettevõte OÜ Best Building on esitanud kostjale objektil tehtud tööde eest arve 2017. a aprillis. Pooltel jäi objekti lõppsummas kokkulepe lahtiseks. Kostja esindaja pidas hageja arvet OÜ Best Building uueks arveks. Kostja väiteid kinnitab asjaolu, et kostjale saadetav arve pidi olema oluliselt (e-kirjast nähtuvalt ca 10 korda) väiksem kui hageja arve. Kui kohus leiab, et 1,5 kuud on kahe arve vahel liiga pikk aeg, siis 3 kuud hiljem arve esitamine on samuti ebausutav.
5.Zepparth OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kostja oma tegevusega tunnistanud pooltevahelist lepingut ja oma rahalisi kohustusi hageja ees. Kostja selgitused oma seadusliku esindaja 04.07.2017 e-kirja osas ei ole tõendatud ega eluliselt usutavad. Asjaolu, et tunnistaja on olnud seotud hagejaga ja on seotud hagejaga seotud isikutega, ei anna alust kahelda tema ütlustes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
10.oktoobri 2018 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
8.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, eelkõige hinnanud ebaõigesti hageja esitatud tõendeid. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendamiseks arve nr 1051, kostja juhatuse liikme vastuse meeldetuletusele arve tasumata jätmise kohta ning tunnistaja A. Sepperni ütlused. Kostja on nimetatud tõenditele vastu vaielnud, pidades neid ebausaldusväärseteks. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit või taotlust kohtule tõendi(te) väljanõudmiseks, millised tõendaksid tema vastuväiteid. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt olnuks kostjal kindlasti võimalik ilma eriliste raskusteta oma vastuväiteid tõendada (tõendada näiteks seda, et vaidlusalusel objektil on hageja märgitud tööd tegemata või tehtud kolmanda isiku poolt vms). Apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu ka see, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme ning keeldunud põhjendamatult kostja esitatud tõendeid vastu võtmast. Maakohus on hinnanud hageja esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning kostja mittenõustumine maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei tähenda
seda, et maakohus oleks rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõtet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 24) ka selles, et kostja on hageja vaidlusalust arvet ja seega hageja poolt osutatud teenust aktsepteerinud. Tõsiseltvõetav ei ole kostja väide, et vastuse koostamisel ei süvenenud ta hageja meeldetuletusele ja sellele lisatud arvele nr 1051. OÜ Best Building arve oli varasemalt tasutud ja seega ei ole usutav see kostja väide, et tegelikult pidas ta vastuses silmas teise äriühingu tasumata arvet. Tunnistaja A. Sepperni ütlustega on tõendatud, et lepingu hagejaga sõlmis ta kostja juhatuse liikme Simo Tuomas Virri volitusel ning hagi rahuldamise seisukohalt ei ole tähendust kostja väitel, et hageja poolt lepingu sõlminud isikul võis puududa esindusõigus.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.