Korteriühistu Pallasti tn 34B hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise tasumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.05.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Korteriühistu Pallasti tn 34B (registrikood 80103240), tehinguline esindaja Priit Pööbo Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2018.a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 136,53 eurot ületavas osas ja viivised 70,56 eurot ületavas osas ja jättis maakohtu menetluskulud 10% ületavas osas kostja kanda ega jätnud 90% ulatuses maakohtu menetluskulusid hageja kanda ning määras sellest tulenevalt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud majandamiskulud 136,53 eurot ületavas osas ja viivised 70,56 eurot ületavas osas kostjalt välja mõistmata ning jätta maakohtu menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
1(10)
Tsiviilasi nr 2-17-10201
4.2.Välja mõista XX-lt Korteriühistu Pallasti tn 34B kasuks põhivõlgnevus 136,53 eurot ning seisuga 09.10.2018.a sissenõutavaks muutunud viivised 70,56 eurot.
4.3.Jätta maakohtu menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.
5.Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.07.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, mida hageja 07.09.2017.a täpsustas, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 1137,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 862,36 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter asukohaga Pallasti 34B-29, Tallinn, millele vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid hageja kui korteriühistu. Kostja hageja liikmena on jätnud tasumata majandamiskulude arved perioodi eest 30.11.2013.a kuni 31.10.2015.a summas 1137,64 eurot (arved nr 201312-029, 201401-029, 201402-029, 201403-029, 201404-029, 201405-029, 201406-029, 201410-029, 201507-029, 201508-029, 201509-029, 201510-029). Hageja on kostja poolt tehtud maksetega kustutanud kostja võlga lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lõikest 6 ja lõigetest 8-9. Perioodil alates 09.02.2015.a kuni 22.03.2016.a tasus kostja hagejale võlgnevuse katteks 437,23 eurot, kuid sellega on kaetud kostja varasem võlgnevus, mis tuleneb tasumata arvetest perioodil 2013.a. Ülejäänud osas on kostja laekumised arvestatud kostja maksekorralduses näidatud arve katteks. Hageja on arvestanud tasumata summale viivist 0,07% päevas. Kostja on esitatud arvete tasumisega viivituses seisuga 30.06.2017.a summas 933,21 eurot (periood 01.02.2014.a kuni 30.06.2017.a), kuid hageja nõuab viivist summani 862,36 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõuded on tõendamata. Kostja tasus arved iga kuu osaliselt. Alates 2014.a juulist märkis kostja arve tasumisel arve numbri ja perioodi, seega ei saa hageja rakendada VÕS § 88 lõiget 8. Tasumata on vaid arve 201406-029. Arve 201312-029 on aegunud. 2015.a arved on tasutud õigeaegselt. Perioodil alates 09.02.2015.a kuni 22.03.2016.a tasus kostja hagejale ka võlgnevuse katteks 437,23 eurot, millega on kaetud kõik võlgnevused. Kostja ei nõustunud hageja viiviste arvestusega. Hageja arvutab viivised viiviste peal, mis ei ole lubatud ja sellega seoses kostja võlgnevus hageja ees ei vähene.
2(10)
Tsiviilasi nr 2-17-10201 Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 15.05.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1137,64 eurot ja viivised 862,36 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise menetluskulude eest 915 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt seadusjärgses määras. Otsuse kohaselt võib kostja väljendada mittenõustumist hageja arvestusega kostja võla kohta, kuid kohtule ei nähtunud kostja poolt esitatud tõenditest ega muust kohtutoimikus esitatust vastuolu hageja tabeliga 2013.a võla kohta. Hageja tabel 2013.a arvestuse kohta on vastavuses 2013.a majandamiskulude arvetel toodud summadega. Tabelist ja arvelt nähtub, et kostjal oli võlg hageja ees ka juba seisuga 01.01.2013.a summas 254,90 eurot. Kostja esitas küll tõendina enda 2013.a aasta konto väljavõtte, mille järgi on näha, et 2013.a on kommunaalteenuste eest tasutud kokku 1500 eurot, kuid sellega ei ole tõendatud, et hageja 2013.a arvestus kostja võla ja võla kustutamise järjekorra osas oleks vale. Asjassepuutumatu on ka kostja vastuväide, et hageja 2013.a tabelis ei tohiks kajastuda arve nr 201312-029 summas 141,26 eurot ja viivis 7,81 eurot tasumise tähtajaga 05.01.2014.a. Kohtule ei ole tõendatud, et kostja oleks 2013.a maksete puhul määranud, milliste kuude eest ta summasid tasus (makse selgitusse on märgitud vaid "kommunaalteenused"). Hageja on kostja kohustuste täitmise määramisel õigesti lähtunud VÕS § 88 lõikest 6 ja lõigetest 8-9. Kostja vastuväited VÕS § 88 väära kohaldamise kohta ei ole tõendatud. Perioodi 08.12.2013.a – 12.06.2014.a arvete puhul ei ole hageja välja toonud arvutuskäiku ja viivise arvestust, et hageja on perioodi 08.12.2013.a – 12.06.2014.a arvutuskäigu ja viivise arvestuse tabelis esitanud ja esitatud arved on kohtutoimikus tõenditena esitatud. Hageja on esitanud tabelina ka perioodi 05.01.2014.a - 31.10.2015.a kostja võlgnevuse arvutuskäigu, et näidata, kuidas on kostjal hageja ees võlg tekkinud ning kuidas hageja on lugenud kostja tasumised sel perioodil kaetuks. Arved vastavad tabelis toodud arvestusele. Arved perioodi 08.12.2013.a - 12.06.2014.a eest on tabelist nähtuvalt tasumata ning tabelis seetõttu tasutud osana ka märkimata, viivise arvestus on märgitud. Kuigi kostja on selgitanud, et arved on tasutud ning tõendamiseks on kostja esitanud konto väljavõtte, ei ole kohtul võimalik kostja esitatud tõendist teha järeldust, et hageja esitatud arvestus on vale. Hageja on selgitanud, et kostja poolt makstud 437,23 euroga on kaetud kostja varasem võlgnevus, mis tuleneb tasumata arvetest perioodil 2013.a. Kostja poolt esitatud menetlusdokumentides on kostja korduvalt selgitanud, et on arveid tasunud osaliselt. Kohus selgitas, et kostja peab tõendama, et 2013.a novembris ei olnud kostjal hageja ees võlgnevust, kuid kostja ei ole seisuga november 2013.a võla puudumist hageja ees summas 503,06 eurot tõendanud. Arvetelt ja tabelist nähtub, et 2013.a novembris on kostjal olnud võlgnevus hageja ees summas 503,06 eurot. Kuivõrd kostja on nõude alusena esitatud arved tasunud üksnes osaliselt, tähendab see muuhulgas hageja õigust arvestada viivist. VÕS § 88 lõikest 8 ja lõikest 9 tulenevalt ei saanudki kattuda kostja poolt tasutud ja kostja konto väljavõtetel nähtuvad summad ja maksepäevad hageja arvestusega võla tasumise kohta. Hageja ebaõiget arvestust oleks pidanud tõendama kostja, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja vastavad vastuväited on tõenditega nõuetekohaselt seostamata. Kostja poolt käesolevas asjas kohtule esitatud tõendite pinnalt ei olnud kohtul võimalik asuda seisukohale, et hageja nõuete aluseks olnud arvestus oleks olnud vale. Kostja viivise arvestus on seaduslik ning kohus leidis kostja majandamiskulude arvestuse tabeli ja hageja esitatud arvete põhjal, et hageja viivise arvestus on õige. Hageja ei ole arvestanud viivistele viiviseid ning kostja ei ole seda ka tõendanud. Kostja ei saa teha iseseisvalt ümberarvestusi maksmisele kuuluvate summade osas. Hageja on kostja maksetest kooskõlas VÕS § 88 lg 8 arvestanud õigustatult esmalt täidetuks sissenõutavaks muutunud viivise, seejärel VÕS § 88 lg 6 kohaselt arvestanud täidetuks eelnevate kuude võlgnevuse kohustuse ja seejärel maksmisele eelnenud kuu sissenõutavaks
3(10)
Tsiviilasi nr 2-17-10201 muutunud majandamiskulude kohustuse. Kostja saab VÕS § 88 lg 1 alusel määrata vaid samaliigiliste kohustuste korral täitmise järjekorra. Viivise osas puudub kostjal VÕS § 88 lg 8 alusel õigus määrata põhinõude ja viivisenõude täitmise järjekorda. Antud juhul ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis oleks alus VÕS § 88 lg 1 kohaldamisele. Kostjal ei ole võimalik määrata, et tema poolt tasutud summadest ei tohi maha arvata eelkõige viivised ja seejärel alles põhivõlga (VÕS § 88 lg 8). Seoses aegumisega märkis kohus, et arvel 201312-029 on märgitud arve tasumise tähtpäevana 05.01.2014.a, seega oli arve 201312-029 alates 06.01.2014.a sissenõutav. TSÜS § 154 lg 1 tulenevalt algas aegumistähtaja kulgemine seega 31.12.2014.a ning arve 201312-029 oleks saanud olla aegunud alates 01.01.2018.a, kuid hagi käesolevas asjas on kohtule esitatud 03.07.2017.a, seega enne aegumistähtpäeva saabumist. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse. Hageja esitas kohtule valed andmed. 2013.a esitati arved kogusummas 1432,47 eurot. Viivised 2013.a hageja tabeli järgi on 2013.a arvutatud summas 79,86 eurot. Arved koos viivistega on 1512,33 eurot. Kostja poolt on 2013.a tasutud 1500 eurot (mida tõendab kostja poolt esitatud konto väljavõte) ehk saldo 01.01.2014.a seisuga ei saa olla suurem kui 12,33 eurot. Lisaks on kostja poolt tasutud 437,23 eurot, mille hageja arvestas võlgnevuse katteks ehk 01.01.2014.a seisuga oli kostja poolt ette makstud 424,90 eurot. Hageja poolt esitatud tabelis on saldo 01.01.2014.a seisuga 652,13 eurot. Kostja ei nõustunud hagiavalduses märgitud summaga. Nimetatud arvete katteks on apellant tasunud 842,60 eurot. Vastukäivad tõendid on jäetud kohtu poolt tähelepanuta ja ebaõigesti hinnatud. Kostja ei nõustunud viiviste arvestusega. Vaatamata arvete ümberkirjutamisele ei ole hageja selgitanud viiviste summa kujunemist. Hagiavalduses esitatud tabeli järgi on 201312-029 arve summas 141,26 eurot eest (arve esitamise kuupäev 08.12.2013.a ja arve tasumise tähtaeg on 05.01.2014.a, kuid viivituse perioodina on märgitud 1277 päeva ja viivise summana on 126,27 eurot, mis ei saa olla õige). Ekslik oli maakohtu poolt välja mõista hageja kasuks väidetavalt tasumata jäänud summad. Kohus jättis kostja poolt esitatud viivisearvestuse tabeli tähelepanuta. Kostja ei nõustunud ka viivisemääraga. Kostja jäi aegumise vastuväite juurde. Menetluskulud on õigusabikulude osas ebamõistlikult suured. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 136,53 eurot ületava põhivõla ja 70,56 eurot ületava viivise ning jättis maakohtu menetluskulud 10% ületavas osas kostja kanda ega jätnud 90% ulatuses maakohtu menetluskulusid hageja kanda ning määras sellest tulenevalt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätab maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud majandamiskulud 136,53 eurot ületavas osas ja viivised 70,56 eurot ületavas osas kostjalt välja mõistmata ning maakohtu menetluskulud 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Käesoleval juhul on hageja pöördunud kohtusse majandamiskulude võlgnevuse nõudega. Maakohus on iseenesest õigesti kvalifitseerinud hageja nõude ning toonud välja
4(10)
Tsiviilasi nr 2-17-10201 nõude õigusliku aluse (maakohtu otsuse p 5), mida ringkonnakohus ei korda. Poolte vahel ei ole vaidluse all arvetel märgitud majandamiskulude suurus ega põhjendatus ning maakohus on õigesti tuvastanud asjaolud, mis ei ole vaidluse all (maakohtu otsuse p 5), v.a viimane asjaolu (arve nr 201406-029 tasumine, mida ringkonnakohus käsitleb allpool, vt p 11). Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas kostja on tasunud hagi aluseks olevad arved või mitte. Seoses nimetatud vaidlusaluse küsimusega märgib ringkonnakohus esmalt üldiselt, et maakohus on ebaõigesti lähtunud üksnes hagejapoolsest arvutuskäigust, jättes põhjendamatult kõrvale kostja esitatud asjaolud ja tõendid. Kostja tõi kohtu ette asjaolud ja tõendid, millest nähtub, et ta on hagejale tasunud igakuiselt summasid, mis katavad hageja poolt hagi alusena esitatud arved suuremas ulatuses kui hageja on arvestanud. Hageja leidis, et kostja nimetatud summad tuleb arvestada varasema võlgnevuse katteks, kuid ei toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks kostja varasem võlgnevus ning millest saaks kohus seega lähtuda. Iseenesest on õige, et võlaarvestuses tuleb maksete puhul, mille puhul kostja pole konto väljavõttes eraldi välja toonud, mis arve tasumiseks see makstakse (VÕS § 88 lg 1 ja lg 9), arvestada esmalt tasumisel maha sissenõutavaks muutunud viivisesumma ning alles seejärel sissenõutavaks muutunud põhikohustuse summa, arvestades ka sissenõutavaks muutumise järjekorda (VÕS § 88 lg-d 8 ja 6). Sellel põhjusel tuleb ka 2014.a ja 2015.a esitatud arvete tasumise väljaselgitamiseks tuvastada kostja varasem maksekäitumine, sh esitatud arved ja tasumised ka varasematel aastatel, mida maakohus aga ei teinud.
8.Eeltoodust hoolimata selgitas maakohus õigesti hagejale, et tal tuleb esitada asjaolud ja tõendada, et kostjal oli 2013.a novembrikuu seisuga võlgnevus summas 503,06 eurot. Maakohus luges aga ebaõigesti tõendatuks kostja varasema võlgnevuse üksnes hageja poolt märgitud võlgnevuse summa alusel. Kohus ei saa lugeda võlgnevust tõendatuks üksnes hageja poolt esitatud menetlusdokumendis ja arvel märgitud summa alusel, olukorras, kus kostja on sellele vastu vaielnud. Võlgnevus tuleb arvestada välja varasemalt esitatud arvete konkreetsete summade ja tasutud maksete alusel, mida hageja varasema perioodi kohta ei esitanud. Nimetatud asjaolud ja tõendid perioodi osas enne 2014.a on kohtule esitanud kostja, mille on maakohus üldsõnaliselt jätnud kõrvale, leides et need ei tõenda hageja arvestuse ebaõigsust ning et kostja poolt esitatud asjaolud on tõenditega seostamata. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja poolt esitatud tabelist on selgelt aru saada nii arvete summad kui ka tasumised alates 01.12.2011.a, mis on selgelt seostatavad esitatud pangakonto väljavõtetega ja hageja poolt esitatud arvetega. Seega kuivõrd kostja seadis enda esitatud asjaolude ja tõenditega kahtluse alla hageja arvutused ning hageja vastupidist ei tõendanud, oleks maakohus pidanud hindama ja tuvastama kostja võlgnevusega seonduvad asjaolud ulatuses, mida kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid võimaldavad. Kuivõrd maakohus on asjaolude tuvastamata jätmisel ja tõendite hindamisel oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuid on iseenesest täitnud selgitamiskohustuse, mis andis pooltele võimaluse esitada kõik asjaolud ja tõendid, mis seonduvad kostja majandamiskulude varasema võlgnevusega, saab ringkonnakohus asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel teha ise uue lahendi, kontrollides menetlusosaliste poolt esitatud arvutuskäiku enda koostatud tabeliga.
9.Tabeli sisendite selgituseks märgib kohus, et lähtus kostja tabelis toodud tõendatud andmetest. Tabel kajastab majandamiskulude arvestust perioodil 08.12.2011.a – 09.10.2018.a. Majanduskulude arvestuse osas enne 2013.a esitas andmeid kohtule üksnes kostja (tl 72-73). Kostja poolt esitatud tabeli järgi algab arvestus 11.12.2011.a arvega summas 147,25 eurot, mille eest kostja on 08.12.2011.a tasunud 140 eurot ja 06.01.2012.a 170 eurot. Kuivõrd kostja poolt märgitud tabelis oli seisuga 11.12.2011.a kostjal vajalik tasuda kokku 147,25 eurot, nähtub kostja poolt toodud asjaoludest, et varasemat võlgnevust enne 2011.a detsembrikuud hagejal polnud. Hagejal oli võimalus esitada kohtu 29.01.2018.a kirjaga antud tähtajal kostja
5(10)
Tsiviilasi nr 2-17-10201 poolt esitatud asjaolude ja tõendite osas vastuväiteid ja omapoolseid seisukohti, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud. Seega ei toonud hageja kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et 2013.a seisuga või varasemalt oli kostjal võlgnevus, mida peaks edasises arvestuses arvestama, ning kohus saab seega tuvastada, et kostjal ei olnud enne võlgnevust ja see on tabelis ka kajastatud. Tabelis kajastatud andmeid on kohus toimiku materjalide pinnalt kontrollinud. Kohtu ette on toodud asjaolud, millest nähtuvad sissenõutavaks muutunud arvete summad ja maksetähtajad alates 05.01.2012.a – 09.06.2015.a (tl 72 – 73), mis on tõendatud hageja poolt esitatud arvetega (tl 5 – 23 pöördel, tl 58 – 63 pöördel) ning asjaolud ja tõendid, millest nähtuvad kostjapoolsete tasumiste summad ja kuupäevad alates 2011.a algusest (tl 49 – 51 pöördel, tl 69 - 73). 2012.a esitatud arveid kohtule esitatud ei ole, kuid kohus saab lähtuda kostja poolt esitatud asjaoludest, kuivõrd hageja ei ole selles osas vastuväiteid ega vastupidiseid tõendeid esitanud. Kontrollimisel tuvastas kohus, et üksnes 2012.a septembri kohta on kostja märkinud ebaõigesti, et tasutud on 120 eurot, kuigi esitatud konto väljavõttest (tl 70) nähtub, et tasuti 115 eurot (100 eurot 05.09.2012.a ja 15 eurot 17.09.2012.a).
10.Ringkonnakohus märgib tabeli koostamise aluste selgituseks järgmist. Tabeli esimesest tulbast nähtub saldo muutuse kuupäev, teisest tulbast viivisearvestuse periood, kolmandast tulbast perioodi päevade arv, neljandast tulbast perioodil tekkinud viivis, viiendast tulbast arve summa, kuuendast kostjapoolse laekumise suurus, seitsmendast laekumise arvestamine viiviseks, kaheksandast põhivõla saldo ja üheksandast viivise saldo. Kuupäevana on märgitud vastava kohustuse puhul viivisearvestuse alguse kuupäev (kui on kajastatud viiendas tulbas kohustust) või kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetel kajastatud makse tegemise kuupäeva (kui on kajastatud kuuendas tulbas tasumist). Seoses viivisearvestusega märgib kohus järgmist. Kuni 31.12.2017.a kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võis majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on viivisearvestuse alguse kuupäevana kohus arvestanud kuni 2014.a märtsi lõpuni esitatud arvete puhul arvel märgitud maksetähtpäevale järgneva kuu esimest kuupäeva (nt 10.02.2014.a kuupäeval esitatud arve summas 206,98 eurot maksetähtpäev oli 05.03.2014, seega saab viivist nõuda alates 01.04.2014.a). Samast reeglist on lähtutud ka edasiste arvete puhul, kuid kuivõrd alates 2014.a märtsist esitatud arvete puhul hakkas korteriühistu märkima maksetähtpäevana arve esitamise kuu viimast kuupäeva, arvestas kohus viivisearvestuse alguse kuupäevana arve esitamisele ja maksetähtpäevale järgneva kuu esimest kuupäeva (nt 12.03.2014.a esitatud arve summas 164,97 eurot maksetähtpäev oli 31.03.2014, seega saab viivist nõuda alates 01.04.2014.a). Seetõttu on nimetatud arvete summad tabelis ka 01.04.2014.a kuupäeva all ka liidetud.
11.Ringkonnakohus märgib täiendavalt tabelis kajastatud arvutuskäikude selgituseks järgmist. Neljanda tulba arvutuskäik on järgmine: 0,07% × sama rea päevade arv × eelmise rea põhivõla saldo, kusjuures esimeses reas on põhivõla saldona arvestatud 0 eurot eelmainitud põhjendustel ning alates 01.01.2018.a on viivisemäär 0,07% asemel 0,022% päevas (8% ÷ 365 päeva), kuivõrd alates 01.01.2018.a jõustus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mille § 42 kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses (mis oli vaidlusalusel perioodil 8% aastas). Juhul kui viivisesumma oli negatiivne (ettemaksu korral), on viivisesumma arvestatud nullina. Seitsmendas tulbas on välja toodud, mis osas katab laekumine viivisevõlgnevuse enne kui laekumist kasutatakse põhivõlgnevuse katteks (VÕS § 88 lg 8). Kaheksanda tulba arvutuskäik on järgmine: eelmise rea põhivõla saldo + sama rea kohustuse summa – sama rea tasumise summa + sama rea laekumise arvestamine viivise summaks (seitsmendas tulbas), kusjuures esimeses reas on
6(10)
Tsiviilasi nr 2-17-10201 põhivõla saldona arvestatud 0 eurot. Seega kajastub põhivõla saldo negatiivsena, kui kostjal on tekkinud ettemaks ja positiivsena, kui kostjal on tekkinud võlgnevus. Üheksanda tulba arvutuskäik on järgmine: eelmise rea viivise saldo + sama rea viivise summa - sama rea laekumise arvestamine viivise summaks (seitsmendas tulbas), kusjuures esimeses reas on sama rea neljanda tulba viivisesummast arvestatud maha üksnes sama rea seitsmendas tulbas märgitud laekumise arvestamine viivise summaks. Kohus märgib täiendavalt, et tabelis ei ole kajastatud arved, mis esitati perioodil alates 2014.a juuli osas, mille eest kostja hagejale tasus, määrates makse selgituses, mis arve katteks makse tehakse. Puudus vajadus nende kajastamiseks tabelis, kuivõrd need ei muuda ülejäänud võlgnevuse arvutuskäiku, kuna kostja tasus need arved maksetega nende konkreetsete arvete katteks. Seega ei saa kohus nimetatud tasumisi arvestada teiste arvete alusel tekkinud viiviste ega põhivõlgnevuste katteks, arvestades et hageja seda ka aktsepteeris (VÕS § 88 lg-d 1 ja 9). Samuti ei ole tabelis kajastatud hagi aluseks olevatele arvetele järgnenud arveid, kuivõrd nende alusel ei ole hageja kostja vastu nõudeid esitanud kohtule. Kostja poolt tehtud kohtu ette toodud maksed võlgnevuse katteks 2015.a – 2016.a (enamus kordadel 50 eurot ning 22.03.2018.a 37,23 eurot) tuleb arvestada tabelis kajastatud varasemalt sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Erandlikult on eelnimetatud perioodist kajastatud tabelis arve nr 201410-029, mille kostja tasus üksnes osaliselt ning mis seetõttu on tasumata osas arvutuskäiku kaasatud (rida nr 68).
12.Eelnevast tabelist nähtub, et 01.01.2013.a seisuga oli kostja saldol ettemaks 307,45 eurot ning viivise saldo oli 0 eurot, mistõttu on kostja enda poolt kohtu ette toodud asjaolude ja tõenditega ümber lükanud kostja tõendamata väite, et seisuga 01.01.2013.a oli kostja võlgnevus hageja ees 254,90 eurot. Samuti nähtub tabelist, et kostja on enda maksetega katnud ära hageja poolt hagi alusena toodud tasumata arved nr 201312-029, 201401-029, 201402-029, 201403-029, 201404-029, 201405-029. Tabeli põhivõla saldo jääk summas 136,53 eurot (rida nr 83) on summeeritud arvete nr 201406-029, 201410-029 (hagiavalduses eelduslikult ekslikult märgitud 201410-031, arvestades et kostja korteri number on 29), 201507-029, 201508-029, 201509-029 ka 201510-029 võlgnevustest. Kostjal on kohtu ette toodud asjaoludel käesoleva otsuse tegemise ajani tasumata arvest nr 201406-029 85,42 eurot (136,53 eurot – 10,93 eurot – 7,68 eurot – 8,87 eurot – 11,05 eurot – 12,58 eurot), arvest nr 201410-029 12,58 eurot, arvest nr 201507-029 11,05 eurot, arvest nr 201508-029 8,87 eurot, 201509-029 7,68 eurot ja 201510-029 10,93 eurot. Seega on kostja võlgnevus tõendatud kokku summas 136,53 eurot. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõutavaks muutunud viivised. Sissenõutavaks muutunud viivised käesoleva otsuse tegemise aja seisuga on kokku 70,56 eurot, mis koosneb põhivõlgnevuse jäägilt arvestatud viivistelt perioodil 22.03.2016.a – 08.10.2018.a (kusjuures on tabelis eraldi välja toodud viivis perioodil 22.03.2016.a – 31.12.2018.a ja 01.01.2018.a – 08.10.2018.a, kuna alates 01.01.2018.a muutus seadusjärgne viivisemäär). Varasemalt tekkinud (kuni 21.03.2016.a) viivised tasus hageja igakuiste maksetega võlgnevuse katteks, mis on tabelis kajastatud (read nr 69 – 81), mis osaliselt vähendasid ka põhivõlga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 136,53 eurot ja viivisevõlgnevus 70,56 eurot.
13.Menetlusosaliste poolt esitatud muude väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus ei nõustu ei hagejaga ega maakohtuga, et arve nr 201406-029 võlgnevuse osas ei vaielnud kostja vastu. Kostja märkis 23.10.2017.a vastuses (tl 47 - 49) selgelt, et ta vaidleb vastu kõigile nõuetele ning et kõik nõuded tuleb jätta rahuldamata. Järgnevalt tõi kostja välja küll, et arve nr 201406-029 jäi tasumata, kuid hinnates seda koosmõjus vastuse teiste väidetega, mh sedastusega et ta on tasunud võlgnevuse katteks perioodil 09.02.2015.a – 22.03.2016.a 437,23 eurot, millega on osaliselt tasumata jäetud arved tasutud, ei saa leida, et ta ei vaielnud
9(10)
Tsiviilasi nr 2-17-10201 sellele nõudele vastu. Seega, hinnates kostja vastust tervikuna, tõdes kostja vaidlusaluse lausega tasumata arvest, et ta jättis õigeaegselt küll arve tasumata, kuid tasus selle hilisemalt. Seega ei ole käesoleval juhul võimalik leida, et kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud. Ka apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega kontrollis ringkonnakohus asja lahendamisel ka nimetatud arve tasumise tõendatust ja tuvastas, et nimetatud arve on kostja poolt võlgnevuse katteks tehtud maksetega osaliselt tasutud ning tasumata osa saab kohus kostjalt välja mõista. Seoses aegumisega märgib kohus, et on käesolevas otsuses tuvastanud, et arve nr 201312-029 on kostja poolt tasutud (vt tabelis read nr 57 - 59), ning seega ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja poolt tõstatatud aegumise küsimus. Kostja on ka ise enda tabelis märkinud, et nimetatud arve on tasutud. Menetluskulude jaotus
14.Kuivõrd maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele, tuleb teisiti jaotada ka maakohtu menetluskulud. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja majandamiskulude põhivõlgnevuse 1137,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 862,36 eurot (kokku 2000 eurot). Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse osas üksnes 136,53 euro ulatuses ja viivise osas 70,56 euro ulatuses (kokku 207,09 eurot). Rahuldatud nõuete summa moodustab seega hageja hagiavalduse nõuete kogusummast ümardatult 10% (207,09 eurot ÷ 2000 eurot). Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 koosmõjus § 639 lg-ga 1 jätab ringkonnakohus eelmises punktis nimetatud kaalutlustel apellatsiooniastme menetluskulud samuti 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda, arvestades et maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, mille tulemusel kostja saavutas tema vastu esitatud nõuete vähenemise 90% ulatuses.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse ja teeb teistsuguse lahendi menetluskulude jaotuse osas, peab maakohus määrama kindlaks menetluskulude rahalise suuruse jätkumenetluses (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulude osas (RKTKo 3-2-1-142-15, p 21).
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.