XX hagi Kalaia Goatings Service OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.12.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8461 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalaia Goatings Service OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristi Hunt Kostja: Kalaia Goatings Service OÜ (registrikood 12363802), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Istungi toimumise aeg
12.09.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Kristi Hunt ja kostja juhatuse liige KA ning lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 19.12.2017 otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta maakohtu menetluskuludest 69,70% Kalaia Goatings Service OÜ kanda ja 30,30% XX kanda ning parandada maakohtu otsuse resolutsioonis ebaõige kostja ärinimi ja lugeda õigeks Kalaia Goatings Service OÜ. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
Kalaia Goatings Service OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Välja mõista Kalaia Goatings Service OÜ-lt XX kasuks 8461 eurot.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-108476
3.3.Maakohtu menetluskuludest jätta 69,70% Kalaia Goatings Service OÜ kanda ja 30,30% XX kanda.
3.4.Määrata XX maakohtu menetluskulu suuruseks 2595,60 eurot.
3.5.Välja mõista Kalaia Goatings Service OÜ-lt XX kasuks maakohtu menetluskulu 1809,10 eurot.
3.6.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta Kalaia Goatings Service OÜ kanda.
3.7.Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 384 eurot.
3.8.Välja mõista Kalaia Goatings Service OÜ-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulu 384 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Eelnev menetlus
1.XX (hageja) esitas 22.04.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus Kalaia Goatings Service OÜ-lt (kostja) välja mõista kahju hüvitamiseks 5641 eurot ja tasu ekspertiisiakti koostamise eest 720 eurot. 28.04.2016 esitati kostjale makseettepanek, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond edastas tsiviilasja maakohtule nõude menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt maja fassaadi värvimistööd kostja 09.09.2015 hinnapakkumise alusel, mille kohaselt kostja lubas teha tööd 3220 euro eest ajavahemikus 21.09.2015–23.09.2015. Hageja tasus kostjale tehtud tööde eest 21.09.2015–17.11.2015 kokku 3141 eurot. 23.11.2015 e-kirjaga teavitas hageja kostjat töödes esinevatest puudustest – kostja ei kandnud seinale juhendis ettenähtud koguses värvi, mistõttu oli tehtud töö mittekvaliteetne. Kostja tekitas hagejale kahju kokku 12 140 eurot, mis koosnes kostjale makstud tasust tööde ja materjalide eest 3141 eurot, värvi soetamise kulust 4752 eurot, kahjustuste kõrvaldamise kulust vastavalt hinnapakkumistele 1499 eurot ja 2028 eurot ning eksperdi arvamuse maksumusest 720 eurot. 2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-108476
3.Hageja sooviks oli töödelda Noarootsi vallas Riguldi külas Tuuleiili kinnistul asuva hoone telliskiviseina spetsiaalse termoisolatsioonivärviga Bronya Facade. Hageja sai värvi maaletoojalt OÜ Donleon soovituse tööde teostamiseks kostja kui vastava ala spetsialisti poolt.
4.Vastavalt hageja ja kostja kokkuleppele kohustus kostja teostama fassaaditööd (fassaadi viimistlus) ning kandma seinale värvi selle maaletooja juhiste alusel. Kostja rikkus kokkulepitud kohustust ega täitnud oma kohustust ka pärast täiendava tähtaja andmist. Hageja oli seisukohal, et kostja ei teostanud fassaadi ettevalmistustöid korrektselt ega kandnud seinale Bronya Facade pealekandmise juhendis ettenähtud koguses värvi. Hoone fassaadile kantud Bronya Facade ja sellele kantud dekoratiivvärv pragunevad. Ebakvaliteetse töö tõttu on kahjustatud hoone interjöör, mis tuleb remontida.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 12 140 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja tellis värvimistööd, mitte hoone ehituslike konstruktsioonide ja vuukide remondi. Kostja teostatud tööd vastavad värvimistööde spetsifikatsiooni tehnilistele nõuetele ja on kooskõlas hinnapakkumisega. Töö on tehtud hageja poolt määratud mahus ja hageja poolt aktsepteeritud materjali kogusega ning tehniliselt võimaliku maksimaalse kvaliteediga. Hageja võttis isiklikult vastu kõik põhilised teostatud tööde etapid: pinna puhastuse, fassaadi renoveerimise hageja poolt määratud mahus ja värvi Bronya Facade esmase ja lõppkihi pealekandmise. Hageja esitatud fassaadi viimistluse audit tuleb jätta tähelepanuta, kuna auditi koostaja ei oma ühtki kehtivat värvimistööde inspekteerimise pädevust tunnustavat dokumenti/sertifikaati. Auditis ei ole välja toodud ühtegi viidet, standardit või reeglit, millest on lähtutud värvimistööde kvaliteedi määramisel. Samuti ei ole välja toodud, milliseid mõõteriistu on kasutatud ja nende sertifitseerimistunnistusi.
7.Auditi teostaja on segamini ajanud värskele betoonile ja vanale silikaatkivipinnale esitatavad nõuded, samuti pole suudetud tõlgendada pinna ettevalmistamise nõudeid spetsifikatsioonis. Kuna tegemist oli avariiliste vuukidega, mille remonti ei tellitud ja tulenevalt pinna suurest karedusest, kohati üle 1,50 mm, osutus reaalne kaetava pinna suurus vähemalt 20–30% suuremaks. Samuti on auditi koostaja jätnud tähelepanuta, et hoonet köetakse ebakorrapäraselt ning niiskunud plekid seintel on jäljed ebaõige hoone ekspluateerimise tagajärjel tekkivast kondensatsiooniveest.
8.Bronya Facade tehniline dokumentatsioon, mis oli hagejale edastatud värvi tarnija poolt enne tööde tellimist, on eeskätt informatiivne materjal tellijale. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8461 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskuludena kindlaks 2595,60 eurot ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 69,7%, s.o 1809,10 eurot.
10.Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja värvima hagejale kuuluval Tuuleiili kinnistul asuva hoone välisfassaadi Bronya 3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-108476 termoisolatsioonvärviga ja sellele kandma dekoratiivvärvi. Värvi ostis hageja. Pooltel oli vaidlus selle üle, kas kostja pidi tegema fassaadi renoveerimistöid ja kui pidi, siis millises ulatuses, kas tööd olid tehtud kvaliteetselt ja kas kostja on oma tegevusega/tegevusetusega põhjustanud hagejale kahju.
11.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja esitatud PP audit tuleks jätta tähelepanuta. Auditi koostaja PP on riiklikult tunnustatud ekspert, kes teeb ehitustehnilisi ekspertiise ning on ehitusseaduse § 18 lg 3 ja § 23 lg 2 kohaselt pädev andma hinnangut teostatud tööde kohta. Audit oli küll koostatud ilma kostja osaluseta, kuid maakohtu hinnangul ei andnud see põhjust kahelda auditi koostaja erapooletuses. Kostja jättis oma vastuväited auditile tõendamata ning ainuüksi viited sellele, et kostja omab erinevaid sertifikaate, ei lükka ümber auditis esitatud järeldusi. Kostja viited ISO ja ASTM standarditele jättis maakohus tähelepanuta, sest kostja neid ei esitanud. Maakohtul puudus võimalus standardites sisalduvat tuvastada.
12.Hinnapakkumise järgi pidi kostja tegema lisaks värvimise ettevalmistamisele ja värvimisele ka lisatöid hinnaga 12 eurot tund (fassaadi külmakahjustuste renoveerimine jms). Kostja on hagejale esitanud arve 350 euro tasumiseks kivide taastamise ja sügavate vuukide täitmise eest Värvi Bronya spetsifikatsiooni kohaselt tuli praod sügavusega üle 0,55 mm ja vuugivahed täita. Seega ei ole alust järeldada, et vuukide remonti ei tellitud. Töövõtja vastutus ei olnud välistatud põhjusel, et tehtud töö tulenes tellija juhistest või tellija hangitud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltööst. Kostja ei ole tõendanud, et ta juhtis hageja tähelepanu pragudele ja vajadusele need täita. Hageja sai tugineda kostja kui oma ala asjatundja kogemustele. Kostja on tunnistanud puudusi töös (2 kd, tl 40), lubades koos värvi müüjaga leida lahenduse puuduste kõrvaldamiseks.
13.Töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Auditi kohaselt olid värvkattes, vuukides ja kivides augud ja praod, värvikihi paksus ei vastanud hinnapakkumises kokkulepitule (1,5 mm) ja oli õhem. Tuvastatud on dekoratiivvärvi pragunemine ja koorumine. Tööd kestsid kuni 2015 novembri lõpuni ja hageja teatas kostjale puudustest 16.12.2015. Teatamine oli toimunud mõistliku aja jooksul. Poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja oli kostja poole pöördunud juba 30.11.2015 ja teatanud tööde mittevastavusest (II kd, tl 161-163).
14.Kuna kostja töid ei parandanud, oli hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 järgi kahju hüvitamist. Tõendatud oli hagejale kahju tekkimine seoses kostjale makstud töötasu ja materjalidega. Kuna kostja nõustus hageja poolt talle tehtud maksetega 2989 euro ulatuses ning hageja loobus ülejäänud nõudest, luges maakohus hageja poolt kostjale makstud töötasu ja materjalide hankimisega seotud kahjuks 2989 eurot. Lisaks luges maakohus hageja kahjuks värvi soetamise maksumuse 4752 eurot ja auditi koostamise kulu 720 eurot. Seega kuulus hagi rahuldamisele 8461 euro ulatuses. Hoone siseruumides kahjustuste tekkimise seos kostja tegevuse/tegevusetusega ei olnud tõendatud ning selles osas (3527 eurot) maakohus hagi ei rahuldanud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-108476
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-d 2–4 ja ei põhjendanud, milles seisneb hageja kahju seos kostja teostatud töödega. Hageja tellitud auditi järgi põhjustas kahju hoopis hageja enda tellitud ja valitud värvide kombinatsioon. Värvikihi paksus, mida ei ole nõuetekohaselt tuvastatud, ei tekitanud hagejale kahju. Värvkatte kahjustused tingis külma hoone kütmisel tekkinud kondensatsioonivesi ja selle seina pragude kaudu välja imbumine.
17.Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kostjale, et tal tuleks oma väidete tõendamiseks esitada täiendavaid tõendeid ega võimalust taotleda kohtuliku ekspertiisi teostamist.
18.Maakohtu otsus ei vasta TsMS § 232 lg-le 1, § 442 lg-le 8 ja 436 lg-le 1. Otsusest ei ole üheselt aru saada, mis osas ei vastanud tellitud tööd lepingutingimustele ja milles seisnes hageja kahju. Kostja teostas kõik tööd kokkulepitud mahus, professionaalselt ja hageja juhiste järgi ning hageja materjale kasutades. Maakohus tugines ebaõigesti vaid hageja rahastatud ja tellitud auditile, mis ei anna vastuseid asjas tähtsust omavatele küsimustele. Kostjalt ei tellitud fassaadi põhjalikku remonti, vaid üksnes selle värvimine. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuistungil pooled ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada ebaõige kostja ärinimi. Ülejäänud osas apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus hagi rahuldas (TsMS § 651 lg 1).
22.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus hagi rahuldas ja selles osas maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles hagi rahuldati. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele. 5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-108476
23.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus ei hõlma seda, et kohus peaks poolele selgitama, et tal tuleb esitada oma väidete tõendamiseks tõendeid. Kuna apellatsioonimenetluses on kostjal esindajaks vandeadvokaat, siis oleks saanud vähemalt apellatsioonimenetluses soovi korral esile tuua konkreetsed tõendid ja esitada taotluse nende vastuvõtmiseks või vajadusel ekspertiisi määramiseks. Kostja on ainult soovinud ringkonnakohtult oma seadusliku esindaja ülekuulamist vande all, millest ringkonnakohus 21.05.2018 määrusega keeldus. Kostja seaduslik esindaja on maakohtu menetluses osalenud ja kohtuistungil oma seletuse andnud.
24.Pooled ei vaielnud, et nende vahel oli töövõtuleping hagejale kuuluva hoone tellistest välisfassaadi värvimiseks (VÕS § 635). VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ja lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi ja lg 2 p 2 järgi kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei vasta töö lepingutingimustele siis, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ning mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Täpsetes kvaliteedinõuetes pooltevahelise kokkuleppe olemasolu pole tõendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja poolt teostatud tööd ei vastanud omadustele, mida tellija soovis ja mida saab värvimistööde puhul lugeda tavapärasteks. Hageja on esile toonud, et ta soovis, et fassaad oleks kaetud alus- ja pealisvärviga, mis ei kooru ja katab hoonet ühtlaselt. Kostja kui värvimistöödega tegelev professionaalne töövõtja pidi sellest aru saama. Kostja ei eita, et ta tegeleb värvimistöödega ja on selle ala asjatundja ning teda soovitas hagejale värvi müüja. Eeltoodu tõttu võis tellija mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele. Värvi koorumine seinalt mõne kuu möödumisel töö tegemisest viitab, et töö oli oluliste puudustega ja ei vastanud hageja poolt soovitud tulemusele ega ka tavapäraselt värvimistööde tegemisega saavutatavale tulemusele.
25.Maakohus on õigesti hinnanud tõendina hageja poolt esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi PP auditit (I kd, tl 91-98) kostja poolt teostatud tööde kohta. Tegemist on eriteadmisi omava isiku arvamusega, mis on TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalne tõend. Kostja väited auditi teinud isikul vastavate teadmiste puudumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata.
26.Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et maakohus on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused jätnud tuvastamata. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus töövõtulepingut, värvides hageja hoone viisil, mis ei vastanud kvaliteedinõuetele, kuna fassaadi parandused olid tegemata ja värv koorus. Eelneva tõttu tekkis hagejale kahju, milleks oli hageja poolt kostjale makstud tasu töö ja materjalide eest ning hageja tehtud kulutused värvi ostmiseks ja asjatundja arvamuse saamiseks. Kulutused värvile ja materjalidele ning kostjale makstud töötasu osutusid kasutuks ja hageja selgitas, et ta on pidanud hoone laskma uuesti värvida. Kostja poolt tehtud töö kohta auditi tellimise kulu on VÕS § 128 lg-s 3 sätestatud kulu kahju kindlaks tegemiseks. Kolleegiumi arvates pidi kostja elamu värvimisel viisil, kus värv koheselt hakkab kooruma, ette nägema, et hagejale tekib kahju. Mittekvaliteetse töö tegemisest tekkiva kahju ärahoidmine oli kolleegiumi arvates pooltevahelise lepingu üheks eesmärgiks. 6(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-108476 Seega VÕS § 127 lg-tes 2-4 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks olid täidetud. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale 16.12.2015 e-kirjaga puudustest töös teatanud (I kd, tl 130).
27.Kostja väide, et värvi pragunemise põhjustas hageja poolt hoone ebaregulaarne kütmine, on jäänud paljasõnaliseks ja sellist järeldust ei saa teha kohtule esitatud tõenditest. PP arvamuse kohaselt võis olla värvi koorumise põhjuseks alus- ja pealisvärvi erinev veeauru juhtivus ja temperatuuri mõjul erinev paisumine, kuid sellest ei saa järeldada, et värvi pragunemine ja koorumine olid tingitud hoone ebaõige kütmise tõttu tekkinud kondensatsioonivee tungimisest läbi seina hoone seest väljapoole.
28.Õige on see, et VÕS § 641 lg 3 järgi töövõtja ei vastuta puuduste eest, mis tulenesid tellija poolt muretsetud materjalidest, kuid seda ainult juhul, kui töövõtja materjali piisavalt kontrollis. Käesolevas vaidluses ei saa eeldada, et tellijal olid olemas värvimistööde kohta eriteadmised, küll aga olid need töövõtjal, kuna nii hagejale värvid müünud äriühing kui ka kostja juhatuse liige ise on kinnitanud, et kostja on värvimise alal asjatundja. Seega oleks pidanud kostja kontrollima alus- ja dekoratiivvärvi omavahelist sobivust ning teatama hagejale värvide omadusest ja mõjust töö tulemusele. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks seda teinud.
29.Maakohus on kohtuotsuse põhjenduste kohaselt TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti menetluskulud jaotanud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, kuid kohtuotsuse resolutsioonis on menetluskulude jaotus esitatud viisil, kus menetluskulud on jäetud kostja kanda. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsioon tühistada menetluskulude jaotuse osas ja jätta tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist 69,70% menetluskuludest kostja kanda ja 30,30% hageja kanda.
30.Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 2595,60 eurot. Kostja apellatsioonkaebuses hageja menetluskulude suurust vaidlustatud ei ole. Kostja menetluskulude nimekirja maakohtule ei esitanud. Menetluskulude väljamõistmisel on maakohus õigesti välja mõistnud hageja menetluskulud 69,70% ulatuses summas 1809,10 eurot.
31.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda. Hageja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse, milles ta palus välja mõista kostjalt lepingulisele esindajale tehtud kulu 320 eurot, millele lisandub käibemaks 64 eurot, kokku 384 eurot. Hageja lepinguline esindaja Kristi Hunt on kulutanud apellatsioonimenetluses 4 tundi, millest 0,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumiseks, 2 tundi sellele vastamiseks ja 1,5 tundi istungiks. Hageja lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 80 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme kulud lepingulisele esindajale on vajalikud ja põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele täies ulatuses, s.o 384 eurot.
32.Kolleegium parandab maakohtu otsuse resolutsioonis ilmse ebatäpsuse kostja nimes ja loeb õigeks kostja nimeks Kalaia Goatings Service OÜ, ekslikult on märgitud Kalaia Coatings Service OÜ. 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-108476
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.