Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-16-108476/78
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.02.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 760

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-108476

Määruse tegemise aeg ja koht

07. veebruar 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Tsiviilasi

MP hagi Kalaia Goatings Service OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Taotluse esitaja ja taotluse liik Kalaia Goatings Service OÜ taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: MP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristi Hunt Kostja: Kalaia Goatings Service OÜ (registrikood 12363802), seaduslik esindaja juhatuse liige KA

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Kalaia Goatings Service OÜ taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja määruse põhjendused

1.Pärnu Maakohus rahuldas 19.12.2017 otsusega osaliselt MP (hageja) hagiavalduse ning mõistis Kalaia Goatings Service OÜ-lt (kostja) hageja kasuks välja 8461 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 69,7% hageja põhjendatud menetluskulust s.o 1809,10 eurot.

2.24.01.2018 kinnitas kostja, et on Harju Maakohtu 19.12.2017 otsuse kätte saanud 12.01.2018. 25.01.2018 esitas kostja avalduse, milles märkis, et kostja seaduslik esindaja KA viibib alates 17.12.2017-01.03.2018 rahvusvahelise projekti raames maailma suurima ujuvkraana värvimistööde remondi töödel Hispaania territoriaalvetes Saipem 700 pardal.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Ringkonnakohus leiab, et taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg-st 1, mille kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. TsMS § 62 lg 1 sätestab, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 tulenevalt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna kostja on kinnitanud, et sai maakohtu otsuse kätte 12.01.2018, siis on apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 12.02.2018. TsMS § 62 lg 2 sätestab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsMS § 632 lg 4 tulenevalt saab poolte kohtule avaldatud kokkuleppel apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleval juhul sellist kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole pooled leppinud kokku apellatsioonitähtaja pikendamises, siis tuleb kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja pikendamiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonitähtaja puhul on võimalik ka selle ennistamine. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS § 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses eeldab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 16). TsMS § 68 lg 1 kohaselt esitatakse tähtaja ennistamise avaldus samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. TsMS § 68 lg 2 alusel tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt, kui kostja laseb apellatsioonitähtaja mööda, siis on tal võimalik esitada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus TsMS § 67 ja § 68 sätestatud tingimustel. Ringkonnakohus rõhutab, et tähtaja ennistamiseks on vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Kolleegium viitab, et õiguskirjanduse kohaselt ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks menetlusosalise või tema esindaja puhkus või komandeering, kui tal