3.2.Välja mõista XX-lt osaühingu Kuressaare Elamute Hooldus kasuks võlg 1196,06 eurot ja viivis 137,83 eurot.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101379
3.3.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 81% XX kanda ja 19% osaühingu Kuressaare Elamute Hooldus kanda.
3.4.Välja mõista XX-lt osaühingu Kuressaare Elamute Hooldus kasuks menetluskulu 873,18 eurot.
3.5.Välja mõista XX-lt riigi tuludesse riigilõivu 182,25 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.6.Välja mõista osaühingult Kuressaare Elamute Hooldus riigi tuludesse riigilõivu 42,75 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.7.Muuta Pärnu Maakohtu 12.05.2017 hagi tagamise määrusega kohaldatud abinõu ja keelata kohtuotsuse täitmise tagamiseks Kuressaare kohtutäituril Enno Kermikul XX-le kuulunud korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) enampakkumisel saadust pärast nõuete täitmist allesjäänud rahast 2207,07 euro väljamaksmine ja hoiustada see kohtutäituri ametialasel arveldusarvel. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Kuressaare Elamute Hooldus (hageja) esitas 24.01.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 27.01.2017 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 17.04.2017 vastuväite. 25.04.2017 anti tsiviilasi üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 1196,06 eurot ja viivise 443,08 eurot. Kostja omab korteriomandit Kuressaares Rootsi tn 8a asuvas majas, mille korteriomanikud ei olnud elamu ühiseks valitsemiseks 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101379 moodustanud korteriühistut, vaid korraldavad kaasomandi esemega seotud õigussuhteid korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Hageja on korteriomanike üldkoosoleku otsusega määratud Rootsi tn 8a elamu valitsejaks, kes tegeleb kaasomandi tavapärase valitsemise, korrashoiu, kommunaalteenuste vahendamise ja nendeks tegevusteks korteriomanikelt maksete kogumisega. Hageja osutatavate teenuste maht ja hind on kinnitatud korteriomanike poolt iga-aastases majanduskavas. Kostjal on kohustus tasuda 2014. kuni 2016. aasta majanduskavade alusel haldus- ja hoolduskulude, remondifondi ning kindlustusmaksete eest vastavalt korteriomanike koosoleku poolt kinnitatud hindadele ja kommunaalkulude eest vastavalt tarbimisele. Kostja ei täitnud oma kohustusi alates jaanuarist 2014 ning detsembri lõpu 2016 seisuga oli võlgnevus 1196,06 eurot, millele lisandus KÜS § 7 lg 4 järgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga viivis 443,08 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõuete aluseks on 2007. aasta leping, mille järgi kostja pidi olema oma korteri (Rootsi 8a-6) kasutaja, kuid kasutusõigused lõppesid enne kui ta sai korterit kasutama hakata. 2008 sõlmis hageja lepingu Aktsiaseltsiga Starman (Starman) kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks ilma, et oleks sellest kostjale teada andnud. Selle käigus ühendati hageja vooluvõrku üldkasutatavad elektritarvikud, öö ja päeva elektrit arvestav kell ja tõenäoliselt ka pööningu elekter.
4.Kostja ei saanud oma korterit tervislikel ja tehnilistel põhjustel kasutada alates 2009. aastast ning seetõttu ei maksnud ka teenuste eest, mida ta kasutada ei saanud. Kostja esitas hagejale lepingu lõpetamise avalduse, millele hageja ei vastanud.
5.11.11.2014 seadis kohtutäitur keelumärke kostjale kuuluvale elamule Tartumaal Puhja vallas. Sellele reageeris vallavalitsus nii nagu hagejagi – ei soovinud enam lepingulisi kohustusi täita.
6.Kohtutäituri arvestuse kohaselt oli hageja tasunud 338,82 eurot, kuid see summa peaks olema suurem, kostja andmetel vähemalt 500 eurot. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus rahuldas 27.11.2017 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1196,06 eurot ja viivise 443,08 eurot ning menetluskulud 890,50 eurot.
8.Kostja oli hagiavalduses nimetatud võlgnevuse tekkimise perioodil Kuressaares Rootsi 8a-6 asuva korteriomandi omanik. KOS § 13 lg-s 1 on sätestatud, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused hüvitama. KOS § 22 lg-te 1 ja 2 kohaselt koostab valitseja kalendriaastaks majanduskava ja korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid. Seega tulenevalt KOS § 13 lg-st 2 koosmõjus KOS § 22 lg3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101379 ga 2 on kostja kohustatud võtma iga kuu osa nii elamu majandamiseks tehtud vajalike kulude kandmisest kui tasuma kommunaalteenuste ning hageja poolt talle osutatud muude teenuste eest. Tõendatud on, et kostja ei ole tasunud korteriomandi majandamiskulude eest alates jaanuarist 2014. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale 1196,06 eurot.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise kogusummaks 443,08 eurot.
10.Kostja ei vaidlustanud, et ta oli hagiavalduses nimetatud võlgnevuse tekkimise perioodil Rootsi 8a elamus asuva korteriomandi nr 6 omanik. Kostja eksis, arvates et tema kohustuste täitmise aluseks on 2007. aastal hagejaga sõlmitud leping nr 299. Hageja ei tuginenud hagiavalduses nimetatud lepingule. Tulenevalt KOS § 13 lg-test 1 ja 2 on kostja kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste kandmisel osalema ning need kulud hüvitama. Seega on tegemist seadusest tuleneva kostja kohustusega, millele tuginevalt hageja nõue esitatud on.
11.Hageja ei esitanud ühtegi nõuet, mis oleks seotud Starmani teenuste tarbimisega ega vastuta Starmani tegevuse eest seadmete või kaablite paigaldamisel. Kostja vastuväited, mis olid seotud üldkasutatavate elektritarvikute tema vooluvõrku ühendamisega, olid paljasõnalised ja tõendamata.
12.Asjakohatud olid kostja vastuväited, et kuna ta ei ole tervislikest ja tehnilistest põhjustest tulenevalt saanud reaalselt korterit kasutada, siis ei ole tal ka kohustust kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste kandmisel osaleda ning neid kulusid hagejale hüvitada. Tegemist on seadusest tuleneva korteriomaniku kohustusega, mis ei sõltu sellest, kas korteriomanik ka reaalselt korterit kasutab või mitte. Korteriomanikud kaasomanikena ei ole vastu võtnud otsust, et omanikud kes korterit ei kasuta, on kulude kandmisest vabastatud.
13.Kostja ei tõendanud, et ta osales perioodil jaanuar 2014 kuni detsember 2016 kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste kandmisel ega vaidlustanud nõude suurust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses.
15.Hageja nõuded on kostjale olnud arusaamatud juba 2009. aastast alates, pärast Starmani kaabeltelevisioonivõrgu rajamist. Kohtutäitur Enno Kermik algatas hageja nõudmisel 2016. aastal kostja korteri sundmüügi. 11.11.2014 seadis kohtutäitur keelumärke kostjale kuuluvale elamule Tartumaal Puhja vallas.
16.Hageja nõude aluseks oli leping nr 299, mille lõpetamise avalduse esitas kostja juba 2009. aastal. Seda pidas õigustatuks ka riigi õigusabi osutaja. Kostja ei ole saanud oma korterit kasutada, kuid on siiski pidanud maksma hageja esitatud arvete alusel. Detsembris 2014 hakkas võlga sisse nõudma inkassofirma Aktsiaselts Intrum Estonia. 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101379
17.Kostja on seisukohal, et temal on õigus saada hüvitist selle eest, et hageja on lubanud Starmanil üle 8 aasta kasumit teenida. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada väljamõistetud viivise suuruse, menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude summa osas. Põhivõla väljamõistmise osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada.
20.Antud tsiviilasja menetles kohus lihtmenetluse korras, tehes seda kooskõlas TsMS § 405 sätetega. Maakohus on leidnud õigesti, et kostja kohustus tasuda vahendatud ja osutatud teenuste eest hagejale tulenes võla tekkimise ajal kehtinud KOS § 13 lg-test 1 ja 2 koosmõjus KOS § 22 lg-ga 2. Põhivõla väljamõistmise osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6).
21.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja on Kuressaares Rootsi 8a asuva korterelamu valitseja ja kostja omas seal korteriomandit, mis praeguseks on kohtutäituri poolt müüdud. Ebaõige on kaebuse väide, et kostja kohustus tasuda hagejale tulenes pooltevahelisest lepingust nr 299. Hageja hagiavalduses lepingule ei ole tuginenud. Samuti kinnitas kostja, et ta on lepingu lõpetamisest hagejale teatanud. Hageja esitas kostja vastu nõude perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2016 vahendatud teenuste (üldelekter ja –vesi, biojäätmed ja kindlustus) eest ning korteriomanike poolt kinnitatud majanduskava järgsete maksete (hooldustasu ja remondifond) tasumiseks. Kostja ei eitanud, et talle esitati arved teenuste eest tasumiseks. Vahendatud kommunaalteenuste eest tuli tasuda vastavalt tegelikele kuludele. Kostja vastuväited, selle kohta, et ta ei kasutanud korteriomandit, ei anna alust keelduda tasumast hageja poolt nõutud võlga. Hageja ei ole kostjalt nõudnud kulude, mis tavapäraselt kaasnevad eluruumi kasutamisega (elekter, vesi jms), hüvitamist. Seda, et nõude kostja vastu perioodi eest alates 01.01.2014 oleks hageja loovutanud inkassofirmale, tuvastatud asjaoludest ja esitatud tõenditest järeldada ei saa. Kostja väidetele puutuvalt AS Starmani tegevusesse elamus Rootsi tn 8 on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud ja kostja ei ole esitanud maakohtus ega apellatsioonkaebuses väiteid, millest saaks järeldada, et tal oleks tulnud katta AS Starman elektrikulu.
22.Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja viivise nõude KÜS § 7 lg 4 järgi, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna hageja on korteriomanike poolt nimetatud valitseja, siis ei ole temal õigust nõuda viivist KÜS § § 7 lg 4 järgi, vaid VÕS § 113 lg 1 alusel. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada väljamõistetava viivise summa osas. Hageja tõi esile, et ta nõuab viivist tasumise 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101379 kuule järgneva kuu esimesest päevast arvates ja esitas viivise arvestuse kohta tabeli (lk 36). Viivist nõuab hageja maksekäsu avalduse esitamiseni ehk kuni 24.01.2017. Kolleegium arvestab eeltoodud andmete järgi viivise VÕS § 113 lg 1 alusel, kasutades viivisekalkulaatorit. Jaanuari arve 2016 tuli tasuda veebruari jooksul ja kostja on viivituses alates 28.02.2014, viivitatud 1061 päeva, võlg 33,23, viivis 7.80 eurot. Veebruari 2014 eest tuli tasuda 32,39 eurot, kostja on viivituses alates 31.03.2014 1030 päeva, viivis 7,37 eurot. Märtsi 2014 arve summas 33,05 eurot tuli tasuda hiljemalt 30.04.2014, viivitatud 1000 päeva, viivis 7,30 eurot. Aprilli 2014 arve 33,18 eurot tuli tasuda 31.05.2014, viivitatud 969 päeva, viivis 7,10 eurot. Mai 2014 arve 32,35 eurot tuli tasuda 30.06.2014, viivitatud 939 päeva, viivis 6,70 eurot. Juuni 2014 arve 32,29 eurot tuli tasuda 31.07.2014, viivitatud 908 päeva, viivis 6,46 eurot. Juuli 2014 arve 32,41 eurot tuli tasuda 31.08.2014, viivitatud 872 päeva, viivis 6,26 eurot. Augusti 2014 arve 32,37 eurot tuli tasuda 30.09.2014, viivitatud 847 päeva, viivis 6,04 eurot. Septembri 2014 arve 33,27 eurot tuli tasuda 31.10.2014, viivitatud 816 päeva, viivis 5,98 eurot. Oktoobri 2014 arve 33,26 eurot tuli tasuda 30.11.2014, viivitatud 786 päeva, viivis 5,75 eurot. Novembri 2014 arve 31,29 eurot tuli tasuda 31.12.2014, viivitatud 755 päeva, viivis 5,19 eurot. Detsembri 2014 arve 31 eurot, tuli tasuda 31.01.2015, viivitatud 724 päeva, viivis 4,93 eurot. Jaanuari 2015 arve 34,68 eurot tuli tasuda 28.02.2015, viivitatud 696 päeva, viivis 5,31 eurot. Veebruari 2015 arve 33,08 eurot tuli tasuda 31.03.2015, viivitatud 665 päeva, viivis 4,84 eurot. Märtsi 2015 arve 32,91 eurot tuli tasuda 30.04.2015, viivitatud 635 päeva, viivis 4,59 eurot. Aprilli 2015 arve 33,05 eurot tuli tasuda 31.05.2015, viivitatud 604 päeva, viivis 4,39 eurot. Mai 2015 arve 33,06 eurot tuli tasuda 30.06.2015, viivitatud 574 päeva, viivis 4,17 eurot. Juuni 2015 arve 32,89 eurot tuli tasuda 31.07.2015, viivitatud 543 päeva, viivis 3,92 eurot. Juuli 2015 arve 33,83 eurot tuli tasuda 31.08.2015, viivitatud 512 päeva, viivis 3,80 eurot. Augusti 2015 arve 33,07 eurot tuli tasuda 30.09.2015, viivitatud 482 päeva, viivis 3,50 eurot. Septembri 2015 arve 33,82 eurot tuli tasuda 31.10.2015, viivitatud 451 päeva, viivis 3,35 eurot. Oktoobri 2015 arve 32,85 eurot tuli tasuda 30.11.2015, viivitatud 421 päeva, viivis 3,13 eurot. Novembri 2015 arve 34,36 eurot tuli tasuda 31.12.2015, viivitatud 390 päeva, viivis 2,94 eurot. Detsembri 2015 arve 33 eurot tuli tasuda 31.01.2016, viivitatud 359 päeva, viivis 2,60 eurot. Jaanuari 2016 arve 36,25 eurot tuli tasuda 28.02.2016, viivitatud 330 päeva, viivis 2,62 eurot. Veebruari 2016 arve 32,92 eurot tuli tasuda 31.03.2016, viivitatud 299 päeva, viivis 2,16 eurot. Märtsi 2016 arve 33,27 eurot tuli tasuda 30.04.2016, viivitatud 269 päeva, viivis 1,96 eurot. Aprilli 2016 arve 33,04 eurot tuli tasuda 31.05.2016, viivitatud 238 päeva, viivis 1,72 eurot. Mai 2016 arve 34,18 eurot tuli tasuda 30.06.2016, viivitatud 208 päeva, viivis 1,55 eurot. Juuni 2016 arve 33,27 eurot tuli tasuda 31.07.2016, viivitatud 177 päeva, viivis 1,29 eurot. Juuli 2016 arve 33,41 eurot tuli tasuda 31.08.2016, viivitatud 146 päeva, viivis 1,07 eurot. Augusti 2016 arve 33,03 eurot tuli tasuda 30.09.2016, viivitatud 116 päeva, viivis 0,84 eurot. Septembri 2016 arve 32,95 eurot tuli tasuda 31.10.2016, viivitatud 85 päeva, viivis 0,61 eurot. Oktoobri 2016 arve 32,89 eurot tuli tasuda 30.11.2016, viivitatud 55 päeva, viivis 0,40 eurot. Novembri 2016 arve 35,69 eurot tuli tasuda 31.12.2016, viivitatud 24 päeva, viivis 0,19 eurot.
23.Kokku kuulub väljamõistmisele viivis 137,83 eurot. 6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-101379
24.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja menetluskulude suuruseks 890,50 eurot ja mõistis selle välja kostjalt. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb jätta nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskuludest TsMS § 163 lg 1 järgi 81% kostja 19% hageja kanda.
25.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulu riigilõiv ja § 144 p 1 menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
26.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud hageja maakohtu menetluskulu 890,50 eurot, millest 275 eurot oli riigilõiv ja 615,50 eurot õigusabi kulu.
27.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetluse õigusabikulu 187,50 eurot. Hagejat esindas apellatsioonimenetluses vandeadvokaat Eve Grass, kelle poolt osutatud teenuse tunnihind oli 75 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane. Ajakulu koos istungiga oli 2,5 tundi, millest 1 tund oli istungiks ja ettevalmistamiseks ja ülejäänud apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks. Kolleegium peab ajakulu põhjendatuks ja tunnihind ei ületa tavapärast. Hüvitamisele kuulub 187,50 eurot.
28.Kokku on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kahes kohtuastmes 1078 eurot, millest 81% on 873,18 eurot.
29.Kostja menetluskulude nimekirja maa- ega ringkonnakohtus ei esitanud.
30.Ringkonnakohus vabastas 17.05.2018 määrusega kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 225 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg-te 2 ja 5 järgi tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega mõista kostjalt riigi tuludesse 182,25 eurot ja hagejalt 42,75 eurot.
31.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Maakohus rahuldas taotluse 12.05.2017 määrusega ja keelas kohtutäituril kostja korteriomandi enampakkumisel saadud müügihinnast allesjäänud summa 2684 euro ulatuses üleandmise kostjale. Maakohus hagi tagamisega seonduvat vaidlustatud kohtuotsuses ei käsitlenud (TsMS § 442 lg 5). Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta tagama kohtuotsuse täitmist, kuid muuta tuleb summat, millises osas on tagamine põhjendatud. Arvestades eelnevalt tuvastatud hagi rahuldamise ulatust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust, tuleb kohtutäituril keelata 2207,07 euro (1196,06+137,83+873,18) väljamaksmine kostjale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.