Lillevälja Loomakasvatus OÜ hagi aktsiaseltsi Agrovaru vastu kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 260,12 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
aktsiaselts Agrovaru apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lillevälja Loomakasvatus OÜ (registrikood 12151307), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus ja seaduslik esindaja juhatuse liige MM Kostja: aktsiaselts Agrovaru (registrikood 10103830), lepinguline esindaja Kaili Siilak
Istungi toimumise aeg
12.09.2018
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige MM ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus ning kostja lepinguline esindaja Kaili Siilak
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.02.2018 otsus jätta muutmata.
2.Aktsiaseltsi Agrovaru apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta aktsiaseltsi Agrovaru kanda.
4.12.09.2018 kohtuistungi protokolli parandamine taotlus jätta rahuldamata ja lisada aktsiaseltsi Agrovaru taotlus kohtuistungi protokollile. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lillevälja Loomakasvatus OÜ (hageja) esitas hagi aktsiaseltsi Agrovaru (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 23.09.2013 kostja kui Multione masinate ametlik esindaja ja Nordea Finance Estonia AS (liisinguandja) müügilepingu nr 201316983, mille alusel võõrandas kostja liisinguandjale laaduri Multione 630+, tehasetähisega M327432 (laadur). Laadur anti hagejale üle 30.09.2013. Laaduril esines pärast ostmist erinevaid probleeme, millest kostja oli teadlik ja milliste puuduste kõrvaldamisega on kostja ka tegelenud. 08.06.2015 ei käivitunud laadur tööobjektil ning 09.06.2015 transporditi laadur kostja juurde defekteerimiseks. 10.06.2015 teatas kostja hagejale, et laaduri mootor on vigastatud tolmu kahjustuste tõttu ning mootori ülemine osa vajab remonti. Hageja tellis vajalikud varuosad laaduri originaalmootori tootjalt Yanmar ning kandis sellega seotud remondikulud. 23.08.2015 läks laadur uuesti rikki. Kostja leidis, et tegemist oli kindlustusjuhtumiga ja palus hagejal pöörduda kindlustusandja poole. 07.10.2015 sai hageja kätte kindlustusandja 30.09.2015 keelduva otsuse. Kindlustusandja hinnangul oli mootoririkke põhjuseks laaduri õhufiltri korpuse ja õhufiltri korduv eemaldumine, mille tagajärjel pääsesid võõrkehad mootorisse ja kahjustasid pikemaajalise protsessi vältel mootorit. Seega ei olnud kindlustusandja hinnangul tegemist kindlustusjuhtumiga. Kostja kinnitas kindlustusandjale, et õhufiltri korpuse kaas tuli väga kergelt lahti, mis oli kostja jaoks üllatav ning avaldas arvamust, et korpuse lukustus on väsinud.
3.Laaduri mootori kahjustumise tinginud asjaolu ei olnud põhjustatud laaduri käitamisest või hooldamisest. Laadur ei vastanud lepingutingimustele ja tegemist oli olulise konstruktsiooniveaga. Tegemist oli tootja veaga ja seega esines lepingule mittevastavus juba enne laaduri üleandmist hagejale.
4.Hageja pöördus korduvalt kostja poole murega, et laaduri õhufiltri korpus ei püsi kinni. Kostja ei võtnud midagi ette mure lahendamiseks. Kostja ei kõrvaldanud puudust ka juunis 2015, millal laadur oli kostja juures defekteerimisel seoses esimese mootori rikkega, mis oli tingitud tolmu sattumisest mootorisse. Kuna kostja ei nõustunud laaduril esinenud puudusi vabatahtlikult kõrvaldama, esitas hageja 26.10.2015 kostjale nõudekirja, milles juhtis tähelepanu laaduri puudustele (konstruktsiooniviga) ja hagejale tekkinud kahjudele, nõudis kostjalt laaduri mootori parandamist ning esitas kompromissettepaneku kahju osaliseks hüvitamiseks. 02.11.2015 esitas kostja vastuse nõudekirjale, milles leidis, et kostja ei vastuta laaduril ilmnenud rikete eest ning väitis, et hageja on rikkunud garantiitingimusi. Kuna kostja keeldus laaduri korda tegemisest, tellis hageja ise laaduri remonditööd ja esitas 2(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 27.01.2016 kostjale nõudekirja koos hagihoiatusega ning teatas kostjale, et talle on tekkinud kahju 10 297,21 eurot. Tekitatud kahju ja kostja poolt puudusega asja müümise vahel esineb põhjuslik seos – juhul kui kostja oleks võõrandanud lepingu tingimustele vastava laaduri, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Laadurile kehtis garantiiperiood kuni 1000 töötundi või kuni 12 kuud alates laaduri soetamisest. Seega lõppes laadurile kehtinud garantii hiljemalt 23.09.2014. Hageja pöördus kostja poole hoolduse teostamiseks esialgu vastavalt garantiitingimustele. Esimene plaaniline hooldus oli garantiitingimuste kohaselt 50 töötunni täitumisel, millist nõuet hageja täitis. Peale seda ei pöördunud hageja kostja poole enne 18.05.2015, mil soovis laadurile erinevaid filtreid, sh nelja õhufiltrit. Hageja teavitas, et vahetab nimetatud filtrid iseseisvalt.
7.Pärast esmast hooldust ei teostanud hageja kostja juures kasutusjuhendis toodud järelhooldusi, mis pidanuks tehtama 200 töötunni jooksul ning edasised 150 töötunni tagant. Võttes arvesse laaduri seisukorda kaks aastat pärast soetamist, oli kostjal põhjendatud kahtlus, et hageja jättis garantii kehtivuse eelduseks olevad tööd tegemata. Hageja ei tõendanud, et ta teostas nõutud hooldused.
8.Kostja tegi laadurist sügisel 2015 pildid, kui laadur kostja juurde remonti toodi. Laadur oli ainuüksi välisel vaatlusel ilmselgelt hooldamata, vigastatud, roostetas ning mulda ja tolmu täis. Kasutusjuhendi kohaselt kaotab garantii kehtivuse juhul, kui kahjustused on tekkinud hooletuse, valede hooldetööde või laaduri ebaõigete kasutusvõtete tõttu. Lisaks eelnevale paigaldas hageja laaduri külge kühvli, mis ei ole nimetatud laadurile lubatud. Valede seadmete kasutamine on kasutusjuhendi kohaselt keelatud.
9.Hageja kasutas laadurit ehitusobjektil ning killustiku vedamisel, kuigi laadur ei ole sellisteks töödeks piisava võimsusega. Laadurit kasutatakse põllumajanduses, parkides aedades ja haljastustöödel. Lisaks transporditi laadurit valesti, mis omakorda tingis reaalse ohu, et laaduri keskliigendil tekib õlileke, mis laaduril juhtuski.
10.Hageja rikkus liisinguandja kehtestatud nõudeid. Liisingulepingu üldtingimuste p 3.3 kohaselt peab liisinguvõtja vara kasutama tehnilises dokumentatsioonis toodud eeskirjade kohaselt ning järgima vara tehnilises dokumentatsioonis olevaid või talle müüja või vara valmistaja poolt esitatud vara kasutamis-, hoidmis- ja hooldamisnõudeid. P-st 3.4 tulenevalt peab liisinguvõtja teostama vara tehnilise hoolduse ja garantiiperioodil vara remonti üksnes vara tootjatehase või maaletooja tunnistatud isiku juures. Vara tehniline hooldus tuleb läbi viia vara garantii ja/või tehnilise dokumentatsioonis ettenähtud tähtpäevadel ja ulatuses kogu lepingu tähtaja vältel.
11.Kostja soovitas hagejal pöörduda kindlustusandja poole, kuna kostjal puudus selleks ajaks seoses laaduriga hagejaga kontakt rohkem kui 1,5 aasta jooksul ning kostjal puudus teadmine hageja poolt tehtud töödest ja nende kvaliteedist. Kostja müüs laaduriga seonduvaid varuosi ning nende kvaliteet oli kostja poolt kontrollitud, kuid 3(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 hageja vastutas ainuisikuliselt tehtud tööde kvaliteedi eest. Kostja ei viibinud juures, kui hageja laaduril filtreid vahetas, seega ei saanud kostja anda hinnangut hageja oskustele või nende puudumisele.
12.Kostja oli kindel, et hageja oli kursis filtrikorpuse probleemiga, kuna kindlustusandja sõnul tekkis mootorikahjustus pikemaajalise ebakorrektse kasutamise vältel.
13.Vastutus laaduri kahjustumise eest lasub hagejal, kuna hageja ja Mullamutt OÜ kasutasid laadurit algusest peale ebaõigesti, ei teostanud korrapäraseid hooldusi volitatud isikute juures ja käitusid laaduriga hooletult. Müüja vastutab müüdud asja puuduste eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised puudused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale; puudus ei tulenenud ostjast; ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda; ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul, kui ta sellest teda sai või pidi teda saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav; puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale. Selliste eelduste olemasolu hageja kohtu ette ei toonud ning kostja tõendas enda vastutust välistavad asjaolud.
14.Hageja ei pöördunud peaaegu kaks aastat kostja poole seoses õhufiltri või mootoriga, millest tulenevalt on vale hageja väide, et laaduril eemaldus õhufilter ning võõrkehad sattusid mootorisse ja mootor sai kahjustada. Hageja väited varasemate probleemide kohta olid paljasõnalised, kuna hageja ei pöördunud kostja poole ega palunud laadurit parandada.
15.Kostja üllatus õhufiltri korpuse kaane kerge eemaldumise osas oli tingitud sellest, et mitte ühelgi kostja müüdud laaduril ei olnud sellist probleemi varem olnud. Kostja hinnangul tingis laaduri halva seisukorra asjaolu, et hageja väärkasutas laadurit. Hagejale üleantud laadur vastas VÕS § 217 lg-s 1 toodud tingimustele ja puudusid VÕS § 217 lg-s 2 sätestatud lepingutingimustele mittevastavust kirjeldavad alused. Kostja müüjana ei rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 297,21 eurot ning viivise perioodi 06.02.2016–28.02.2018 eest 1701,74 eurot ja viivise põhinõudelt alates 01.03.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
17.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 23.09.2013 sõlmisid kostja müüjana ja Nordea Finance Estonia AS ostjana ostumüügilepingu nr 201316983, millega müüja müüs ja ostja ostis ning andis hagejale kui liisinguvõtjale liisingulepingu 201316883 alusel kasutada laadur Multione S630+ tehastähisega M327432 (I kd, tl 8-10); - 30.09.2013 vara vastuvõtuaktiga nr 201316983 andis ostja vara valduse üle hagejale (I kd, tl 11-13); - laadurit kasutas rendilepingu alusel Mullamutt OÜ; - kostja teostas laadurile remonttöid 29.10.2013 (I kd, tl 127-128); - kostja teostas laadurile esmahoolduse 07.11.2013 (I kd, tl 41, 112-113); 4(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 kostja teostas laadurile remonttööd seoses hüdrovooliku probleemiga 19.03.2014 (I kd, tl 146); - hageja ostis laadurile kostjalt kokku kuus õhufiltrit (I kd, tl 41); - 18.05.2015 teostas kostja laadurile remondi ja vahetas filtrid (I kd, tl 114-115); - 09.06.2015 teostas kostja laadurile defekteerimise, mille kohta esitas 10.06.2015 arve 901 (I kd, tl 46); - hageja tellis laadurile vajalikud varuosad laaduri originaalmootori tootjalt Yanmar; - juunis 2015 teostas laadurile mootori remondi AQ-Energia OÜ koos laaduri hooldusega (I kd, tl 48 ja 147); - juulis 2017 teostas kostja laadurile ukseklaasi vahetuse ja augustis 2015 müüs sõidumootori (I kd, tl 117-118, 166); - 17.09.2015 pöördus hageja laaduril tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poole; - 30.09.2015 otsusega kahjujuhtumi nr 345328 kohta, keeldus kindlustusandja kahju hüvitamisest (I kd, tl 23); - 26.10.2015 esitas hageja kostjale nõudekirja laaduril esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks (I kd, lk 27-29); - 02.11.2015 kirjaga keeldus kostja kahju hüvitamisest (I kd tl 30-32); - 27.01.2016 esitas hageja kostjale täiendava nõudekirja-hagihoiatuse (I kd, tl 3336); - 05.02.2016 keeldus kostja kahju hüvitamisest (I kd, tl 37-39).
18.Tõendamist ei leidnud, et hageja on kasutanud laadurit hooletult ja on eiranud kasutusjuhendis toodud juhiseid. Laaduri kasutusjuhendi (I kd, tl 79-111) p 1.4 (I kd, tl 88) alusel on laadur mõeldud kasutamiseks põllumajanduses, parkides, aedades ja haljastuses. Multifunktsionaalne masin seerias „S600“, mida on kirjeldatud juhendis, on mõeldud töötamiseks põllumajanduses, rohealadel, ehituses ja teepeenardel. Masinaid ei tohi kasutada transpordivahendina ja/või puksiiridena või kinnitada neile mitteoriginaalseid lisaseadmeid. Tulenevalt kasutusjuhendi p-st 2.3 (I kd, tl 93) masinat S630 saab transportida veokite või selleks sobivate treileritega. Vastavalt kasutusjuhendi p-dele 4.3 (I kd, tl 106) ja 4.10 (I kd, tl 110) tuleb õhufiltrit puhastada regulaarselt ning p 4.10 kohaselt iga nädal. Õhufilter tuleb vahetada peale igat 5-6 puhastuskorda ja iga 12 kuu/200 töötunni järel ning igal aastal.
19.Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 29.10.2013 aktiga nr 1400 on tõendatud, et laadurile on teostatud remonttööd ja vahetatud filtrid ning õli (I kd, tl 127-128). Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 07.11.2013 aktiga nr 1481 on tõendatud, et laadurile on teostatud kostja juures 50 töötunni esmahooldus (töötunde 66) (I kd, tl 112-113). Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 19.03.2014 nr aktiga 497 on tõendatud, et märtsis 2014 pöördus hageja kostja poole seoses laaduri hüdrovooliku probleemiga, mistõttu teostas kostja laadurile remonttööd (hüdrovooliku vahetuse) (I kd, tl 146). Sama aktiga on tõendatud, et märtsis 2014 oli laaduril töötunde 170, mistõttu puudus vajadus teostada märtsis 2014 laadurile uut hooldust. Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 18.05.2015 aktiga nr 764 on tõendatud, et laadurile on teostatud filtrite vahetus (I kd, tl 114-115). Kostja 29.09.2015 e-kirjaga kindlustusandjale on tõendatud, et hageja ostis kostjalt filtreid ja -
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 paigaldas/hooldas laadurit iseseisvalt. Kostja kinnitas, et kuna hooldus on suhteliselt lihtne tegevus oli isetegemine täiesti tavaline nähtus, kes soovis sai vastava koolituse. Tehas nõuab, et masinale teostatakse hooldus iga 200 töötunni tagant, v.a esmahooldus. Õhufilter vahetatakse kindlasti iga 200 töötunni tagant, kuid tolmuste olude korral nii nagu vaja on ehk tihedamini peale visuaalset hinnangut. Hageja on kostjalt ostnud kokku 6 õhufiltrit (I kd, tl 41). Ekspert TT on märkinud, et oluline ei ole, kes hoolduse teostab, eeldusel, et see teostatakse juhendi kohaselt (II kd, tl 57). AQ Energia OÜ ja Mullamutt OÜ esindajad on kinnitanud, et vajalikud filtrid ja vedelikud on laaduril vahetatud (I kd, tl 147–148, 161–165). Kostja ei ole tõendanud, et hooldused on tegemata või on tehtud juhendit eirates.
20.Kohtule esitatud fotod (I kd, tl 116, 125–126) ei tõenda, et hageja on kasutanud laadurit ehitustöödel killustiku vedamisel. Fotolt (I kd, tl 116) võib järeldada, et tegemist on pinnasetöödega, mida hageja on kinnitanud ka enda seisukohas (I kd, tl 143). Isegi, kui hageja on kasutanud laadurit ehitusel, siis nõustus maakohus hagejaga, et tulenevalt laaduri kasutusjuhendist ning Multione.ee kodulehe (I kd, tl 149) kohaselt on vaidlusaluse laaduri kasutamine ehitusel lubatud. Maakohus oli seisukohal, et fotod õhufiltrist (I kd, tl 130-131) ei tõenda, et laaduriga on tehtud tööd ebatavalistest tingimustes ja et õhufiltrit ei ole vahetatud korrapäraselt. Kohus möönis, et fotodelt (I kd, tl 125-126) nähtub, et laadurit ei ole transporditud vastavalt kasutusjuhendile (I kd, tl 93) veoki või selleks sobivate treileriga, kuid nimetatu ei oma asjas tähtsust, kuna vastavalt TT poolt koostatud eksperdiarvamusele (II kd, tl 52-58) ei saa olla mootoririke põhjustatud valest transportimisest (II kd, tl 57). Fotod (I kd, tl 120-124) ei tõenda, et vaidlusalune laadur oli sügisel 2015 hooldamata, vigastatud, mulda ja tolmu täis. Lisaks märkis ekspert TT, et kuna laaduri õhufiltrikorpusel puuduvad mehaanilise vigastuse jäljed, siis ei pea ekspert reaalseks, et selle kahjustumist võinuks põhjustada puhastamata masin või valed kasututingimused (II kd, tl 57). Tõendamata on, et hageja paigaldas laadurile kühvli, mis ei ole vaidlusalusele laadurile mõeldud. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et kühvel müüdi hagejale koos laaduriga (I kd, tl 180 pöördel). Kostja ei ole väidet ümber lükanud.
21.Tõendamata ja paljasõnalised olid kostja väited, et hageja jättis laaduril korrapärased hooldused teostamata ning et hageja ei kasutanud laadurit vastavalt kasutusjuhendile. Kostja ei esitanud hagejale kuni novembrini 2015 ühtegi pretensiooni laadurile hoolduste mitteteostamise osas või laaduri sihtotstarbeliselt mittekasutamise osas. Kostja kohustus ei olnud kontrollida hageja poolset laaduri käitlemist ning garantii tingimuste täitmist. Nimetatu ei tähenda aga, et hageja vastavaid hooldusi ei teostanud, kuna on tõendamata, et hageja ei oleks korrapäraseid hooldusi teostanud või et hooldused olid teostatud juhendit eirates. Tõendamist ei leidnud laaduri mittesihipärane kasutamine. Asjaolu, et laaduri mootoririkke põhjustas laaduril esinenud puudused kinnitab TT läbiviidud ekspertiis. Seega ei põhjustanud laaduri kahjustumist hageja, vaid laaduril esinenud konstruktsiooni puudused. Asjakohatud ja tõendamata olid kostja väited, et hageja ei ole nimetatud probleemiga varasemalt hageja poole pöördunud. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mistõttu ei saanudki hageja pöörduda kostja poole enne rikke ilmnemist. Ka kostja ise selgitas oma
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 28.09.2015 e-kirjas kindlustusandjale, et rike avastatakse alles siis, kui masin ei lähe käima (I kd, tl 42–43).
22.Kuna kostja ei tõendanud mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, vastutab kostja asjal esineva puuduse eest ja hagejal on VÕS § 222 lg 5 alusel õigus nõuda kostjalt mootori parandamiseks ning rendimasina kasutamiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist.
23.Tõendatud on, et hageja on andnud kostjale võimaluse teostada laaduri mootoriremonditööd ja hüvitada kulud (rendi- ja defekteerimiskulu) (I kd, tl 24–29), millest kostja on keeldunud (I kd, tl 30–32).
24.Maakohus ei analüüsinud kostja väiteid seoses garantiiga, kuna vaidlus ei hõlmanud garantii kehtivust ega garantiist tulenevalt esitatud kahju. Samuti ei leidnud kindlustusandja üheski dokumendis, et garantiitingimusi oleks hageja poolt rikutud ja et see välistaks toimunu kindlustusjuhtumina käsitlemise. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Maakohus ei tuvastanud laaduri puudust asja ostjale üleandmise aja seisuga. Vastavalt VÕS § 218 lg-le 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Seega oli hagi rahuldamise eelduseks asjaolu, et laaduril oli mingi puudus ning see puudus eksisteeris juba 30.09.2013 ehk laaduri valduse üleandmisel. Kumbagi hagi rahuldamise eelduseks olevat asjaolu ei ole kohtuotsusega tuvastatud ega ka tõenditega otseselt seostatud. Kohtuotsusega tuvastatud asjaolud on kokkuvõtvalt loetletud otsuse p-s 23, milles aga 30.09.2013 seisuga mingit puudust mainitud ei ole, mida saaks lugeda kostja kohustuse rikkumiseks. Ka ei ole võimalik ülejäänud otsuse tekstist sõnaselgelt järeldada, millise konkreetse puuduse olemasolu eest kostja kohtu hinnangul vastutab. Seega ei nähtu ka põhjendusi hagi rahuldamise eelduseks oleva puuduse olemasolu ajaliste kriteeriumite kohta.
27.Hagi rahuldamise eeldused pidi tõendama hageja. Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud TsMS § 230 lg-st 1 tulenevat üldist tõendamiskoormist hageja ja kostja vahel. Riigikohus on lahendis nr 2-14-58735 rõhutanud eelviidatud sätte tähendust, et üldiselt peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega olukorras, kus hageja väidetel oli talle müüdud laaduril 30.09.2013 seisuga mingi viga, sai kohus hagi rahuldada üksnes nende asjaolude tõendatuse korral. Vaidlustatud kohtuotsuse p-s 39 nendib kohus vastupidiselt, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, vastutab kostja asjal esineva puuduse eest. Hageja nõude lahendamine ei saanud tugineda pelgalt asjaolul, et maakohus ei pidanud kostja vastuväiteid piisavalt tõendatuks.
28.Maakohus märkis otsuse p-s 38, et laaduri kahjustumine ei ole tingitud hagejast, vaid laaduril esinenud puudustest. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et mootori hävimine on tingitud laaduri puudustest seisuga september 2013 asjas esitatud ei ole. Maakohus kirjeldas küll otsuse p-s 37 nii õhufiltri kui ka filtrikorpuse suhtes eksperdi antud 7(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 vastuseid, kuid jättis tähelepanuta eksperdi kinnituse kostja vastuväitele, mille kohaselt vaadeldavate detailide tõsikindel sidumine müüdud laaduriga ei ole 1,5 aastat pärast masinalt eemaldamist võimalik. Ekspert on ekspertiisi kokkuvõtte p-s 7 sedastanud, et tehnilistel alustel ei ole võimalik seda tõestada. Samuti ei ole ekspert välistanud võimalust, et õhufiltrikorpust ja -filtrit on kasutatud ka teistel masinatel. Seega ei saa ekspertiisil tõsikindlalt tugineda ka kohtuotsuse otsesed ega kaudsed järeldused hagejale müüdud laaduri puudustest.
29.Filtrielemendi näol on tegemist vahetatava kuluosaga, mida on laaduril vahetatud hooldustööde käigus korduvalt ja seda ei ole teinud kostja, nagu maakohus ebaõigesti tuvastas – hageja kinnitas, et ta teostas filtri vahetusi ise. Maakohus ei ole tõenditele tuginevalt tuvastanud, et hageja on kasutanud kostja müüdavaid filtreid. Seega olukorras, kus filtrielementi on korduvalt vahetatud, ei saa antud kuluosa enam käsitleda kui originaalosa ega ole võimalik viidata sellele, kui müügilepingu eseme osale, millest tulenev mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal. Maakohtu järeldus, et korduvalt vahetatud kuluosa on käsitletav VÕS § 218 mõttes puudusega, mis oli olemas kahjustamise riisiko ülemineku ajal, ei ole õiguspärane. Järelikult ei saa sellest tuleneda kostja vastutust. Samuti ei ole maakohus otsuses käsitlenud ega välistanud rentniku vastutust, kes hageja esitatud andmete põhjal ise hooldustöid tegi, sh vahetas filtreid. Fakt, et kostja poole hoolduseks ei pöördutud, on tõendatud hageja enda poolt.
30.Hageja ei teavitanud kostjat, et õhupuhasti kaanega on probleeme. Seetõttu kaotas hageja õiguse nõuda asja parandamiseks tehtud kulude hüvitamist VÕS § 222 lg 5 alusel, kuid maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. Vaidluse asjaolude kohaselt ei ole kostjalt õhufiltri korpuse võimalikku parandamist nõutud. Ajaks, kui hageja jõudis üle 1,5 aasta kostja juurde defekteerimisele, jäi kostjal üksnes nentida masina kahetsusväärsest seisundit ja mootori kulumist tolmuse õhufiltri purunemise järel tasemeni, et lahenduseks oli pakkuda, kas vahetada mootor uue vastu või teostada kapitaalremonti. Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et laaduri kahjustumine ei ole tingitud hagejast endast.
31.Eksperdi arvamusel põhjustas lukustuse kulumise mootori vibratsioonist tulenev hõõrdumine, mis on ekspluatatsiooni tagajärg ja seega hageja enda kontrolli all olev asjaolu. Hageja selgitustest nähtuvalt oli õhufiltri korpus paar korda avanenud, kuid hageja sellest kostjat ei teavitanud ega kindlustanud järelikult laaduri töötingimusi. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suure kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja on seisukohal, et olles teadlik väidetavast kaane avanemisest, saanuks hageja vältida laaduri edasisel hoolikal käitlemisel mootori hävinemist. Seega isegi hagi rahuldamisel pidanuks maakohus hindama ka kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 8(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259
Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuistungil pooled ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust ja rahuldanud hageja nõude VÕS § 218 lg 1, § 115 ja § 127 lg-te 1-4 järgi. Järgnevalt vastab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
35.Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega selle kohta, et maakohus on tõendamiskoormise ebaõigesti jaganud. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et hageja on tõendanud, et kostjalt ostetud laaduri mootor purunes seadme konstruktsioonivea tõttu ja sedastas, et kostja ei ole tõendanud mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, s.t. kostja poolt väidetud ebaõige kasutamise või hoolduse tõttu, milliste asjaolude tõendamise kohustus oli kostjal TsMS § 230 lg 1 järgi, kuna kostja esitas vastavad väited.
36.Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, et maakohus ei tuvastanud otsuses nõude rahuldamise eeldusi, s.t müüdud laaduril selle valduse üleandmise aja seisuga (30.09.2013) konstruktsioonivea (puudus) olemasolu. Maakohus tuvastas, et laaduri mootoririkke on põhjustanud laaduri õhutusfiltri ja selle korpuse konstruktsiooni puudused. Eeltoodud asjaolud on tõendatud eksperdi TT arvamuses sisalduvate järeldustega (II kd, tl 52-57). Eksperdi arvamuse p 1 järgi laaduri õhufiltril ja õhufiltrikorpusel esineb mõningaid konstruktsioonivigu, kuna filtrikaane lukusti paikneb tööstusmootori küljes, seega kõrge vibratsiooniga keskkonnas, mis tingib filtrikorpuse kaane otsapinna kulumise hõõrdumise tagajärjel ja lukustuse väsimise ja seega ka avanemise. Eksperdi arvates ei olnud filtrikorpus projekteeritud parimasse kohta ja seadmel puudub sõel, mis filtri purunemisel takistaks filtri osade imendumist mootorisse. Lisaks leidis ekspert, et filtrielement on valmistatud viisil, mis ei taga kujupüsivust rasketes oludes. Ekspert järeldas, et mootori purunemise põhjuseks oli õhufiltri ja selle korpuse puudulikkus. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et hageja valduse ajal oleks vaidlusaluse laaduri konstruktsiooni muudetud. Seega laaduri konstruktsiooni viga oli olemas valduse üleandmisel hagejale.
37.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eksperdi arvamuse kohaselt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et eksperdile esitatud detailid olid samad, mis olid purunenud laaduril. Ekspert on arvamuse p-s 7 selgitanud, et temale ekspertiisi tegemiseks 9(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 esitatud detailid on laaduri originaalosad ja nende tunnused ühtivad hageja poolt esitatud 21.10.2015 kuupäeva kandval pildid kujutatud detailidega. Ekspert kinnitas, et laaduri õhufiltrit ja selle korpust võib kasutada teistel masinatel, kuid sellest ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust, et seda oleks tehtud. Kostja sellekohane väide on jäänud oletuslikuks ja paljasõnaliseks.
38.Puutuvalt õhufiltrite vahetamist hageja poolt, ei nõustu kolleegium apellandi väitega, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja poolt õhufiltrite vahetuse hoolduse käigus kostja poolt hagejale müüdud filtritega. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjalt ostnud õhufiltreid ja kostja on kinnitanud, et hooldust, s.h ka filtrite vahetust, võib teha ka laadurit kasutav isik, kui tal on olemas vastavad oskused. Eksperdi arvamuse kohaselt oli purunenud originaalosa ja hageja ning laadurit kasutanud Mullamutt OÜ juhatuse liige kinnitasid hoolduste tegemisel originaalfiltrite kasutamist. Ainuüksi asjaolust, et kostja hooldust ei teostanud, ei saa järeldada, et ostetud filtreid oleks kasutatud teistel masinatel või hooldus oleks tehtud mittekvaliteetselt.
39.Eksperdi arvamusest ei saa teha apellandi poolt soovitud järeldust, et laaduri mootori purunemise põhjuseks oli hageja poolt ebaõigete töövõtete kasutamine või siis hoolduse tegemata jätmine. Ekspert on arvamuse p-des 13 ja 14 selgitanud, et laaduri mootoririke võib tekkida seadme hooletust kasutamisest või õhufiltri õigeaegsest vahetamata jätmisest, kuid p-s 15 on ekspert kokku võtnud, et konkreetse masina puhul ei ole asjaolusid, millest saaks järeldada, et masina kahjustumise oleks põhjustanud puhastamata masin või valed kasutamistingimused. Lisaks eksperdi aktile viitab õhufiltri korpuse avanemisest tingitud õhufiltri purunemisele ja sealt liiva sattumisele mootorisse, mis oli otseseks mootori purunemise põhjuseks, ka AQ Energia OÜ töökoja juhataja HH kirjalik arvamus (I kd, tl 163-164). AQ Energia OÜ oli äriühing, mis teostas 15.06.2015 plokikaane remondi ja 2015 detsembris vahetas laaduri mootori.
40.Vaidlust ei ole, et hageja teavitas kostjat 26.10.2015 tekkinud probleemidest ja andis kostjale võimaluse mootor vahetada ja korvata juba tekkinud kulud (I kd, tl 27-28). Hageja tõi esile, et juba 2015 juunis viis ta laaduri kostja juurde defekteerimiseks seoses sellega, et õhufiltri purunemise tõttu olid masina mootorisse sattunud filtri osad ja prügi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna kahju mootori purunemise näol ilmnes alles pärast kahe aasta pikkust masina kasutamist, siis ei saanud hageja enne mootori kahjustumist kostjat teavitada masina puudustest puutuvalt õhufiltrit ja selle korpust. Mootori purunemise põhjus tehti kindlaks oktoobris 2015 pärast teistkordset mootori purunemist, mistõttu on 26.10.2015 teatamine toimunud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistliku tähtaja piires.
41.Hüvitise suurust ei ole apellant vaidlustanud.
42.Maakohus on õigesti tuvastanud, et laaduri mootori purunemist hagejast tingitud asjaoludest lähtuvalt ei ole alust järeldada. Hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 järgi ei anna alust asjaolu, et filtrikorpuse lukustuse purunemise tingis laaduri mootori töötamisega kaasnev vibratsioon, mis on hageja kontrolli all olev asjaolu. Laadur on ette nähtud töötamiseks, s.t tavapärase vibratsiooni mõju peab olema juba masinat konstrueerides arvestatud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kasutanud masinat viisil, kus vibratsiooni tase oleks ületanud tavapärast. Samuti ei saa hagejale ette heita,
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-5259 et ta jättis kostja kahju tekkimise ohust teavitamata või ei võtnud ise kasutusele abinõusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks, kui seda võis kahjustatud isikult mõistlikult oodata (VÕS § 139 lg 2). Kolleegium leiab, et uue masina puhul ei saa selle kasutaja eeldada, et kui õhufiltri korpuse kaas ei püsi masina töötamise ajal kinni, siis see võib põhjustada mootori purunemise. Hageja selgitas, et ta pani kaane avanemisel selle uuesti kinni ja kostja töötaja nõusolekul kinnitas selle täiendavalt kruvidega, mis eksperdi arvamuse kohaselt suurendas seadme töökindlust.
43.Apellant esitas 21.09.2018 taotluse ringkonnakohtu 12.09.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks, paludes protokollida kohtu küsimuse filtri/korpuse praeguse konstruktsiooni kohta ja kostja vastuse küsimusele või eemaldada protokollist hageja seadusliku esindaja väide, et masina konstruktsiooni on tänaseks muudetud. Apellandi väitel on tegemist hageja uue väitega, mida ei ole võimalik esitada apellatsioonimenetluses. Hageja vaidles taotlusele vastu. TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest ja lg 4 järgi protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kolleegium leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kolleegium möönab, et apellandi väide uute asjaolude esitamise piiratud võimalikkuse kohta ringkonnakohtu menetluses on iseenesest õige, kuid ringkonnakohus ei hinda hageja seadusliku esindaja poolt avaldatut ega lähtu sellest otsuse tegemisel.
44.Kuna hagi rahuldati, siis on maakohus õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlus lõpetava lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.