Lillevälja Loomakasvatus OÜ hagi aktsiaselts Agrovaru vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Lillevälja Loomakasvatus OÜ (registrikood 12151307,), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus (e-post esindajad [email protected]) Kostja aktsiaselts Agrovaru (registrikood 10103830), lepinguline esindaja Kaili Siilak (e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt aktsiaselts Agrovaru hageja Lillevälja Loomakasvatus OÜ kasuks põhivõlgnevus 10 297,21 eurot.
3.Välja mõista kostjalt aktsiaselts Agrovaru hageja Lillevälja Loomakasvatus OÜ kasuks perioodi 06.02.2016-28.02.2018 eest viivis 1701,74 eurot ja alates 01.03.2018 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja aktsiaselts Agrovaru kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja Lillevälja Loomakasvatus OÜ (edaspidi hageja) palub kostjalt aktsiaselts Agrovaru (edaspidi kostja) välja mõista põhinõude 10 297,21 eurot, viivise 133,99 eurot seisuga 04.04.2016, alates 05.04.2016 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude kohase tasumiseni ning menetluskulud.
2.23.09.2013 sõlmisid kostja kui Multione masinate ametlik esindaja ja Nordea Finance Estonia AS müügilepingu nr 201316983. Kostja võõrandas Nordea Finance Estonia AS-ile laaduri Multione 630+ M327432 (edaspidi laadur). Laadur anti üle hagejale 30.09.2013 vara vastuvõtuakti nr 201316983 alusel.
3.Laaduril on esinenud ostmise järgselt erinevaid probleeme. Kostja on probleemidest teadlik. 2013 oktoober pragunes laaduril hüdroõli paak ja purunes hüdropump; 2014 märts vajas vahetamist hüdrovoolik, õhufiltri korpus on korduvalt avanenud.
4.08.06.2016 ei käivitunud laadur tööobjektil. 09.06.2015 transporditi laadur kostja juurde defekteerimiseks. 10.06.2015 teatas kostja, et masina mootor on vigastatud tolmu kahjustuste tõttu ning mootori ülemine osa vajab remonti. Hageja tellis vajalikud varuosad laaduri originaalmootori tootjalt Yanmar ning kandis sellega seotud remondikulud. Laadur sai töökorda 01.07.2015. Laadur töötas tõrgeteta kuni 23.08.2015 kokku ca 60 töötundi. 08.06.2015-01.01.2015 kasutas hageja remondimasinat.
5.23.08.2015 läks laadur tööobjektil uuesti rikki. Hageja kasutas tööde lõpetamiseks rendimasinat. Kostja 14.09.2015 hinnangul oli laaduri mootor kokku jooksnud seoses õhufiltri korpuse avanemisega ja tolmu sattumisega mootorisse. Kostja leidis, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. 17.09.2015 pöördus hageja kindlustusandja poole. 07.10.2015 keeldus kindlustusandja puuduste kõrvaldamisest, põhjusel, et mootoririkke põhjuseks on laaduri õhufiltri korpuse ja õhufiltri korduv eemaldumine, mille tagajärjel pääsesid võõrkehad mootorisse ja kahjustasid pikemaajalise protsessi vältel mootorit. 07.10.2015 edastas hageja kindlustusandja otsuse kostjale ja teatas, et nõuab puuduste kõrvaldamist kostjalt. 26.10.2015 edastas hageja kostjale kirjaliku nõudekirja laaduril esinevatest puudustest ja tekkinud kahjude osas. 02.11.2015 teatas kostja, et ei vastuta laaduril ilmnenud rikete eest, kuna hageja on rikkunud garantiitingimusi. Hageja tellis ise laaduri remonditööd ja esitas 27.01.2016 kostjale nõudekirja-hagihoiatuse 10 297,21 euro osas ja edastas nõude aluseks olevad dokumendid. 05.02.2016 keeldus kostja nõude täitmisest.
6.Laadur on konstruktsiooniveaga ja ei vasta lepingutingimustele. Kostja on 30.09.2015 e-kirjas kinnitanud kindlustusandjale, et õhufiltri korpuse kaas tuli väga kergelt lahti, mis oli üllatav ning märkis, et korpuse lukustus on väsinud. Kindlustusandja leidis 2015 juuni ja august, et mootori rikked ei olnud tingitud laaduri ootamatust ja ettenägematust kahjustamisest. Kindlustusandja tuvastas, et õhufiltri korpus eemaldus korduvalt, mille tagajärjel eemaldus õhufilter. Tolm pääses mootorisse ja põhjustas mootori kahjustamise. Alles 26.10.2015 teavitas kostja, et laaduri kahjustamine on olnud tingitud hageja poolt laaduri ebaõigest kasutamisest. Kostja on kinnitanud kindlustusandjale, et masina hooldused on teostatud hageja poolt, hoolduse tegemine on lihtne ja hoolduse iseteostamise näol on tegemist tavalise nähtusega. Viimased õhufiltrid on hageja soetanud 29.05.2015. Masina mootori kahjustamise tinginud asjaolu ei olnud põhjustatud masina käitamisest või hooldamisest. Masin ei vastanud lepingutingimustele ja tegemist oli olulise konstruktsiooniveaga, õhufiltri korpus ei püsinud kinni, mistõttu eemaldus õhufilter, võõrkehad pääsesid mootorisse ja mootor sai kahjustada. Tegemist oli tootja veaga ja seega esines lepingule mittevastavus juba masina üleandmisel hagejale.
7.Hageja on kandnud masina lepingutingimustele mittevastavusega kahju vähemalt 10 297,21 eurot, millele lisandub viivis.
8.Hageja ei ole käitunud masina suhtes hooletult, on käitunud masinaga heaperemehelikult, on teostanud vajalikud hooldused ning ei ole rikkunud garantii- ja kindlustustingimusi.
9.2013 novembris teostati laadurile korraline hooldus – tegelikult teostati laadurile 2013 oktoobris-novembris isegi kaks hooldust: 50 töötunni hooldus 29.10.2013 ning 150 töötunni hooldus 07.11.2013. Samas pöörduti laaduriga kostja poole ka hiljem, sh 2014 märtsis seoses laaduri hüdrovooliku probleemiga, mistõttu teostas kostja laaduril remonttööd. Samuti on hageja korduvalt helistanud kostja esindajale laaduri õhukorpuse avanemise murega. Kostjale oli teada, et masina õhufiltri korpus ei püsi kohaselt kinni. 2014 märtsi seisuga oli laaduril töötunde 170, mistõttu ei olnud 2014 kevadel vaja teostada laadurile uut hooldust. Vahemikus 2014 märts kuni 2015 suvi on laadurit kohaselt hooldatud (sh vahetatud vajalikud õlid ja filtrid). Pärast esimest laaduri mootoririkke esinemist 2015 juunis tellis hageja mootori remonttööd AQ Energia OÜ-lt, kes on ka eraldi hagejale üle kinnitanud, et nimetatud töö käigus vahetati kõik vajalikud filtrid ja vedelikud. Samuti on hageja rentnik Mullamutt OÜ kinnitanud, et ta on tuvastanud, et laadurit on korrapäraselt hooldatud. Kostja ei esitanud kuni 2015 novembrini (sh laaduri ülevaatamistel 2015 juunis ja septembris) hagejale ühtegi väidet või pretensiooni laaduri hoolduse mitteteostamise kohta. Kostja teostas laadurile 2015 juunis defekteerimise, mille käigus tuvastas, et laaduri mootor on vigastatud tolmu kahjustuste tõttu, samas mingeid märkusi laaduri valest käitamisest või pretensioone hoolduste mitteteostamisest hagejale ei esitatud. 2015 septembris teostatud defekteerimise tulemusena leidis hageja, et tegemist on laaduri kindlustusjuhtumiga, omamata seejuures mingeid etteheiteid laaduri vale käitamise või väidetava hoolduste mitteteostamise kohta. 29.09.2015 kirjas kindlustusandjale on kostja kinnitanud, et laadur on hooldatud. Esimest korda asus kostja väitma, et laaduri hooldused on teostamata alles kostja poolt juristi kaasamisel 2015 novembris.
10.Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et laadur oleks 2015 septembris olnud sellises halvas seisukorras nagu kostja väidab seda olevat. Kostja defekteeris laadurit 2015 juunis ning ei omanud siis mingeid pretensioone laaduri käitamise ja seisukorra osas. Paljasõnaline ja sisult ebaõige on ka kostja väide, et hageja on paigutanud laadurile kühvli, mis on põhjustanud laaduri lubatust suurema koormuse ja laaduri lagunemise.
11.Hageja ega laaduri rentnik ei kasuta laadurit ehitustöödel. Laadurit kasutatakse pinnasetööde teostamiseks. MultiOne.ee kodulehe kohaselt „Need kompaktsed laadurid sobivad perfektselt kitsastesse kohtadesse, on kergesti transporditavad, kaevamiseks, puhastamiseks, haljastuseks, ehitusele, põllumajanduse jaoks. 6 Seeria multifunktsionaalsed laadurid on ühtlasi sobivad "Tee ise" ülesanneteks taludes, kruntidel, koristus objektidel ja killustiku eemaldamiseks, kõikidel pinnastel kahveltõstuki kasutamiseks ning üldisteks laadimistöödeks.“ Laadurit ei ole valesti transporditud. Pooled ei vaidle laaduri transportimise või keskliigendi õlilekke üle, vaid mootori kahjustumise üle, millisel asjaolul puudub mistahes seos laaduri transportimisega.
12.Laaduri õhufilter vahetati viimati 2015 mais, s.o. mõni nädal enne laaduri esimese mootoririkke ilmnemist. Laaduri õhufilter läks katki tingituna sellest, et õhufiltri korpus ei püsinud nõuetekohaselt kinni, tolm pääses õhufiltri kambrisse ning üleliigne tolm koos asjaoluga, et õhufiltri korpus ei fikseerinud õhufiltrit nõuetekohaselt, põhjustasid filtri purunemise. Eeltoodut kinnitab ka kostja enda 10.06.2015 selgitus. 25.09.2015 on kostja teatanud kindlustusandjale, et põhjust, miks õhufiltri korpus eemaldub, ei oska kostja nimetada. Kostja ei väitnud kordagi, et korpuse avanemine oleks olnud tingitud laaduri mittekorrektsest või mitteotstarbelisest kasutamisest. Kostja on 30.09.2015 e-kirjas kindlustusandjale kinnitanud, et laaduri korpuse kaas tuli üllatavalt kergelt lahti ja tõenäoliselt on lukustus väsinud.
13.Hageja ei ole laaduri müüja garantiitingimusi rikkunud. Kostja ei ole tõendanud ühegi garantiitingimuse rikkumist. Kindlustusandja ei ole väitnud, et kindlustusjuhtumi eeldused on täitmata seoses väidetavate garantiitingimuste rikkumisega. Kindlustusandja on leidnud, et „Kahjukäsitluse käigus selgus, et mootori riknemise oli tinginud õhufiltri korpuse korduv eemaldumine mille tagajärjel mootori õhu sissepääsu eest eemaldus õhufilter ning välistel võõrkehadel oli vaba ligipääs mootorisse. Pikemaajalise protsessi tagajärjel minilaaduri mootor sai kahjustada sedavõrd, et vajab välja vahetamist või kapitaalremonti.“ Kindlustusandja ei märkinud üheski dokumendis, et garantiitingimusi oleks rikutud ja, et see välistaks toimunu kindlustusjuhtumina käsitlemise. Kindlustusandja ei ole üheski dokumendis sedastanud, et mootorikahjustus oli tingitud laaduri pikemaajalisest ebakorrektsest kasutamisest. Kostja on üheselt ja arusaadavalt teatanud 29.09.2015 e-kirjas kindlustusandjale, et hageja on ostnud kostjalt kuus õhufiltrit ning paigaldas/hooldas laadurit iseseisvalt, see on lihtne tegevus ja tavaline nähtus. Hageja pöördus korduvalt kostja poole murega, et laaduri õhufiltri korpus ei püsi kinni. Kostja probleemi ei lahendanud. Kostja ei kõrvaldanud puudust ka 2015 juunis, millal laadur oli kostja juures defekteerimisel seoses esimese mootori rikkega, mis oli tingitud tolmu sattumisest mootorisse. Juunis 2015 soovitas kostja hagejal, kas vahetada mootor uue vastu või teostada kapitaalremont. Hageja tellis mootori kapitaalremondi. Kostja vastuväited
14.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
15.Hageja võttis 23.09.2013 sõlmitud lepinguga liisingusse laaduri Multitone 630+. Laadurile kehtis garantiiperiood kuni 1000 töötundi või kuni 12 kuud alates masina soetamisest. Laadurile kehtinud garantii lõppes hiljemalt 23.09.2014. Hageja pöördus kostja poole hoolduse teostamiseks esialgu vastavalt garantiitingimustele. Esimene plaaniline hooldus oli garantiitingimuste kohaselt 50 töötunni täitumisel 07.11.2013 (aktus 66 tundi). Rohkem hageja laadurit hooldusesse ei toonud. 29.10.2013 teostati laaduri ebakorrektse käitlemise tagajärjel väiksem remont, tegemist ei olnud hooldusega. Usutav ei ole, et paarinädalase vahega teostatakse kaks hooldust. Lisaks Mullamutt OÜ 19.03.2014 aktist nähtub, et laaduri töötundideks oli viis kuud hiljem 170 tundi. 19.03.2014 lasi hageja laaduril vahetada üksnes hüdrovooliku, tegemist ei olnud hooldusega. 18.05.2015 pöördus hageja kostja poole sooviga osta laadurile erinevaid filtreid (sh neliõhufiltrit) Kokku on hageja ostnud kostjalt kuus õhufiltrit: ühe 2013, neli 2015 mais ja ühe juulis. Hageja vahetas filtrid iseseisvalt. Kõik arved seoses laaduriga tehti alates ostmisest Mullamutt OÜ-le. Hageja arvab, et tegemist oli rendisuhtega ning tegelikkuses kasutas masinat Mullamutt OÜ. Alles juuni 2015 pöördus hageja kostja poole seoses mootoririkkega. Kostja soovitas mootori ära vahetada juba 2015 juunis, kuna õhufilter oli purunenud. Õhufiltri purunemise tagajärjel lendasid tükid mootorisse ning mootor lakkas korralikult töötamast. Hageja pöördus AQ-Energia OÜ poole, kes teostas mootori remondi 30.06.2016. 27.07.2015 soetas Mullamutt OÜ õhufiltri ning tellis ukseklaasi koos paigaldusega. 05.08.2015 ostis Mullamutt OÜ sõidumootori ning 18.08.2015 kütusefiltri. Hageja ei ole tõendanud garantii kehtivuse eelduseks olevate hooldustööde teostamist. Kostja selgitab, et hoolduse tegemine iseseisvalt on võimalik, kuid selleks tuleb läbida vastav koolitus. Garantiiperioodi hooldused peavad olema tehtud selleks volitatud isiku poolt, kellel on õigus väljastada kontrollakt. Suuline väidetav hageja teavitamine probleemidest on tõendamata.
16.Kasutusjuhendi järgi laaduri tööiga ja töökorrasolek sõltub kasutusjuhendis toodud juhiste järgimisest. Kasutusjuhendi järgi juhul, kui ostja hooletuse tõttu on veast teatamine ja abi palumine tootjalt hilinenud ning vigase masinaga on edasi töötatud, suurendades sellega vea süvenemist või masina kahjustumist, langeb täielik vastutus vaid ostjale. Hageja ei teostanud kostja juures peale esmast hooldust kasutusjuhendis toodud järelhooldusi, mis pidanuks tehtama 200 töötunni jooksul ning edasised iga 150 töötunni tagant. Laaduri seisukorda arvestades, kaks aastat pärast selle soetamist, on kostjal kahtlus, et hageja jättis garantii kehtivuse eelduseks olevad tööd tegemata. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kostjal puudub kohustus hagejapoolset laaduri
käitlemist ning garantiitingimuste täitmist kontrollida. Kostja tegi laadurist 2015 sügisel pildid, kui laadur kostja juurde remonti toodi. Laadur oli välisel vaatlusel hooldamata, vigastatud, mulda ja tolmu täis, juhtmed ripnemas ja roostetas. Kasutusjuhendi kohaselt kaotab garantii kehtivuse juhul, kui kahjustused on tekkinud hooletuse, valede hooldetööde või masina ebaõigete kasutusvõtete tõttu. Laadurile oli paigaldatud külge kühvel, mis ei ole vaidlusalusele laadurile mõeldud. Tegemist on oluliselt suurema seadeldisega kui laadurile lubatud. Valede seadmete kasutamine on kasutusjuhendi kohaselt keelatud. Müüja koduleheküljel on kättesaadavad andmed tööseadmete kohta (sh kühvlid), mida võib laadurile paigaldada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ootamatu, et laadur, lubatust suurema koormuse all, lagunema hakkas. Fakt, et kostja laadurit 2015 defekteeris ei pane kostjale kohustust hagejale tehtud märkusi tööde teostamise akti märkida. Kostja teostas tellitud tööd ja vastas hageja küsimustele. Kostja ei pidanud 2015 hageja käest uurima, kas hageja on kahe aasta jooksul hooldusi teostanud. Hageja kohustus on laaduri eest hoolt kanda ning garantii- ja kindlustustingimusi täita.
17.Hageja kasutas masinat ehitusobjektil ning killustiku vedamisel, kuigi vaidlusalune laadur ei ole sellisteks töödeks piisava võimsusega. Vaidlusalust laadurit kasutatakse põllumajanduses, parkides, aedades ja haljastuses. Laadurit transporditi valesti, mis omakorda tingis reaalse ohu, et masina kesk liigendil tekib õlileke nagu antud laaduriga ka juhtus. 29.10.2013 pöördus hageja kostja poole, et vahetada muuhulgas õlifilter ning lisada õli, arve tehtud tööde eest esitati Mullamutt OÜ-le. Tööde näol ei olnud esmase hooldusega, kuna see tehti 07.11.2013, vaid teostati hooletu kasutamise tagajärjel tekkinudkahju.
18.Kostja kinnitab kostja ning hageja vahelist suhtlust 09.06.2015 ning 10.06.2015. 10.06.2015 andis hageja juhatuse liige Mait Metsaalt kostjale teada, kuhu laadur transportida. Hageja juhatuse liikme e-posti aadress kuulub Mullamutt OÜ serverisse (@roomik.ee). 10.06.2015 tööde käigus tegi kostja lisaks laaduri välistele piltidele ka pildi õhufiltrist, mis oli katki ja tõendab, et laaduriga on tööd tehtud ebatavalistes tingimustes, õhufiltrit ei vahetatud korrapäraselt ning see purunes hageja hooletuse tagajärjel. Õhufiltri sellise seisukorra puhul ei ole üllatav, et mootor sai kahjustada.10.06.2015 kirjas selgitas kostja hagejale, et tolmuse õhufiltri purunemise tagajärjel on mootor kulunud.
19.Kostja viitas hagejapoolsetele garantiitingimuste rikkumisele ka 02.11.2015 kirjas. Hageja rikkus ka liisinguandja Nordea Finance Estonia AS liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.3 ja 3.4 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt peab liisinguvõtja vara kasutama tehnilises dokumentatsioonis toodud eeskirjade kohaselt ning järgima vara tehnilises dokumentatsioonis olevaid või talle müüja või vara valmistaja poolt esitatud vara kasutamis-, hoidmis-ja hooldamisnõudeid. Punktist 3.4 tuleneb, et liisinguvõtja on kohustatud teostama vara tehnilist hooldust ja garantiiperioodil vara remonti üksnes vara tootjatehase või maaletooja tunnistatud isiku juures. Vara tehniline hooldus tuleb läbi viia vara garantii ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtpäevadel ja ulatuses kogu lepingu tähtaja vältel. Kostja ei vastuta hagejapoolsete kindlustustingimuste rikkumise eest.
20.Asjaolu, et kostja soovitas hagejal kindlustusandja poole pöörduda, ei tähenda, et kostja oli teadlik hagejapoolsetest garantiitingimuste mitmetest rikkumistest, mis on eeldatavasti käsitletavad kindlustusjuhtumi eelduste puudumisena. Kostja ei olnud teadlik hageja ning kindlustusandja vahelistest suhetest ja tingimustest. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal 30.09.2015 tehtud otsuses märgib kindlustusandja, et tegemist ei olnud ootamatu ja ettenägematu sündmusega, kui filtrikorpus korduvalt koos filtriga mootori küljest eemaldub ning selle tagajärjel mootor kahjustada saab. Kostja on kindel, et hageja oli nimetatud probleemiga kursis, kuna kindlustusandja sõnul tekkis mootori kahjustus pikemaajalise ebakorrektse kasutamise vältel. Kostjale on arusaamatu, kuidas ka sellist järeldust eirates söandab hageja väita, et tegemist oli puudusega, mis esines juba masina müügi hetkel. Kostjal puudus reaalne ülevaade või teadmine hageja tegemistest, samuti isikutest, kes neid töid olevat teostanud. Õhufiltri vahetamine on pigem lihtne töö, kuid see ei mõjuta hagejapoolseid mitmeid rikkumisi laaduri käitlemisel. Kostja ei viibinud juures, kui laaduril filtreid vahetati. Kostja arvamus tööde raskusastme kohta oli
isikustamata ning üldine. Kostjal puudus hagejaga kokkupuude pea kaks aastat. Hageja ei ostnud selle aja sees kostjalt ühtegi õhufiltrit, mida kostja kinnitab ka kindlustusandjale. Kaks aastat hiljem tekkinud mootoririke on hageja riisiko ja vastutus lasub hagejal. Lisaks ei ole ühelgi kostja müüdud laaduril selliseid probleeme varasemalt olnud. Kohtu põhjendused
21.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
23.Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: 23.1 23.09.2013 sõlmisid kostja müüjana ja Nordea Finance Estonia AS ostjana ostumüügilepingu nr 201316983, millega müüja müüs ja ostja ostis ning andis hagejale kui liisinguvõtjale liisingulepingu 201316883 alusel kasutada laadur Multione S630+ tehastähisega M327432 (I kd tl 8-10); 23.2 30.09.2013 vara vastuvõtuaktiga nr 201316983 andis ostja vara valduse üle hagejale (I kd tl 11-13); 23.3 Laadurit kasutas rendilepingu alusel Mullamutt OÜ; 23.4 Kostja teostas laadurile remonttöid 29.10.2013 (I kd tl 127-128); 23.5 Kostja teostas laadurile esmahoolduse 07.11.2013 (I kd tl 41, 112-113); 23.6 Kostja teostas laadurile remonttööd seoses hüdrovooliku probleemiga 19.03.2014 (I kd tl 146); 23.7 Hageja ostis laadurile kostjalt kokku kuus õhufiltrit (I kd tl 41); 23.8 18.05.2015 teostas kostja laadurile remondi ja vahetas filtrid (I kd tl 114-115); 23.9 09.06.2015 teostas kostja laadurile defekteerimise, mille kohta esitas 10.06.2015 arve 901 (I kd tl 46); 23.10 Hageja tellis laadurile vajalikud varuosad laaduri originaalmootori tootjalt Yanmar; 23.11 Juunis 2015 teoses laadurile mootori remondi AQ-Energia OÜ koos laaduri hooldusega (I kd tl 48, 147); 23.12 Juulis 2017 teostas kostja laadurile ukseklaasi vahetuse ja augustis 2015 müüs sõidumootori (I kd tl 117-118, 166); 23.13 17.09.2015 pöördus hageja laaduril tekkinud kahju hüvitamiseks kindlustusandja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poole; 23.14 30.09.2015 otsusega kahjujuhtumi 345328 kohta, keeldus kindlustusandja kahju hüvitamisest (I kd tl 23); 23.15 26.10.2015 esitas hageja kostjale nõudekirja laaduril esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks (I kd lk 27-29); 23.16 02.11.2015 kirjaga keeldus kostja kahju hüvitamisest (I kd tl 30-32); 23.17 27.01.2016 esitas hageja kostjale täiendava nõudekirja-hagihoiatuse (I kd tl 33-36); 23.18 05.02.2016 keeldus kostja täiendavalt kahju hüvitamisest (I kd tl 37-39).
24.Kostja ja Nordea Finance Estonia AS on võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses sõlminud ostu-müügilepingu, mille alusel on kostja müünud Nordea Finance Estonia AS-ile laaduri Multione S630+ (edaspidi laadur; vaidlusalune laadur), millise valduse on liisingulepingu
alusel andnud hagejale. Tulenevalt VÕS § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hagiavalduse kohaselt ei vasta kostja poolt 23.09.2013 Nordea Finance Estonia AS-ile müüdud ning hagejale liisingulepingu alusel antud vaidlusalune laadur lepingutingimustele, sest laadur on konstruktsiooniveaga ning konstruktsiooniviga esines juba laaduri üleandmisel hagejale. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja leiab, et laadur ei vastanud ostetud keskmisele kvaliteedile ning tegemist on tootja veaga, mis esines juba enne laaduri üleandmist hagejale. Vaidlust ei ole selles, et hageja näol ei olnud tegemist tarbijaga, vaid majandustegevuses tegutseva ettevõtjaga. Puudub ka vaidlus, et tulenevalt VÕS § 365 lg 1 on hagejal otse nõudeõigus kostja vastu.
25.Hageja on esitanud kohtule kostja vastu nõude seoses laaduri lepingutingimustele mittevastavusega kantud kahju hüvitamiseks.
26.Müügilepingu mittekohase täitmisega on tegemist siis, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele oma kvaliteedi või muude omaduste poolest, eelkõige kui müügilepingu täitmise kvaliteet ei vasta lepingust või seadusest tulenevatele nõuetele. Seega tuleb müügi puhul kontrollida, kas vaidlusalune müüdud laadur vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega ja kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ehk kas müüja suhtes saab lepingutingimustele mittevastavuse tõttu kohaldada õiguskaitsevahendit.
27.Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tingitud lepingu mittekohane täitmine tekib juhul, kui müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi, samuti juhul, kui ostjale üleantud asja kvaliteet ei vasta lepingus või seaduses sätestatud standardile. Vastavalt VÕS § 217 lõikele 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüdud asja lepingutingimustele vastavuse kontrollimise kriteeriumid sätestab VÕS § 217 lg 2, mille punkti 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
28.VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kooskõlas sama paragrahvi kolmanda lõikega vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
29.Kostja leiab, et ei vastuta laaduri rikke eest. Hageja on pöördunud kostja poole hoolduse tegemiseks 07.11.2013, järelhooldusi hageja kostja juures teostanud ei ole. Edasi on hageja väidetavalt teostanud hooldused iseseisvalt. Kostjal on kahtlused, et hageja on jätnud laaduri hooldused teostamata. Kostjal puudus ülevaade laadurist kuni maini 2015. Kostjale on teadmata, kes on Mullamutt OÜ. Hageja on kasutanud laadurit mittenõuetekohaselt, kasutanud laadurit ehitusobjektil ja killustiku vedamisel. Hageja on paigaldanud laadurile kühvli, mis ei ole mõeldud vaidlusalusele laadurile. Hagejale üle antud laadur vastas VÕS § 217 lg 1 toodud tingimustele ning puuduvad VÕS § 217 lg 2 sätestatud lepingutingimustele mittevastavust kirjeldavad alused.
30.Kohtul tuleb hinnata, kas vaidlusaluse laaduri puudus on tekkinud hageja mittenõuetekohase kasutamise ning hooldamise tagajärjel või müüs kostja hagejale puudustega asja.
31.Kostja on ka esitanud väite, et kostjale ei ole teada, kes on Mullamutt OÜ, kellele on väljastatud enamus arveid seoses laaduriga. Hageja on kinnitanud, et vaidlusalust laadurit kasutas rendilepingu alusel Mullamutt OÜ. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejal oli keelatud laadurit
anda rendile. Kohus on seisukohal, et antud vaidluses ei oma tähtsust, kes laadurit kasutas. Vaidlus on asjaolu üle, kas laadur vastas lepingutingimustele ning, kas laadurit on kasutatud nõuetekohaselt ja on hooldatud korrapäraselt.
32.Kohus on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud, et hageja on kasutanud laadurit hooletult ja on eiranud kasutusjuhendis toodud juhiseid.
33.Laaduri kasutusjuhendi (I kd tl 79-111) punkti 1.4 (I kd tl 88) alusel on laadur mõeldud kasutamiseks põllumajanduses, parkides, aedades ja haljastuses. Multifunktsionaalne masin seerias „S600“, mida on kirjeldatud juhendis on mõeldud töötamiseks põllumajanduses, rohealadel, ehituses ja teepeenardel. Masinaid ei tohi kasutada transpordivahendina ja/või puksiiridena või kinnitada neile mitteoriginaalseid lisaseadmeid. Tulenevalt kasutusjuhendi punktis 2.3 (I kd tl 93) masinat S630 saab transportida veokite või selleks sobivate treileritega. Vastavalt kasutusjuhendi punktile 4.3 (I kd tl 106) ja 4.10 (I kd tl 110) tuleb õhufiltrit puhastada regulaarselt ning punkti 4.10 kohaselt iga nädal. Õhufilter tuleb vahetada peale igat 5-6 puhastuskorda ja iga 12 kuu/200 töötunni järel ning iga aasta.
34.Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 29.10.2013 aktiga 1400 on tõendatud, et laadurile on teostatud remonttööd ja vahetatud filtrid ning õli (I kd tl 127-128). Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 07.11.2013 aktiga 1481 on tõendatud, et laadurile on teostatud kostja juures 50 töötunni esmahooldus (töötunde 66) (I kd tl 112-113). Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 19.03.2014 aktiga 497 on tõendatud, et 2014 märtsis pöördus hageja kostja poole seoses laaduri hüdrovooliku probleemiga, mistõttu teostas kostja laadurile remonttööd (hüdrovooliku vahetuse) (I kd tl 146). Sama aktiga on tõendatud, et märtsis 2014 oli laaduril töötunde 170, mistõttu puudus vajadus teostada märtsis 2014 laadurile uut hooldust. Tõsteseadmete hoolduse ja remonttööde üleandmise 18.05.2015 aktiga 764 on tõendatud, et laadurile on teostatud filtrite vahetus (I kd tl 114-115). Kostja 29.09.2015 e-kirjaga kindlustusandjale on tõendatud, et hageja ostis kostjalt filtreid paigaldas/hooldas masinat iseseisvalt. Viimane arve filtrite komplekti kohta 29.05.2015 (õhufiltreid 4 tk). Kostja kinnitab, et kuna hooldus on suhteliselt lihtne tegevus oli isetegemine täiesti tavaline nähtus, kes soovis sai vastava koolituse. Tehas nõuab, et masinale teostatakse hooldus iga 200 töötunni tagant, v.a esmahooldus. Õhufilter vahetatakse kindlasti iga 200 töötunni tagant, kuid tolmuste olude korral nii nagu vaja on ehk tihedamini peale visuaalset hinnangut. Hageja on kostjalt ostnud kokku 6 õhufiltrit (I kd tl 41). Ekspert Taaniel Tigas on märkinud, et oluline ei ole, kes hoolduse teostab, eeldusel, et see teostatakse juhendi kohaselt (II kd tl 57). Samuti on AQ Energia OÜ ja Mullamutt OÜ esindajad kinnitanud, et vajalikud filtrid ja vedelikud on laaduril vahetatud (I kd tl 147-148, 161-165). Kostja ei ole tõendanud, et hooldused on tegemata või on tehtud juhendit eirates.
35.Kohtule esitatud fotod (I kd tl 116, 125-126) ei tõenda, et hageja on kasutanud laadurit ehitustöödel, killustiku vedamisel. Fotolt (I kd tl 116) ei nähtu, et laadurit kasutataks killustiku vedamisel või ehitustöödel. Fotolt võib järeldada, et tegemist on pinnasetöödega, mida hageja on kinnitanud ka enda seisukohas (I kd tl 143). Lisaks isegi, kui hageja on kasutanud laadurit ehitusel, siis nõustub kohus hagejaga, et tulenevalt laaduri kasutusjuhendi (I kd tl 88) ning Multione.ee kodulehe (I kd tl 149) kohaselt on vaidlusaluse laaduri kasutamine ehitusel lubatud. Kohus on seisukohal, et fotod õhufiltrist (I kd tl 130-131) ei tõenda, et laaduriga on tehtud tööd ebatavalistest tingimustes ja, et õhufiltrit ei ole vahetatud korrapäraselt. Kohus möönab, et fotodelt (I kd tl 125126) nähtub, et laadurit ei ole transporditud vastavalt kasutusjuhendile (I kd tl 93) veoki või selleks sobivate treileriga, kuid nimetatu ei oma asjas tähtsust, kuna vastavalt Taaniel Tigas poolt koostatud eksperdiarvamusele (II kd tl 52-58) ei saa olla mootoririke põhjustatud valest transportimisest (II kd tl 57). Fotod (I kd tl 120-124) ei tõenda, et vaidlusalune laadur oli sügisel 2015 hooldamata, vigastatud, mulda ja tolmu täis. Lisaks ei ole kostja ka ise hageja tähelepanu vastavale asjaolule varasemalt juhtinud kui alles november 2015 ehk pärast hageja kahjunõuet kostjale. Lisaks on ekspert Taaniel Tigas märkinud, et kuna laaduri õhufiltrikorpusel puuduvad mehaanilise vigastuse jäljed, siis ei pea ekspert reaalseks, et selle kahjustumist võinuks põhjustada
puhastamata masin või valed kasututingimused (II kd tl 57). Tõendamata on, et hageja paigaldas laadurile kühvli, mis ei ole vaidlusalusele laadurile mõeldud. 12.10.2016 istungil on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et kühvel müüdi hagejale koos laaduriga (I kd tl 180 pöördel). Kostja ei ole nimetatud ümber lükanud.
36.Eeltoodust tulenevalt on tõendamata ja paljasõnalised kostja väited, et hageja on jätnud laaduril teostamata korrapärased hooldused ning, et hageja ei ole kasutanud laadurit vastavalt kasutusjuhendile. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole ka esitanud kuni 2015 novembrini, kuigi laadur on käinud defekteerimisel kostja juures juunis ja septembris 2015, mille üle puudub vaidlus, hagejale ühtegi pretensiooni laadurile hoolduste mitteteostamise osas või laaduri sihtotstarbeliselt mittekasutamise osas. Kohus nõustub kosja väidetega, et kostja kohustus ei ole kontrollida hageja poolset laaduri käitlemist ning garantiitingimuste täitmist ja, et iga laaduri omanik vastutab isiklikult garantii- ja kindlustustingimuste täitmise eest. Nimetatu ei tähenda, aga, et hageja vastavaid hoolduseid ei teostanud. Tulenevalt laaduri kasutusjuhendist ja kostja 29.09.2015 e-kirjast kindlustusandjale võib laaduri omanik teostada hoolduse laadurile iseseisvalt. Tulenevalt kohtule esitatud tõenditest, puudub kohtul alus kahelda, et hageja ei ole hoolduseid teostanud. Usutav ei ole, et isik ostes vajalikke filtreid, jätab need paigaldamata. Seega on asjakohatud kostja väited, et hooldused on teostamata ning hoolduseid tuli kindlasti tellida kostjalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on, et hageja ei ole korrapäraseid hoolduseid laadurile teostanud või, et hooldused on teostatud juhendit eirates. Tõendmaist ei ole ka leidnud laaduri mittesihipärane kasutamine.
37.Puudub vaidlus, et 08.06.2013 ei käivitunud vaidlusalune laadur tööobjektil ning 09.06.2015 transporditi laadur kostja juurde defekteerimiseks (I kd tl 46). 10.06.2015 teavitas kostja hagejale, et tolmuse õhufiltri tagajärjel on mootor nii kulunud, et kas vahetada mootor uue vastu või teostada kap.remont (I kd tl 14). Puudub vaidlus, et hageja otsustas mootori remontida. Tõendatud on, et hageja tellis vajalikud varuosad laaduri originaalmootori tootjalt Yanmar (I kd tl 47) ning laadur remonditi AQ-Energia OÜ poolt (I kd tl 48). Puudub vaidlus, et 23.08.2015 läks laadur tööobjektil uuesti rikki ning transporditi defekteerimiseks kostja juurde. Kostja teavitas 14.09.2015, et laaduri mootor on kokku jooksnud ja soovitas pöörduda kindlustusandja poole. Kindlustusandja on tuvastanud, et mootori riknemise oli tinginud õhufiltri korpuse korduv eemaldumine, mille tagajärjel mootori õhu sissepääsu eest eemaldus õhufilter ning välistl võõrkehadel oli vaba ligipääs mootorisse. Pikemaajalise protsessi tagajärjel mootor sai kahjustada sedavõrd, et vajab välja vahetamist või kapitaalremonti. Kindlustusandja hinnangul on tegemist eseme või selle osade mehhaanilisest rikkest või häirest, pragunemisest või purunemisest tingitud kahjuga (I kd tl 23). Kostja 30.09.2015 kirjaga kindlustusandjale on kinnitanud, et kostjale endale tuli samuti üllatusena, et korpuse kaas tuli väga kergel lahti. Peale 2-3 mm nihutamist oligi käes. Ilmsel lukustus on väsinud (I kd tl 40). 19.10.2016 e-kirjaga on kinnitanud Tallinna Kalmistud ja 24.10.2016 e-kirjas Vahva Meeskond OÜ, et nende valduses olevatel laaduritel on probleeme õhufiltritega, mistõttu on tulnud välja vahetada ka mootorid. Tallinna Kalmistud on ka märkinud, et olid sunnitud paigaldama õhufiltri korpuse kaane täiendavaks fikseerimiseks vedru (I kd tl 185188). Kohus möönab, et kindlasti on ka laadureid, mis töötavad korrektselt (II kd tl 8-12), kuid asjaolu, et vaidlusaluse laaduri mootoririke on põhjustatud laaduril esinenud puudustest kinnitab käesoleval juhul ka Taaniel Tigas poolt läbi viidud ekspertiis (II kd tl 52-58). Ekspert on tuvastanud, et laaduri 08.06.2015 mootori kahjustumise põhjuseks oli otseselt õhufiltri seisukord, mille põhjustas, kas: 1) ummistunud õhufilter, 2) niiskuskahjustusi saanud õhufilter, 3) õhufiltri korpuse kaane eraldumine mootori vibratsiooni tagajärjel. Ekspert on tuvastanud, et laaduri filtrikorpuse lukustisüsteemil puuduvad manipuleerimise tunnused ning korpus lukustub end suhteliselt nõrgalt ja seda ei sobi tõenäoliselt laaduril kasutada. Kokkuvõttes on ekspert leidnud, et laaduri õhufiltril ja õhufiltrikorpusel esineb mõningaid konstruktsioonivigasid. Uue või heas töökorras filtrikorpuse otsakaane lukusti hambad fikseerivad pöördsulgumisega filtrikorpusekaane filtrikorpuse koja külge. Antud koost asub aga tööstusmootori küljes ja töötab kõrge vibratsiooni keskkonnas, mis tingib filtrikorpuse kaane otspinna kulumise vibratsioonist tuleneva hõõrdumise
tagajärjel ning see omakorda viib filtrikorpuse otsakaane lukustuse väsimiseni. Arvesse võttes suhteliselt kõrget vibratsiooni, mille keskkonnas filtrikorpus paikneb, oleks mõistlik kasutada täiendavat kaant fikseeritavat lukustit. Ekspertiisialuse filtrikorpuse lukustus on kulunud mootori vibratsioonist tuleneva hõõrdumise tagajärjel (hõõrdumine filtrikorpuse otsakaane ja filtrikorpuse koja vahel). Ekspert leiab, et õhufiltri korpus ei ole projekteeritud parimasse võimaliku asukohta, kuid lisab, et töökorras filtri ja korpuse korral, ei ole asukoht iseenesest rikete põhjuseks. Filtrikorpuse põhjas olevas (sisselaske kollektori poolses) avas võiks olla projekteeritud nn jämesõel, mis takistaks kahjustunud filtri osade paiskumist laaduri mootorisse (hagis kirjeldatud kahe kahjustumise näitel Tallinna Kalmistud ja Vahva meeskond (OÜ Livonia Ehitus masina rentnik) on tegu kahjustumisega, kus purunenud filtri osad sattusid mootorisse) Ekspert lisab, et töökorras filtrikorpuse korral ei ole nn jämesõela puudumine rikete põhjuseks. Käesoleval juhul on probleemiks olnud filtrielement ise, kasutatud filtrielement on vaid pappfilter ning sellel puudub tavapärane metallvõrgust või perforeeritud metall-lehest tugevduskarkass, mis taganuks filtri kujupüsivuse ka rasketes töötingimustes.
38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et laaduri kahjustumine ei ole tungitud hagejast, vaid laaduril esinenud puudustest. Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, et hageja ei ole nimetatud probleemiga varasemalt hageja poole pöördunud. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mistõttu ei saanudki hageja pöörduda kostja poole enne rikke ilmnemist. Ka kostja ise oma 28.09.2015 e-kirjas kindlustusandjale on selgitanud, et rike avastatakse alles siis, kui masin ei lähe käima (I kd tl 42-43).
39.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud mootori purunemist hagejast tingitud põhjustel, vastutab kostja asjal esineva puuduse eest
40.VÕS § 222 lg 5 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt asja parandamiseks vajalike kulude hüvitamist, samuti asja parandamisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 225 kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Eeltoodud alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt mootori parandamiseks ning rendimasina kasutamiseks tehtud vajalike kulude hüvitamist.
41.Tõendatud on, et hageja on andnud kostjale võimaluse teostada laaduri mootoriremonditööd ja hüvitada kulud (rendikulu ja defekteerimiskulu) (I kd tl 24-29), millest kostja on keeldunud (I kd tl 30-32).
42.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laaduri defekteerimiskulu 184 eurot, laaduri mootoriremondikulu 3613,21 eurot, asendusmasina rendikulu 6500 eurot, kokku 10 297,21 eurot. Kostja ei ole kahju suuruse osas vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
43.Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel alates 05.02.2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd hageja põhinõue kuulus kostja vastu rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 1701,74 eurot (vt tabel) VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras perioodi 06.02.2016-28.02.2018 eest ning alates 01.03.2018 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Võlaperiood % aastas 06.02.2016 - 30.06.2016 8,05 01.07.2016 - 31.12.2016 8 01.01.2017 - 30.06.2017 8 01.07.2017 - 31.12.2017
01.01.2018 - 28.02.2018
Kokku
% päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 0,021995 2,264824
330,664304 0,021858 2,250756
414,139104 0,021918 2,256923
408,503063 0,021918 2,256923
415,273832 0,021918 2,256923
133,158457 1701,74
44.Kohus ei pea vajalikuks analüüsida kostja väiteid seoses garantiiga, kuna vaidlus ei ole garantii kehtivuse ja garantiist tulenevalt esitatud kahjuga. Samuti ei ole kindlustusandja üheski dokumendis leidnud, et garantiitingimusi oleks hageja poolt rikutud ja, et see välistaks toimunud kindlustusjuhtumina käsitlemise. Menetluskulude jaotus
45.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
46.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.