Ž. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud elukoht: xxx xx-xx, rahvastikuregistris on kostja elukoht KOV täpsusega Kohtla-Järve linn alates 18.10.2017. a, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Aktiva Finants OÜ hagi Ž. J. vastu võlgnevuse nõudes menetlusse võtmisest.
2.Saata kohtumäärus hageja esindajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Aktiva Finants OÜ esitas 30.07.2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ž. J.i vastu 2 165,79 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 12.09.2018. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning avaldaja nõue võlgniku vastu anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Määrusest nähtub, et politsei andmekogus puudub informatsioon Ž. J.i võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta.
3.Viru Maakohtu 13.09.2018. a kohtumäärusega andis kohus avaldaja esindajale 14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.Hageja esindaja esitas kohtule hagiavalduse kostja Ž. J.i vastu võlgnevuse 171,26 euro nõudes. Hagiavalduses märgib hageja kostja elukohaks xxx xx-xx, Kohtla-Järve.
4.Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostja elukohaks märgitud alates 01.09.2017. a kuni 17.10.2017. a xxx xx-xx, Kohtla-Järve linn ja alates 18.10.2018. a on kostja elukoht KOV täpsusega Kohtla-Järve linn. Maksu- ja Tolliameti ja Töötajate registri (TÖR) andmetel ei ole kostja Eestis töötanud. Politsei andmekogus puudub informatsioon Ž. J.i võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta. Kinnisturegistri kohaselt kuulub korteriomand xxx xx-xx, Kohtla- Järve R. V.le.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
6.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb Telia Eesti AS ja Ž. J.i vahel Telia Eesti AS majandustegevuses sõlmitud käsundus- ja müügilepingust. Telia Eesti AS loovutas nõude hagejale.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
8.TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015. a) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus).
9.Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
10.Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011. a otsus kohtuasjas C‐327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates
10.01.2015. a määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
11.Hagiavalduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx xx-xx, Kohtla-Järve. Registrist nähtub, et kostja elukohana oli märgitud perioodil 01.09.2017-17.10.2017. a aadress xxx xx-xx, KohtlaJärve. Alates 18.10.2017. a on kostja elukoht registris määratletud KOV täpsusega Kohtla-Järve linn.
12.Eeltoodust järeldub, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt.
13.Võlgnikul on Leedu Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Leedu) pass. Korteriomand xxx xx-xx, Kohtla- Järve kuulub R. V.le.
14.Maksukohustuslase registri andmetel ei ole võlgnik Eestis ametlikult töötanud.
15.Politsei andmekogus puudub informatsioon Ž. J.i võimaliku asukoha ja kontaktandmete kohta.
16.Kuna võlgniku alaline elukoht on Leedu Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Leedu Vabariigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
17.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.
18.Kohus märgib, et hagejal on võimalik võlgniku alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring RISERI kaudu nimetatud teenus võimaldab teostada päringuid isikute aadressiandmete saamiseks (http://www.andmevara.ee/?page_id=65). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2006. a määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Kohtu ette ilmumine ei ole kõnealuse määrusega nõutav. Nõude esitaja peab esitama üksnes oma taotluse, pärast mida jätkub menetlus omasoodu. See ei nõua nõude esitajalt täiendavaid formaalsusi ega sekkumist. Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa eõiguskeskkonnaportaalishttp://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et. htm.
19.Lisaks märgib kohus, et võlgniku täpne elukoht, sh Leedu Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui oleks võimalik kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi avaldaja kasuks tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Leedu Vabariigis tunnustada ega täita.
20.Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „käesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.2012. a otsus kohtuasjas C-292/10 p 67).
Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata.
22.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
23.TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise vastavasisulise avalduse alusel.
24.Hagejalt vastava avalduse saamisel, tagastab kohus tasutud riigilõivu.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.