Võlaõigus › Alusetu rikastumine

nõue. Hageja edastas kostjale 30.06.2017 tähitud kirjaga alusetult saadu tagastamise nõude, kuid kostja ei ole võlgnevust tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 350 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta. Kõik koostöölepped hageja ja kostja vahel toimusid kirjalikult, kõik vajalikud aruanded olid õigeks ajaks saadetud ja kõik tegevused kooskõlastatud ning kardinad ostetud. 350 eurot oli kostjale üle kantud kui osa palga maksest, kuid lepingu puudumise tõttu kasutas hageja ülekandes selgitust „ostu akt nr 1“. 30.09.2016 oli kostja ja hageja vahel (hageja juhatuse liikme R K ) sõlmitud suuline kokkulepe, kus hageja juhatuse liige lubas kostja võtta poole töökohaga tööle turundus-müügijuhi ametikohale restoranis D aadressil xxx, palgaga 601,66 eurot kaheksa tööpäeva eest. Kirjalikult oli koostatud esimeste tööülesannete nimekiri, mille alusel kostja pidi alustama oma tööd. Ajavahemikul 02.10-10.11.2016 oli kostja oma tööülesanded täitnud ja hagejale saatnud kõik protokollid emailile. Kuna hageja seaduslik esindaja viibis tihti välismaal, siis ta viivitas kostja lepinguga ja tööle vormistamisega. Hageja seaduslik esindaja ja kostja olid head tuttavad, mistõttu kostja usaldas teda ja ootas, mil hageja seaduslik esindaja Eestisse jõuab, et pooled saaksid asjad lõpuni vormistatud. 14.11.2016 saatis hageja seaduslik esindaja telefoni teel Viberi kaudu kostjale kirja, kus teatas, et tema plaanid muutuvad ja ta peab projekti ja koostöö ajutiselt lõpetama. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et alustatu viia lõpuni ja selle alusel klaarida kõik rahalised summad. 28.11.2016 toimus poolte vahel kohtumine, kus kostja näitas hagejale aruannet, kus olid fikseeritud kõik tehtud tööd ja tšekkide summad, millise aruande saatis kostja ka emailile. Kuna tehtud tööde eest kostjale raha ei laekunud, siis saatis kostja 11.12.2016 hagejale korduva aruande ja palve töö eest raha välja maksta. Viimane kirjavahetus seoses summaga 350 eurot toimus 19.12.2016, kus hageja kinnitas, et maksab esimese osa rahast välja arvele ja ülejäänud asju soovib arutada siis kui tuleb kohale. Summa 350 eurot laekuski hagejalt kostja arvele 20.12.2016. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et 20.12.2016 teostas hageja maksekorraldusega nr 242 kostja pangakontole ülekande summas 350 eurot selgitusega „ostu akt nr 1“ (t.l. 22). Vaidlust ei ole, et kostja hagejale 350 eurot tagastanud ei ole (t.l. 23-24). Pooled vaidlevad selle üle kas hageja ja kostja sõlmisid lepingu kardinate ostmiseks, mille eest hageja tasus kostjale 350 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe 350 euro eest kardinate ostmiseks. Hageja ei ole ka tõendanud oma väidet nagu tema oleks taganenud kardinate ostmise kokkuleppest, mistõttu peaks kostja hagejale tagastama 350 eurot, missugune summa on väidetavalt antud kardinate ostmiseks. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta andis kostjale 350 eurot kardinate ostmiseks, millisest kokkuleppest hageja on väidetavalt taganenud, mistõttu ei saaks ka kostjal olla kohustust tagastada hagejale 350 eurot. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on hagiavalduses ka väitnud, et kostja on saanud hagejalt 350 eurot, ilma, et hagejal oleks olnud kohustust kostjale see summa tasuda. Hageja väide, et temal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot on ümber lükatud tema enda väidetega, et poolte vahel oli kokkulepe kostjale tasuda 350 eurot kardinate ostmiseks, mistõttu hageja väited, et temal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot või nagu oleks eelnimetatud kohustus ära langenud, ei ole tõendatud. Kostja on veenvalt põhistanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostjale tasutakse 350 eurot poolte vahel kokku lepitud tööde eest (t.l. 44-54, 67-81, 102-105, 126), et selline kokkulepe oli hageja seadusliku esindajaga, kostja andis hageja seaduslikule esindajale oma arveldusarve numbri ning poolte vahel ei olnud tähtsust kuidas ülekandes selgitada summa ülekandmist t.l. 55-58, 106-11, 120, 135, 171-172), kuid kui summa oli kostjale üle kantud, siis ka kostja kinnitas hageja seaduslikule esindajale summa kätte saamist (t.l. 59-63, 121). Lähtudes eeltoodust, ei ole hageja tõendanud, et kostja sai hagejalt 350 eurot mitte millegi eest, et hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale 350 eurot või kohustus tasuda 350 eurot on hiljem ära langenud. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda kostja esitatud väiteid kas hageja seadusliku esindaja muude äriühingute ja kostja vahel on konfliktseid töösuhteid (t.l. 64-66, 99-101). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostjal menetluskulusid ei ole, siis on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.