Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 5 (viis) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(4)

2-16-16077 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A C hagi V T vastu kinnistusraamatu kannete muutmise nõudes. Hageja esitas kohtuistungil kohtule avalduse hagist loobumiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja on nõus hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist omal algatusel. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei soovinud hagejalt menetluskulude hüvitamist. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 2(4)

2-16-16077 Viru Maakohtu 17. jaanuari 2017 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati hageja täielikult riigilõivu summas 1 100 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Hagejal on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 1 100 eurot. Hageja esitas kohtule taotluse TsMS § 150 lg 2 p 2 ja TsMS § 190 lg 7 alusel tasaarvestuse tegemiseks ning hageja vabastamiseks poole riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest arvestades hageja rahalist ja varalist olukorda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus seoses hagist loobumisega nõuda Eesti Vabariigilt poole riigilõivu tagastamist. TsMS 179 lg 51 alusel TsMS §-s 179 nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1 lg 6 esimese lause kohaselt, kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, sealhulgas kassatsioonikautsjoni ja riigilõivu, samuti prokuratuuri lahenditest tulenevate avalikõiguslike rahaliste kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele kohaldatakse maksekorralduse seaduse 9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda. MKS § 105 lg 6 esimese lause alusel, maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva MKS § 105 lg 6 punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas tuleks tasuda riigilõivu kokku 1 100 eurot ja hageja on vabastatud riigilõivu summas 1 100 euro tasumisest, on hagejal õigus nõuda Eesti Vabariigilt poole riigilõivu summas 550 euro tagastamist ning hagejal on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 550 eurot. Kohus tasaarvestab Eesti Vabariigi nõude hageja vastu 550 euro menetluskulude hüvitamiseks hageja nõudega Eesti Vabariigi vastu poole riigilõivu 550 euro tagastamiseks. Tasaarvestuse tulemusel ei tagastata hagejale riigilõivu 550 euro ulatuses ning hageja vabaneb kohustusest tasuda riigituludesse riigilõivu 550 euro ulatuses. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus tuvastas, et menetlusabi oli hagejale antud 17. jaanuaril 2017. Kohus, tutvunud hageja menetlusabi taotluse, tsiviilasja materjalide ja vararegistrite (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite ja Maksu- ja Tolliameti register) andmetega, leiab, et hageja majanduslikus olukorras olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega, mil hagejale anti menetlusabi, toimunud ei ole. 3(4)

2-16-16077 Kohus leiab, et hageja majanduslik olukord on mõjuvaks põhjuseks hageja vabastamiseks menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – poole riigilõivu 550 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab hageja menetluskulud, s.o riigilõiv 550 eurot, Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse viie päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.