Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-14507
Tsiviilasi
R&A Varad OÜ hagi OÜ Ramsi VK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4962,12 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ramsi VK apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. september 2018, Tartu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustaja (hageja): R&A Varad OÜ (registrikood 10357298), esindaja Evelin Jõgar
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018. a otsus muutmata.
2.Jätta OÜ Ramsi VK apellatsioonkaebus rahuldamata.
Määrata kindlaks R&A Varad OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 554,50 eurot.
5.Mõista OÜ-lt Ramsi VK välja R&A Varad OÜ kasuks 554,50 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.R&A Varad OÜ (hageja) esitas OÜ Ramsi VK (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 4529,35 eurot, sh põhivõlg 3879,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 610,16 eurot ja VÕS § 1131 sätestatud võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.01.2014 haldamisteenuse üleandmise lepingu. Lepinguga lepiti kokku tingimused, mille alusel andis kostja hagejale üle kostja poolt Ramsi alevikus ja Päri külas asuvate kortermajade haldamise. Lepingu I peatüki kohaselt kohustus kostja hagejale kommunaalteenuste arvestused ja haldusteenuse osutamisega seotud muud dokumendid üle andma 21.10.2014. Seetõttu jäi lepingu allkirjastamise hetkel lepingu III peatükis summaliselt fikseerimata üleandmisele kuuluv reservfondi summa. Kostja esitas hagejale 21.10.2014 arvestused kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja reservfondi vahendite kohta seisuga 20.10.2014 ning raamatupidamisteatise. Raamatupidamise teatisest nähtuvalt oli reservfondi jäägiks 20.10.2014 seisuga 40 422,27 eurot, mis kajastus kostja raamatupidamise kontol 203 900 „elanikkonna ettemaksed“. Nimetatud summa ei sisaldanud käibemaksu, kuigi lepingu lisana 7 esitatud kapitaalremondi- ja reservfondi arvestustest nähtuvalt koguti makseid elanikkonnalt koos käibemaksuga. Kogutud reservfondi summa koos käibemaksuga oli 48 506,72 eurot (40 422,27 × 1,2).
Lepingu III peatükis leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja reservfondi varasid hagejale rahas üle ei anta. Kummagi fondi suhtes lepiti kokku tasaarvestuse kord. Kui kapitaalremondi fondi tasaarvestamine pidi toimuma teostatavate kapitaalremonditööde teostamise arvetega, siis reservfondi tasaarvestus pidi toimuma kostja poolt soojusenergia ostmisega hallatavatele kortermajadele. Arveldustes muudatuste tegemine pidi toimuma iga kuu lõpus teatise alusel. Hageja ja kostja teostasid vastavalt lepingu III peatükile reservfondi ja soojusenergia ostmisega seotud tasaarveldused oktoobris 2014 ja novembris 2014. Tasaarvelduste kohta esitatud dokumentidest nähtuvalt jäi 2014. a novembri lõpu seisuga kostja arvestuste kohaselt reservfondi saldoks 19 395,93 eurot. Kostja ei kajastanud nimetatud summa hulgas käibemaksu osa, kuigi makseid elanikkonnalt kogus kostja koos käibemaksuga. Kuna kostja lõpetas tema poolt Ramsi ja Päri majade soojusenergiaga varustamiseks sõlmitud soojusenergia ostulepingu 30.11.2014 seisuga ning alates 01.12.2014 sõlmis Ramsi ja Päri majade soojusenergiaga varustamiseks lepingu hageja, siis ei olnud pooltel alates 01.12.2014 võimalik ülejäänud reservfondi jäägi ülekandmine hagejale lepingu III peatüki kohaste tasaarvelduste teel. Kuivõrd edasised tasaarveldused ei olnud võimalikud, kandis kostja reservfondi jäägi 19 395,93 euro ulatuses hagejale üle, tasudes hagejale 23.01.2015 10 000 eurot ja 02.03.2015 9395,93 eurot. Kostja jättis hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19 eurot (käibemaksuga reservfondi summa olnuks 19 395,93 × 1,2 = 23 275,12 eurot; seega käibemaksu osa 23 275,12 – 19 395,93 = 3879,19 eurot). Olukorras, kus kostja lõpetas elanikkonnale teenuse osutamise, ei olnud kostjal enam õiguslikku alust ettemaksu enda käes hoidmiseks ning tal tekkis kohustus elanike poolt tehtud ettemaksed tagastada. Kuna aga kostja poolt osutatud haldamisteenuse osutamise võttis 01.10.2014 sõlmitud lepingu alusel üle hageja, siis pidi kostja elanike poolt tehtud ettemaksed üle andma hagejale kui uuele haldamisteenuse osutajale. Kostja tunnistas oma kohustust anda hagejale üle kogutud reservfondi summa, kuid pooltel on erinev arusaamine sellest, kas üleandmisele kuulus reservfond koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta. Seetõttu on kostja kandnud hagejale üle reservfondi jäägi käibemaksuta summa 19 395,93 eurot ning jätnud hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19 eurot. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks kostja poolte vahel sõlmitud lepingu täielikult täitnud. Vallavalitsuse sisekontrolöri kontrolli õiend ja maksuameti vastuskirjad kinnitavad hageja seisukohta, et kostjal oli kohustus kanda hagejale reservfondi jääk ehk elanikkonnalt laekunud ettemaksed üle tervikuna, st ka käibemaksu osas. Tegemist ei ole nõudega ettevõtte osa üleandmise tehingult arvestatud käibemaksu tasumiseks. Hageja ei saaks sellist nõuet ka esitada, kuna ettevõtte osa üleminek ei ole KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käive, nagu kostja ka hagivastuses märgib. Seetõttu ei ole hageja 01.10.2014 tehingult käibemaksu arvestanud ega selle tasumiseks kostjale arvet esitanud. Hageja ei ole nõustunud reservfondi üleandmisega ilma reservfondi kuuluva käibemaksu osata. 01.10.2014 allkirjastatud lepingus reservfondi jääki ei fikseeritud, kuna eelneva kuu kommunaalteenuste arvestus ei olnud veel valmis. Lepingu kohaselt pidi kostja vastavad arvestused hagejale üle andma 21.10.2014. Nimetatud kuupäeval kostja poolt esitatud raamatupidamisteatis on allkirjastatud üksnes kostja raamatupidaja poolt.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Vaidlust ei ole, et kostja andis 01.10.2014 lepinguga hagejale üle Ramsi aleviku kortermajadele haldusteenuste osutamise. Koos haldusteenuste osutamise üleandmisega anti hagejale üle ka lepingus märgitud dokumentatsioon ja lepingus märgitud reservfondi rahalised vahendid. Lepinguga anti hagejale üle ka kostja ja korteriomanike vahelised lepingud koos neist tulenevate õiguste ja kohustustega ning töötajatega sõlmitud lepingud. Sisuliselt oli tegemist äriseadustiku mõtte kohaselt ettevõtte osa üleandmisega hagejale. Leping on kehtiv. Kostja on täitnud kõik lepingu tingimused. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei näe ette, et kostja peaks tasuma hagejale lisaks lepingus märgitud summadele veel käibemaksu. Kostja poolt käibemaksu tasumise kohustus on ebaõige ega tulene käibemaksuseaduses (KMS). KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on otseselt ette nähtud kostja poolt hagejale üleandmisele kuuluvad rahalised vahendid. Samuti märkis kostja, et hageja ei ole esitanud kostjale mitte ühtegi arvet, mille alusel saaks kostja tasuda hagejale käibemaksu ja küsida tasutud käibemaksu Maksuja Tolliametilt tagasi. Korteriomanikud tegid kehtinud korra järgi kostjale makseid koos käibemaksuga. Sellelt summalt tasus kostja riigile saadud käibemaksu ja küsis riigilt käibemaksu tagasi peale seda, kui ta oli tellinud laekunud summade arvel vastavaid kapitaalremondi-või reservfondist hooldustöid. Kostja maksis kapitaalremondifondist elamute kapitaalremondi kulud ja andis reservfondi rahalised vahendid hagejale üle ilma käibemaksuta eeldusel, et vastavate rahaliste vahendite arvel tellimuste täitmise korral saab hageja riigilt käibemaksu tagasi, kuna kostja on laekunud summadelt riigile käibemaksu tagasi maksnud. Hagi rahuldamisel hageja poolt taotletud viisil tähendaks see seda, et hageja saaks antud summadelt topelt käibemaksu, s.o kostja poolt riigile tasutud käibemaksu ja lisaks sellele veel ka reservfondi arvel tööde teostamisel riigilt tagasiküsitava käibemaksu. Seetõttu leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku, et kostja poolt hagejale kantakse üle reservfondis olevad rahalised vahendid ilma käibemaksuta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3879,19 eurot, viivise perioodi 13.10.2015-19.02.2018 eest summas 732,59 eurot ning võla sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 20.02.2018 põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus määras, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega võrdsustub summaarselt põhinõudega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 955 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Kuna vaidlus on ainult käibemaksu ülekandmise osas, analüüsis kohus tõendeid, mis on seotud käibemaksuga. Hageja on esitanud tõendina haldusteenuse üleandmise lepingu (tl 8-10), mille osas III reservfondi summat märgitud ei ole. Kostja esitas sama lepingu (tl 78-80), kus on osas käsitsi kirjutatud reservfondi summa 40 422,27 eurot. Mõlemad lepingud on allkirjastatud poolte esindajate Maili Meisteri ja Reigo Rannu poolt. Kohus leidis, et haldamisteenuse üleandmise lepinguga ei ole tõendatud, kas reservfondi summa tuli üle kanda koos käibemaksuga või mitte. Hageja käes oleval lepingul puudub summa üldse, kostja käes oleval lepingul on summa sisse kirjutatud käsitsi. Kostja esindaja väitis kohtuistungil, et lähtuda tuleb originaallepingust ja selleks on kostja poolt esitatud leping. Kohus leidis, et selline
kostja esindaja väide on vastuolus sama lepingu p-ga 6.3, mille kohaselt leping on koostatud kahes identses eksemplaris, millest üks kuulub peale allkirjastamist haldusteenuse üleandjale ja haldamisteenuse vastuvõtjale. Lugeda kostja esitatud lepingut originaalsemaks lepinguks ei ole mingit alust. Lepingu järgi hakkas leping kehtima alates 01.10.2014, kapitaalremondi ja reservi arvestuses koostatakse ja antakse üle 21.10.2014. Lepingu osas III on märgitud, et reservfondi arvelt (summas .......) ostab kostja soojust üleantud kortermajadele niikaua kuni reservfondis vahendeid jätkub, Kapitaalremondi fondi summa kasutamine toimub vastavalt kapitaalremonditööde teostamise arvetele. Kohus leidis, et viidatud lepingu III osas ei ole sätestatud, kuidas peaks toimuma ettemaksuna kogutud raha ülekandmine, kas käibemaksuga või ilma. Ettemaksuna kogutud summade ülekandmist haldusteenuse üleandmise leping ei sätesta. Seega ei ole põhjendatud viited lepingule, kus nagu oleks kokku lepitud, et ettemaksu summa kantakse üle ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et antud juhul tuleb lähtuda tehingu sisust, olenemata sellest, kas varade, nõuete, kohustuste üleminekut loetakse ettevõtte üleminekuks või mitte. Kostja poolt korteriomanikelt kogutud ja uuele haldusfirmale üleantavad rahalised vahendid peavad sisaldama ka käibemaksusummat. Kohus leidis, et ei ole vahet, kas ettemakstud raha tagastatakse selle maksjale (korteriomanikele) või maksjatega kokkuleppel uuele haldusfirmale. Kui ettemakstud raha on arvestatud käibemaksuga, siis ettemakstud raha tuleb üle kanda koos käibemaksuga. Kohus nõustus selles osas Maksu- ja Tollimeti 24.03.2016 ja 16.12.2015 seisukohtadega. Kohus nõustus, et tegemist ei ole käibega KMS § 4 mõttes. Käesoleval juhul on tegemist ettemaksuna kogutud summaga, mida kostja ei kasutanud ära kortermajade haldamislepingu lõppemise tõttu. Kuidas raamatupidamises selline ettemaksu tagastamise või uuele haldajale üle andmine tehing vormistada, on Maksu-ja Tolliamet andnud vastava juhise.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus küll teavitas menetlusosalisi, et kohtuistung salvestatakse, kuid kohus ei teavitanud, et vande all antud poole seletusi ja tunnistajate ütlusi ei protokollita. Kohus oleks pidanud menetlusosalisi teavitama, et tunnistajate ütlusi ei protokollita. Kohus ei ole sisuliselt hinnanud kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi. Kohus ei ole ilmselt täiendavalt üle kuulanud helisalvestisi kostja seadusliku esindaja Maili Meistri poolt antud seletuste ja tunnistaja Eha Ploomi poolt antud ütluste osas, kust selgelt nähtuvad tähtsust omavad asjaolud, mis ei kajastu kirjalikes dokumentides. Nii näiteks kajastub kostja seadusliku esindaja Maili Meistri vande all antud seletuses lepingu poolte tegelik tahe, lepingule allakirjutamise aeg ja viis ning muud olulised tähtsust omavad asjaolud, millest tulenevalt kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates oleks tulnud hagiavaldus jätta rahuldamata. Kohus ei ole pööranud oma otsuses tähelepanu asjaolule, et hageja tugineb oma võlanõudes eelkõige hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule, kus on ära märgitud lepingu ese ja hind. Lepingus on sõnaselgelt ära märgitud kostja poolt hagejale üleandmisele kuuluvad rahalised summad. Need summad ühtivad lepingu lisades märgitud summadega. Lepingu lisades on sõnaselgelt märgitud, et lepingu hind on ilma käibemaksuta ja sellest tulenevalt kostja ei ole
kohustatud lepingus märgitud summale lisaks tasuma käibemaksu. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud tõendama, et poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud summadele tuli lisada käibemaks. Kohus jättis alusetult tähelepanuta kostja poolt kohtule esitatud originaallepingu, millesse on kirjutatud nii kapitaalremondifondi ja reservfondi summad. Kostja seaduslik esindaja seletas vande all küllaldaselt ja arusaadavalt (see nähtub helisalvestisest), et esialgu trükitud lepingusse jäi trükkimata reservfondi summa, kuna seda summat ei olnud 01.10.2014 veel teada. Kostjale jääb arusaamatuks, et kui hageja asus seisukohale, et lepingus märgitud reservfondi vahenditele (40 422,27 eurot) oleks tulnud lisada 20 % käibemaks, siis miks hageja ei ole nõudnud kostjalt kapitaalremondi fondi summale (25 525,26 eurot) lisaks käibemaksu. Kohus on alusetult jätnud tähelepanuta, et kostja on reservfondi laekunud summadelt riigile käibemaksu tasunud ja reservfondi summad olid kostjal arvel ilma käibemaksuta. Kui kostja tegi reservfondi arvel remonttöid, siis ta sai teostatud tööde maksumuse osas käibemaksu riigilt tagasi. Kostja on tõendanud poolte kokkulepet, et rahalised vahendid antakse üle ilma käibemaksuta (üleantavatele summadele käibemaksu ei lisata). See kajastub eelkõige kostja seadusliku esindaja Maili Meistri vande all antud seletustes ja tunnistaja Eha Ploomi ütlustes. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta lepingu lisadeks olevad dokumendid, eelkõige aga lepingu lisa nr 7, hageja ja kostja vahelised hilisemad tasaarvestused. Kohus on jätnud tähelepanuta, asjaolu, et 01.10.2014 ei olnud veel selged reservfondi vahendite jäägid. Kohus on keskendanud põhitähelepanu hageja poolt kohtule esitatud lepingu tõestamata ärakirjale, kus on märkimata reservfondi jääk, jättes seejuures tähelepanuta kostja poolt kohtule esitatud originaallepingu. Kohus asus ekslikule seisukohale, et kuna hageja poolses lepingukoopias on märkimata üleantav reservfondi summa, siis ta järeldas sellest, et kostja on kohustatud andma reservfondi jäägi hagejale üle koos käibemaksuga. Selline kohtu loogika ei ühti lepingu lisas nr 7 märgituga ja hageja ning kostja vahel hiljem teostatud tasaarvestustega.
5.Hageja palub rahuldada kostja apellatsioonkaebus osaliselt ning muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 6 ja sõnastada see uuesti järgnevalt: „Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 1255 eurot (käibemaksuta)“. Samuti palub hageja muuta maakohtu resolutsiooni punkti 8 ja sõnastada see uuesti järgnevalt: „Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 1255 euroga“. Muus osas palub hageja jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustub kostjaga, et maakohtu otsus tuleks tühistada ka menetluskulude suuruse osas, millega hageja menetluskulud jäid osaliselt kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata. Asjaolu, et istungil kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlusi ei protokollitud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja oleks pidanud ettenähtud ajal esitama kohtule taotluse protokolli parandamiseks. Samuti ei nõustu hageja kostjaga, et maakohus ei ole otsuses sisuliselt hinnanud kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi ja tunnistaja Eha Ploomi ütlusi. Maakohus on nimetatud tõendeid selgelt käsitlenud. Kohus leidis, et kostja esitatud lepingu varianti ei saa pidada rohkem originaalseks, kui hageja poolt esitatud lepingu varianti, millel puudus reservfondi summa. Kostja on maakohtus tunnistanud, et leping allkirjastatigi nii.
Lepingus märgitud kapitaalremondi fondi summa kasutamine ja poolte vahel teostatud tasaarvestused ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu ei ole pooled esitanud ka nimetatuga seonduvaid asjaolusid ega tõendeid. Kapitaalremondi summa osas teostasid hageja ja kostja tasaarvestuse täies ulatuses. Hageja on haginõude reservfondi summade üleandmiseks arvestanud samuti üksnes reservfondi jäägile (s.o 19 395,93 eurot) vastava käibemaksu (s.o 3879,19 euro) ulatuses ehk ulatuses, mille osas jäi kostja elanikkonnale teenus osutamata. Seega ei ole õige kõrvutada kapitaalremondifondi ja reservfondi arveldusi. Hageja on korduvalt selgitanud, et esitatud nõue ei ole seotud ettevõtte ülemineku kui tehingu maksustamisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
7.Asja materjalidest nähtub ja ei ole vaidluse all, et 01.01.2014. a sõlmisid pooled haldamisteenuste üleandmise lepingu, mida mõlemad pooled on käsitanud ka selliselt, et kostja andis hagejale üle osa oma ettevõttest (majandustegevusest). Seega ei ole sisuliselt vaidluse all ka see, et kostja pidi hagejale üle andma kogu vara ja dokumentatsiooni, mis oli seotud lepinguga hõlmatud Ramsi alevikus ja Päri külas asuvatele korterelamutele (elanikele) haldamisteenuste osutamisega. Hageja nõue põhineb seisukohal, et kui lepingus määratud tähtaja 21.10.2014 seisuga oli hallatavate korterelamute elanikelt kogutud makseid reservfondi summas 48 506,72 eurot, siis selles summas tuli rahalised vahendid ka hagejale üle anda ning kostjal puudus alus arvestada nimetatud summalt maha käibemaksu. 48 506,72 eurost teostati vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 2014. a novembri lõpu seisuga tasaarveldusi, millest tulenevalt jäi kostjal hagejale üle kanda veel 23 275,12 eurot. Jaanuaris ja märtsis 2015 tegi kostja hagejale ülekanded kokku summas 19 395,93 eurot, s.o vähendades summat 23 275,12 eurot käibemaksu (20 %) võrra. Vaidlus seisnebki selles, kas kostjal oli alust arvestada elanikelt kogutud rahalistelt vahenditelt maha käibemaksu summa ning jätta see hagejale kui uuele haldamisteenuste osutajale üle andmata, või tuleb kostjal hagejale üle anda ka tema poolt kinni peetud käibemaksusumma.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ning tõlgendanud pooltevahelise lepingu sisu, mille tulemusena jõudis kohus järeldusele, et kostja poolt korteriomanikelt kogutud rahalised vahendid tuleb uuele haldusteenuse osutajale (hagejale) üle anda kogu summas, sh ka käibemaksusummat sisaldavana. Ringkonnakohus nõustub muuhulgas maakohtuga, et käesoleva asja lahendamisel saab juhinduda Maksu- ja Tolliameti 24.03.2016 ja 16.12.2015 seisukohtadest. Kuivõrd elanikelt koguti rahalisi vahendeid reservfondi ette, ilma, et oleks veel kindlaks määratud selle raha eest soetatav kaup või teenus, siis ei olnud alust ega vajadust arvestada kogutud rahasummadelt käibemaksu.
Ringkonnakohus leiab, et hallatavate korterelamute elanikel on õigus saada asjaomaseid teenuseid kogu rahasumma väärtuses, mida nad on korterelamu haldaja poolt väljastatud arvete alusel tasunud. Käibemaks lisandub üldjuhul teenuse või kauba hinnale selle aja seisuga, millal vastav tehing aset leiab. Tarbija seisukohalt moodustab käibemaks osa hinnast. Seega puudus põhjendus arvestada elanikelt kogutud reservfondi maksetelt maha käibemaksu enne, kui raha reaalselt elanikele teenuste osutamiseks või vajalike kaupade soetamiseks kasutati. Selliselt tekib olukord, kus hagejal on elanikele reservfondiga hõlmatud teenuste osutamiseks 20 % võrra vähem rahalisi vahendeid, kui elanikud on ette tasunud, ning hageja poolt teenuste vahendamisel tuleb üldjuhul omakorda tasuda käibemaksu.
9.Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole apellandi (kostja) selgitused, mille kohaselt kostja ise arvestas reservfondi laekunud summadelt käibemaksu ning tasus selle riigile juba ette. Niisuguse praktika maksuõiguslik põhjendatus ei ole käesolevas asjas kinnitust leidnud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väiteid pooltevahelise kokkuleppe kohta, mille kohaselt olid pooled ühisel arusaamisel, et rahalised vahendid antakse üle ilma käibemaksuta, s.o kostja arvestab käibemaksu summa (20 %) üleandmisele kuuluvatelt remondifondi ja reservfondi summadelt maha. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga tõenditele ja märgib, et kostja seadusliku esindaja Maili Meistri vande all antud seletused ning tunnistaja Eha Ploomi ütlused ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale. Viidatud isikute seletused ja ütlused kajastavad eeskätt seda, kuidas kostja käibemaksu arvestas ning selle riigile tasumise korraldust mõistis. Seletused ja ütlused ei võimalda aga lugeda tõendatuks hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe täpsemat sisu. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud praegusel juhul menetlusnormi, jättes kohtuistungi digitaalses protokollis märkimata kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütluste põhisisu. See asjaolu iseenesest ei anna alust väitmaks, et kohus ei ole nende isikute ütlustega asja lahendamisel arvestanud. Kostja ei ole ka ise apellatsioonkaebuses esile toonud ühti konkreetset seletust ega väidet kohtuistungi salvestisest, mis konkreetselt kinnitanuks kostja väiteid pooltevahelise kokkuleppe täpse sisu kohta ning mis pidanuksid viima maakohtu otsusega võrreldes teistsugusele järeldusele.
10.Põhjendatud ei ole etteheide, nagu oleks maakohus jätnud alusetult tähelepanuta asjaolu, et pootevahelise lepingu ja selle lisade järgi oli lepingu hind ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu leiab, et hageja poolt nõutava rahasumma näol ei ole tegemist „lepingu hinnaga“, milline mõiste on seostatav eelkõige VÕS §-ga 28. Nimetatud sätte kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. See tähendab üldjuhul, et lepingu järgi kohustub üks pool tegema mingi soorituse, teine pool aga maksma selle eest vastusooritusena tasu. Praegusel juhul ei ole kumbki pooltest toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et pooltevahelise lepingu järgi kuulus maksmisele tasu VÕS § 28 mõttes. Ettevõte anti üle tasuta. Asjakohatud on eeltooduga seoses ka kostja viited sellele, et ettevõtte ülemineku puhul ei ole tegemist käibemaksuga maksustatava tehinguga. Ka selles osas on maakohus teinud õiged järeldused. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud väide, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta kostja poolt kohtule esitatud nn originaallepingu. Kohus on hageja ja kostja poolt esitatud lepingu versioone võrrelnud otsuse p-des 10 ja 17 ning leidnud põhjendatult, et puudub alus lugeda kostja esitatud lepingut originaalsemaks kui hageja esitatu, mis ei sisaldanud üleandmisele kuuluva reservfondi konkreetset summat. Kostja seisukohtade õigsust ei kinnita ka lisa nr 7 (tl 11-12), kus on tõepoolest märgitud nn lepingu summa ilma käibemaksuta, kuid mida ei ole alust tõlgendada kui poolte kokkulepet (VÕS § 9)
selle kohta, et elanikelt kogutud summad antakse hagejale üle selliselt, et kostja arvestab neilt eelnevalt maha käibemaksu. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud etteheide, mille kohaselt ei vasta maakohtu poolt väljamõistetud seadusjärgne viivis VÕS § 113 ja § 94 lg 1 sätetele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusest tulenev viivise arvestus vastab võlaõigusseaduse redaktsioonile, mis kehtis maakohtu otsuse tegemise ajal.
11.Vastustaja (hageja) palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt, s.o menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist puudutavas osas, ning määrata asjas tehtava uue otsusega hageja menetluskulud kindlaks summas 1255 eurot maakohtu määratud 955 euro asemel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik niisugust otsustust teha, kuivõrd maakohtu otsuse peale on apellatsioonkaebuse esitanud üksnes kostja. Kostja palus teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud sellisel juhul hageja kanda. TsMS § 651 lg 1 ei võimalda ringkonnakohtul kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata ning luges hageja menetluskulud osaliselt ülepaisutatuks, kuna esitatud ei ole sellesisulist apellatsioonkaebust. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol summas 490 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulu. Ringkonnakohtu istung kestis protokolli järgi 43 minutit, arvestades vastustaja esindaja tunnitasu 90 eurot on istungiga seotud kulu 64,50 eurot. Apellant ei esitanud vastuväiteid vastustaja menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud summas kokku 554,50 eurot on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahukusega ning põhjendatud on vastustaja menetluskulud selles ulatuses ka rahaliselt kindlaks määrata. Vastavalt taotletule määrab ringkonnakohus ühtlasi, et apellandil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.