Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja Kostjate lepinguline esindaja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19. veebruar 2018 nr 2-17-14507 R&A Varad OÜ hagi OÜ Ramsi VK vastu võlgnevuse nõudes 4839,69 eurot kohtunik Silvi Maiste istung 29.01.2018 kell 09.30 R&A Varad OÜ (registrikood 11539009; aadress Leola tn 10, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post [email protected]) jurist Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ; e-post [email protected]) OÜ Ramsi VK (registrikood 10357298; aadress Keskuse tee 1, Ramsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond; e-post [email protected]) vandeadvokaat Nikolai Kõiv (OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks põhivõlgnevus 3879,19 eurot ja viivis perioodi 13.10.2015-19.02.2018 summas 732,59 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot, kokku 4651,78 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks alates 20.02.2018 viivis põhinõudelt 3879,19 eurolt põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 3879,19 euroga.
Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 955 eurot (käibemaksuta).
7.Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A Varad OÜ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata menetluskuludega 955 euroga.
10.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Selgitused otsusele
11.Selgitada:
11.1.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
11.2.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
11.3.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
11.4.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagiavaldus Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2014. a haldamisteenuse üleandmise lepingu. Lepinguga lepiti kokku tingimused, mille alusel andis kostja hagejale üle kostja poolt Ramsi alevikus ja Päri külas asuvate kortermajade haldamise. Lepingu peatüki I kohaselt kohustus kostja hagejale kommunaalteenuste arvestused ja haldusteenuse osutamisega seotud muud dokumendid hagejale üle andma 21.10.2014. a. Seetõttu jäi lepingu allkirjastamise hetkel lepingu peatükis III summaliselt fikseerimata üleandmisele kuuluv reservfondi summa. Kostja esitas hagejale 21.10.2014. a arvestused kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja reservfondi vahendite kohta seisuga 20.10.2014. a ning raamatupidamisteatise. Raamatupidamise teatisest nähtuvalt oli reservfondi jäägiks 20.10.2014 seisuga 40422,27 eurot, mis kajastus kostja raamatupidamise kontol 203900 „elanikkonna ettemaksed“. Nimetatud summa ei sisaldanud käibemaksu, kuigi lepingu lisana 7 esitatud kapitaalremondi- ja reservfondi arvestustest nähtuvalt koguti makseid elanikkonnalt koos käibemaksuga. Kogutud reservfondi summa koos käibemaksuga oli 48506,72 eurot (40422,27 x 1,2). Lepingu peatükis III leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja reservfondi varasid hagejale rahas üle ei anta. Kummagi fondi suhtes lepiti kokku tasaarvestuse kord. Kui kapitaalremondi fondi tasaarvestamine pidi toimuma teostatavate kapitaalremonditööde teostamise arvetega, siis reservfondi tasaarvestus pidi toimuma kostja poolt soojusenergia ostmisega hallatavatele kortermajadele. Arveldustes muudatuste tegemine pidi toimuma iga kuu lõpus teatise alusel. Hageja ja kostja teostasid vastavalt lepingu III peatükile reservfondi ja soojusenergia ostmisega seotud tasaarveldused oktoobris 2014 ja novembris 2014. Tasaarvelduste kohta esitatud dokumentidest nähtuvalt jäi 2014. a novembri lõpu seisuga kostja arvestuste kohaselt reservfondi saldoks 19 395,93 eurot. Kostja ei kajastanud nimetatud summa hulgas käibemaksu osa, kuigi makseid elanikkonnalt kogus kostja koos käibemaksuga. Kuna kostja lõpetas tema poolt Ramsi ja Päri majade soojusenergiaga varustamiseks sõlmitud soojusenergia ostulepingu 30.11.2014 seisuga ning alates 01.12.2014 sõlmis Ramsi ja Päri majade soojusenergiaga varustamiseks lepingu hageja, siis ei olnud pooltel alates 01.12.2014. a võimalik ülejäänud reservfondi jäägi ülekandmine hagejale lepingu peatüki III kohaste tasaarvelduste teel. Kuna edasised tasaarveldused ei olnud võimalikud, kandis kostja reservfondi jäägi 19 395,93 euro ulatuses hagejale üle, tasudes hagejale 23.01.2015. a 10 000 eurot ja 02.03.2015. a 9 395,93 eurot. Kostja jättis hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19 eurot (käibemaksuga reservfondi summa olnuks 19 395,93 x 1,2 = 23275,12 eurot; seega käibemaksu osa 23275,12 - 19 395,93 = 3879,19 eurot).
Olukorras, kus kostja lõpetas elanikkonnale teenuse osutamise, ei olnud kostjal enam õiguslikku alust ettemaksu enda käes hoidmiseks ning tal tekkis kohustus elanike poolt tehtud ettemaksed tagastada. Kuna aga kostja poolt osutatud haldamisteenuse osutamise võttis 01.10.2014 sõlmitud lepingu alusel üle hageja, siis pidi kostja elanike poolt tehtud ettemaksed üle andma hagejale kui uuele haldamisteenuse osutajale. Kostja tunnistas oma kohustust anda hagejale üle kogutud reservfondi summa, kuid pooltel on erinev arusaamine sellest, kas üleandmisele kuulus reservfond koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta. Seetõttu on kostja kandnud hagejale üle reservfondi jäägi käibemaksuta summa 19 395,93 eurot ning jätnud hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19 eurot. Hagiavalduse lisad nr 6, 10 ja 11 (so vallavalitsuse sisekontrolöri kontrolli õiend ja maksuameti vastuskirjad) kinnitavad hageja seisukohta, et kostjal oli kohustus kanda hagejale reservfondi jääk ehk elanikkonnalt laekunud ettemaksed üle tervikuna, st ka käibemaksu osas. Lisaks esitab hageja kostja vastu lisanduva viivise nõude TsMS § 367 alusel ja nõuab viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis kuni otsuse tegemiseni mõistetaks välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses määras. Lisaks viivise nõudele esitab hageja kostja vastu võlgnevuse kohtueelse sissenõudmisega seoses sissenõudmiskulude hüvitamise nõude VÕS § 1131 alusel, mis reguleerib võla sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt. VÕS § 1131 lg 1 tulenevalt nõuab hageja kostjalt lisaks viivisele ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
1.Mõista kostjalt OÜ Ramsi VK hageja R&A Varad OÜ kasuks välja võlgnevus kokku summas 4529,35 eurot, sh põhivõlg 3879,19 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 610,16 eurot ja VÕS § 1131 sätestatud võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.
2.Mõista kostjalt OÜ Ramsi VK hageja R&A Varad OÜ kasuks välja TsMS § 367 alusel lisanduv viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.
3.Jätta kõik menetluskulud, sh riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud kostja OÜ Ramsi VK kanda, ning kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja põhjendused Kostja vaidleb hagile, vastu ja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Antud asjas ei ole vaidlust selles osas, et kostja andis 01.10.2014.a. haldusteenuse üleandmise lepinguga üle hagejale Ramsi aleviku kortermajadele haldusteenuste osutamise. Koos haldusteenuste osutamise üleandmisega anti hagejale üle ka lepingus märgitud dokumentatsioon ja lepingus märgitud reservfondi rahalised vahendid. Antud lepinguga anti hagejale üle ka kostja ja korteriomanike vahelised lepingud koos lepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega ning töötajatega sõlmitud lepingud. Antud juhul oli sisuliselt tegemist äriseadustiku mõtte kohaselt ettevõtte osa üleandmisega hagejale. Seega on leping kehtiv. Kostja on täitnud kõik lepingu tingimused. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei näe ette, et kostja peaks tasuma hagejale lisaks lepingus märgitud summadele veel käibemaksu. OÜ Ramsi VK poolt käibemaksu tasumise kohustus on ebaõige ega tulene käibemaksuseadusest. Käibemaksuseaduse §4 lg.2p.1 kohaselt käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Antud juhul on tegemist OÜ Ramsi VK ettevõtte ühe osa üleandmisega teisele äriühingule (OÜ Ramsi VK osa tervikvarade üleandmisega koos õiguste ja kohustustega) võlaõiguse tähenduses. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on otseselt ette nähtud kostja poolt hagejale üleandmisele kuuluvad rahalised vahendid. Samuti peab kostja vajalikuks märkida, et hageja ei
ole esitanud kostjale mitte ühtegi arvet, mille alusel saaks kostja tasuda hagejale käibemaksu ja küsida tasutud käibemaksu Maksu-ja Tolliametilt tagasi. Palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja vastus kostjate vastusele Hageja ei ole aga esitanud hagis kostja vastu nõudeid ettevõtte osa üleandmise tehingult arvestatud käibemaksu tasumiseks. Hageja ei saaks sellist nõuet ka esitada, kuna ettevõtte osa üleminek ei ole käibemaksuseaduse § 4 lg 2 punkti 1 kohaselt käive, nagu kostja ka hagivastuses märgib. Seetõttu ei ole hageja 01.10.2014. a tehingult käibemaksu arvestanud ega selle tasumiseks kostjale arvet esitanud. Hageja ei ole kunagi alla kirjutanud ega nõustunud reservfondi üleandmisega ilma reservfondi kuuluva käibemaksu osata. 01.10.2014. a allkirjastatud lepingus reservfondi jääki ei fikseeritud, kuna eelneva kuu kommunaalteenuste arvestus ei olnud veel valmis. Lepingu kohaselt pidi kostja vastavad arvestused hagejale üle andma 21. oktoobriks 2014. a. Nimetatud kuupäeval kostja poolt esitatud raamatupidamisteatis on allkirjastatud üksnes kostja raamatupidaja poolt. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks kostja poolte vahel sõlmitud lepingu täielikult täitnud. Kostja täiendavad seisukohad Kostja peab vajalikuks selgitada, et sel ajal kehtinud korrale korteriomanikud tasusid Ramsi VK OÜ-le tasu koos käibemaksuga. Sellelt summalt tasus OÜ Ramsi VK riigile saadud käibemaksu ja küsis riigilt käibemaksu tagasi peale seda, kui ta oli tellinud laekunud summade arvel vastavaid kapitaalremondi-või reservfondist hooldustöid. Kostja maksis kapitaalremondifondist elamute kapitaalremondi kulud ja andis reservfondi rahalised vahendid hagejale üle ilma käibemaksuta eeldusel, et vastavate rahaliste vahendite arvel tellimuste täitmise korral saab hageja riigilt käibemaksu tagasi, kuna kostja on laekunud summadelt riigile käibemaksu tagasi maksnud. Hagi rahuldamisel hageja poolt taotletud viisil tähendaks see seda, et hageja saaks antud summadelt topelt käibemaksu, so. kostja poolt riigile tasutud käibemaksu ja lisaks sellele veel ka reservfondi arvel tööde teostamisel riigilt tagasiküsitava käibemaksu. Seetõttu leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku, et kostja poolt hagejale kantakse üle reservfondis olevad rahalised vahendid ilma käibemaksuta. Kohtuistung 29. jaanuar 2018 Hageja esindaja esitas nõuded ja tõendid: hagiesitamise hetkel summa kokku on 4529,35 eurot, millest põhivõlg on 3879,19 eurot, hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 610,16 eurot ja VÕS seadusest tulenev võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot. Lisaks TsMS § 367 alusel lisanduv viivis alates hagi esitamisest ja kõik menetluskulud kostja kanda. Mõista välja ka menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja tõendab oma nõuet hagiavaldusele lisatud tõenditega. Haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 8-10), Kapitaalremondi rahade arvestus (kt lk 11-11a), OÜ Ramsi VK raamatupidamisteatis (kt lk 12), Teatised aktid (kt lk 13-19), e-kiri (kt lk 20-21), Viljandi Vallavalitsuse korraldused (kt lk 2226), ekiri (kt lk 27), maksupäring (kt lk 28), vastus maksupäringule (kt lk 29-30), e-kiri (kt lk 31), viiviseraport (kt lk 32), volikiri (kt lk 33) ja diplom (kt lk 34). Täiendavalt kostja vastusele on hageja esitanud oma seisukohad 13. november 2017 ( kt lk 54-57). Lisa 1 (kt lk 58-59) ja lisa 2 (60-61). Nõude aluseks on VÕS § 108. Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kostja on vastanud kohtule kirjalikult 18.10.2017 (kt lk 3942). Kostja poolsed tõendid vastuse lisa nr 1 (kt lk 43), lisa 2 (kt lk 44), MTA vastus (kt lk 45), lisa 4 (kt lk 46-48). 28. november 2017 vastuse lisa haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 6869). See ei ole sama leping, mis on varem esitatud. Hageja poolt esitatud lepingul puudub summa 40422.27. Vastuväidete aluseks on VÕS § 180 lg 1 ja 2. Tegemist ei ole käibega käibeseaduse mõttes Käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 ja § 3 lg 4 p1 järgi.
Kohus küsis kostjalt kohtule esitatud tõendite kohta. Kohtutoimikus on kaks allakirjutatud lepingut, ühel on summa, teisel ei ole. Millisest lepingust kohus peaks lähtuma? Kostja esindaja vastas, et sellest, kus on hind olemas. Hageja ei ole esitanud originaali. Kohus oma algatusel kuulas menetlusosalise Maili Meisteri ära vande all. Maili Meister selgitas, et kostja käes olevale lepingule kirjutas tema summa omakäeliselt, hageja käes olevale lepingule ei ole summat kirjutatud, teine pool ei ole seda teinud. Lepingud allkirjastati ilma reservfondi summata. Tunnistaja Eha Ploom andis kohtuistungil ütlusi, et maksuameti vastused on antud nii, nagu neile küsimus esitati. Tema ei ole raamatupidamises koostatud dokumente hagejale ise üle andnud. Kohtu põhjendused
1.Pooled sõlmisid 01.10.2014. a haldamisteenuse üleandmise lepingu. Lepinguga lepiti kokku tingimused, mille alusel andis kostja hagejale üle kostja poolt Ramsi alevikus ja Päri külas asuvate kortermajade haldamise.
2.Hageja ja kostja teostasid vastavalt lepingu III peatükile reservfondi ja soojusenergia ostmisega seotud tasaarveldused oktoobris 2014 ja novembris 2014. 2014. a novembri lõpu seisuga jäi kostja arvestuste kohaselt reservfondi saldoks 19 395,93 eurot. Kostja ei kajastanud nimetatud summa hulgas käibemaksu osa, kuigi makseid elanikkonnalt kogus kostja koos käibemaksuga.
3.Kostja kandis hagejale reservfondi raha üle ilma käibemaksuta.
4.Poolte vahel on vaidlus, kas nimetatud summa oleks tulnud üle kanda käibemaksuga või ilma käibemaksuta.
5.Hageja leiab, et kostja peab üle kandma ka käibemaksu. Kostjal oli kohustus kanda hagejale reservfondi jääk ehk elanikkonnalt laekunud ettemaksed üle tervikuna, st ka käibemaksu osas.
6.Kostja vaidleb sellele vastu. Antud juhul ei ole tegemist käibega käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 mõtte kohaselt ja sellest tulenevalt ei oma hageja õigust kostjalt saada täiendavalt käibemaksu. Lepinguga anti hagejale üle kostja ja korteriomanike vahelised lepingud koos lepingutest tulenevate õiguste ja kohustustega ning töötajatega sõlmitud lepingud. Sisuliselt oli tegemist äriseadustiku mõtte kohaselt ettevõtte osa üleandmisega hagejale. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei näe ette, et kostja peaks tasuma hagejale lisaks lepingus märgitud summadele veel käibemaksu.
7.Hageja on esitanud tõenditena haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 8-10), kapitaalremondi rahade arvestus (kt lk 11-11a), OÜ Ramsi VK raamatupidamisteatis (kt lk 12), teatised aktid (kt lk 13-19), e-kiri (kt lk 20-21), Viljandi Vallavalitsuse korraldused (kt lk 22-26), ekiri (kt lk 27), maksupäring (kt lk 28), vastus maksupäringule (kt lk 29-30), e-kiri (kt lk 31), viiviseraport (kt lk 32), volikiri (kt lk 33) ja diplom (kt lk 34), lisa 1 (kt lk 58-59) ja lisa 2 (60-61).
8.Kostja on esitanud tõenditena lisa nr 1 (kt lk 43), lisa 2 (kt lk 44), MTA vastus (kt lk 45), lisa 4 (kt lk 46-48), haldamisteenuse üleandmise leping (kt lk 68-69). See ei ole sama leping, mis on varem esitatud. Hageja poolt esitatud lepingul puudub summa 40422.27.
9.Kuna vaidlus on ainult käibemaksu üle kandmise osas, analüüsib kohus tõendeid, mis on seotud käibenaksuga.
10.Hageja on esitanud tõendina haldusteenuse üleandmise lepingu ( tl 8-10 ), mille osas III reservfondi summat märgitud ei ole. Kostja esitas sama lepingu ( tl 78-80 ), kus on osas käsitsi kirjutatud reservfondi summa 40422.27 eurot. Mõlemad lepingud on allkirjastatud poolte esindajate Maili Meisteri ja Reigo Rannu poolt.
11.Hageja on esitanud kohtule tõendina Maksu- ja Tolliameti 24.03.2016 vastuse hageja päringule ( tl 29 ). Maksu- ja Tolliameti vastuse järgi korteriomandiseaduse §15 kohaselt käsitatakse korteriomanike huvidele vastava korteriomandi valitsemisena ka remondifondi kogumist. Kui on tegemist korteriomanike poolt ühiselt kogutavate rahaliste vahenditega,
millede puhul ei ole veel teada, milliseid teenuseid tellitakse või kellelt kaupu ostetakse, siis on maksuhaldur seisukohal, et tegemist ei ole haldusfirmale laekuva ettemaksuga käibemaksuseaduse mõistes ning saadult summalt ei tule arvestada saamise hetkel käibemaksu. Lähtuvalt eeltoodust koostati vastus Ramsi VK OÜ-le. Ramsi VK OÜ poolt esitatud järelepärimisest ei ole otseselt väljaloetav, et osaühing on remondifondi kogutud makseid lugenud ettemaksuks ja osa saadud rahast maksnud käibemaksuna riigieelarvesse. Seetõttu ei juhtinud Maksu- ja Tolliamet tähelepanu sellele, et üleantavad rahalised vahendid peavad sisaldama ka maksuhalduri poolt tagastatavat käibemaksusummat. Oma vastuses saab Maksu- ja Tolliamet tugineda üksnes nendele andmetele, mida maksumaksja peab vajalikuks neile avaldada. Seega nõustub Maksu- ja Tolliamet hagejaga, et olenemata sellest, kas varade, nõuete, kohustuste üleminekut lugeda ettevõtte üleminekuks või mitte, peavad korteriomanike poolt kogutud ning Ramsi VK OÜ poolt üleantavad rahalised vahendid sisaldama ka eelarvest tagasi saadavat käibemaksusummat. Maksuhalduri 16.12.2015 antud vastuses Viljandi vallale on õigesti nimetatud küsimust käsitletud.
12.Hageja on esitanud kohtule Maksu- ja Tolliameti 16.12.2015 poolt saadetud e-kirja Viljandi Vallavalitsuse maksupäringule ( tl 31 ). Vastuse järgi juhul, kui haldusfirma käsitles korteriühistu liikmete poolt remondifondi tehtud makseid ettemaksuna remonditeenuse eest, arvestas käibemaksu ja deklareeris teenuste käibe vastava maksustamisperioodi KMD-1, kuid remonditeenuse osutamist remondifondi summa ulatuses tegelikult ei toimunud, sus tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lõigetest 7 ja 9 on OÜ-l õigus teha käibemaksu ümberarvestus korteriühistule remondifondi ettemaksu tagastamise (või kokkuleppel korteriühistuga juba uuele haldusfirmale, kes jätkab korteriühistule remonditeenuste osutamist) kuu eest esitataval käibedeklaratsioonil. Käibemaksuseaduse seisukohast toimub sel juhul teenuse ettemaksuna laekunud raha tagastamine, mis annab haldusteenuse pakkujale õiguse vähendada oma käibemaksukohustust. Käibemaksuseaduse § 29 lõikes 9 on kirjas, et kui kauba müüjale või teenuse osutajale on selle ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust ei ole osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata, kui ta on summa ostjale tagastanud. Kui aga ettemaksult käibemaks juba arvestati ja maksti ning mingi osa laekunud ettemaksust tagastatakse selle laekumise kuust hiljem, saab teenuse osutaja vähendada oma maksustatavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu ettemaksu tagastamise kuu käibedeklaratsioonis. Deklareerimine toimub sarnaselt kreeditarvega, st vähendatakse käivet (miinuskäive) käibedeklaratsiooni lahtris 1 raha üleandmise kuul. Kuna korteriühistu on korteriomanikke esindav juriidiline isik, siis tähendaks remondifondi kogutud raha üleandmine korteriühistule (või kokkuleppel uuele haldusfirmale) sisuliselt ettemaksu tagastamist remonditeenuse ostjatele. Osapooled peaks seejuures arvestama, et kuna ettemaksu laekumisel leitakse käibemaks tagurpidi arvestusega (ettemaksuna laekunud summa sisaldab käibemaksu ja maksustatav väärtus leitakse laekunud summa jagamisel 1,20-ga), siis samuti tuleb tagastatav summa lugeda käibemaksu sisaldavaks ja maksustatavat väärtust vähendav summa tuleb leida korteriühistule üleantud remondifondi jäägi jagamisel 1,20-ga (ülejäänud osa on seega summa, mille võrra väheneb haldusteenuse osutaja käibemaksukohustus). See tähendab, et remondifondi kogutud ja veel kasutamata summa juba sisaldab käibemaksu, mitte käibemaks ei lisandu sellele summale. Seega, OÜ deklareerib oma KMD real 1 miinusega 19000 eurot korteriühistule osutamata jäänud teenuste eest, mille tulemusena tekib tal käibemaksu ettemaks 3800 €, ning ta tagastab remondifondi omanikule 19000+ 3800 = 22800 eurot.
13.Kostja on esitanud oma küsimuse Maksu- ja Tolliametile ( tl 43) ja Maksu- ja Tolliameti 27.01.2016 vastuse ( tl 45 ). Vastuse järgi Maksu- ja Tolliamet nõustub järelpärimises toodud tõlgendamisega, et OÜ Ramsi VK poolt kinnisvara hooldusega seotud õiguste ja kohustuste ning töölepingute üleandmist saab käsitleda ettevõtte osa üleandmisega. Ettevõtte osa üleminekut ei käsitleta käibena käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt.
14.Kostja on esitanud tõendina Lya Pähnapuu memo ( tl 44). Kostja selgituse järgi ja äriregistri andmete järgi on Lya Pähnapuu OÜ Ramsi VK audiitor. Audiitori arvamuse järgi on tegemist sisuliselt ettemaksuga.
15.Hageja on esitanud tõendina Viljandi Vallavalitsuse poolt läbi viidud kontrolli materjalid ( tl 22-26). Kuna kontrolli tulemused on tunnistatud kehtetuks ( tl 26), siis kohus leiab, et ei ole põhjendatud lugeda neid tõenditeks.
16.Kohus kuulas ära vande all menetlusosalise Maili Meisteri ja tunnistaja Eha Ploomi. Kohus märgib, et nende ütlustest ei ilmnenud uusi tähtsust omavaid asjaolusid, lisaks juba esitatud kirjalikele tõenditele. Ütlused olid pigem kirjalikke tõendeid selgitavad.
17.Kohus leiab, et haldamisteenuse üleandmise lepinguga ei ole tõendatud, kas reservfondi summa tuleb üle kanda koos käibemaksuga või mitte. Hageja käes oleval lepingul summa üldse puudub, kostja käes oleval lepingul on summa sisse kirjutatud käsitsi. Kostja esindaja väitis kohtuistungil, et lähtuda tuleb originaallepingust ja selleks on kostja poolt esitatud leping. Kohus leiab, et selline kostja esindaja väide on vastuolus sama lepingu p-ga 6.3, mille kohaselt leping on koostatud kahes ideaalses eksemplaris, millest üks kuulub peale allkirjastamist haldusteenuse üleandjale ja haldamisteenuse vastuvõtjale. Lugeda kostja esitatud lepingut originaalsemaks lepinguks ei ole mingit alust.
18.Lepingu järgi leping hakkas kehtima alates 01.10.2014, kapitaalremondi ja reservi arvestuses koostatakse ja antakse üle 21.10.2014. Lepingu osas III on märgitud, et reservfondi arvelt ( summas .......) ostab OÜ Ramsi VK soojust üleantud kortermajadele niikaua kuni reservfondis vahendeid jätkub, Kapitaalremondi fondi summa kasutamine toimub vastavalt kapitaalremonditööde teostamise arvetele.
19.Kohus leiab, et viidatud lepingu osas III ei ole sätestatud, kuidas peaks toimuma ettemaksuna kogutud raha ülekandmine, kas käibemaksuga või ilma. Ettemaksuna kogutud summade ülekandmist haldusteenuse üleandmiseleping ei sätesta. Seega ei ole põhjendatud igasugused viited lepingule, kus nagu oleks kokku lepitud, et ettemaksu summa kantakse üle ilma käibemaksuta.
20.Kohus leiab, et antud juhul tuleb lähtuda tehingu sisust, olenemata sellest, kas varade, nõuete, kohustuste üleminekut loetakse ettevõtte üleminekuks või mitte. Ramsi VK OÜ poolt korteriomanikelt kogutud ja uuele haldusfirmale üleantavad rahalised vahendid peavad sisaldama ka käibemaksusummat. Kohus leiab, et ei ole vahet, kas ettemakstud raha tagastatakse selle maksjale ( korteriomanikele) või maksjatega kokkuleppel uuele haldusfirmale. Kui ettemakstud raha on arvestatud käibemaksuga, siis ettemakstud raha tuleb üle kanda koos käibemaksuga. Kohus nõustub selles osas Maksu- ja Tollimeti käesoleva otsuse p 11 ja 12 esitatud seisukohtadega.
21.Kohus nõustub, et tegemist ei ole käibega käibemaksuseaduse § 4 mõttes. Käesoleval juhul on tegemist ettemaksuna kogutud summaga, mida kostja ei kasutanud ära kortermajade haldamislepingu lõppemise tõttu. Kuidas raamatupidamises selline ettemaksu tagastamise või uuele haldajale üle andmine tehing vormistada, on Maksu-ja Tolliamet andnud vastava juhise ( vt. otsuse p 12 ). Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
24.Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 81-82), nõudes õigusabikuluna kokku 667.50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu summas 400 eurot hüvitamist. Nimekirjas on märgitud, et hageja lepingulise esindaja kulud suurenevad seoses kohtuistungil osalemisega, aga istungiga seotud kulude nimekirja summa kohta hageja esindaja kohtule esitanud ei ole. Kohus määras istungi lõpus tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seosnduvas osalemisega kohtuistungil.
25.Kostja esitas 01.02.2018 vastuväite hageja meetluskuludele. Kostja leiab, et hageja esindaja ajakulu on ebamõistlikult suur ning võrreldes kostja esindaja ajakuluga ebaproportsionaalne (tl 88).
26.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
27.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind maksimaalselt 90 eurot + km aktsepteeritav. Samas leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud hageja taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Hageja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 9 tundi 45 minutit hageja menetlusdokumentide koostamiseks ning lisaks 2 tundi kohtuistungiks valmistumiseks (kokku 11 tundi ja 15 minutit). Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud ajakulu on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud kokku 9 tunni ja 30 minuti eest. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 955 eurot (käibemaksuta), millest 555 on õigusabikulud ning 400 tasutud riigilõiv. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
28.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
29.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.