L Š hagi E H vastu põhivõlgnevuse 623,47 euro ja kahjuhüvitise 300 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
923,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L Š (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: I K (e-post [email protected]) Kostja: E H (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: A H (isikukood xxx; e-post [email protected])
Kohtuistung
11.09.2018 hageja L Š, hageja esindaja I K, kostja E H, kostja esindaja AH
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Jätta L Š hagi E H vastu põhivõlgnevuse 623,47 euro ja kahjuhüvitise 300 euro saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud L Š kanda.
3.Välja mõista L Šlt E H kasuks menetluskuluna 20,70 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.09.03.2018 esitas L Š Harju Maakohtusse hagi E H vastu põhivõlgnevuse 623,47 euro ja kahjuhüvitise 300 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.06.2013 üürilepingu hagejale kuuluva korteriomandi üürimiseks. Esialgu oli üürileping sõlmitud seitsmeks kuuks ning seda hakati selle tähtaja lõppemisel korduvalt pikendama. 2017. aasta lõpus lepiti suuliselt kokku, et leping lõpetatakse 18.03.2018 ja kostja kolib välja. 18.01.2018 ja 09.02.2018 saatis hageja kostjale üürilepingu ülesütlemise teate. Lõplikult kolis kostja enda sõnul korterist välja 28.02.2018, kuigi võtmed anti hagejale üle 03.03.2018.
3.Üürilepingu järgi oli korter möbleeritud ning sisustatud kodumasinatega. Lepingu kehtivuse ajal soovis kostja osa mööblist välja vahetada ning kostja utiliseeris kaks diivanit ja voodi koos madratsiga, mille komisjonimüügi maksumuseks oleks olnud kokku 400 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta andis nõusoleku mööbli utiliseerimiseks.
4.Lepingu järgi kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri kokkulepitud summas 250 eurot arvestuskuu eest ette. Lepingu kehtivuse jooksul jättis kostja esimest korda nimetatud üürisumma tasumata 15.12.2017 ning ei tasunud üüri kuni lepingu lõppemiseni enam kordagi. Kostja väitel, et ta maksis üüri ette kuni 11.01.2018, puudub seos objektiivse reaalsusega ning see ei ole eluliselt usutav, kuna 18.12.2017 oli päev, mil pooled läksid lõplikult tülli ja millal kostja hakkas nõudma hagejalt pesumasina eest raha tagasi. Kostja pidi tasuma üüri detsembris 2017, jaanuaris 2018 ning veebruaris 2018. Hageja nõuab üüri ajavahemiku 11.12.2017 kuni 03.03.2018 eest. Seejuures on kostja jätnud maksmata viimase kuu kommunaalarved. Hageja on tasaarvestanud kostja poolt lepingu sõlmimisel makstud tagatise 250 eurot tekkinud võlgnevusega.
5.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kostjal on õigus nõuda hagejalt pesumasina ostuhinda. Hageja teatas kostjale, kui pesumasin katki läks, s.o 2,5 aastat tagasi, et edasi pikendatakse lepingut ilma pesumasinata ja kostja võib endale osta pesumasina, mille lepingu lõppedes võib kaasa võtta. Hageja leiab, et ta ei pea hüvitama uue pesumasina täishinda, kui pesumasina hind on kasutamise tõttu oluliselt langenud. Möödunud on ka mõistlik aeg vastava nõude esitamiseks. Hageja on kostjale teinud ettepaneku, et hüvitab kostjale selle tegeliku väärtuse lepingu lõppemise hetkel.
6.Hageja vaidleb tasaarvestusavaldusele vastu. Samuti ei nõustu hageja seisukohaga, et üürilepingust tulenev kahjunõue on aegunud. Hageja hinnangul pandiga tagatud nõuded ei aegu. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja osundab, et üürileping ei ole lõppenud erakorralise ülesütlemisega, vaid on lõpetatud poolte kokkuleppel, mida tõendavad kirjalikud märked üürilepingul. Arvestades, et 18.12.2017 lepiti kokku, et üürileping lõpetatakse poolte kokkuleppel 18.03.2018, ei saanud hilisemad 18.01.2018 ja 23.02.2018 koostatud üürilepingu ülesütlemise teated enam lepingut lõpetada.
8.18.12.2017 maksis kostja üüri ette kuni 11.01.2018, mida hageja ise on eelnevalt kinnitanud. Üüri perioodi 11.01.2018 kuni korteri hagejale üleandmiseni eest, on kostja jätnud tasumata, kuna kostjal on hageja suhtes nõue, mida tal on õigus tasaarvestada.
9.Kostja on hageja korterisse soetanud pesumasina maksumusega 327,50 eurot, mis jäi üürilepingu lõppemisel hageja valdusse, kuna korteri sisustusse kuulunud pesumasin läks 2,5 aastat tagasi katki. Pesumasina katkiminek oli puudus, mille eest kostja ei vastutanud ning mis
takistas asja lepingujärgset kasutamist. Hageja keeldus katkise pesumasina asendamisest alusetult. Kostja ei nõustu väitega nagu ei peaks hageja kostjale hüvitama uue pesumasina ostuhinda. Hageja eksitab kohut nagu oleks hageja 23.02.2018 kirjas selgitanud, et peale pesumasina katkiminekut olevat lepingut pikendatud ilma pesumasinata. Juhul, kui pooled oleksid nõustunud edaspidi lepingut pikendama ilma pesumasinata, pidanuks selline kokkulepe olema ka fikseeritud ning hageja pidanuks sellega seoses alandama üürihinda.
10.Hageja nõudeid väidetavalt ilma hageja nõusolekuta utiliseeritud mööbli hüvitamiseks kostja ei tunnista täies ulatuses. Voodi koos madratsiga oli toimetatud kostja kulul hageja suvilasse juunis 2013, millest kostja abikaasa hageja esindajat teavitas 21.02.2018 e-kirjas ning misjärel hageja on sellekohasest nõudest ka loobunud. Hagiavalduses nõuab hageja aga uuesti voodi ja madratsi hüvitamist, olgugi, et need olid viidud hageja suvilasse. Kaks diivanit olid utiliseeritud hageja teadmisel ja nõusolekul samuti juunis 2013, kuna need olid muutunud kasutuskõlbmatuks. Hageja nõustus diivanite utiliseerimisega tingimusel, et üürilepingu lõppedes jätab kostja korterisse omad diivanid ning seda kostja eelneval kokkuleppel hagejaga ka tegi.
11.Kostja on seisukohal, et hageja nõue kahju hüvitamiseks on aegunud. Kuna mööbel toimetati hageja teadmisel korterist välja juunis 2013 ning osa sellest mööblist utiliseeriti hageja väitel ilma tema nõusolekuta, siis tekkis väidetav kahju samuti juunis 2013, millega kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks. Kuna väidetava kahju tekkimisest on hagi esitamise ajaks möödunud juba peaaegu viis aastat, siis on kahju hüvitamise nõue aegunud.
12.Tasaarvestuse vastuväide Kuna pesumasin kuulus vastavalt üürilepingule korteri sisustuse hulka, mille kasutamise eest kostja maksis üüri, oli hageja kohustatud katkise pesumasina kas asendama või hüvitama pesumasina soetusmaksumuse. Kostja oli enne üürilepingu lõppemist sunnitud kasutama hageja suhtes õiguskaitsevahendeid ja keelduma oma kohustuste täitmisest hageja ees seni, kuni kostja sissenõutavaks muutunud hüvitusnõue saab tasaarvestuse teel rahuldatud. Kostja hinnangul võlgneb ta hagejale üürimakseid summas 424,30 eurot. Üürivõlgnevusest tuleb maha arvata tagatisraha 250 eurot, mille võrra kostja üürinõuet vähendab seoses tasaarvestusega, s.o üürivõlgnevuse suurus on 174,30 eurot. Kommunaalkulude arved on kostja tasunud 117,90 euro ulatuses hageja arvelduskontole 20.04.2018. Seega on arvete tasumata jääk 77 eurot, mida kostjal on õigus tasaarvestada enda nõudega hageja vastu. Kostja tasaarvestab hageja üürinõude ning tasumata osa kommunaalkulude nõude kostja nõudega hageja vastu summas 327,50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kostja vahel oli 11.06.2013 sõlmitud üürileping (tlk 9-10); 2) kostja tasus üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 250 eurot; 3) kostja ostis pesumasina väärtuses 327,50 eurot (tlk 54). 4) kostja on tasunud hagejale kommunaalkulude võlgnevusest 117,90 eurot (tlk 55, lk 104 pöördel).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tasunud hagejale üüri ette kuni 11.12.2017 või 11.01.2018. Samuti selle üle, kas hageja on andnud kostjale nõusoleku mööbli utiliseerimiseks,
kas hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud ja kas hagejal on kohustus hüvitada kostjale pesumasina hind. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei ole oluline, kas üürileping lõppes ülesütlemisega või poolte kokkuleppel, kuna kohtu menetluses pole nõudeid, mille puhul oleks oluline, kuidas on üürileping lõppenud. Seejuures on hageja hagiavalduses kinnitanud, et üürilepingu lõpetamises lepiti suuliselt kokku. Pooled ei vaidle selle üle, et üürileping lõppes 18.03.2018, kuid kostja kolis korterist välja 28.02.2018 ja andis hagejale võtmed 03.03.2018.
16.Üür Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri 250 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasus detsembris 2017 ühe kuu eest üüri ette, s.o kuni 11.01.2018. Hageja leiab, et kostja on tasunud üüri kuni 11.12.2017, millest tulenevalt on hagejal üürinõue ajavahemiku 11.12.2017-03.03.2018 (2 kuud ja 22 päeva) eest summas 678,57 eurot. Hageja on kohtule esitanud kostjale adresseeritud 18.01.2018 kirja ja 21.02.2018 e-kirja (tlk 13, tõlge lk 28; tlk 14), milles on viidatud üürivõlgnevuse alguskuupäevale 11.01.2018. Lisaks üürivõlgnevuse alguskuupäevale on hageja mõlemas kirjas välja toonud üürivõlgnevuse arvutuskäigu. Nimetatud e-kirjadega loeb kohus tuvastatuks, et hagejal oli vahetult enne üürilepingu lõppemist selge arusaam, kui palju kostja hagejale üüriraha võlgneb ning ei saanud kirjades aja ja summaga eksida. Lisaks on tunnistaja G H andnud ütlusi, mille kohaselt tasuti hagejale üüri sularahas viimati 2017. aasta detsembris (tlk 103 pöördel). Kuivõrd pooltel oli aastate jooksul välja kujunenud praktika, et kostja tasub üüri sularahas (tlk 51 pöördel ja lk 61 pöördel), siis puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja ei tasunud hagejale detsembris 2017 üüri ette kuni 11.01.2018. Seega leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et kostja on tasunud hagejale üüri ette kuni 11.01.2018. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kolis korterist välja 03.03.2018. Kohtu hinnangul on seega hagejal kostja vastu üüritasu nõue ajavahemiku 11.01.2018-03.03.2018 eest, s.o ühe kuu ja 21 päeva eest. Hagimaterjalidest nähtuvalt on ühe päeva üüritasu 8,30 eurot (tlk 28), millest tulenevalt on kostjal üürivõlgnevus 423,30 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt üürivõlga 423,30 eurot.
17.Kõrvalkulud VÕS § 292 lg 1 järgi peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu punktidest 4.4. ja 4.5. tuleneb kostjale kõrvalkulude tasumise kohustus (tlk 9 pöördel). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalkulude tasumist. Hageja on kostjale esitanud kommunaalkulude arve summas 166,30 eurot ja elektriarve summas 28,60 eurot, kokku 194,90 eurot (tlk 32 ja pöördel, lk 33). Menetluse kestel on kostja tasunud hagejale kõrvalkulude eest 117,90 eurot (tlk 55). Seega on kostja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees 77 eurot, mida on hagejal õigus kostjalt nõuda.
18.Kahju
Hageja hinnangul on tal kostja vastu kahju hüvitamisest tulenev nõue. Hagiavalduse kohaselt oli korter möbleeritud ja seal oli kaks diivanit ning voodi koos madratsiga. Hageja leiab, et kostja utiliseeris kaks diivanit ning voodi koos madratsiga ilma hageja nõusolekuta ja seetõttu tuleb kostjal tasuda selle eest kahju hüvitist. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja selgitab, et voodi koos madratsiga oli toimetatud kostja kulul hageja suvilasse juunis 2013. Samuti olid ka diivanid utiliseeritud hageja teadmisel ja nõusolekul juunis 2013, kuna need olid muutunud kasutuskõlbmatuks. Kohus selgitab, et hageja nõude rahuldamiseks, peab hagejal olema kostja vastu kahju hüvitamisest tulenev nõue. Kohtu hinnangul hagejal sellist nõuet ei ole. Hageja kahju hüvitamise nõue on kvalifitseeritav VÕS § 334 lg 1 ja 2 ning VÕS § 77 lg 1 järgi koosmõjus VÕS § 115 lg-ga 1. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1) kehtiv võlasuhe, 2) kohustuse rikkumine, 3) rikkumise vabandatavuse puudumine, 4) kahju olemasolu ning põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel ning 5) täiendava tähtaja tulemusteta möödumine. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli kehtiv võlasuhe. Kohtul tuleb hinnata, kas kostjal oli hageja ees kohustus üüritud asi tagastada koos diivanite ja madratsiga voodiga. Hageja on menetluse kestel andnud erinevaid vastuolulisi selgitusi selle kohta, millal ta sai teada kostja poolt mööbli äraviimisest. Kohtuistungil seletas hageja, et sai teada mööbli äraviimisest mõned päevad pärast lepingu allkirjastamist. Kohtu küsimusele, miks hageja kohe ei teatanud kostjale, et soovib mööblit tagasi, vastas hageja, et ta arvas, et ta saab selle hiljem tasaarvestada üüri tagatiseks antud summaga (tlk 103). Seega oli hageja mööbli äraviimisest teadlik. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et hageja ootas kahju nõudega kuni üürilepingu lõppemiseni, kuna kostja poolt tasutud tagatisraha ei oleks olnud piisav hageja kahjunõude rahuldamiseks. Seejuures on hageja enda kahju nõuet korduvalt muutnud. Nii 18.01.2018 kui ka 21.02.2018 kirjas nõuab hageja kahju hüvitamist nii diivanite kui ka madratsiga voodi eest. Pärast seda, kui kostja oli 21.02.2018 kirjas hagejat teavitanud, et voodi koos madratsiga viidi hageja suvilasse hageja nõusolekul, ei nõudnud hageja enam selle eest kahju hüvitamist enda 23.02.2018 kirjas. Samas kohtule esitatud hagiavalduses nõuab hageja taaskord kahju hüvitamist nii diivanite kui ka madratsiga voodi eest. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka hageja ise oma kahju nõude selguses kindel muutes seda erineval ajahetkel endale sobival viisil. Hageja on 23.02.2018 kirjas tunnistanud, et varem oldi kokku lepitud selles, et diivanikomplektid viidi maale (tlk 16, tõlge lk 30). Seega on hageja nõusolekut ka osaliselt tunnistanud, mistõttu ei ole kohtu hinnangul usutavad hageja väited, et kostjal polnud mööbli äraviimiseks ja utiliseerimiseks hageja nõusolekut. Seejuures kinnitavad hageja nõusoleku olemasolu ka tunnistaja J I ütlused. Tunnistaja ütlustest tulenevalt viidi kolimise käigus korterist välja mööblikomplekt. Tunnistaja kuulis pealt telefonikõne, millest oli võimalik aru saada, et kostja helistas korteri omanikule ja küsis, mida selle mööbliga teha (tlk 104). Kohtu hinnangul on asjakohatud hageja väited, et tunnistaja ei saanud kuulda seda, mida räägiti telefoni teises otsas. Kostja ega tunnistaja pole väitnudki, et tunnistaja oleks kuulnud seda, mida rääkis inimene telefoni teises otsas, vaid seda, et tunnistajal oli võimalik kuuldud kõnest aru saada, et helistati korteri omanikule, st hagejale. Eeltoodust tulenevalt on seega usutav, et mööbli äraviimisel küsis kostja hageja nõusolekut. Kuivõrd hageja on ka ise nõusolekut osaliselt tunnistanud, ei ole kohtul alust tunnistaja ütlustes kahelda. Kohus leiab eelnevaid tõendeid kogumis hinnates, et kostjal oli mööbli äraviimiseks ja utiliseerimiseks hageja nõusolek. Seega ei olnud kostjal kohustust tagastada üüritud asi koos utiliseeritud mööbliga.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei ole kahju hüvitamisest tulenevat nõuet kostja vastu, millest tulenevalt jätab kohus hageja kahju nõude rahuldamata. Kuivõrd kohus on eelnevaga tuvastanud, et hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, puudub vajadus analüüsida kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet kahju nõudele.
19.Tasaarvestusavaldusest Tulenevalt VÕS § 197 lg-test 1 ja 2 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja hinnangul on tal üürivõlgnevus 424,30 eurot ja kõrvalkulu võlgnevus 77 eurot, millest tuleb maha arvata tasutud tagatisraha 250 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale üüri eest 174,30 eurot ja kõrvalkulu eest 77 eurot. Seejuures leiab kostja, et tal on hageja vastu pesumasina soetamisest tulenev nõue 327,50 eurot, mille ta tasaarvestab hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama, kas kostjal on hageja vastu pesumasina soetamisest tulenev nõue, millega hageja nõudeid tasaarvestada. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on hageja ees üürivõlgnevus 423,30 eurot ja kõrvakulude võlgnevus 77 eurot. Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja on tasunud üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 250 eurot ja et kostjal on õigus see üürivõlgnevusest maha arvestada, seega on kostja üürivõlgnevus 173,30 eurot ja kõrvalkulu võlgnevus 77 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal tuleb kostjale tasuda pesumasina maksumus 327,50 eurot. Kohtu hinnangul kuulub üürilepingu punkti 2.2. käsikirjalise neljanda rea kohaselt pesumasin korteri sisustuse hulka (tlk 9). Hageja hinnangul leppisid pooled kokku siis, kui pesumasin katki läks, et üürileping kehtib edaspidi ilma pesumasinata või alternatiivina võib kostja endale osta pesumasina, mille hiljem üüripinnalt lahkudes kaasa võtab. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid lisaks 11.06.2013 sõlmitud üürilepingule sõlminud veel mingeid kokkuleppeid või lisasid, mis kuuluksid üürilepingu juurde. Seega ei ole tõendatud, et pooled leppisid kokku üürilepingu jätkumises pesumasinata. Üürilepingu punkti 2.2. kohaselt kuulub pesumasin korteri sisustuse hulka ning VÕS § 279 lg 3 kohaselt võib üürnik puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Üürilepingu kohaselt kuulub pesumasin korteri sisustuse hulka ja seetõttu kui pesumasin katki läks, oli hagejal kohustus katkiläinud pesumasin asendada töötava pesumasinaga. Kuivõrd hageja seda ei teinud, oli kostjal VÕS §-st 279 lg 3 õigus see puudus kõrvaldada. Kostja seda ka tegi ning ostis korterisse pesumasina, mis maksis 327,50 eurot (tlk 54). Osundatust tulenevalt leiab kohus, et kostjal oli õigus keelduda üürilepingust tulenevate üüri- ja kommunaalteenuste tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on asjakohatud hageja väited, et pesumasina garantii on möödunud või et pesumasin võib iga hetk katki minna. Hagejal oli kohustus kostjale pesumasina kulutused hüvitada siis, kui pesumasin kostja poolt osteti. Samuti on asjakohatu hageja väide, et möödunud on mõistlik aeg vastava nõude esitamiseks. Nimetatud nõude esitamiseks on ette nähtud aegumistähtaeg. VÕS § 338 lg 1 kohaselt üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab üürniku nõuete aegumistähtaeg lepingu lõppemisest. Lisaks võib VÕS § 200 lg 2 kohaselt tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole
nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kolis üürikorterist välja 03.03.2018. Kostja teatas oma tasaarvestuse nõudest juba 21.02.2018 e-kirjas (tlk 15, tõlge lk 29) hagejale, samuti vastuses hagile 27.04.2018 (tlk 53), seega ei ole möödunud kostja kulutuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu pesumasina soetamisest tulenev nõue 327,50 eurot, mida ta saab kasutada hageja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi. Kostja on tasaarvestanud hageja üürinõude 173,30 eurot ja kõrvakulude nõude 77 eurot, kokku 250,30 eurot, kostja nõudega hageja vastu summas 327,50 eurot. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on tasaarvestanud hageja nõude omapoolse nõudega täies ulatuses, mistõttu puudub hagejal nõue kostja vastu. Menetluskulude jaotus
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja menetluskuludeks käesolevas menetluses on sõidukulud 20,70 eurot. Kulutused on tehtud selleks, et osaleda 11.09.2018 kohtuistungil (Narva-Tallinn-Narva). Kostja on kulude tõendamiseks esitanud kuludokumendid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 ja lg 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtu hinnangul on kostja esindaja sõidukulud seotud käesoleva menetlusega ja on seetõttu ka põhjendatud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista sõidukulud 20,70 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.