XX hagi Heidenline OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. detsembri 2017 otsus
apellatsioonkaebus Kaebuste esitajad ja kaebuste XX vastuapellatsioonkaebus liigid Apellatsioonkaebuse hind
ja
Heidenline
OÜ
560,61 eurot
Vastuapellatsioonkaebuse hind 811 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: Heidenline OÜ (registrikood 11256814), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 08. detsembri 2017 otsus muutmata, kuid täiendada otsuse resolutsiooni menetluskulude tasaarvestusega ja täiendada otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.2.Välja mõista Heidenline OÜ-lt XX kasuks kahjuhüvitis 731,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 20,83 eurot ja alates 29.03.2017 viivis arvestatuna põhinõudelt (731,64 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.3.Jätta rahuldamata hagi kahjuhüvitise 505,60 euro saamiseks.
3.4.Jätta hageja maakohtu menetluskulud 59% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 41% ulatuses hageja kanda.
3.5.Välja mõista Heidenline OÜ-lt maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1296,82 eurot XX kasuks.
3.6.Välja mõista XX-lt maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 1054,72 eurot Heidenline OÜ kasuks. 3.7.Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded (tervikresolutsiooni p-d 3.5 ja 3.6 ja mõista selle tulemusena Heidenline OÜ-lt välja menetluskulude hüvitamiseks 242,10 eurot XX kasuks. 3.8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Heidenline OÜ-l tasuda XX-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.9.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 28.03.2017 Harju Maakohtule hagi Heidenline OÜ vastu kahjuhüvitise 1237,24 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 35,39 euro ja alates 29.03.2017 viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud kasutuseeliste hüvitise osas, milles hageja esimene nõue jäetakse rahuldamata, kuid mitte suuremas summas kui 1372 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu, mille alusel ostis hageja kostjalt haagissuvila Hobby La Vita Veneto 545 KMF. Hageja sai kostjalt haagissuvila otsese valduse vahetult enne 2011.a jõule. Haagissuvilale väljastati kostja poolt 5-aastane müügigarantii, mille tingimuste kohaselt anti nii esmaostjale kui tema legaalsele järeltulijale kere niiskusgarantii.
3.Haagissuvilale tekkisid 2015.a juulis niiskuskahjustused, millest hageja teavitas kostjat 16.07.2015, toimetades samal päeval haagissuvila kostja müügiesindusse Eestis. Samal päeval tegi kostja esindaja niiskuskahjustustest fotod ja teavitas hagejat, et sellist remonditööd Eestis ei teostata ning lähim remondi teostamise koht on Soome Vabariigis. Hageja viis vastavalt kostja juhistele haagissuvila 2015.a septembris Soome. Kostja ei andnud hagejale algselt teada konkreetset isikut/äriühingut, kelle poole Soomes garantiiremondi teostamiseks pöörduda ja märkis vaid seda, et haagissuvila tuleb Soomes ette näidata. Hageja pöördus kostja 04.11.2015 juhiste kohaselt Espoos asuva Best Caravani poole, kellel ei olnud võimalik remonti teostada. Kostja andis hagejale juhise otsida ise uus garantiiremondi teostamise koht, mida hageja ei leidnud. Järgmisena anti kostja poolt
22.02.2016 hagejale juhised pöörduda garantiiremondi teostamiseks Jyväskyläs asuva Jyväs-Caravan Oy poole. 18.05.2016 teavitas kostja hagejat, et kuna Jyväs-Caravan Oy-ga tekkisid probleemid graafiku osas, siis tuleb hagejal pöörduda Caravanpalvelu Oy poole, kus haagissuvila garantiiremont teostati 14.09.2016.
4.Tulenevalt kostja juhistest sõitis hageja isikliku sõidukiga haagissuvila ettenäitamiseks ja garantiiremondi teostamiseks kostja poolt nimetatud erinevatesse remonditöökodadesse ja tagasi Helsingisse, millega seoses tekkisid hagejale kulutused kütusele kokku summas 371,64 eurot järgmiselt (haagissuvilaga sõites on kütuse kulu 15l/100 km ja haagissuvilata sõites on kütuse kulu 8l/100 km): sõit Espoo Best Caravani 28 km üks suund, kütusele kulutatud kokku 10,08 eurot (s.o kokku 56 km, 8,4 x 1,2=10,08 eurot); sõit Jyväs-Caravan Oy-sse Jyvaskyläs 275 km üks suund, kohale pidi sõitma kokku 2 korda, s.o haagissuvila kohale viima ja tagasi sõitma ning hiljem uuesti järele minema (edasi-tagasi kokku 550 km, 82,5 x 1,2=99, haagissuvilata: 44 x 1,2=52,80, s.o kokku 151,80 eurot); sõit Caravanpalvelu Oy Teuvas – 380 km üks suund, kohale pidi sõitma kokku 2 korda, s.o haagissuvila kohaleviimine ja äratoomine (edasi-tagasi 760 km, 114 x 1,2 =136,80, haagissuvilata: 60,8 x 1,2=72,96, s.o kokku 209,76 eurot).
5.Hageja poolt erinevatesse remonditöökodadesse sõitmise tõttu jäi hagejal saamata töötasu 505,60 eurot 4 tööpäeva eest (32h x 15,80 eurot/h = 505,60 eurot). Hageja töötas Soome äriühingus M OY tunnitasuga 15,80 eurot.
6.03.11.2016 esitas hageja esindaja kostjale nõude garantiiremondi teostamisega tekkinud kahju hüvitamiseks. Kostja keeldus 17.11.2016 vastuses hagejale tekkinud kahjusid hüvitamast ja pakkus kompromissina 200 eurot. Kuna kostja keeldus kahju hüvitamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile suuruses 360 eurot.
7.Alternatiivset nõuet põhjendas hageja sellega, et tal ei olnud haagissuvila korduva ettenäitamise ja garantiiremondi mitteteostamise tõttu võimalik perioodil 16.07.2015 – 14.09.2016 haagissuvilat kasutada. Haagissuvila oli hagejale igapäevaselt vajalik, et seda kasutada nii erinevatel reisidel kui ka Soomes töötades elukohana. Sarnase haagissuvila tavapäraseks rendihinnaks on ööpäevas minimaalselt 30 eurot (lisandub käibemaks). Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja vastuse kohaselt soovis hageja teostada remonti Soomes. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et haagissuvila parandamine Soomes oli võimalus, mitte kohustus. See nähtub ka Soome ettevõtja Kehä Caravan Tukku OY (Soome agendi) 25.01.2016 e-kirjast Hobby tehasesse Saksamaal. Kostja ei andnud hagejale kohustuslikke juhiseid, sh ka järgmise töökoja leidmiseks. Kostja ei saanud koheselt remonti teostada, sest ta pidi saama tehasest garantiiremondi teostamiseks loa. Kostja ei keeldunud garantiiremondi teostamisest.
10.Hageja nõudekirjas esitatu oli kostjale üllatuslik. Hageja ei avaldanud kostjale, et kui ta hakkab ostetud haagissuvila garantiiremondiga Soomes ise tegelema, siis hakkab ta kostjalt nõudma vastavate kulude ja saamata jääva töötasu hüvitamist. Kui kostja oleks seda teadnud, siis oleks ta palunud hagejal tuua haagis parandamiseks Tallinna. Kostja ei rikkunud müügilepingut ja hagejale ei tekkinud kahju. Kostjal ei ole VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 järgi kohustust hagejale kahju hüvitada. VÕS § 222 lg 4 ei kohaldu olukorras, kus ostja tegeleb omal initsiatiivil garantiile allutatud haagissuvila remondiga välisriigis, mitte müüja tegevuskoha riigis. Lisaks sätestab see säte kulude kohese kandmise, mitte hilisema
hüvitamise. Kostjal ei olnud kohustust näidata Soomes haagist ette ja kanda vastavaid kulusid. Hageja pidi mõistma, et kui ta tegeleb haagissuvilaga Soomes ise, siis võivad tal tekkida kulud, mis jäävad tema enda kanda.
11.Hageja ei ole tõendanud kütusekulude suurust. Käesoleval juhul ei ole alust lähtuda VÕS § 127 lg-st 6 ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-st 1. Kütuse ostmist tõendavate dokumentide ärakaotamine ei tee kahju suuruse tõendamist eriti raskeks või ebamõistlikult kulukaks.
12.Hageja ei toonud välja ega tõendanud, millal ta oli töölt eemal ja millal jättis tööandja talle töötasu maksmata.
13.Hageja ei põhjendanud, miks ta vahetas õigusteenuse osutajat, s.o pöördus D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS asemel Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole. Kui hageja ei oleks õigusteenuse osutajat vahetanud, siis ei oleks kulusid tekkinud. Kostjale ei ole 29.12.2016 advokaadi nõudekirja esitatud. Arvel viidatakse 22.12.2016 pretensiooni koostamisele, mida ei ole kohtule esitatud. Õigusabikulude kindlustuse tõttu peaks kindlustusandja kindlustusvõtjale õigusabikulud hüvitama, mistõttu ei saa õigusabikulu 360 eurot olla hageja kahjuks. Viivisenõuded on alusetud.
14.Hageja väitel oleks haagissuvila kasutamisest saadavad eelised võimalus reisida ja selles elada. Hageja väidete järgi kasutas ta haagissuvilat (v.a ajal, mil see oli remonditöökojas). Seega ta rikastuks, kuna tal säilis võimalus vaidlusalust haagissuvilat kasutada. Hageja alternatiivnõue ei ole esmase nõudega seotud, mistõttu ei ole võimalik seda rahuldada.
15.Hageja oleks kostjale pidanud andma täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hageja kahju tekkis hageja valikute tõttu ja see ei ole põhjustatud kostjast.
16.Hageja nõuded ei ole esitatavad ega hüvitatavad vastavalt keregarantii (niiskusgarantii) tingimuste § 2 p-le 9. Tingimuste kohaselt ei saa garantii alusel nõuda asendussõidukit; transpordikulu kompensatsiooni töökotta ja tagasi; parandustööde ajal garantii saajale tekkinud kahjude katmist (näiteks: karavani/matkasuvila renditasu, reisikulusid, saamata jäänud tulu, kasutusvõimaluse kaotust) või rahalise kahju hüvitamist, mis on tekkinud õnnetuse järgsetest vigastustest; kahjustatud vara kompenseerimist. Esimese astme kohtu otsus
17.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 731,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20,83 eurot ning alates 29.03.2017 viivise arvestatuna põhinõudelt (731,64 eurolt) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Hageja menetluskulud jättis maakohus 59% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 41% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 1296,82 eurot ja hagejalt kostja kasuks 1054,72 eurot ning märkis et pooltel tuleb menetluskuludelt tasuda kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, mille alusel hageja ostis kostjalt haagissuvila Hobby La Vita Veneto 545 KMF, garantii kehtivuse jooksul, s.o juulis 2015, tekkisid haagissuvilale niiskuskahjustused ja haagissuvila garantiiremont teostati 14.09.2016 Caravanpalvelu Oy-s. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et pooled sõlmisid tarbijamüügilepingu ja haagissuvilale oli väljastatud 5-aastane müügigarantii. Seega on poolte vahel kehtiv võlasuhe.
19.Kostja võttis müügigarantiiga endale lepingulise kohustuse, et ta täidab teise isiku nõudel garantii sisuks oleva kohustuse. Kostjal oli kohustus garantii korras haagissuvila välja
vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele. Käesoleval juhul pidi hageja pöörduma Soomes erinevate asutuste poole, et haagissuvilal ilmnenud puudused saaks garantiiremondiga kõrvaldatud. Müügigarantii mõtteks ei ole lasta hagejal kui tarbijal leida isik selleks, et oma õigusi realiseerida, vaid hagejale tuleb võimaldada oma õiguste täielik ja efektiivne kaitse suhetes selle isikuga, kellega tal on lepinguline kokkupuude. Selleks isikuks on kostja, kes on müügilepingu sõlmimise ja müügigarantii andmisega võtnud endale kohustuse garantiijuhtumi ilmnemise korral asja parandamine või vahetamine selliselt, et see vastaks ettenähtud tingimustele. Sellega rikkus kostja oma müügigarantiist tulenevat kohustust.
20.Tõendamist ei leidnud kostja väide, et hageja sooviks oli remondi teostamine Soomes. Kostja ei avaldanud, et remont tuleb teostada Eestis ja ta ei teinud hagejale konkreetset ettepanekut remontida haagissuvila kostja juures. Kostja andis oma nõusoleku haagissuvila viimiseks Soome. Kostja kohustus on VÕS § 222 lg 4 alusel kanda kulud, mis tekivad garantii käigus seoses asja parandamisega. Hageja ei pea kostjat sellest ette teavitama.
21.Kostja seisukoht, et tal oli pädevus garantiiremonti teostada, ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest kostja ei teatanud hagejale ega nõudnud, et remont toimuks Eestis. Kostja väited selle kohta, et ta ei andnud hagejale juhiseid, kelle poole Soomes remondi osas pöörduda, on paljasõnalised. Hageja esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja on erinevates e-kirjades toonud välja kohad, kuhu hageja peaks pöörduma. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks väita, et ta ei vastuta rikkumise eest.
22.E-kirjavahetusest on näha, et kostja tõi välja erinevaid remonditöökodasid, kuhu hageja on pidanud pöörduma. Nende seas on Espoo Best Caravan, Jyväskyläa Jyväs-Caravan Oy ja Teuvas Caravanpalvelu Oy. Ei ole oluline teada, millal hageja erinevates remonditöökodades käis, vaid oluline on fakt, et esitatud e-kirjavahetuse põhjal on tuvastatav, et hageja on nimetatud sõidud läbinud. Ei ole alust kahelda, et sõitudele kulus 371,64 eurot. Kostja ei esitanud veenvaid argumente selle kohta, et kütusekulu võiks olla väiksem. Hagejale on tekkinud kütuse kulu näol kahju ja seetõttu tuleb VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi kostjalt hageja kasuks välja mõista kütuse kulu hüvitamiseks 371,64 eurot.
23.Tõendite põhjal ei ole üheselt tuvastatav, et hageja oli tema poolt nimetatud päevadel töölt eemal seoses haagissuvila garantiiremonti viimisega. Hageja ei põhjendanud, miks ta ei saanud haagissuvilat erinevatesse töökodadesse viia vabadel päevadel. Selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
24.Õigusteenuse osutaja vahetamine ei ole käesoleva asja lahendamisel tähtsust. On arusaadav, et pretensioon koostati 22.12.2016, kuid väljastati alles 29.12.2016. Ei ole eluliselt usutav, et kostja ei ole 29.12.2016 pretensiooni kätte saanud. Hageja tõendas, et ta edastas nimetatud pretensiooni järgnevatele e-mailidele: XXX, YYY. Eelnevalt suhtles hageja kostjaga e-maili aadressil YYY. Samuti edastas hageja 03.11.2016 kostja e-maili aadressile XXX nõudeavalduse, mille kostja sai kätte, kuivõrd ta vastas sellele 17.11.2016. Hageja on õigusabi teenust kasutanud ja selles osas kulu kandnud ning tulenevalt Riigikohtu praktikast on kohtueelsed õigusabikulud VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi hüvitatavad, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on ka hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 360 eurot.
25.Ostu-müügilepingu p 5.2, mille kohaselt kostja kohustus hagejale müügieseme üleandmise päeval üle andma kõik tema valduses olevad müügiesemega seotud dokumendid, ei tõenda, et garantiitingimused hagejale üle anti. Üleandmise-vastuvõtmise akt, kus on kirjas, et hageja sellele aktile alla kirjutades tõendab, et on tutvunud garantiitingimustega, saab käia
ka nende garantiitingimuste kohta, mille saamist hageja kinnitab. Kui tunnistajalt AA-lt küsiti kohtuistungil, kas ta teab, mis dokumendiga on kohtutoimiku I kd lk 52 pöördel – lk 53 pöördel tegu, siis vastas tunnistaja, et tegu on tehase poolt väljaantava Hobby garantiiraamatuga ja hageja on neid kindlasti näinud ning et alati, kui nad annavad dokumentatsiooni üle, räägivad selle ka suuliselt üle. Samas, kui tunnistajale näidati kohtutoimiku I köites leheküljel 7 olevaid garantiitingimusi ja küsiti, kas talle teadaolevalt antakse ka see dokument ostjale üle või mis dokument see on, vastas tunnistaja, et ta ei oska täpset nimekirja välja tuua. On eluliselt ebausutav, et garantiitingimuste kohta, mis on vaidluse all selles osas, kas hagejale on need üle antud, teab tunnistaja täpselt öelda, et neid peab olema hageja näinud, kuid kohtutoimiku I kd lk 7 olevaid garantiitingimusi nähes ei oska tunnistaja välja tuua täpset nimekirja, mis dokumendid ostjale üle antakse. Piisavalt ei ole tõendatud, et hagejale oleks keregarantii tingimused üle antud. Isegi juhul, kui eeldada, et garantiitingimused on hagejale üle antud, siis garantiitingimuste § 2 p 9 näol on tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 2 ja § 42 lg 1 järgi. Tingimus kahjustab tarbijast hagejat ebamõistlikult.
26.Põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja lepingu rikkumise vahel seisneb selles, et juhul, kui kostja oleks kohaselt täitnud oma müügigarantiist tuleneva kohustuse ja haagissuvilaga seoses ise toimetanud selle vastava remondiettevõtteni (mitte lasknud seda teha hagejal), siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostjapoolse lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.
27.Kostja iseenesest ei keeldunud garantiitööde teostamisest, vaid saatis hageja haagissuvila remonti teostama Soome. Hagejal puudus vajadus kostjale täiendava tähtaja andmiseks. Kuivõrd kostja suunas hageja garantiitöid teostama Soome, pidi kostja arvestama, et hagejal võivad sellega seoses tekkida kulud, mis kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 731,64 eurot (kütusekulu 371,64 eurot ja õigusabikulud 360 eurot).
28.Hageja nõutav viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja viivisemäärale vastuväiteid ei esitanud. Viivise väljamõistmine kostjalt on põhjendatud osaliselt vastavalt hageja põhinõude rahuldamise ulatusele. Alates 19.11.2016 kuni 28.03.2017 on viivis 20,83 eurot. Lisaks sellele tuleb välja mõista viivis põhinõudelt 731,64 eurolt alates 29.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
29.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis 505,60 eurot ja viivis sellelt kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, jäeti menetluskulud 41% ulatuses hageja kanda, mõisteti hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1054,72 eurot ja viivis menetluskuludelt. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult, mõistes kostjalt välja kahjuhüvitise 1237,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 35,39 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt (1237,24 eurot) alates 29.03.2017 kuni hüvitise tasumiseni ning jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
30.Apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb kostjalt hageja kahju hüvitamiseks välja mõista ka saamata jäänud töötasu 505,60 eurot ja viivis sellelt summalt. Hageja töötas Soome äriühingus M OY ja sai tunnitasu 15,80 eurot. Hagejal jäi saamata töötasu 4 tööpäeva eest 505,60 eurot (4 päeva x 8h=32h x 15,80 = 505,60). Hageja oli remonditöökodadesse ja tagasi Helsingisse sõitmisega (kokku 2676 km) töölt eemal kuupäevadel 11.03.2016, 23.03.2016, 16.08.2016 ja 26.09.2016. M OY tööaja tabelitest nähtub, et päevad, mil hageja
toimetas haagissuvilat kostja poolt nimetatud remonditöökodadesse ja tagasi, olid tööaja graafiku järgselt ette nähtud kui hageja tööpäevad, kuid hageja neil päevadel tööl viibida ei saanud. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et hageja on vastavad sõidud erinevatesse remonditöökodadesse ja tagasi teinud, on ekslik kohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et ta oli nimetatud päevadel töölt eemal seoses haagissuvila garantiiremonti viimisega.
31.Hageja viibib vabadel päevadel Eestis oma perekonna juures. Vabadel päevadel oleks kulud olnud suuremad, kuna hageja oleks pidanud sõitma Eestist Soome, teostama Soomes vastava sõidu remonditöökotta ja sõitma jälle tagasi Eestisse. Seda ei saa pidada mõistlikuks, arvestades asjaolu, et kostja ei nõustunud vajalikke kulutusi hagejale hüvitama. Hageja sai ja pidi eeldama, et garantiiremont teostatakse esimeses kostja nimetatud remonditöökojas, mistõttu ei saanud hageja ette näha, et peab töölt eemal viibima neljal päeval. Ekslik on kohtu seisukoht, nagu ei oleks hageja põhjendanud, miks ta ei saanud haagissuvilat erinevatesse töökodadesse viia vabadel päevadel.
32.Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kahjuhüvitise nõuet kas täielikult või osaliselt ei rahuldata. Kohus on menetlusõiguse normi rikkudes jätnud nimetatud nõude osas seisukoha võtmata. Haagissuvila oli hagejale igapäevaselt vajalik erinevatel reisidel ja elukohana. Vaidlust ei ole selles, et garantiiremondi teostamisele kulus ajaliselt kokku 427 päeva (so periood 16.07.2015 – 14.09.2016), millest 45 päeva viibis haagissuvila erinevate remondiettevõtete juures. Sel põhjusel on hagejal VÕS § 132 lg 4 alusel õigus selle perioodi eest nõuda kostjalt kasutuseeliste hüvitamist. Sarnase haagissuvila tavapäraseks rendihinnaks on ööpäevas koos käibemaksuga 36 eurot. Ainuüksi perioodi eest, mil haagissuvila viibis seoses garantiiremondi teostamisega erinevate remondiettevõtete juures, s.o kokku 45 päeva, kujuneb nõudesummaks 1620 eurot. Vastuapellatsioonkaebus
33.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning määrati kindlaks ja mõisteti välja menetluskulud, v.a osas, milles üle 41% ei jäetud kostja menetluskulusid hageja kanda ja hagejalt ei mõistetud kostja menetluskulu välja 1054,72 eurot ületavas osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja määrata kindlaks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jaotus selliselt, et menetluskulud kannab hageja ning määrata kindlaks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus, mõistes hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjadele. Märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.Kohus ei põhjendanud mittenõustumist kostja väitega, et hageja ei nõudnud kostjalt haagissuvila remontimist Tallinnas. Kohus ei tuvastanud, millal ja kuidas esitas hageja kostjale lepingu täitmise nõude. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks kostjale andnud täiendava täitmistähtaja. On arusaamatu, kuidas sai hageja nõuda täitmise asemel kahju hüvitamist. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks keeldunud garantiiremondi tegemisest. Kohus ei põhjendanud, milles seisneb põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel. Kohus ei kohaldanud VÕS § 222 lg-t 1, § 127 lg-d 2 ja 4 ning § 114 lg-t 2.
35.Kohus ei andnud hinnangut kostja väitele, et VÕS § 222 lg 4 ei ole mõeldud juhtumi jaoks, kus ostja omal initsiatiivil tegeleb garantiile allutatud haagissuvilaga välisriigis.
36.Kohus ei hinnanud nõuetekohaselt hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetust ja jättis põhjendamatult tuvastamata kostja poolt välja toodud asjaolud. Kohus ei andnud hinnangut
kostja vastuväitele, et hageja enda sooviks oli viia haagissuvila remonti Soome. Kohus ei analüüsinud kostja 25.04.2017 menetlusdokumendi lisasid 1 ja 2, millest nähtub, et hageja soovis teostada remondi Soomes. Ka tunnistaja AA ütluste kohaselt oli hageja tahteks teha haagissuvila garantiiremont Soomes. Kohus ei hinnanud Soome agendi ja Hobby-tehase vahelist e-kirjavahetust ajavahemikus 20.-28.07.2015 (kostja 26.05.2017 menetlusdokumendi lisad 1-2) ega tuvastanud eeltoodud tõenditega seonduvalt väljatoodud asjaolusid.
37.Kohus ei põhjendanud, milliste tõenditega on ümber lükatud, et kostja aitas hagejat, et hagejal oleks Soomes koht, kuhu võiks töö tegemiseks pöörduda. Kohus ei vastanud kostja väidetele, et kostja ei kohustanud hagejat pöörduma Soomes asuvasse töökotta ega andnud hagejale kohustuslikke juhiseid. Kostja ei rikkunud müügilepingut ega tekitanud kahju. Kohus ei analüüsinud kostja väidet, et nõudeavalduses kajastunud nõuded olid üllatuslikud.
38.Kahju ei ole hüvitatav keregarantii tingimuste kohaselt. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, et garantiitingimuste § 2 p 9 oli hagejat ebamõistlikult kahjustav ja tühine.
39.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei kohaldanud menetluskulude jaotamisel kostja kasuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-t 2, kuivõrd kostja nõustus hagejale tasuma 20.09.2017 kohtuistungil kohtu poolt pakutud kompromissisummat - 750 eurot.
40.Seoses VÕS § 476 lg-ga 1 (mille maakohus jättis kohaldamata) ei põhjendanud kohus, miks ei olnud õige kostja väide, et analoogselt peaks taoline hüvitamine käima ka menetluskuludena tekkivate lepingulise esindaja kulude kohta (kui muud eeldused on kindlustusandja poolselt hüvitise väljamaksmiseks täidetud).
41.Otsuse põhjal ei ole mõistetav milliste tõendite põhjal tuvastas kohus, et hagejale tekkis kahju kütusekulu näol. Otsusest ei nähtu, mille alusel hindas kohus kütusekulu suurust ja kütuse hinda. Kostja ei võtnud hageja väiteid omaks. Kohus ei arvestanud kostja vastuväitega, et hageja ei tõendanud, millised kulud tekivad temal tööle minekuks ja töölt tulekuks. Selles osas jättis kohus kohaldamata VÕS § 127 lg-d 1 ja 5.
42.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei andnud hinnangut kostja vastuväidetele, et õigusteenuse arves viidatakse 22.12.2016 pretensiooni koostamisele, mida ei ole hagiavaldusele lisatud ega kostjale esitatud. Kostja ei nõustu, et tegemist oli 29.12.2016 väljastatud dokumendiga. Kuivõrd hagejal oli oma väidete tõendamise kohtustus, siis on põhjendamatu kohtu järeldus, nagu ei oleks eluliselt usutav, et kostja ei ole 29.12.2016 pretensiooni kätte saanud.
43.Kohus ei vastanud kostja vastuväidetele seonduvalt hageja õigusabikulude kindlustusega. Hagejal ei teki kahju, kui kindlustusandja hüvitab tema õigusabikulud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis kohaldamata VÕS § 422 lg 1 ja § 476 lg 1.
44.Kostja lepingulise esindaja kulude ulatuslik vähendamine oli meelevaldne ja põhjendamatu, samas kui kohus aktsepteeris hageja lepingulise esindaja kulusid 100% ulatuses. Tegemist on poolte võrdsuse põhimõtte rikkumisega (TsMS § 7). Kohus ei leidnud, et kostja esindaja tehtud toimingud oleks olnud ebavajalikud või põhjendamatud. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja on kulude vajalikkust ja põhjendatust mõistnud ning õigusabi eest tasunud. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
45.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata, kuid otsuse resolutsiooni tuleb täiendada menetluskulude tasaarvestusega, samuti tuleb täiendada TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.
47.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses märgitud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Maakohus rahuldas põhjendatult hagi osaliselt ning apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks.
48.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et rahuldamisele ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõue 505,60 euro suuruses (saamata jäänud töötasu). Hageja tõendite alusel ei saa teha järeldust selle kohta, et ta oli 4 päeva töölt eemal just haagissuvila garantiiremonti viimise tõttu. Hageja tööaja tabelitest nähtub, et tal oli pidevalt tööst vabu päevi. Mõistetav on hageja soov olla vabadel päevadel Eestis oma perekonna juures, kuid hageja ei ole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik haagissuvila remonti korraldada selliselt, et ta tegeleb sellega tööst vabadel päevadel.
50.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei käsitlenud otsuses tema alternatiivset nõuet kasutuseeliste hüvitamiseks olukorras, kus kohus jättis hagi osaliselt (505,60 euro osas) rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et see minetus ei viinud lõppjärelduses ebaõige otsuse tegemiseni, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas täiendada järgmiselt.
51.VÕS § 132 lg 4 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Sama sätte teise lause järgi, kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Hageja esitas alternatiivse nõude VÕS § 132 lg 4 teise lause alusel.
52.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 132 lg 4 nii esimese kui ka teise lause kohaldamise eelduseks on see, et asi oli isikule vajalik või kasulik. Selle sätte tähenduses peab kahjustatud asi olema isikule tarvilik või tulus majandus- või kutsetegevuse või tööga võrreldaval põhjusel (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-19-13, p 14, nr 3-2-1-90-14, p 14). Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid selle kohta, et sõiduk oli talle vajalik või kasulik VÕS § 132 lg 4 tähenduses. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 132 lg 4 ei hõlma üldjuhul isiku soovi kasutada kahjustatud asja oma harrastustega tegelemiseks (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-90-14, p 14). Seega ei hõlma see ka hageja soovi kasutada haagissuvilat reisimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud sättega hõlmatud ka hageja soov kasutada seda Soomes elamiseks. Seega jääb alternatiivne hagi kasutuseeliste ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
53.Vastuseks kostja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
54.Ringkonnakohus ei nõustu kostja kaebuses märgituga, nagu oleks maakohus jätnud mitmetele kostja vastuväidetele hinnangu andmata. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus põhjendas, milliste kostja vastuväidetega ja miks ta ei nõustunud ning kõiki vastuapellatsioonkaebuses märgitud väiteid on kohus otsuses käsitlenud.
55.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et müügigarantii andmisega võttis kostja endale kohustuse tegeleda garantiijuhtumi ilmnemise korral hageja haagissuvila parandamise või vahetamisega, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Maakohtus ei leidnud tõendamist kostja väide, et hageja soovis remondi teostamist kindlasti Soomes. Soomes remondi teostamist soovitas hagejale kostja, mis on tõendatud kostja 02.09.2015 kostja e-kirjaga (I kd lk 8), samuti hilisemate kostja e-kirjadega, kus ta andis hagejale juhiseid, milliste Soome ettevõtete poole remondi tegemiseks pöörduda (I kd lk-d 9 ja 11). Mitte üheski e-kirjas ei märkinud kostja, et remont tehakse Eestis ja ta ei pakkunud selleks Eestis ühtegi kohta, kuupäeva ega kellaaega, sh remondi tegemist kostja juures. Teistsugust järeldust ei saa teha ka menetlusväliste isikute - Soome agendi Kehä Caravan Tukku Oy ja Hobby-tehase vahelisest e-kirjavahetusest (I kd lk 50-51), nagu kostja ekslikult leiab. Kuna kostja ei pakkunud hagejale garantiiremondi võimalust Eestis, ei saanud hageja ka sellest keelduda. Tunnistaja AA ütlustesse selle kohta, et hageja tahtis teha garantiiremonti Soomes, tuleb suhtuda kriitiliselt ja jätta otsuse tegemisel arvestamata, kuna ta on kostja ainuosaniku ja juhatuse liikme MM abikaasa, töötab kostja juures ja on ilmselt huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks.
56.Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et VÕS § 222 lg 4 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna hageja tegeles garantiiremondiga välisriigis omal initsiatiivil. Nagu juba eelnevalt märgitud, toimis hageja kostja juhiste järgi.
57.Tõele ei vasta ka kostja väide, et hageja ei nõudnud temalt lepingu täitmist. Hageja nõudis kostjalt e-kirjades korduvalt garantiiremondiga tegelemist (I kd lk 8-11). Maakohus käsitles otsuses kostja väiteid VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja andmata jätmise kohta, samuti tegi maakohus kindlaks lepingu rikkumise ning põhjusliku seose lepingu rikkumise ja kahju vahel. Samuti andis maakohus hinnangu kostja väitele nõuete üllatuslikkuse kohta ja käsitles piisava põhjalikkusega kostja vastuväiteid, mis puudutasid hageja õigusabikulude kindlustust, kostjale pretensiooni esitamist, kohtueelsete õigusabikulude kandmist ja nende hüvitamist vastavuses VÕS kahju hüvitamise sätetega. Samuti põhjendas maakohus, milliste tõendite ja asjaolude alusel ta tegi kindlaks remondifirmadesse sõitmisega tekkinud kütusekulu suuruse ja selle hinna. Vastuapellatsioonkaebuse väited, nagu ei oleks maakohus seda teinud, on ebaõiged. Hageja ei pidanud tõendama, millised kulud tal tekivad seoses tööle minekuga ja tulekuga. See ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
58.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-145-16, p 12 jt). Seega on alusetud kostja etteheited, et maakohus ei põhjendanud, miks ta mitmeid kostja viidatud õigusnorme otsuse tegemisel ei kohaldanud.
59.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et isegi siis, kui tõendamist oleks leidnud kostja poolt hagejale I kd lk-del 52-53 asuvate garantiitingimuste üleandmine, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kuna garantiitingimuste § 2 p 9, mis selliste nõuete esitamist välistab, on tühine tüüptingimus. Selline välistus on garantii saajat ebamõistlikult piirav, kuna sellega takistatakse teda kasutamast kõiki õiguskaitsevahendeid, st välistatakse võimalus oma õigusi reaalselt kaitsta. Selline kokkulepe on ringkonnakohtu hinnangul keelatud ja tühine nii VÕS § 106 lg 2 kui ka VÕS § 42 lg-te 1 ja 3 p 2 järgi,
mille kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus.
60.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.
61.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega oli maakohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 163 lg 2 annab kohtule õiguse kaaluda lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kuid nimetatud sätte kohaldamine ei sõltu menetlusosalise vastavast taotlusest ja ei ole kohtule kohustuslik. Kohus ei pea otsuses TsMS § 163 lg 2 mittekohaldamist põhjendama, nagu kostja ekslikult leiab.
62.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks maakohus vähendanud tema lepingulise esindaja kulusid meelevaldselt ja põhjendamatult.
63.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel antud juhul diskretsioonipiire ja ei rikkunud TsMS §-s 7 sätestatud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet, nagu kostja leiab.
64.Maakohtu otsusest nähtub, et kohus hindas kostja menetluskulusid sisuliselt ja põhjendas, millises ulatuses ta loeb menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu põhjendatuks ja millises osas mitte. Maakohus arvestas seejuures tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu, tõendite mahtu ja asjakohast Riigikohtu praktikat. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses märgitud seisukohtadega õigusabikulude vajalikuks ja põhjendatuks lugemise osas ega pea vajalikuks neid eraldi korrata. Üksnes kostja hinnang tema esindaja põhjendatud ajakulule ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsustuse muutmiseks. TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluva summa kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kas kostja on oma esindajale õigusabi eest tasunud või mitte, nagu kostja ekslikult leiab.
65.Täiendavalt tuleb arvestada Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt peaksid hagiavalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ning väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-4-15, p 14). Antud juhul ei ole tegemist eriliselt keeruka ja suure mahuga asjaga ning selle menetlemise aeg maakohtus ei olnud pikk.
66.Maakohus jättis menetluskulude väljamõistmisel aga tähelepanuta TsMS § 445 lg 1 teise lause, mille kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad
nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. See säte kehtib ka menetluskulude hüvitamise osas (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-91-16 p 18 ja resolutsiooni). Seetõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni menetluskulude tasaarvestusega.
67.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1296,82 eurot ja hagejalt kostja kasuks 1054,72 eurot. Need nõuded tuleb tasaarvestada ja mõista selle tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 242,10 eurot. Hageja taotluse alusel tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
68.Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel nende kui kaebuste esitajate endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.