2-17-124213
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-17-124213
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2018, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni Nord Collect OÜ hagi A. S.`i vastu võlgnevuse 1290,15 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 1385,03 eurot.
Kohtuasi
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
24.09.2018
nende Hageja:
Nord Collect OÜ (RK 11897588, asukoht Tartu mnt. 24-20, Tallinn)
Hageja esindaja:
Aleksei Arno (volikirja alusel, e-post [email protected] )
Kostja:
A. S. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xx xxxx Kohtla-Järve, e-post xxx)
Viru Maakohtu menetluses on Nord Collect OÜ hagi A. S.`i vastu võlgnevuse 1290,15 euro, sh 1186 euro põhivõlgnevuse, 94,17 euro intressi, 9,98 euro võla sissenõudmise kulu ja lisanduva viivise nõudes. Nord Collect OÜ omandas nõude A. S.`i vastu summas 1186 eurot. Nõude loovutamise aluseks on Elementro Systems OÜ ja Nord Collect OÜ vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 0911014. Hagiavalduses märgitud võlgnevuse summa tuleneb esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 21.01.2016.a sõlmitud kliendilepingust nr. 12207, mille alusel kostja võttis enda kasutusse teleri Philips Android Smart Led 55 tolli, 55PFT5500 ning pidi selle kasutamise eest igakuiselt tasuma osamakseid. Kostja esitas taotluse teleri Philips Android Smart Led 55 tolli, 55PFT5500 saamiseks. Peale kostja tellimuse vastuvõtmist saatis esialgne võlausaldaja kostja e-posti aadressile täiendavalt kliendilepingu ja arve sissemakse tasumiseks. Sissemakse arvel oli märgitud maksegraafik, mille alusel kostja pidi tasuma igakuiseid osamakseid 12- kuulise lepinguperioodi jooksul.
Käesoleva arvega esialgne võlausaldaja on teavitanud kostjat, et kauba kogumaksumus on 1188 eurot. Vastavalt sõlmitud kliendilepingu p-le 4.1 oli kostjal võimalik kasutada kaupa 12 kuud ühes kohustusega tasuda igakuiseid osamakseid vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvetele. Kliendilepingu p 7.1. kohaselt oli kostjal õigus sissemakse ja vähemalt 5 kuutasu maksmise järgselt igal ajal vara ja sellega seonduv dokumentatsioon omanikule tagastada. Sissemakse teostades kinnitas kostja, et ta oli nõus lepingust tulenevate tingimustega, kohustustega ja tasumiskorraga. Sissemakse oli tasutud R. V. arvelduskontolt nr EE82101001037175013. Kostja on ekslikult tasunud sissemakse summa kaks korda. Peale tellimuse kinnitamist tuli kostja 21.01.2016.a tellitud kaubale järele Elementro Systems OÜ kontorisse ning kinnitas kauba vastuvõtmist. Seega kaup oli antud kostjale üle Tallinnas. Lepingu punkti 5.2 kohaselt oli kohustatud kostja tasuma kauba kasutamise eest alates käesoleva lepingu sõlmimisest 12 kuu jooksul igakuiseid osamakseid summas 99 eurot ning 1188 eurot kogu lepinguperioodi jooksul. Kostja pidi maksma igakuiseid osamakseid vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvetele tema e-posti aadressile. Kauba kasutamisperioodi jooksul kostja ei teinud ühtegi makset, ei ole kaupa tagastanud ega välja ostnud. Kostja on tasunud 21.01.2016.a kaks korda sissemakse summas 1 eurot ehk kostja on tasunud lepingu perioodi jooksul 2 eurot. Ülaltoodust lähtudes kostja võlgnevus seisuga 22.02.2018.a tasumata jäetud jääkväärtuse eest on (1188 eurot – (1+1 eurot))= 1186 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02% tagastamata jääkväärtuse summalt päevas perioodi 22.01.2017.a kuni 22.02.2018.a eest summas 94,17 eurot (1186 x 397p x 0,02%). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 1290,15 eurot, sh põhivõlgnevus 1186 eurot, viivised 94,17 eurot ja võla sissenõudmise kulud 9,98 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt alates 23.02.2018 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, samuti menetluskulud (riigilõiv) 200 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 20-50)
Kostja esitas 17.04.2018 kohtule vastuse, milles märkis, et tal on alkohoolne dementsus, tal on probleeme lühi- ja kaugmäluga. Ta on arvel psühhiaatri dr. A. Spivaku juures. Isegi kui ta allkirjastas lepingu Elementro Systems OÜ-ga, siis seda ta ei mäleta. Võimalik, et keegi oli tema kõrval ja sundis teda lepingule alla kirjutama. Tal ei ole aastaid juba mobiiltelefoni olnud ja arvutiga ei oska ta üldse midagi teha. On täiesti võimatu, et allkirjastatud lepingus on kirjas telefoni number ja maili aadress, mis ei ole kunagi talle kuulunud. Tema pangaarvega tegeleb tema eksnaise tütar, sest oma tervise tõttu ei ole ta võimeline sellega ise tegelema. Ta ei ole kunagi maksnud arveid firmale Elementro Systems OÜ. Need arved on maksnud keegi R. V. kellega ta ei ole isegi tuttav. Võimalik, et just see inimene on sundinud teda lepingule alla kirjutama, mida ta muidugi ei mäleta. Või on ta ise võltsinud tema allkirja lepingu aktile kauba vastu võtmisel. Igal juhul ei ole see tema allkiri lepingu all. Ta ei mäleta, et oleks kasutanud televiisorit Philips Android Smart Led55. (tl. 71) Hageja esindaja esitas 20.04.2018 seisukoha kostja vastusele, milles märkis, et kostja ei esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema väiteid. Hageja esitas 2 kõnesalvestust kostja ja Elementro teenindaja vahel. Vastavalt kõnesalvestusele nr 1 kostja informeeris, et kuna tal puudus võimalus tasuda sissemakse oma kontolt, tasus ta elukaaslase pangalt Elementro Systems OÜ SEB arvelduskontole; kinnitas, et elas Kohtla-Järvel; kuna ta ei saanud digitaalselt allkirjastada, otsustas ta ise tulla kaubale järele Elementro kontorisse; teatas, et enda isiku tuvastamiseks võtab passi kaasa. Teine kõnesalvestus ei anna sisulist infot, kuid tõendab kostja kavatsust kaubale järele tulla. Hageja on seisukohal, et hagiavalduses kirjeldatud asjaolud on piisavalt tõendatud. Kostja sõlmis lepingu ja võttis kauba vastu, kuid jättis lepingukohustused täitmata. Hageja palus hagi rahuldada. Hageja ei välistanud asja lahendamist kompromissiga. (tl. 75-76)
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, § 413 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1, kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja esitas 24.09.2018 kohtuistungil taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, § 115, § 164, § 217, TsMS § 89, § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 410, § 413 lg 1, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 1290,15 eurot, sh põhivõlgnevus 1186 eurot, viivised 94,17 eurot ja võla sissenõudmise kulud 9,98 eurot ja lisanduv viivis põhivõlgnevuselt alates 23.02.2018 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja A. S.`i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Hageja esitas nii hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu summas 200 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) summas 200 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.