2.Mõista kostja Merle Nigolilt hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja Merle Nigoli ja IPF Digital Estonia OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 798 (seitsesada üheksakümmend kaheksa) eurot, intress 626,38 eurot ja käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 98,30 eurot.
3.Mõista kostjalt Merle Nigol hageja Aktiva Finants OÜ kasuks viivised alates 26.09.2018 kuni põhinõude summas 798,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
Jätta rahuldamata Merle Nigol vastuväide aegumise kohaldamiseks.
5.Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Määrata hageja Aktiva Finants OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 450,00 eurot
2.Mõista kostjalt Merle Nigol hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja menetluskulud kogusummas 450,00 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 225,00 eurot ja hageja õigusabikulud 225,00 eurot;
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 14.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2254,51 euro saamiseks. Kohus tegi 27.06.2018 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.06.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Merle Nigol esitas 27.06.2018 nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas 06.07.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on kostja XX.XX.XXXX esitanud MCB Finance Estoniale (praegune IPF Digital Estonia OÜ) laenutaotluse nr XXX tarbijakrediidi summas 800,00 eurot saamiseks. Laen on edastatud kostjale ülekandega. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt laenu tagastamise maksegraafikule, kuid ei ole seda teinud. IPF Digital Estonia OÜ loovutas 12.03.2018 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevuse 798,00 eurot, intress 626,38218- eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 87,63 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks taotleb hageja kostjalt menetluskulude, s.h riigilõivu 225,00 eurot ja hageja õigusabikulude summas 950 eurot väljamõistmist.
2.Tartu Maakohus võttis 09.08.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama.
3.Kostja esitas 31.08.2018 hagiavaldusele vastuväite, milles palub esitatud nõudele kohaldada aegumist.
4.Hageja on seisukohal, et tema nõue ei ole aegunud. Hagiavaldusega esitatud laenulepingu puhul oli tegemist 24-kuulise perioodilise laenulepinguga, mistõttu tuleb aegumist arvestada selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik või arve esitada. Laenulepingu kohaselt oli
esimese arve maksetähtaeg 22.04.2015 ning arve aegumise arvestamine algab 2016. aasta algusest ning aegub 3 aasta möödumisel s.t 2018. aasta lõpus.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada.
6.Hageja on esitanud kohtule hagi Merle Nigol ja IPF Digital Estonia OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva kohustuse täitmise, intresside ja viivise hüvitamise nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Kostja on sõlminud lepingu tarbijana ja IPF Digital Estonia OÜ enda majandus- ja kutsetegevuses, seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse 800,00 eurot, millelt kohustus tasuma intressi 65,91% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel, viimase tagasimakse tähtpäev oli 12.03.2017. Kostja on tasunud esimese osamakse, alates 22.05.2015 tasumisele kuuluvast osamaksest kostja makseid ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 798,00 eurot ja intressi alates esimesest tasumata osamaksest 22.05.2015 kuni lepingu lõppemisele eelnenud osamakseni 12.03.2017 summas 626,38 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus lepingus sätestatud tähtaja jooksul, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping on kehtiv ning laenu tagastamise tähtpäev on möödunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 401 lg 3 ja § 396 lg 1 alusel laenu tagastamist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 798,00 eurot ja lepingujärgne intress 626,38 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt 798,00 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates maksegraafiku viimasele osamaksele järgnevast kalendripäevast 13.03.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.07.2018 kogusummas 87,63 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on arvestanud alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise välja seaduses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas, millest tulenevalt on viivis perioodi 27.07.2018 kuni 25.09.2018 eest 10,67 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress tasumata põhisummalt kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise päevani kogusummas 98,30 eurot (87,63 + 10,67).
8.Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja on sõlminud tarbijakrediidilepingu XX.XX.XXXX. Laenulepingule lisatud maksegraafiku kohaselt oli esimese makse tasumise tähtpäev 22.04.2015. Tegemist on igakuiste perioodiliste maksetega 24 kuu jooksul. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning sama sätte lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist s.t võlausaldaja võib võlgnikult nõuda tema kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega ei ole perioodiliste maksete osas oluline, mis päeval just nõue sissenõutavaks muutus, vaid piisab aasta täpsusest. Nõuete, mis muutusid sissenõutavaks 2015. aasta jooksul, aegumine algab seega 01.01.2016 ja lõpeb 31.12.2018. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kuna hageja põhinõue ei ole aegunud, ei ole aegunud ka hagiavalduses esitatud intressi ja viivisenõuded. Riigikohus on selgitanud, et nii põhinõude kui viivisenõude aegumise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil võlgnik pidi põhikohustuse täitma (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2007 otsus nr 3-2-1-41-07, p 25). Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, kokku 225 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, 950 eurot väljamõistmist. Riigilõivude tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt osaühingule Aktiva Finants esitatud arvest nr 2555840 nähtub, et esindustasu võlglase Merle Nigoli kohtumenetluses on 950 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes suhteliselt standardse hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 225 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 450 eurot (225+225). Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.