Võlaõigus › Võõrandamislepingud

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Kostja poolt tellitud ja hageja poolt kostjale tarnitud kauba eest esitas hageja kostjale tasumiseks: 05.09.2014 arve nr 20/14 summas 4650 eurot; 26.09.2014 arve nr 22/14 summas 3100 eurot; 16.10.2014 arve nr 23/14 summas 3100 eurot. Arve nr 20/14 tasus kostja osaliselt: 31.12.2014 summas 90 eurot ja 23.01.2015 summas 1500 eurot. Nimetatud arve alusel jäi kostja võlgu 3060,00 eurot. Arved nr 22/14 ja 23/14 on täies ulatuses tasumata. Võlgnevuse kogusumma 3060 + 3100 + 3100 = 9260 eurot. 26.11.2014 allkirjastatud kokkulepe alusel tunnistas kostja muuhulgas nimetatud arvete aluselt tekkinud võlgnevuse olemasolu. Tegemist on võlatunnistusega VÕS mõttes. Seetõttu puudub kostjal käesolevas asjas võimalus esitada vastuväiteid nimetatud arvete aluseks olevate asjaolude osas. Arvete tasumise kohustus on kostja poolt kinnitatud. Hageja nõuab eeltoodud arvete tasumist (mitte võlatunnistuse täitmist). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 9260 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks ajavahemikus 01.01.2015 – 19.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 2198,05 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (9260,00) alates 20.12.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja 19.02.2018 täiendavalt on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kauba müügileping. Suulise lepingu alusel müüs hageja kostjale kauba ja kostja oli kohustatud tasuma hagejale tasuma kauba eest. 2014. aasta jooksul esitas hageja kostjale müüdud kauba eest kokku 12 arvet. Kaks viimast arvet (nr 22 ja 23) jättis kostja täies ulatuses tasumata. Arve nr 20 tasus kostja osaliselt. Kõik sellele eelnenud arved (nr 02, 05, 07, 11, 13, 14, 15, 17, 18) on kostja poolt tasutud. Kokkulepe nr T-26/11 alusel tunnistas kotja arvete nr 20, 22 ja 23 tasumise kohtustust. Eluliselt usutav ei ole, et arvete nr 02, 05, 07, 11, 13, 14, 15, 17, 18 aluseks olnud kaup oli kvaliteetne ja kostja poolt täies ulatuses realiseeritud, kuid arvete nr 20, 22 ja 23 aluseks olev kaup oli täielikult ebakvaliteetne ja jäi seetõttu kostja poolt realiseerimata. Tõele ei vasta kostja väide, et kaup oli edastatud realiseerimisele. Tegelikult oli kaup kostjale müüdud. Tõele ei vasta kostja väide väidetavalt puuduliku kvaliteedi osas. Hageja ei ole kostjalt ühtegi pretensiooni müüdud kauba kvaliteedi osas saanud. Kokkulepe nr T-26/11 valguses ei saa kostja pretensioone kauba kvaliteedi osas käesolevas asjas enam esitada. Hageja 07.06.2018 seisukohas leiab, et hageja võtab nimetatud omaks asjaolu, et kaup oli antud kostjale Eestis realiseerimiseks. Hageja leiab, et REÕS paragrahvist 33 tulenevalt kohaldatakse pooltevahelisele lepingule Eesti Vabariigi õigust. Leping on kõige tugevamalt Eesti Vabariigiga seotud (kauba realiseerimine toimus Eestis). Lepingule iseloomuliku kohustuse (kauba realiseerimise) pidi täitma kostja, kelle peamine tegevuskoht asub Eestis. Nõude aegumisele vaidleb hageja vastu, tuginedes muuhulgas asjaolule, et 29.11.2016.a esitas

ta maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu (tsiviilasi nr 2-16-128325). Esitatud nõude aluseks oli arve nr 20/14 (so. üks käesoleva vaidluse arvetest). Nimetatud kohtumenetlus lõppes 28.02.2017 jõustunud kohtumäärusega. Seega nimetatud arve aegumine oli peatatud ajavahemikus 29.11.2016 - 27.02.2017. Hageja 19.07.2018 seisukohas leiab, et kauba realiseerimine (so. lepingule iseloomulik kohustus) pidi toimuma ja tegelikkuses toimuski Eestis. Kauba realiseerimise kohustus lasus kostjal. Seega REÕS 33 lg 2 alusel kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi õigus. Kostja ühtegi pretensiooni kauba kvaliteedi osas hagejale kunagi esitanud ega ole väidetavalt ebakvaliteetse (st. mitterealiseeritud) kauba hagejale tagastanud. Seetõttu kõik kostja (sisuliselt tõendamata) väited kauba kvaliteedi osas on täiesti asjakohatud. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 2220 eurot (ilma käibemaksuta), mille koosseisus on: riigilõiv 600 eurot. Kostja põhjendused Pooled ei ole lepinguga kohaldatavas õiguses kokku leppinud, mistõttu tuleb kohaldada Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi nimetatud REÕS) § 33 sätteid. Käesolevaga on esitanud hageja kohtusse hagi vastusoorituse saamiseks, so üleantud müügieseme eest, mille kvaliteedi suhtes on ka pooltel käesolevaga vaidlus, tasu saamiseks. Kuna müüja oli Läti juriidiline isik ja müügi esemed, mille eest hageja tasu nõuab anti üle Läti territooriumil, siis kuulub vaidluse lahendamise seisukohalt lepingu eseme kvaliteedi osas, kohaldamisele REÕS § 33 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt Läti riigi õigus. Müügilepingu eseme kui asja lepingutingimustele vastavust ja vastusooritusena tasu maksmist selle eest ei saa jagada lepingu osadeks ja ei saa neid üksteisest eraldi käsitleda, vaid koos, ning seega kohaldatav õigus peaks olema ühene mitte erimaade oma. Seega seaduseandja tahteks on eelduslikult lugeda lepingule iseloomuliku kohustuseks, mille järgi määratakse õiguse valiku puudumisel riigi õiguse kohaldamine, lepingu iseloomuliku omaduse järgi, so käesoleval juhul müüja, müügilepingu sõlmimise, müügieseme üleandmise järgi mitte vastusoorituse kui vastava kohustuse järgi, mida hageja nõuab. Isegi juhul, kui pidada õigeks hageja tõlgendust, et lepingule iseloomulikuks kohustuseks on kohustus mille täitmist hageja kostjalt nõuab (millise käsitlusega kostja ei nõustu), ka sellisel juhul kuuluks kohaldamisele Läti Vabariigi õigus, sest REÕS § 33 lg 3 kohaselt kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus (kui peetakse iseloomulikuks kohustuseks raha maksmise kohustust mida hageja nõuab) täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Käesoleval juhul on pooled müügilepingu sõlminud Läti Vabariigis, mida kinnitab asjaolu, et ostja käis kaubal Lätis järgi, vaidlusalused müügi eseme(d), so kaup anti samuti üle Lätis ja kauba eest tuli tasuda hagejale, kes on Läti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning kauba eest sai ülekandega tasuda hageja arveldusarvele Lätis registreeritud pangas. Läti Vabariigis kehtiva Äriseadustiku § 406 kohaselt äritehingust tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust aegumise tähtaega. Läti kohtupraktikast tuleneb, et aegumistähtaeg algab kauba üleandmisega. Arves nr. 20/14 nimetatud kaup anti üle 5.09.2014.a. Nimetatut tõendab hageja poolt nõude aluseks olev vastav arve (tl 4), milles on kinnitus, et kaup anti üle (chipment) 5. september 2014.a. Arvestades antud kauba üleandmise aega, siis nõue arves nr. 20/14 alusel üleantud kauba suhtes aegus 5.09.2017.a. Arves nr. 22/14 nimetatud kaup anti üle 26.09.2014.a. Nimetatut tõendab hageja poolt nõude aluseks olev vastav arve (tl 3 pöördel või tl 3), milles on kinnitus, et kaup anti üle (chipment)

26. september 2014.a. Arvestades antud kauba üleandmise aega, siis nõue arves nr. 22/14 alusel üleantud kauba suhtes aegus 26.09.2017.a. Arves nr. 23/14 nimetatud kaup anti üle 16.10.2014.a. Nimetatut tõendab hageja poolt nõude aluseks olev vastav arve (tl 3 või tl 3 pöördel), milles on kinnitus, et kaup anti üle (chipment) 16. oktoober 2014.a. Arvestades antud kauba üleandmise aega, siis nõue arves nr. 23/14 alusel üleantud kauba suhtes aegus 16.10.2017.a. Hageja nõuab tasu üleantud kauba eest, mille alusel on 5. september 2014 esitatud arve nr. 20/14, 26. september 2014.a. esitatud arve nr. 22/14 ja 16. oktoober 2014.a. esitatud arve nr. 23/14. Üleantud kaubal, mille eest hageja tasu nõuab, ei olnud nõuetekohast kvaliteeti, see on kaup ei olnud eesmärgipäraselt kasutatav ja oli riknenud. 5. september 2014 esitatud arve nr. 20/14 alusel anti üle alljärgnev kaup vastavas mahus: seasool 30/32

seasool 32/34

seasool 34/36

seasool 36/38 (arves veaga 36/68)

seasool 38/42

Antud kogusest müüdi seasool 30/32 100 kimpu (varasema kogusega kokku 250 kimpu) ja seasool 32/34 50 kimpu AS-le Arke Lihatööstus. AS Arke Lihatööstus esitas reklamatsiooni kogu üleantud koguse kohta 26. september 2014.a. ja utiliseeris kauba. AS Arke Lihatööstus oma kirjas kinnitab, et kostja asendas vastava kauba antud mahus. Antud kogusest müüdi seasool 34/36 100 kimpu (varasema kogusega kokku 125 kimpu) ja seasool 36/38 125 kimpu AS-le OG Elektra Tootmine (8. september 2014.a. arve nr. 82/14). AS OG Elektra Tootmine esitas reklamatsiooni kogu üleantud koguse kohta 9. september 2014.a. ja utiliseeris kauba. AS OG Elektra Tootmine oma kinnitab, et kostja asendas vastava kauba antud mahus. Ülejäänud maht, so seasool 32/34 mahus 325 kimpu utiliseeriti ja asendati kuna sooled olid samuti riknenud. Antud kogusest seasool 38/42 mahus 50 kimpu jäi müümata kuna antud sooled olid samuti riknenud. Kaup utiliseeriti. 26. september 2014 esitatud arve nr. 22/14 alusel anti üle alljärgnev kaup vastavas mahus: seasool 30/32

seasool 32/34

seasool 34/36

seasool 36/38

Antud kogusest müüdi seasool 36/38 50 kimpu AS-le Uvic. AS Uvic esitas reklamatsiooni kogu üleantud kogusekohta 15. oktoober 2014.a. AS Uvic oma kirjas kinnitab, et kostja asendas vastava kauba antud mahus. Ülejäänud maht, so seasool 34/36 mahus 100 kimpu ja seasool 36/38 50 kimpu utiliseeriti ja asendati kuna sooled olid samuti riknenud. Antud kogusest seasool 30/32 koguses 150 kimpu ja seasool 32/34 mahus 150 kimpu jäid müümata kuna antud sooled olid samuti riknenud. Kaup utiliseeriti. 16. oktoober 2014.a. esitatud arve nr. 23/14 alusel anti üle alljärgnev kaup vastavas mahus: seasool 30/32

seasool 34/36

seasool 38/42

Seasool 38/42 100 kimpu utiliseeriti ja asendati kuna sooled olid samuti riknenud. Antud kogusest seasool 30/32 200 kimpu ja seasool 34/36 200 kimpu jäid müümata kuna antud sooled olid samuti riknenud. Kaup utiliseeriti.

Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 4804,58 eurot, mille koosseisus on: õigusabikulud ilma käibemaksuta 4648,33 eurot ja tõlkekulud 156,25 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotles asja arutamist ilma tema osavõtuta (tl 103 p 2). Vaatamata kohtu ettepanekule täiendavate tõendite esitamiseks (tl 49 pöördel, 99, 152), ei ole hageja osaliselt tõendanud hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: puudub vaidlus, et kaup anti üle Läti Vabariigis. Pooled ei ole lepinguga kohaldatavas õiguses kokku leppinud. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: tehingu toimumise koht ja sellega seoses kohaldatav seadus ja sellega seotud aegumise küsimus. Samuti kauba kvaliteedi vastavus tootmise vajadusele. VÕS § 85 lg 2 p 1 kohaselt kui kohustuse täitmise kohta ei saa määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, tuleb rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. REÕS § 33 lg 2 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Läti Vabariigis kehtiva Äriseadustiku § 406 kohaselt äritehingust tulenevad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust aegumise tähtaega. Läti Vabariigi tsiviilseadustiku § 1620 kohaselt võõrandaja, kes ei ole avaldanud või on pahatahtlikult varjanud vara teatud puudusi, millest ta ise oli teadlik, või on selgelt kinnitanud, et kaubal on teatud omadused, peab omandajale hüvitama kogu kahju. Kõigil muudel juhtudel on omandajal õigus nõuda oma äranägemisel kas lepingu lõpetamist või vara ostuhinna alandamist. Läti Vabariigi tsiviilseadustiku § 2039 kohaselt ühepoolne taganemine ostu-müügilepingust ei ole lubatud isegi juhul, kui teine pool ei täida oma kohustusi.

Läti Vabariigi tsiviilseadustiku § 2040 kohaselt erandina võib ostu-müügilepingu tühistada ühe poole nõude alusel 1) kui üks pool on olnud sunnitud lepingu sõlmima teise poole pahatahtliku tegevuse tõttu või pettuse või vägivallaga; 2) ostetud vara defektide tõttu; 3) lisakokkulepete alusel, mis säilitavad tühistamisõiguse; 4) ühe poole kantud ülemäärase kahju tõttu; või 5) paragrahvis 1663 kirjeldatud juhtudel ka lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu. Läti Vabariigi tsiviilseadustiku § 2041 kohaselt iga ostu-müügilepingu võib tühistada enne või pärast selle täitmist poolte ühisel nõusolekul, väljaarvatud juhul, kui sellega võidakse rikkuda kolmandate isikute õigusi. Juba täidetud lepingu tühistamisel peab kumbki pool tagastama või hüvitama teisele poolele selle, mida vastav pool on teinud. Hageja esindaja leidis, et võlatunnistus anti kostja poolt e-kirja vahetuse kaudu skaneeritud dokumentide vahetamise teel. Kostja esindaja leidis, et kostja ei ole allkirjastanud 26.11.2014 võla tasumise kokkulepet nr T-26/11 ega muud kokkulepet kus ta tunnistaks hageja poolt väidetud võlga. Hageja poolt on esitatud ebaehtne võlakiri, kus on võltsitud kostja allkirja, on deklaratiivse iseloomuga, see on, et võlgnik peaks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kohus leiab, et algselt esitas hageja väitena võlatunnistuse olemasolu tuginedes hagi esitades viimase olemasolule (tl 1) ja järgnevalt hageja leidis, et tegemist on müügilepinguga (tl 29). Hageja 26.11.2014 võla tasumise kokkulepet nr T-26/11 (tl 7-8) originaali kohtule ei ole esitanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et poolte vahel oli müügilepinguline suhe hageja ei ole tõendanud, et antud võlatunnistus on ehtne ja see oleks kostja poolt allkirjastatud. Hageja lepinguline esindaja väitis, et kaup anti üle Lätis Eestis realiseerimiseks, seetõttu on leping tugevamalt seotud Eesti riigiga. Pärast kostja poolt võlatunnistuse originaali nõudmist hageja võlatunnistusele ei tuginenud, vaid tugines samuti asjaolule, et kaup anti üle Eestis. Kostja lepinguline esindaja väitis, et poolte vahel puudub kokkulepe, et kostja pidi realiseerima kauba Eestis, seetõttu ei saa järeldada, et leping on tugevamalt seotud Eestiga. Hageja esindaja leidis, et Riia vahekohtus toimunud vaidluses sisulist lahendit ei tehtud. Riia vahekohtus toimunud vaidluse aluseks oli võlatunnistus, mitte arved. Kostja esindaja leidis, et hageja ise võttis Riia vahekohtus avalduse tagasi seetõttu, et ta ei suutnud tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, st võlatunnistuse olemasolu. Riia vahekohtu otsus (tl 24, 24 pöördel), mille kohaselt hagi on Riia vahekohtust tagasi võetud (vt tl 51-52, tõlge tl 60, SIA Delss poolt esitatud kohtueelsel hoiatusel märgitud kolm arvet, mille osas toimus Riia vahekohtus menetlus). Kohus nõustub kostja järeldusega, et leping on tugevamalt seotud LätiVabariigiga, sest hageja on Läti Vabariigis registreeritud äriühing, hageja müüs kaupa kostjale Läti Vabariigis, hageja andis kauba Läti Vabariigis kostjale üle ja hageja esitas arve, mida tuli tasuda Läti Vabariigis registreeritud panga kontole. Kohus märgib, et algselt hageja leidis, et kaup anti üle kostjale Eesti Vabariigis (tl 48 ülevalt 5 rida) ja järgnevalt hageja leidis, et hageja ei vaidle vastu kostja väitele, et kaup anti üle kostjale Läti Vabariigis (tl 98 pöördel). Hageja seisukohad olid nimetatud osas menetlust läbivalt vastuolulised. Hageja leidis, et hageja nõuded ei ole aegunud, sest 29.11.2016.a esitas ta maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu (tsiviilasi nr 2-16-128325). Esitatud nõude aluseks oli

arve nr 20/14 (so. üks käesoleva vaidluse arvetest). Nimetatud kohtumenetlus lõppes 28.02.2017 jõustunud kohtumäärusega. Seega nimetatud arve aegumine oli peatatud ajavahemikus 29.11.2016 - 27.02.2017. Kostja lepinguline esindaja leidis, et vastavalt Läti Vabariigi äriseadustiku (tl 112) § 406 käesolevas tsiviilasjas käsitletavad nõuded aeguvad kolme aasta jooksul. Läti Vabariigi tsiviilseadustiku § 1896 (tl 147) kohaselt aegumistähtaeg algab päevast, mil nõue tõendatakse, nii et oma kohustuse täitmata jätnud võlgniku vastu võib viivitamatult esitada hagi, isegi juhul kui võlgnik ei ole veel jõudnud keelduda nõude täitmisest või saanud võlausaldajalt meeldetuletust. Vastavalt sellele aegumistähtaja algamiseks peab tingimuslike nõuete puhul olema tingimus juba täidetud ja tähtajaliste kohustuste puhul peab nende tähtaeg olema juba möödunud. Kostja lepinguline esindaja leiab, et aegumist hakatakse arvestama hetkest kui kostjal tekkis kohustus arve tasuda. Käesoleval juhul arve 20/14 (tl 4) tuli tasuda 5. septembril 2014 ja arve 22/14 (tl 3 pöördel) tuli tasuda 26. september 2014 ja arve nr 23/14 (tl 3) tuli tasuda 16. oktoober 2014. Nimetatud arvete kohaselt tuli arve tasuda enne kauba kättesaamist. Seega hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal olid kõigi kolme arve tasumise kohustused aegunud. Hageja leidis algselt, et tegemist oli müügilepinguga, kusjuures kaup anti üle Eestis (tl 30 ülevalt 4 rida ja tl 48 ülevalt 5 rida) ja järgnevalt hageja leidis, et nõue ei ole aegunud, sest tegemist oli realiseerimislepinguga (tl 96 esimene lause), sest et kauba eest tuleb maksta kauba realiseerimise järgselt. Hageja seisukohad olid nimetatud osas menetlust läbivalt vastuolulised. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga ja leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada Läti Vabariigi materiaalõigust, siis on nimetatud arvete tasumise kohustused aegunud selliselt nagu kostja esindaja on oma ülalviidatud seisukohtades käsitlenud. Hageja esindaja leidis, et hageja ei ole kostjalt ühtegi pretensiooni müüdud kauba kvaliteedi osas saanud. Kokkulepe nr T-26/11 valguses ei saa kostja pretensioone kauba kvaliteedi osas käesolevas asjas enam esitada. Kostja esindaja leidis, et arvete (tl 3-4) alusele üleantud kaup oli lepingu tingimistele mittevastav s.o ebakvaliteetne. Kostja soovis tagastada hagejale defektse kauba ja kostja lõpetas edaspidi hagejalt kauba vastuvõtmise, seega kostja konkludentselt tühistas ostetud kauba defekti tõttu müügilepingu osas, mille alusel esitati hageja poolt arved nr 20/2014, 22/14 ja 23/14. Seega kostjal ei ole tühise lepingu järgi kauba eest tasumise kohustust. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et kaup oli ebakvaliteetne ning on esitanud ülevaate hageja poolt üleantud kaubast ja kauba kohta tehtud reklamatsioonidest tabelis (tl 121). Tabelist nähtuvalt AS OG Elektra Tootmine, AS Arke Lihatööstus ja AS Uvic esitasid 2014.a. september/oktoober reklamatsioonid (tl 80-84), mille kohaselt seasoolikad ei vastanud tellitud kvaliteedile. Kostja seadusliku esindaja X.X.vande all on antud seletus (tl 126 pöördel) ebakvaliteetse kauba osas ja tabeli kohta ( tl 121 ja pöördel 121 ) ning tunnistaja Ants Jänese antud ütluste kohaselt (tl 126) on tagastanud tünne, kuid viimaseid enam Lätis vastu ei võetud. Kohtule on samuti esitatud kinnitused utiliseerimise osas (tl 113-115 ja 148-149) ja utiliseerimis-mahakandmisaktid (tl 116-122). Kogumis tõendeid hinnates saab kohus järeldada, et hageja seisukoht, mille kohaselt ei ole kostjalt ühtegi pretensiooni müüdud kauba kvaliteedi osas saanud, on ebaõige, sest esitatud on suulised reklamatsioonid ja kaupa on tagastatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja ei ole piisavalt põhistanud, miks ta leiab, et kolmandate isikute poolt esitatud reklamatsioonid ja 2018.a. antud kinnitused (tõend/teade) ei ole usaldusväärsed, s.o ei ole antud isikute poolt koostatud.

Tõendamisesemega käesolevas asjas ei ole otseselt seotud tõendid seoses varasemate müükidega (tl 31-39), samuti asjaolu, et kostja esindaja soovis välja nõuda Telia AS-st piiriületussõnumeid (rändlussõnumid) samadel päevadel, kui ta käis Lätis, mille kaudu soovis tõendada poolte vahelist varasemat praktikat (tl 67-74, tl 76-79 telefoni väljavõtted piiriületused saadud arvete kuupäevadega, so samal päeval kui sai hagejalt kauba realiseerimiseks). Tunnistajana üle kuulamata isiku seisukohad (tl 75 ja 75 pöördel) ei ole käesolevas asjas määravat tähtsust omavad. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 160 eurot. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: Tõendite ja esitatud asjaolud läbivaatamine 1 h 30 minutit, so 240 eurot; 20.07.2018 avalduse koostamine (dokumentide läbivaatamine, kogumine, euroopa õiguse kohtupraktika, 8 h, so 1280 eurot; 14.08.2018 vastaspoole avalduse läbi vaatamine, tõlkija otsimine 20 minutit, so 53,33 eurot; 28.08.2018 päringu saatmine saatkonnale 20 minutit, so 53,33 eurot; 03.09.2018 saatkonna vastuse läbivaatamine, tõlkijale kiri, seaduste ülevaatamine 1 h 30 minutit so 240 eurot; 04.09.2018 toimiku materjali ülevaatamine, positsioon, täiendavate dokumentide väljatrükk ajamahuga 30 minutit, so 80,00 eurot; 13.09., 17.09. ja 18.09.2018.a. kohase Läti Vabariigi õiguse väljaselgitamine, tõlkimisse saatmine ja tõlke ülevaatamine, hageja 4. ja 10. septembri avalduste läbivaatamine, 18.09.avalduse koostamine p.1 osas, 4 h, so 640,00 eurot, kokku 2586,66 eurot. Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks: 15.06.2018 eelistung 1 h 25 minutit ja ettevalmistus kohtuistungiks 30 minutit, so 306,33 eurot; 03.08.2018 istung 1 h 25 minutit ja ettevalmistus kohtuistungiks 30 minutit 306,33 eurot; 04.09.2018 istung 3 h 15 minutit ja ettevalmistus kohtuistungiks 30 minutit 520 eurot. Põhjendatud on tõlkekulud 156,25 eurot. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 3875,57 eurot. Kohus mõistab hagejalt välja kostja õigusabikulud 3875,57 eurot (ilma käibemaksuta) ning hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses märgitud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.