Tööõigus

1

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus 13.09.2024 tegi töövaidluskomisjon töövaidlusasjas xxx otsuse, millega rahuldas O Ki puhkusehüvitise nõude summas 2977,88 eurot (bruto) täies ulatuses ja jättis rahuldamata Nordicelement Tallinn TLS § 100 lg 5 alusel esitatud hüvitise nõude summas 3620,43 eurot. Hageja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud. Harju Maakohus võttis 10.04.2025 määrusega menetlusse hüvitise 2 516,19 euro nõude ning keeldus menetlusse võtmast kahjuhüvitise nõuet. Keeldumise osas on määrus jõustunud 30.04.2025. Hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2022 töölepingu nr.003, mille kohaselt asus kostja tööle elementide valmistaja ametikohal täistööajaga arvestusega 40 tundi nädalas. Perioodil 01.04.2024 kuni 14.04.2024 viibis kostja korralisel puhkusel ning alates 15.04.2024 oli kostja kohustatud vastavalt sõlmitud töölepingule ja seadusele asuma tööle ning täitma ametikohustusi. Töötaja 15.04.2024 tööle ei tulnud, esitas 15.04.2024 töölepingu korralise ülesütlemisavalduse TLS § 85 lg 1 alusel ja lahkus töölt päevapealt järgimata seadusest tulenevat etteteatamise tähtaega. Kostja andis otsesele juhile teada, et tal on teine töökoht. Otsene juht teavitas kostjat, et vastavalt seadusele on kohustus teatada vähemalt 30 kalendripäeva ette ja kostja viimane tööpäev oleks pidanud olema etteteatamistähtaja järgimise korral 15.05.2025. Kostja eiras etteteatamistähtaega 30 kalendripäeva/22 tööpäeva. Päevapealt töölt lahkumisega ehk etteteatamistähtaja eiramisega jättis kostja täitmata muuhulgas kohustuse teha kokkulepitud tööd. Samuti seadis kostja ohtu kogu hageja tootmisprotsessi, sest tehases on eriti oluline töö (tootmise) jätkumiseks täismehitatus. Tootmisprotsess toimib selliselt, et ühe paneeli (betoonelemendi) valmistamiseks on igal valulaual vajalik teatud arv töötajaid. Ühe töötaja puudumine toob kaasa selle, et sellel valulaual toodetavat paneeli ei ole võimalik valmis toota. Hageja planeerib betoonelementide tootmist ajalise täpsusega, sest klientidega sõlmitud lepingutest tulenevad tähtajad. Tähtaja rikkumistega aga kaasnevad väga suured trahvid või koostööpartnerite usalduse kaotus. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte 11.04.2025 AET-is. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (02.05.2025) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejat on esindanud juhatuse liige, mistõttu ei ole hagejal lepingulise esindaja kulusid tekkinud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 385 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/

2

Tiia Bergson kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.