Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
1/4
2-17-11120 Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
on
Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõue
1.Hageja esitas 21.07.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 405, 69 euro ja viivise 798, 36 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on korteriomandi asukohaga xxx, omanikuks kostja I. S.. Hageja nõuab kostjalt alates 2011. aasta novembrist tekkinud võlgnevust. Kostja maksab küll osaliselt oma arveid, kuid ei tee midagi selleks, et võlgnevust kustutada. 30.06.2017 seisuga moodustab võlgnevus hageja ees 405, 69 eurot ja viiviste võlgnevus 798, 36 eurot. Hageja ei eita 15.11.2017 seisukohas fakti, et varem on juba kostja vastu kohtusse pöördutud, kuid ei vasta tõele kostja väide selle kohta, et hagejal ei ole õigust esitada kostjale nõudeid võla väljamõistmiseks ajavahemiku eest 2011. aasta novembrist kuni 2014. aasta 31. detsembrini. Tsiviilasjas nr 2-14-53384 palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus 30.11.2014 seisuga, mis jäeti rahuldamata. Seega on hagejal õigus nõuda kohtu kaudu kostjalt võlgnevust alates 01.12.2014. Hageja täpsustab oma nõuet ning palub kostjalt mõista välja võlgnevus 01.12.2014 kuni 31.10.2017 eest. 31.10.2017 seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus 355, 44 eurot ja viivised 818, 74 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1174, 18 eurot. Hageja leiab, et kostja avaldused küttega seotud võlgade osas on absurdsed ja sisult valelikud. Kostja poolt tarbitud keskkütte tasu arvestamisel lähtub hageja vastavalt seaduse sätetele ja korteriühistu põhikirjale kostja korteri üldpinna ametlikest andmetest ja aluseks võetakse korteri köetava pinna suurus. Kui võtta aluseks 2014. aasta detsember, siis maja köetavate korterite üldpind moodustab 9 624, 32 m2. Maja poolt tarbitud soojus moodustas 326, 96 MWh. Soojuse hind maja kütmisel – 326,96MWh*66,264 eurot=21665,677 eurot. Niisiis moodustas 1 m2 küttehind 21665,677 eurot/9624,32m2=2,251 eurot/m2. Hageja leiab, et antud juhul tegi kostja oma arvestustes olulise vea. Kostja võttis aluseks maja üldpinna. Samal ajal ei arvestanud kostja asjaolu, et majas on olemas korteriomanikud, kes on paigaldanud oma eluruumi alternatiivkütte gaasi ja elektriga. Sellega seotult need korteriomanikud oma eluruumi soojendamiseks keskkütet ei kasuta. Selle arvel, et osa korteriomanikke läksid üle lokaalküttele, vähenes oluliselt maja köetavate korterite pindala ja ei vasta kinnistusraamatus olevatele andmetele. Täiendavalt selgitab hageja 01.08.2018 seisukohas, et tsiviilasja nr 2-14-53384 raames esitas hageja nõuded kostja vastu ja palus temalt välja mõista võlgnevus seisuga 2/4
2-17-11120 30.11.2014. Nõue jäeti rahuldamata, kuid järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt kohtu kaudu võlgnevust alates 01.12.2014. Selles osas mingeid kohtulahendeid ei ole. Kui vaadata kostja poolt esitatud maksekorraldusi ja hageja poolt esitatud kliendikaarti, võib näha, et kostja ei maksa arveid õigeaegselt. Kostja seisukohad
2.Kostja esitas kohtule 24.08.2017 vastuse, milles hagiavaldusega ei nõustunud. Viru Maakohtu 04.03.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-53384 jäeti kõik hageja esitatud nõuded rahuldamata seoses võlgnevusega kuni 31.12.2014. Kostja on hageja ees kõik hagetava perioodi arved tasunud, ning võlgnevus puudub. Hageja nõue on endiselt esitatud perioodi eest, milles kohus on teinud lahendi tsiviilasjas nr 2-14-53384 ja lahend on jõustunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus. Jõustunud kohtulahend käsitleb perioodi kuni 31.12.2014, mistõttu hagejal puudub õigus nõuda võlgnevust perioodi 2011 kuni 31.12.2014 eest. Arvestuste kohaselt on kostja korteri eest tasutud 3 607, 90 eurot, kostjale on arvestatud teenuseid põhisummas 3 250, 46 eurot. Kostja palub jätta viivisenõude rahuldamata, kuna põhinõue on tõendamata. Kostja leiab, et hageja on arvestanud valesti küttekulu. Kokku on perioodi 2014. aasta detsember kuni 2017. aasta juuni eest hageja kostjalt küttekulude väära arvestuse tõttu esitanud arveid 805, 03 euro võrra rohkem. Viru Maakohtu 04.03.2015 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-53348 ei olnud kostjal seisuga 01.01.2015 hageja ees võlgnevust. Kostja ei maksnud ning ei maksa hageja poolt arvestatud viiviseid, kuna kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Perioodil alates 01.01.2015 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.07.2017 oli kostja poolt hagejale tasutud 3 658, 26 eurot. Perioodil alates 01.01.2015 kuni 2017. aasta juulini oli hageja poolt kostjale esitatud tasumiseks arved kogusummas 3 092, 24 eurot (s.o ilma viiviseta). Kostja on kõik hageja arved täielikult tasunud ning võlgnevus hageja ees puudub. Kostja on kohtule esitanud selle kohta maksekorraldused. Seega on kostja poolt hagejale tasutud 566, 02 euro võrra rohkem, kui hageja on arveid esitanud. Hageja viivisenõue on ca kaks korda suurem põhinõudest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei või olla hagiavalduse kõrvalnõue suurem kui põhinõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus tuvastas 13.09.2018 istungil et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
4.1.Hagi on esitatud korteriühistu poolt osutatud teenuste ja kommunaalkulude eest perioodis 01.01.2015 kuni 21.07.2017.a.
4.2.Viru Maakohtu 04.03.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-53384 jäeti kõik hageja esitatud nõuded rahuldamata seoses võlgnevusega kuni 31.12.2014. Nõue sisaldas viiviseid.
4.3.Kostjale on hagis toodud perioodil alates 01.01.2015 kuni hagi esitamiseni (21.07.2017) esitatud arveid kogusummas 3744,57 eurot. Kostja on samal perioodil alates 01.01.2015 tasunud 4109,98 eurot.
3/4
2-17-11120
4.4.Hageja esitatud nõude viivisearvestuses on hageja nõue esitamisel arvesse võtnud viivisesummat hagi esitamisele eelnenud perioodist, mille suhtes on olemas jõustunud kohtulahend.
5.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg 1 oma nõude tõendamiskoormis. Hageja peab tõendama, et kostjal on kohustus majandamiskulude eest tasuda, sealjuures tuleb tõendada olemasoleva kohustuse suurus ning seda, millises osas on kohustus kostja poolt täitmata. Hageja on kohtule selgitanud, et tema arvestas hagi esitamise viiviseid, mida käsitles hageja koostatud kliendikaart (väljavõte I kd tlk 12-14).(II kd tlk 68). Kliendikaardi väljavõttest nähtuvalt kajastub hageja käesolevas kohtumenetluses esitatud viivistes ka varasema perioodi viivis, mille arvestamise kostja on vaidlustanud ja kohus on tsiviilasjas nr 2-14-53385 viivisenõude tervikuna rahuldamata jätnud. Eraldi uut viivisearvestust pole hageja kohtule esitanud, kuigi kohus on andnud hagejale korduvalt võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ja nõude sh. viiviste täpsustamiseks.
6.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud kõrvalnõue (viivised) on tegelikult esitatud perioodi eest, milles kohus on teinud lahendi tsiviilasjas nr 2-14-53384 ja vastav kohtulahend on jõustunud. TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud kohtuotsuses. TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kuna käesolevas vaidluses on lisaks varasemalt välja mõistetud viivisenõudele (kõrvalnõue) ka põhinõue, lahendab kohus tulenevalt TsMS § 438 lg 1 kogu esitatud nõude tervikuna kohtuotsusega.
7.Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja on makseperioodi vältel tasunud hagejale alates 01.01.2015 kokku 4109,98 eurot. Hageja on kostjale alates 01.01.2015 kuni hagi esitamiseni (21.07.2017) esitatud arveid kogusummas 3744,57 eurot. Seega on kostja tasunud hageja poolt esitatud arveid enam 365,41 eurot.
8.Seega tuvastas kohus, et kostjal puudub igasugune võlgnevus hageja ees nii põhi kui ka kõrvalnõude osas ja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
9.Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hagimenetluse kulud tervikuna hageja.
10.Kostja on palunud mõista hagejalt välja menetluskulud summas 1060 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabikulud, arvesse võttes esitatud hagiavaldust, selle kvaliteeti, esitatud korduvaid täpsustusi ja menetlust läbivat kõrvalnõude selgusega seotud probleemi, vastavad mõistlikule suurusele. Kostja lepingulise esindaja tasu on kokku 1060 eurot, milles sisaldub 250 euro eest dokumentidega tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine hagiavaldusele ning muu ajukulu 4,75 h. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, sellepärast tema ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu 4/4
2-17-11120 tagasi arvestada. Hageja palub kostja poolt kantud kohtukulud jätta kostja enda kanda. Kostja kohtukulud on hageja esindaja poolt põhjendamatult ülepaisutatud. Samuti on hagejal kahtlused kostja kohtukuludes summas 250 eurot, mida kostja maksis Harjaks & Partner Õigusbüroo poole pöördudes. Asja materjalidest lähtudes on kaalukaid põhjuseid oletada, et algselt osutas kostjale juriidilisi teenuseid hoopis teine isik, kes ei olnud nimetatud bürooga kuidagi seotud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja esindaja poolt kohtule esitatud vastus vastab formaalselt hagivastusele esitatavatele nõuetele, ning kostja on enesele teadaolevalt saanud vastuse koostamisel endale teadaolevalt abi õigusbüroolt, on tegemist aktsepteeritavate menetluskuludega. Kohus hindab kostja kulutused õigusabile büroost Harjaks ja Partner samuti põhjendatuks ja rahuldab õigusabikulude väljamõistmise taotluse täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja kogusumma 1060 (üks tuhat kuuskümmend) eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
5/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.