2-17-1967/16 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

1.6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja halduri tasu Pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses täitnud kõik seadusega ettenähtud halduri ülesanded ja teinud pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikke toiminguid. Pärast pankroti väljakuulutamist teavitas haldur võlausaldajaid pankrotist, selgitas välja võlgniku varad ja kohustused. Haldur määras hääled võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks, valmistas ette koosoleku materjali (pankrotivara nimekirja, halduri kirjaliku ettekande) ja osales koosolekul Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Pankrotimenetluse käigus toimus suhtlus võlgniku ja võlausaldajatega. Lisaks toimus asjaajamine pangas, võimaldamaks võlgnikul kasutada pangakontot seaduses ettenähtud ulatuses. Haldur töötas läbi esitatud nõudeavaldused, valmistas ette nõuete kaitsmise üldkoosoleku ja viis koosoleku läbi. Haldur tutvus võlgniku nimele registreeritud korteritega xxxx maakonnas, viis vara müügiga seoses läbi võlausaldajate üldkoosoleku, kooskõlastas võlausaldajatega vara müügi hinnad ning korraldas võlgniku vara müügiks kolm enampakkumist. Haldur on selgitanud menetluses välja ka ühisvaraga seonduva (ühisvara, mida jagada, puudub). Haldur on esitanud kohtule seaduses nõutud aruanded, koostanud võlausaldajate üldkoosoleku protokollid, pidanud halduri toimikut ja jääb seda hoidma menetluse lõppemisel. Haldur on pankrotiseaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulutanud vähemalt 15 tundi. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võttes aluseks halduri poolt seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks kulunud aja (15 tundi), oleks halduri tasu 1200 eurot (arvestusega 80 eurot üks töötund), millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot. Kuna pankrotivara halduri tasu hüvitamiseks puudub, palub haldur kohtul määrata kindlaks ja välja mõista tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest.

3) Määrata kindlaks ja välja mõista pankrotihalduri Kristi Relvik (isikukood 47601265210) tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, menetlusabi korras riigi vahenditest (tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Kristi Relvik, a/a EE762200221061443333). Õiguslik põhjendus PankrS § 158 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, teatab haldur sellest kohtule viivitamatult, esitades kohtule aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus ei pea menetlussökonoomiliselt vajalikuks PankrS § 158 lg 6 kohaselt küsida menetluskulude katteks deposiidisummat. Menetluse teadaolevate võlausaldajate nõuded on parasjagu sellistes suurusjärkudes, et ka neist suurimat nõuet omavalt xxxx Pangalt, tunnustatud ja saamata jäänud nõue ca 1200 eurot, ei ole kohtu hinnagul perspektiivikust ega alust eeldada halduri tasu ja kulude hüvitamiseks deposiidimakse tegemist. Antud menetluse eripära on võlgniku nimel oleva kinnisvara allesjäämine ka pärast pankrotimenetluse raugemisega lõpetamist. Kirjelduse kohaselt on tegemist kahe Puurmani vallas Sadukülas asuva korteriga, mille võõrandamine ei õnnestunud kolmandal enampakkumisel ka 150 euro eest korteri kohta. Sellest veel allapoole mineva hinna puhul oleks ainuüksi müügitehingu vormistamine kulukam selle müügihinnast. Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid esitatud ei ole. Võlausaldajad on kinnitanud, et nad nõustuvad võlgniku enda nimetamisega usaldusisikuks. Võlgnikule on selgitatud järgneva menetlusega seotud kohustusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Halduri taotletud tasu on menetluse mahtu arvestades mõistlik ja kuulub esitatud suuruses kinnitamisele. Pankrotimenetluses vahendite puudumise tõttu kuulub tasust hüvitamisele riigivahendite arvel menetlusabina 476.40 eurot. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik R S.