Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Lk 1 / 11

2-17-14326

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE,

KOSTJA VASTUVÄITED

Menetluse käik Hageja K K esitas kohtule 26.septembril 2017.a. hagi M H vastu kahjuhüvitise 2049,30 eurot saamiseks. Hageja nõude suuruseks hagiavalduses oli 2063,90 eurot, 21.11.2017.a seisukohas kostja vastusele (t lk 49-55) hageja vähendas nõuet ja lõplikuks nõudeks jäi 2049,39 eurot. Asjas toimus kohtuistung 26.juunil 2018.a, kohus määras protokollilise määrusega asjas kirjaliku menetluse ja lahendi teatavaks tegemise ajaks. 21.august 2017.a. Kohus pikendas

2-17-14326 Pooled elavad ühes külas, kostja talu asetseb hageja talust 700 meetri kaugusel ja ta kasutab aeg ajalt autoga sõitmiseks läbi hageja kinnistut kulgevat teed. Hageja on oma kinnistule paigaldatud elumaja juurest 70 meetri kaugusele mõlemas sõidusuunas hoiatusmärgid (vt foto), et hoiatada autojuhte teel asuda võivate koduloomade ja lindude eest. Hageja peab talus koera ja kodulinde. Kostja on ka varemalt silma paistnud sellega, et ta ei võta autoga hageja hoovist läbisõidul kiirust maha. Hageja on kostjat varemalt käinud palumas, et ta hageja hoovil ei kihutaks, sest see kujutab endast suurt ohtu nii inimestele kui koduloomadele-lindudele. Kostja on hageja palveid ignoreerinud ja on sõidab hageja hoovil endistviisi suure kiirusega. 20.08.17 jalutas hageja oma rihmastamata koeraga talu kõrvalhoonete juures elumaja suunas (vt õnnetuskoha skeem). Otsasõidu hetkel seisis koer tee peal hagejast 10 meetrit eespool, oodates tee peal seistes peremeest endale järele, st koer ei jooksnud kostja autole ette ootamatult. Hageja, nähes, et P poolt tuleb kostja oma sõiduautoga, üritas ta kätega vehkides ja hõigates kostja tähelepanu äratada, sest koer oli tee peal. Kostja ilmselt neid märguandeid ei kuulnud ja ei näinud, vähemasti kiirust ta ei vähendanud. Hagejale jäi arusaamatuks, miks kostja ei pidurdanud ja jätkas sõitu endise hooga kui ta pidi hagejat koos koeraga märkama juba 45 meetri kauguselt (vt fotod). Kostja sõitis hageja koerale otsa täie hooga ja pidurdama hakkas ta alles siis kui koer jäi auto alla kinni ning hageja hakkas auto kõrval kostja peale karjuma. Kostja lohistas koera auto all pärast otsasõitu veel 10 meetrit edasi ja hageja on veendunud, et kui teda poleks seal kohal olnud, oleks kostja üritanud edasi sõites koerast auto all vabaneda ja poleks ilmselt seisma jäänudki. Kui kostja oli auto seisma jätnud, asus hageja koera auto alt vabastama. Hageja võttis ühe tungraha kostja pakiruumist, kaks tundrauda tõi kodust veel juurde. Tungraudade abil tõstis hageja kostja auto üles ja sai koera auto alt kätte. Kostja reaktsioon juhtunule oli kummaline. Esimese asjana soovitas kostja hagejal koer magama panna, mis oli küüniline ettepanek. Seejärel kostja küsis, et mida hageja siis teinud oleks, kui ta ei olekski seisma jäänud? Seejärel asus kostja väitma, et koer jooksis talle tee peale ette ja ta ei jõudnud teda märgata, mis on vale, sest otsasõidu ajal oli hagejal koeraga silmside- koer seisis tee peal ega liikunud. Hagiavalduse kohaselt hageja viis koera koheselt oma autoga Tallinnasse, Loomade Kiirabikliinikusse, kus koerale paigaldati kanüül, manustati erinevaid ravimeid, tehti hematoloogiline uuring ja teostati röntgenvaatlus. Koer jäeti ööseks kliinikusse sisse. Ülevaatuse tulemusel looma üle vaadanud arsti leidis, et koer vajab luumurdude tõttu operatsiooni, kuid seda saab teha vaid Pärnus, sest Tallinnas ei ole nende teada hetkel ühtegi arsti, kes sellist operatsiooni teeks. Hageja sõitis õhtul üksinda koju tagasi. 21.08.2017 hommikul sõitis hageja uuesti Tallinnasse koerale järele, kuid siis selgus, et operatsiooni Tallinnas teha ei saanud ja ta oli sunnitud tagasi tulema. 22.08.2017 sõitis hageja uuesti Tallinnasse ja sealt koos koeraga edasi Pärnusse, kus OÜ Solventum loomakliinikus tehti koerale operatsioon (vt raviarve). Pärast operatsiooni lubati hageja koos koeraga koju. Hageja helistas kostjale esimese päeva õhtul ja rääkis, mis ravi koer vajab. Kostja pakkus siis, et ta oleks nõus hüvitama ravikuludest vaid poole. Kui hageja oli koos koeraga Pärnus ära käinud ja lõplikud ravikulud olid selgunud, keeldus kostja üldse midagi maksmast, väites et temal pole juhtunus mingit süüd ja koer lihtsalt jooksis talle teele ette.

Lk 3 / 11

2-17-14326 Hageja oli sunnitud koeraga juhtunud õnnetuse tõttu sõitma autoga järgmiselt: 20.08- XXXXXXXX (2 x 85 km). 21.08- XXXXXXXXXX (2x 85 km) 22.08- XXXXXXXXX (85+130+114+10 km) Kokku 679 kilomeetrit autosõitu. Hageja auto tarbib bensiini 7 liitrit 100 kilomeetri läbimiseks. 679 kilomeetri läbimiseks kulutas hageja arvestuslikult kokku 47,6 liitrit bensiini. Hageja tankis vahepeal autosse ca 25 liitrit bensiini juurde (ostutsekk lisatud), makstes 1 liitri eest 1,217 eurot. Kokku kulus hagejal bensiinile seega 57,92 eurot. Hagejale tekitatud kahju kokku seega: Ravikulud 2005,98 eurot ja bensiinikulu 57,92 eurot, kokku 2063,90 eurot. Liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 50 lg 1 p 3 kohaselt Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kostja rikkus LS § 50 lg 1 p 3 nõudeid vähemalt hooletuse tõttu, sest hageja kinnistule oli enne koerale otsasõidu kohta paigaldatud teele märk, mis hoiatas koduloomade eest teel. Nimetatud hoiatusmärk kohustas kostjat ette aimama võimalust, et teel võib viibida mõni koduloom, sellele vastavalt pidi kostja ka käituma- vähendama sõidukiirust ja olema eriti ettevaatlik. Kuivõrd kostja on hageja kinnistul asuvat teed kasutanud palju kordi, oli ta teadlik, et hagejal on koer ja kodulinnud, kes võivad teel olla. Seega ei saa kostja vabandada ennast välja sellega, et ta ei saanud või ei pidanud koerale otsasõidu ohtu ette nägema. Kostja oli 20.08.2017 autojuhina hooletu, sest eiras hageja kinnistul liigeldes tee serva paigaldatud koduloomade hoiatusmärki ega vähendanud otsasõidu ohu tõttu oma sõiduki sõidukiirust. Hooletuse tunnus on ka see, et kostja pidi vähemalt 45 meetrit enne otsasõitu nägema teel seisvat koera, kuid ei teinud mitte midagi otsasõidu vältimiseks. Kostja hooletust raskendab ka asjaolu, et hageja on teda juba varasemalt manitsenud ohtliku ja teisi mittearvestava sõidustiili pärast hageja kinnistul. Juhindudes VÕS 127 lg 1, § 127 lg 4 hagejale kahju hüvitamine asetaks ta olukorda, kus ta oli materiaalses plaanis enne koerale otsasõitu, seega täidab käesolev hagi oma eesmärki. Kostja rikkumise ja hagejale tekkinud materiaalse kahju vahel valitseb põhjuslik seos, sest hagejale ei oleks koera ravikulusid (sh ravi saamiseks kulutatud mootorikütus) tekkinud, kui kostja oleks hageja kinnistul hoolsamalt liigelnud ja hoiatusmärke arvestanud. Hagile on lisatud: 1. Volikiri ja diplomikoopia koos Enic/Naric õiendiga; 2. Loomade Kiirabikliinik OÜ arve nr 2108173346; 3. Solventum OÜ arve nr A-2017-006439; 4. Bensiini ostutšekk; 5. Maaameti kaardiserveri väljaprindid: poolte talude asukohad, kostja sõidusuund suures plaanis; Avariipaik lähemas plaanis, kostja nägemisulatus; 6. Foto hageja kinnistule paigaldatud hoiatusmärkidest; 7. Foto koerast pärast operatsiooni; 8. foto koos peale kantud selgitustega otsasõidu kohalt. Kostja seisukohad ja vastuväited (t lk 32-44) Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu, palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Lk 4 / 11

2-17-14326

Lk 5 / 11

2-17-14326 tooks abiks veel teise tungraua ja aitaks koera autosse tõsta. Kuigi koera kokkupõrge autoga toimus auto esiotsaga, oli koer auto peatumise hetkest alates auto all ise edasi rabelenud ja hoolimata vigastustest tuli lõpuks auto tagarataste juurest iseseisvalt välja. On võimalik, et see auto all edasiliikumine/rabelemine suurendas tema vigastusi. Kostja aitas enda autoga transportida hageja ja hageja koera Tallinnasse Loomade Kliinikusse aadressil Mustamäe tee 44, kus viibisime kuni kella 10-ni õhtul (lisatud kõneeristus, kõne kojusõidu alustamisest M H e 20.08.2017 kell 22.03). Kostja ei nõustu, et tema enda poolt vabatahtlikult tehtud sõidukulud nõuab hageja oma hagis veel ka enda kulutustena sisse. Kostja helistas kindlustusandjale If Eesti Kindlustus ( kõneeristus 21.08.2017, kell 18.36 ja 18.37), et küsida, kuidas sellise liiklusõnnetuse juhtumi puhul käituda, samuti teatas kirjalikult õnnetusjuhtumist, kuigi auto kannatada ei saanud. Telefonikõnes informeeris ka asjaoludest, et hageja lubas sisse nõuda suuri summasid, millele vastati, et liiklusseaduse järgi vastutab rihmastamata koeraga toimunud kokkupõrgetes looma peremees. Kui kostja oleks sõitnud „kihutades“ nagu hageja väidab, oleks nii suurekasvulise koeraga kokkupõrkes kindlasti vigastada saanud ka auto. Hageja helistas kostjale esmaspäeval, 21.08.2017 ja nõudis kliiniku arve maksmist täies ulatuses. Kui kostja ei nõustunud, ähvardas ta kõigepealt oma juristiga ja siis advokaadiga. Hageja ei olnud mingitest kompromissidest huvitatud ja ei laskunud läbirääkimistesse. 23.-24.08.2017 viibis lähetuses. 25.08.2017 kohtus K Kaga külavahel. Soovis hagejaga vestelda koera tervisest ja olukorrast, kuid hageja ei olnud vestlusest huvitatud ja kõndis minema. Kostja on vastuväite õigusliku alusena tuginenud dokumendile „Koerte ja kasside pidamise eeskirjad Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil“, vastu võetud 17.03.2016. Hageja seisukohad kostja vastusele, nõude summa täpsustamine 24.11.17 (t lk 49-55). Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja jääb seisukohale, et kostja rikkus Liiklusseaduse nõudeid ja kostja eksib, hageja hoovil ei asu avalikku teed. Ükski seadus ei kohusta hagejat oma õuealal koera ketis ja suukorvistatult pidama. Seega on viide avaliku korra eeskirjadele täiesti asjakohatu. Hagejale teadaolevalt hoiab ka kostja ise oma koera lahti. Hageja aiavärav avaneb vaid ühes suunas on vedruga, seega kui koer on kord väravast sisenenud, siis ta sealt enam välja ei saa, sest värav sulgub koera järel koheselt ja koer ei oska väravat tõmmates avada. Seega kostja jutt lahti seisvast väravast ja sellest, et koer tuli uuesti väravast välja, on kostja fantaasia vili. Plankaia kõrgus on 1,1 m. Puud ja põõsad kasvavad teest eemal ega varja mingit nähtavust, kui tahetakse teel ja tee ääres toimuvat näha. Mingit kõrget rohtu pole samuti olemas, seda on isegi hageja esitatud fotodel näha. Samuti on fotodel näha, et kõnealuse kallaku juures oleks autojuhile kallakust ülestulev inimene ja suur koer väga hästi nähtavad, kui juht piisavalt tähelepanelik on. Koera märkamiseks ei pea olema juhul koeraga silmsidet. Hageja poolt hagile lisatud materjalidel märgitud kohas olid maas looma vereplekid. Nõude summa täpsustamine Hageja korrigeerib oma nõuet ja vähendab sõidukulude hüvitise nõuet, sest tõepoolest, kostja kulul toimus esmane sõit loomakliinikusse 20.08- XXXXXXXXX (2 x 85 km), kokku 170 kilomeetrit ning hageja selle sõiduga seoses kulutusi ei kandnud. Hagi kohaselt tuli hagejal sõita seoses koera raviga kokku 679 kilomeetrit autosõitu. Hageja palub kohtul lugeda õigeks, et hageja kandis kulusid kokku 509 km autoga läbimiseks (21.08XXXXXXXXXX (2x 85 km) ja 22.08- XXXXXXXXXXXX (85+130+114+10 km)). Hageja auto tarbib bensiini 7 liitrit 100 kilomeetri läbimiseks. 509 kilomeetri läbimiseks kulutas hageja arvestuslikult kokku 35,6 liitrit bensiini. Hageja tankis vahepeal autosse ca 25 Lk 6 / 11

2-17-14326 liitrit bensiini juurde (ostutsekk hagile lisatud), makstes 1 liitri eest 1,217 eurot. Seega hageja kulu bensiinile oli kokku 43,32 eurot. Hagejale tekitatud kahju kokku seega: Ravikulud 2005,98 eurot ja bensiinikulu 43,32 eurot, kokku 2049,30 eurot. Hageja palub kohtul nimetatud summa kostjalt välja mõista. Nõude aluse täiendamine Hageja on seisukohal, et kostja vastutab hagejale tekitatud materiaalse kahju eest ka VÕS § 1057 alusel, mille puhul ei ole kostja süü üle arutamine üldse oluline. Kostja ei ole oma vastuses esile toonud mitte ühtegi sellist asjaolu, mis mõjutaks tema vastutuse ulatust hageja ees. VÕS § 1056 lg 3 lubab hagejal esitada antud kahjunõude seega ka alternatiivsel alusel.

Poolte seisukohad kohtuistungil (t lk 83-91)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetlus käigu ning kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude alusel (TsMS § 5 lg1). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning esitama ise vajalikud tõendid (TsMS § 230 lg 1 ja 2). Hageja K Ka nõuab kostjalt M Hlt hageja koerale kostja juhitud sõiduautoga otsasõiduga tekitatud vigastuste ravikulude ja raviga seotud sõidukulude hüvitamist summas kokku 2049,30 eurot. Hageja soovib kahju hüvitamist mootorsõiduki kui suurema ohu valdaja vastutuse alusel, hagi aluseks VÕS § 1056 lg 1 koosmõjus VÕS § 1057. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 20.agustil 2017 a K K talu hoovi piirava aia kõrval teel sõitis M H tema juhitud sõiduautoga otsa K K koerale, koer sai otsasõidu tagajärjel vigastusi ja vajas ravi. Koera vigastusi raviti Loomade Kiirabikliinik OÜ-s Tallinnas ja ravi maksumus on hageja esitatud raviarvete (t lk 10,11-13) kohaselt 459,20+1546,78, so 2005,98 eurot ja hageja kulu bensiinile, so sõidukulu 43,42 eurot, kokku hageja kulu seoses koera raviga 2049,30 eurot. Poolte vahel on vaidlus sündmuse käigu asjaoludes: hageja sõidukiiruse, koera liikumistee ja paiknemise osas. Hageja jäi läbivalt kindlaks, et tema kinnistut läbiv tee ei ole avalikuks kasutamiseks ja on tema hooviala. Kostja jäi seisukohale, et lahtiselt jooksev koer on hageja enda vastutusel. Hinnates kogumis tunnistaja T O ütlusi sellest, et sündmuse juures ise ei olnud, teab sündmusest jutu põhjal, käib suvisel ajal 5-6 korda hagejal külas ja hall või hõbedane XXXX on silma jäänud kuna tunnistaja hinnangul sõidab hageja majast möödudes liiga kiiresti (hageja elukoha aiavärav käib vedruga kinni ja lahtiselt ei ole tunnistaja seda näinud) ja

Lk 7 / 11

2-17-14326 tunnistaja M H ütlusi sellest, et M H juhitud auto kiirus oli sündmuse ajal väike, spidomeetrit tunnistaja ei vaadanud, hinnanguliselt 40 km/h, samuti poolte selgitusi, ei ole kohtu hinnangul ütluste vastuolulisuse tõttu võimalik tuvastada kostja sõiduki tegelikku kiirust hageja koerale otsasõidul. Tunnistaja P A sündmuse juures ei viibinud. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, kahju tekitaja süü ega kahju ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Kostja oli kahjusündmuse toimumisel liikuva mootorsõiduki otsene valdaja VÕS § 1057 mõttes ja samas VÕS § 1057 p1-5 sätestatud vastust välistavaid asjaolusid ei esine. Mootorsõidukiga põhjustatud kahju peetakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga seotud iseloomuliku ohu realiseerumise tagajärjeks eelkõige kui kahju põhjustatakse sõiduki liikumise tagajärjel, nt. otsasõidud isikutele, teistele sõidukitele või muule varale. Kostja juhitud sõidukiga otsasõidu tagajärjel hageja koerale sai koer vigastada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid ja seega on loom kui TSÜS § 50 lg 2 kohaselt vallasasi selle omaniku vara. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja koera vigastuste ravi maksumus on käsitletav varalise kahjuna, kahju on tekkinud kostja käitatud suurema ohu allika, so mootorsõidukiga seotud iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel ja on sellega põhjuslikus seoses. Samuti nähtub asjaoludest, mille üle poolte vahel puudub vaidlus, et hageja nõude aluseks olevas kahjusündmuses on osalenud kaks suurema ohu allikat: mootorsõiduk ja loom. Loomapidaja, kui suurema ohu allika valitseja, vastutuse sätestab VÕS § 1060. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-75-07 võib loomapidaja vastutada VÕS § 1060 alusel vaatamata sellele, et kahju tekitamise ajal oli mootorsõiduki valdaja ise suurema ohu allika valitseja VÕS § 1057 mõttes. Loomapidamisel peetakse kõrgendatud ohu faktoriks looma ootamatut käitumist eri olukordades. Loomaomanik on riskivastutuse tekkimise vältimiseks kohustatud hoidma ära loomast tekkida võiva ohu. Koerapidamist peetakse vastavalt viidatud lahendile suurema ohu allikaks seetõttu, et koer võib ootamatult joosta teele ja põhjustada kahju mootorsõidukile. Olukorras, kus kahjusündmuses osalevad mitu suurema ohu allikat, tuleb hinnata nende osa ohu realiseerumises ja kahju tekkimises. Hageja kui teise suurema ohu allika valitseja enda

Lk 8 / 11

2-17-14326 võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Vastavalt VÕS 139 lg-le 1 kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et K külatee läbib hageja kinnistut möödudes hageja hoovi piirava aia kõrvalt. Käesoleval juhul on asja lahendamise seisukohalt oluline, kas hageja kinnistut läbiv tee on avalikult kasutatav või mitte, kuna loomariski korral ei saa käesoleval juhul lugeda selle realiseerumiseks looma viibimist alal, kus omanikul ei ole kohustust riski realiseerumist ära hoida. Hageja on läbivalt seisukohal, et tee ei ole avalikuks kasutamiseks, on tema hoov ja hagejal ei ole kohustust koera kinnisel territooriumil hoida või takistada teda teel jooksmast. Kosta väite kohaselt on tegemist avalikult kasutatava teega ja kohus loeb kostja väite tõendatuks kostja esitatud kohaliku omavalitsuse tõendiga sellest, et tegemist on avalikult kasutatava erateega (t lk 43). Kuivõrd kostja liikus hageja kinnistut läbides avalikult kasutataval teel ja tee avalik kasutus pidi olema hagejale teada, kuna hageja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et kahjusündmus toimus hageja kinnistu osas, siis oli hagejal kohustus ära hoida tema loomadest tekkiv oht avalikult kasutataval teel. Kohus selgitab, et olukorras, kus loom jookseb ette sõiduteel liikuvale sõidukile ja põhjustab sõidukile kahju, loetakse kohtupraktikas loom loomapidaja kontrolli alt väljunuks ja loomast tulenev oht realiseerunuks, seega vastutab loomapidaja. Kahju tekkimise oleks hageja saanud ära hoida vältides rihmastamata koera liikumist avalikult kasutataval teel ja seega vältida kahju tekkimist nii endale kui kolmandatele isikutele. Käesoleval juhul peab kohus peab oluliseks, et vaatamata avalikult kasutatava tee olemasolule hageja kinnistul on nähtuvalt hageja esitatud skeemidest (t lk 13-18) tegemist kitsa kruusakattega külateega, hageja on paigutanud kinnistule loomapidamist tähistavad hoiatusmärgid. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selles, et elades naabruses on kostja teadlik hageja peetavatest loomadest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, kuid kahjuhüvitist tuleb vähendada vastavalt VÕS § 139 lg 1 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja nõutavast kahjuhüvitisest 2049,30 eurot poole, so 1024,65 eurot Kohus jätab hindamata hageja väited kostja poolt liiklusseaduse normide rikkumisest, arvestades, et vastavalt LS § 1 reguleerib Liiklusseadus liikluskorraldust Eesti teedel, so teeliikluses ja hageja on jäänud läbivalt kindlaks seisukohale, et kostja sõitis koerale otsa tema koduhoovis, mida ei läbi avalikult kasutatavat teed, ei saa hageja toodud asjaoludel hinnata hagi rahuldamist tuginedes liiklusnormide rikkumisele deliktilise ja süülise vastutuse alusel VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 so, seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega õigusvastaselt tekitatud kahjuna. Samuti ei ole kostja väidetavad süülised rikkumised ei ole kohtumenetluses tuvastamist leidnud. Kohus selgitab, et kui hagi kuuluks rahuldamisele deliktilise ja süülise vastutuse korral rakenduks hageja loomapidaja vastutus ja kahjuhüvitise vähendamise alused sarnaselt eeltooduga. Menetluskulude jaotus. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega Lk 9 / 11

2-17-14326 või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so hageja menetluskulud jäävad kostja kanda poole so 1⁄2 ulatuses ja 1⁄2 ulatuses hageja enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja tähtaegselt, menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandud kulusid kokku 941 eurot (tlk 74-78, 93-96). Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus ei tuvasta toimikumaterjalidest kostjale hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja taotles menetluskulude jätmist hageja kanda, hageja poolt esitatud menetluskulude suuruse kohta kostja seisukohta ei andnud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 250 eurot, mis on hageja menetluskulu Menetlusosalise esindaja kulu on TsMS § 148 p 1 kohaselt kohtuväline kulu. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja Peeter Malve, Amantese Õigusbüroo jurist, on osutanud õigusabi tunnihinnaga 96 eurot (sh käibemaks), mis on kohtupraktikas aktsepteeritud õigusbüroo juristi töö eest makstav tunnihind. Amantese Õigusbüroo arvest nr 245 nähtub, et hagiavalduse koostamiseks on kulunud esindajal 4 tundi, mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Amantese Õigusbüroo arvest nr 525 nähtuvalt on esindajal kostjale vastamiseks kulunud 2,5 tundi, mis arvestades vastuse sisulist mahtu ja esindajale juba hagiavalduse koostamisel teatavaks saanud asjaolusid ei ole põhjendatud ajakulu, kohus peab põhjendatuks ajakuluks 1,5 tundi. Arvest nr 299 nähtuv kohtuistungil osalemine 1 tund ja kohtuistungi kirjalike teeside koostamiseks kulunud aega 1 tund peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Kokku on hageja esindaja mõistlik ja põhjendatu ajakulu 4+1,5+1+1 tundi, so 7,5 tunni ulatuses so 7,5 x 96= 720 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulud kindlaks rahalises suuruses 970 eurot, millest 250 eurot on riigilõiv ja 720 eurot hageja esindaja kulu. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 1⁄2 menetluskuludenda 1⁄2 riigilõivu summast so 125 eurot ja 1⁄2 esindaja kuludest 360 eurot, kokku 485 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning soovib menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. /allkirjastatud digitaalselt/

Lk 10 / 11

2-17-14326 Kristel Pedassaar Kohtunik

Lk 11 / 11

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.