Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2018.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-10717
Tsiviilasi
J R avaldus J R (surnud xxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: J R (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx, J R (surnud xxx) pärijana Võlgnik: J R (isikukood xxx, surnud xxx) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (Bürooteenused ja Õigusabi OÜ, asukoht Kotzebue 9, Tallinn 10401, telefon xxx, e-post xxx)
Kohtuistungi toimumise kuupäev
3. september 2018.a
R (isikukood xxx, surnud xxx) pärandvara kanda
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud J R esitas 13.08.2018 avalduse J R (surnud xxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on pärija saanud pärimismenetluse käigus teadlikuks asjaolust, et pärandvara suurus ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi ning on loobunud pärandist. Harju Maakohtu 08.08.2018 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas J R (surnud xxx) pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 30.08.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 5340,62 euro ulatuses ning vara 16,30 euro väärtuses. Varaks on arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti ei jätku pärandvarast pankrotimenetluse kulude katteks. Maksejõuetus kujunes välja seoses J R surmaga xxx. Kujunenud maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Ajutine haldur nimetab maksejõuetuse põhjusena muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Puuduvad ka andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kuna J R (surnud xxx) pärandvaras ei ole piisavalt vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 1700 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et J R (surnud xxx) pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et J R (surnud xxx) pärandvara suuruseks on 16,30 eurot ning pärandvaral lasuvad kohustused ulatuvad vähemalt 5340,62 euroni. Seega ületavad kohustused vara väärtust märkimisväärselt. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et J R (surnud xxx) pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et J R (surnud xxx) pärandvaras ei ole piisavalt vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur pole aruande koostamise käigus tuvastanud ka selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on tuvastanud ühe võimaliku tagasivõitmisele kuuluva tehingu, kuid see vajab täiendavat
analüüsi pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 03.09.2018 määrusega J R (surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 13.09.2018 J R (surnud xxx) pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1700 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna J R (surnud xxx) pärandvaras ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jaotamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,3 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 508,80 eurot (sh käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 66,44 eurot (sh käibemaks). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab J R (surnud xxx) pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole J R (surnud xxx) pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 32,40 eurot (sh käibemaks) ja vajalikud kulutused summas 66,44 eurot (sh käibemaks) välja J R (surnud xxx) pärandvarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.