Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-18-107665 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 11.04.2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3245,01 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 17.05.2018. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses OK Incure OÜ esitas 31.05.2018. a kohtule hagiavalduse, milles palus Üxxx Txxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 2700,03 eurot, intressi 260 eurot ja viivise 283,02 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 06.06.2018. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kostja keeldus menetlusdokumente vastu võtmast. Kohus loeb menetlusdokumendid kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 325 alusel 02.07.2018. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lõikes 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid TF Bank AB ja kostja 07.09.2016 laenulepingu nr 340325991, millega lepiti kokku laenujäägis 2999,72 eurot. Kostja kohustus tagastama TF Bank AB-le laenujäägi igakuiste maksetena pangakontole 5 aasta jooksul intressimääraga 26,65 % aastas. Osamakse suurus oli 90,97 eurot. Kostja jättis tagastamata igakuised maksed ning TF Bank AB ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.12.2017, nõudes kogu võlgnevuse summas 2977,31 euro kohest tasumist ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Nõue koosnes ülesütlemise seisuga põhivõlgnevusest 2700,03 eurot, intressist 260 eurot, viivisest 4,83 eurot ja meeldetuletuskirjade tasust 12,45 eurot. Hageja püüded kohtuväliselt võlgnevus kätte saada ei andnud tulemust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

2-18-107665 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 23.12.2017. a kuni 31.05.2018. a, s.o. lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Lepingus kokkulepitud intressimäär oli 26,65% aastas, s.o. 0,07% päevas, mis kohalduks viivisemäärana tulenevalt VÕS § 113 lg 1 viimasest lausest, kuid hageja nõuab viivist määras 0,066% päevas. Kohus leiab, et lepingus kokkulepitud intressimäär viivisemäärana 0,07% päevas ei ole tüüptingimusena tühine. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-25-16 väljendanud seisukohta, et viivisemäära tüüptingimus võib olla tühine juhul, kui viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, s.o. on kõrgem kui 0,66% päevas. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kokkulepitud intressimäär vaid õige pisut kõrgem kui 0,66% päevas, see ei koorma tarbijat ülemääraselt ega ole ka ebaproportsionaalselt suur seadusjärgse viivisemääraga võrreldes. Niisiis on lepingust tulenev viivisemäär kehtiv, kuid hagejal on õigus nõuda viivist lepingus kokkulepitust väiksemas ulatuses. Sellest lähtudes tuleb viivis kostjalt välja mõista hageja nõutud summas. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3243,05 eurot, millest 2700,03 eurot moodustab põhivõlg, 260 eurot intress ja 283,02 viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu summas 300 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel kokku 300 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.