Aktsiaselts Saare Kalur hagi Viirisepa OÜ ja Ade Laja vastu laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
6000 eurot Hageja aktsiaselts Saare Kalur, registrikood 10021397, asukoht Rohu 5, 93219 Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond Hageja lepinguline esindaja Anneli Koit, e-post [email protected] Kostjad: 1) Viirisepa OÜ, registrikood 10503469, asukoht Helme 13a-1, 11314 Tallinn, e-post [email protected], seaduslik esindaja juhatuse liige Ade Laja 2) Ade Laja, isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts Saare Kalur hagi Viirisepa OÜ ja Ade Laja vastu laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjatelt Viirisepa OÜ ja Ade Laja solidaarselt hageja Aktsiaselts Saare Kalur kasuks Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 1 Viirisepa OÜ vahel 19.02.2015. a sõlmitud laenulepingu nr * ning Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.2015. a sõlmitud käenduslepingu (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) alusel põhivõlgnevus summas 4479,38 (neli tuhat nelisada seitsekümmend üheksa eurot 38 senti) eurot.
3.Välja mõista kostjalt Ade Laja hageja Aktsiaselts Saare Kalur kasuks Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.2015. a käenduslepingu alusel (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) 19.02.2015. a laenulepingust tulenev:
3.1.intress summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot;
3.2.viivis 09.02.2016. a seisuga summas 20,62 (kakskümmend eurot 62 senti) eurot.
4.Saata otsus menetlusosalistele.
2-18-100228 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Viirisepa OÜ ja Ade Laja kanda.
2.Välja mõista kostjatelt Viirisepa OÜ ja Ade Laja solidaarselt hageja Aktsiaselts Saare Kalur kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue
1.1.03.01.2018. a esitas aktsiaselts Saare Kalur Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Viirisepa OÜ ja Ade Laja 6000,00 euro saamiseks /tlk 3-5/. Kohus tegi 23.01.2018. a võlgnikele makseettepaneku /tlk 8-9/, mis on võlgnikele kätte toimetatud avaliku etoimiku kaudu 07.02.2018. a. Võlgnikud Viirisepa OÜ ja Ade Laja esitasid 21.02.2018. a nõudele vastuväite /tlk 11-13/. 20.03.2018. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti AS Saare Kalur nõue Viirisepa OÜ ja Ade Laja vastu 6000 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses /tlk 1-2/. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks /tlk 20-22/.
1.2.04.04.2018. a esitas hageja Aktsiaselts Saare Kalur Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostjate Viirisepa OÜ ja Ade Laja vastu võlgnevuse solidaarses väljamõistmise nõudes summas 6000 eurot, millest tagastamata laenusumma on 4479,38 eurot, tasumata intress 1500 eurot ja viivis 20,62 eurot /tlk 24-43/. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulud summas 425 eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv. Nõude aluseks on hageja Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 1 Viirisepa OÜ vahel 19.02.2015. a sõlmitud laenuleping nr *, mille alusel hageja andis kostjale 1 laenu summas 5000 eurot ning hageja ja kostja 2 Ade Laja vahel sõlmitud käendusleping (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *), mille alusel kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse piirmäär on 6000 eurot. Laenulepingut on muudetud 25.08.2015. a, s.o pikendatud laenu tagastamise tähtaega ja asendati laenu ja intresside tagasimakse graafik. Laen koos intressidega tuli kostjal 1 tagastada osamaksete kaupa 25. aprilliks 2017. a. Kostjad ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
1.3.25.04.2018. a kõrvaldas hageja puuduseid hagiavalduses ja ühtlasi muutis esitatud haginõuet /tlk 48-83/. Hageja palub hagiavaldusega välja mõista Viirsepa OÜ-lt ja Ade Laja'lt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 4479,38 eurot, s.o tagastamata laen. Hageja palub Ade Laja'lt ainuisikuliselt välja mõista võlgnevus 1520,62 eurot, sh tasumata intress 1500 eurot ja viivis 20,62
2-18-100228 eurot. Menetluskulud, s.o riigilõivu summas 425 eurot, palub hageja välja mõista kostjatelt Viirsepa OÜ ja Ade Laja solidaarselt.
1.4.04.05.2018. a määrusega rahuldas kohus hageja Aktsiaselts Saare Kalur 03.05.2018. a avalduse Viirisepa OÜ vastu esitatud hagi osaliseks tagasivõtmiseks, s.o kõrvalnõuete osas ning kohus jättis läbi vaatamata Aktsiaselts Saare Kalur 04.04.2018. a esitatud hagi Viirisepa OÜ vastu intressi nõudes summas 1500 eurot ja viivise nõudes summas 20,62 eurot, millised nõuded tulenevad Aktsiaselts Saare Kalur ja Viirisepa OÜ vahel 19.02.2015. a sõlmitud laenulepingust nr * /tlk 90-92/.
2.Kostjate vastuväited 29.05.2018. a esitasid kostjad kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele /tlk 105-113/, milles kostjad ei nõustu hagiavalduses esitatud nõudega, kuna kostja Viirisepa OÜ osas käib endiselt saneerimismenetlus ja võlausaldaja Saare Kalur aktsiaseltsi eelistamine nõuete rahuldamisel ei ole lubatud. Saneerimise algusest on peatatud intresside ja viiviste arvestus, mistõttu kostjate hinnangul on nõude suurus hageja poolt arvutatud valesti. Kostja leiab, et hageja on ekslikult viidanud, et saneerimismenetlus lõppes 31.12.2017. a. Saneerimismenetluse osas on esitatud määruskaebus 12.01.2018.a. Ehkki kostjad ei nõustunud hagiavalduses esitatud nõudega, ei välistanud nad täielikult kompromisslepingu sõlmimist seoses käendaja kohustustega ning asjale parima lahenduse leidmiseks.
3.Hageja vastuväited kostjate vastuväidetele 06.06.2018. a esitas hageja seisukoha kostjate vastuväidetele /tlk 115-116/, milles toob välja, et hageja on tagasi võtnud kõrvalkulude nõude kostja 1 osas ja palunud kostjalt 1 ainult tagastamata laenu väljamõistmist summas 4479,38 eurot. Hageja ei ole ekslikult viidanud, et saneerimismenetluse lõppes 31.12.2017. Asjaolu, et kostja 1 on vaidlustanud otsuse, millega saneerimismenetlus tühistati, ei muuda fakti, et vastavalt saneerimiskavale oli tagamata nõuete täitmise tähtaeg 31.12.2017. a. Vastavalt SanS §-le 53 lg 1 lõppeb saneerimismenetlus saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel, antud juhul 31.12.2017. a. Vastavalt sama §-i lõikele 2 on võlausaldajal õigus saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel oma nõue maksma panna saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. Hageja on nõude esitanud kostja 1 vastu ainult põhinõude osas ehk ainult nõude osas, mis saneerimiskavaga ümber kujundati. Hageja ei välistanud võimalust sõlmida kostjatega kohtulikku kompromissi, mille sisuks on võlgnevuse ajatamine mõistlikuks perioodiks. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus märgib esmalt, et kuna vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lõikele 4 peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, siis on kohus käesoleva tsiviilasjas menetlemisel määranud menetlusosalistele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromisslepingu sõlmimiseks /tlk 118-119/, kuna mõlemad osapooled on avaldanud oma valmisolekut kompromisslepingu sõlmimiseks. Mõlemad osapooled on kohtule aga teatanud, et pooled kompromissi ei saavutanud /tlk 124, 126/.
5.Kohus määras käesoleva tsiviilasja lahendamisele kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel, kuna nii hageja kui kostjad on kinnitanud oma nõusolekut tsiviilasja lahendamiseks kirjalikus menetluses /tlk 127-128/. Menetlusosalised ei ole neile määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule täiendavaid avaldusi, dokumente ega taotlusi.
6.Käesoleva hagiga on hageja esitanud kohtule:
6.1.Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 1 Viirisepa OÜ vahel 19.02.2015. a sõlmitud laenulepingust nr * ning Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.2015. a sõlmitud käenduslepingust (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) tuleneva põhivõlgnevuse
2-18-100228 nõude summas 4479,38 eurot, mille palub hageja kostjatelt Viirisepa OÜ ja Ade Laja solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
6.2.Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.2015. a sõlmitud käenduslepingust (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) tuleneva intressi nõude summas 1500 eurot ja viivise nõude summas 20,62 eurot, kokku 1520,62 eurot, mille palub hageja kostjalt Ade Laja ainuisikuliselt hageja kasuks välja mõista.
7.Hageja on nõuet esitades tuginenud järgmistele faktilistele asjaoludele ja tõenditele:
7.1.19.02.2015. a sõlmiti Aktsiaselts Saare Kalur ja OÜ Viirisepa OÜ vahel laenuleping nr * /tlk 29-32/, millega hageja andis kostjale 1 Viirisepa OÜ laenu summas 5000 eurot, millise summa hageja kandis kostja arvelduskontole 19.02.2015. a /tlk 33/. Laenu kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 18% laenusummalt aastas (lepingu p 1.2.) vastavalt lepingu lisale 1 /tlk 31/. Kostja kohustus tagastama laenu ja intressid vastavalt kokkulepitud tagasimakse graafikule hiljemalt 25. oktoobriks 2015. a /tlk 31/. 25.08.2015. a muudeti (pikendati) kostja taotlusel laenu tagasimakse tähtaega ning asendati laenu ja intresside tagasimakse graafik /tlk 36-37/. Lepingu muutmise tulemusena oli kostja kohustatud tagastama laenu ja intressid hiljemalt 25.04.2017. a. Kostja 1 on laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud vaid osaliselt.
7.2.19.02.2015. a on hageja ja kostja 2 Ade Laja vahel sõlmitud käendusleping (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *, tlk 29), mille alusel kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutuse piirmäär on 6000 eurot.
8.Kohus märgib, et kohtule esitatud laenuleping, mis sisaldab mh lepingu tagatisena sõlmitud käenduslepingut, kannab kuupäeva 18.02.2014. a /tlk 29/, kuid lepingu digitaalallkirjade kinnituslehelt nähtub, et lepingu on kostja 2 Ade Laja, kes on ühtlasi kostja 1 seaduslik esindaja, digitaalselt allkirjastanud 18.02.2015. a ning T S hageja seadusliku esindajana 19.02.2015. a /tlk 32/. Seega on hageja õigesti välja toonud, et laenuleping on poolte vahel sõlmitud 19.02.2015. a (kuigi leping ise kannab teist kuupäeva).
9.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. Hageja esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja 1 vahel on sõlmitud laenuleping VÕS § 396 tähenduses ning hageja ja kostja 2 vahel on sõlmitud käendusleping (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) VÕS § 142 tähenduses (laenulepingu p 5). VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
10.Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et laenulepinguga võetud kohustuse on hageja täitnud 19.02.2015. a, s.o andnud teisele isikule, s.o laenusaajale Viirisepa OÜ rahasumma. 19.02.2015. a maksekorraldusest nähtuvalt on hageja kostjale 1 üle kandnud 4950 eurot /tk 33/. Laenulepingu p-st 1.3. järgi on lepingu sõlmimise tasu 50 eurot, seega on eeldatavalt laenusummast (5000 eurot, lepingu p 1.1.1) maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu, milline on tavapärane käibepraktika. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid, et hageja ei ole kõnealust kohustust täitnud.
2-18-100228
11.Seega oli kostja 1 kui laenusaaja kohustatud laenulepingu ja selle 27.08.2015. a digitaalselt allkirjastatud lisa (laenu ja intresside tagastamise graafik, tlk 36) ning VÕS § 396 lg 1 alusel tagasi maksma sama rahasumma osamaksete kaupa hiljemalt 25.04.2017. a.
12.Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse nõude suurusele summas 4479,38 eurot, küll aga on kostjad leidnud, et ei nõustu esitatud nõudega, kuna kostja I Viirisepa OÜ osas käib endiselt saneerimismenetlus ja võlausaldaja Aktsiaselts Saare Kalur eelistamine nõuete rahuldamisel ei ole lubatud. Kostjad leiavad, et hageja on ekslikult viidanud, et saneerimismenetlus lõppes 31.12.2017. a, kuna saneerimismenetluse osas on esitatud määruskaebus 12.01.2018. a /tlk 106-114/.
12.1.Hageja on hagiavalduse täiendamisel esitanud kohtule Harju Maakohtu 19.07.2016. a määruse tsiviilasjas nr 2-16-1195 /tlk 51-63/, millest nähtuvalt on kohus kinnitanud 05.04.2016. a koostatud ja 20.04.2016. a kohtule esitatud Viirisepa OÜ võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava. Samuti on esitatud kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava, mille alusel kuulus Viirisepa OÜ saneerimiskavas ümberkujundatavate nõuete hulka ka AS Saare Kalur nõue summas 4479,78 eurot võlausaldajate II rühma nõudena (s.o pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, tlk 77). Saneerimiskava täitmise tähtajaks oli 31.12.2017. a /tlk 62, 78/. Samuti nähtub hagi täiendusest, et Harju Maakohtu 19.12.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1195 tühistati kostja 1 saneerimiskava /tlk 49/. Viidatud määrust kohtule esitatud ei ole.
12.2.Kostja on oma faktiväidete tõendamiseks esitanud Viirisepa OÜ 12.01.2018. a allkirjastatud määruskaebuse Harju Maakohtu 19.12.2017. a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-16-1195 /tlk 109113/. Määruskaebusest nähtuvalt on Harju Maakohus 19.12.2017. a määrusega tühistanud Harju Maakohtu 19.07.2016. a määrusega kinnitatud Viirisepa OÜ saneerimiskava ning lõpetanud Viirisepa OÜ saneerimismenetluse /tlk 111/. Määrusekaebusega taotleb Viirisepa OÜ uue määruse tegemist, millega jäetakse võlausaldaja Finora Capital OÜ 15.09.2017. a esitatud avaldus saneerimiskava tühistamiseks rahuldamata.
12.3.Eeltoodust (p 12.1. ja 12.2.) nähtuvalt on Viirisepa OÜ saneerimiskava tühistatud ning saneerimismenetlus lõpetatud Harju Maakohtu 19.12.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1195, kuid kostja on kõnealuse määruse vaidlustanud. Hageja eeltoodud faktilisele asjaolule (s.o kostja 1 poolt määruskaebuse esitamine Harju MK 19.02.2017. a määrusele) vastuväiteid esitanud ei ole. Samuti nähtub Viirisepa OÜ 12.01.2018. a määruskaebusest /tlk 112/, et kohus on saneerimiskava tühistamisel leidnud, et saneerimiskava tuleb tühistada võlausaldaja varaliste õiguste kaitseks, et sellele järgneks SanS § 51 lõikest 2 tulenevad järelmid, mitte lasta saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel saabuda SanS § 53 lõike 2 tagajärjed, et võlausaldaja ei kaotaks saneerimise aja eest intresside ja viiviste nõudeõigust. Saneerimisseaduse (edaspidi Sans) § 51 lg 2 sätestab, et saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. SanS § 53 lg 1 ja 2 järgi lõpeb saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel saneerimismenetlus. Võlausaldaja saab saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses.
12.4.Kohus leiab, et asjaolu, et kostja 1 on esitanud määruskaebuse Harju MK 19.12.2017. a määrusele, millega tühistati Viirisepa OÜ saneerimiskava ja lõpetati saneerimismenetlus, ei ole käesolevas tsiviilasjas takistuseks hageja poolt esitatud põhinõude rahuldamisel kohtumenetluses, kuna Harju Maakohtu 19.07.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1195 kinnitati saneerimiskava ja määrati saneerimiskava täitmise tähtajaks 31.12.2017. a. Seega kui ka Harju Maakohtu 19.12.2017. a määrusega ei oleks lõpetatud Viirisepa OÜ saneerimismenetlust, oleks Viirisepa OÜ saneerimismenetlus lõppenud hiljemalt 31.12.2017. a saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 53 lg 1 alusel, mis sätestab, et saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel lõpeb saneerimismenetlus. SanS
2-18-100228 § 53 lg 2 alusel saab võlausaldaja saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. Hageja on kohtule kinnitanud ja esitanud ka sellekohased tõendid, et saneerimiskavaga ümberkujundatud hageja nõue oli 4479,78 eurot, s.o põhivõlg. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjatelt solidaarselt põhivõla väljamõistmist summas 4479,38 eurot. Hageja on kinnitanud, et kostja saneerimiskava täitmise arvelt hagejale eeltoodud nõude katteks laekumised puuduvad. Samuti ei ole kostjad kohtule esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et saneerimismenetluse käigus oleks kostjate poolt hageja nõude katteks väljamakseid tehtud.
12.5.Seega leiab kohus, et kuna Viirisepa OÜ suhtes saneerimiskava täitmise tähtaeg saabus 31.12.2017. a, siis saab hageja käesoleval ajal maksma panna põhinõude ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. Harju MK 19.12.2017. a määruskaebemenetluse lõpptulemina selgub, kas võlausaldajatel taastub Viirisepa OÜ vastu nõudeõigus esialgses suuruses PankrS § 51 lg 2 alusel või on võlausaldajatel nõudeõigus vaid saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses PankrS § 53 lg 2 alusel. Hageja on hagiavalduse täienduses (p 2 tlk 48) välja toonud, et saneerimiskavaga ümber kujundatud nõue oli 4479,78 eurot, s.o põhivõlg. Intressi ja viivisenõuded saneerimisakavaga tühistati 100% ulatuses nii tagasiulatuvalt kui saneerimismenetluse ajaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 põhinõude täitmist summas 4479,78 eurot. Hageja nõuab hagiga põhinõude täitmist summas 4479,38 eurot.
12.6.Kostja 2 Ade Laja on võtnud Viirisepa OÜ laenulepingu nr * käendajana endale kohustuse (lepingu p 5.1.) vastutada laenuandja ees selle eest, et laenusaaja täidab nõuetekohaselt käesolevast laenulepingust tulenevad kohustused ning lepingu alusel vastutab kostja 2 käendajana laenusaaja ees laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaajaga. Lepingu p 5.3. järgi on käendava vastutuse piirmäär 6000 eurot, mida hageja põhinõude summa ei ületa. Lepingu p 5.4 järgi on käendaja kohustatud täitma laenusaaja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused 14 kalendripäeva jooksul arvates laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Hageja on esitanud kohtule e-kirjad, millega on nõudnud kostjalt 2 A. Laja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist. Viidatud tõenditest nähtuvalt on A. Laja kõnealused kirjad kätte saanud, kuna on vastanud hageja kirjadele /tlk 38-41/. Seega oli kostja 2 teadlik käenduslepingust tulenevatest kohustustest ja hageja nõudest ning hageja on kostjat 2 teavitanud käenduslepingust tulenevast nõudest kostjat 2. VÕS § 142 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 solidaarselt kostjaga 1 põhinõude tasumist summas 4479,38 eurot.
13.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja põhinõude kostjate vastu ning kostjatelt Viirisepa OÜ ja Ade Laja kuulub solidaarselt hageja Aktsiaselts Saare Kalur kasuks välja mõistmisele Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 1 Viirisepa OÜ vahel 19.02.2015. a sõlmitud laenulepingust nr * ning Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.2015. a sõlmitud käenduslepingust (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) tulenev põhivõlgnevus summas 4479,38 eurot.
14.Lisaks põhinõudele on hageja palunud ainuisikuliselt kostjalt 2 Ade Laja välja mõista intress summas 1500 eurot ja viivis summas 20,62 eurot. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja 1 tasuma intressi 18% laenusummalt aastas (lepingu p 1.2). Hageja on arvestanud intressi perioodi eest 19.08.2015-25.04.2017. a summas 1960 eurot. Tasumata on intress perioodi eest 26.08.2015-25.04.2017. a, s.o 20 kuu eest kokku 1500 eurot (5000 * 18% / 12 = 75 eurot; 20 * 75 = 1500 eurot). Lepingu p 4.1. alusel on kokkulepitud viivise määraks 0,06% tähtaegselt tagastamata laenumakselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagi esitamise seisuga on arvestatud viisi 1697,11 eurot. SanS § 11 lg 1 p 2 alusel peatus kostja 1 suhtes viivise arvestus 09.02.2016. a ning eeltoodud kuupäeva seisuga oli arvestatud viivis 49,77 eurot. Kuna kostja 2 vastutus on piiratud käendaja
2-18-100228 vastutuse maksimummääraga 20,62 eurot, siis on hageja vähendanud viivise nõude summat ning palub kostjalt 2 hageja kasuks välja mõista 20,62 eurot.
15.Kostjad on vastuses hagile leidnud, et kuna kostja Viirisepa OÜ osas käib endiselt saneerimismenetlus ja võlausaldaja Saare Kalur aktsiaseltsi eelistamine nõuete rahuldamisel ei ole lubatud. Saneerimise algusest on peatatud intresside ja viiviste arvestus, mistõttu kostjate hinnangul on nõude suurus hageja poolt arvutatud valesti.
15.1.Kohus leiab, et kuigi VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga, on seadusandja saneerimismenetluses näinud ette erisätte, s.o SanS § 45 lõike 4, mille kohaselt saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes tagasinõudeõigus üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi. Kostjad on välja toonud, et kuigi Harju MK on 19.12.2017. a määrusega saneerimiskava tühistanud, on kostja 1 kõnealuse määruse määruskaebemenetluses vaidlustanud. Kohtule ei ole esitatud täiendavaid tõendeid määruskaebemenetluse käigu või lõpptulemuste kohta, seega lähtub kohus kohtule esitatust, s.o asjaolust, et 19.12.2017. a määrus Viirisepa OÜ saneerimiskava tühistamise kohta ei ole jõustunud. Samas on käesolevaks ajaks saabunud saneerimiskava täitmise tähtaeg, s.o 31.12.2017. a.
15.2.Kohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei mõjuta hageja nõudeõigust kostja 2 vastu eelkõige tulenevalt SanS § 45 lõike 1 esimeses lauses sätestatust ning hageja on õigustatud laenulepingu käendajalt A. Laja nõudma laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist, milliste täitmist ta toimunud saneerimismenetluse tõttu käesoleval ajal kostjalt 1 nõudnud ei ole. Tartu Ringkonnakohus on 12.10.2015. a lahendis nr 2-14-51123 leidnud, et: „Saneerimiskavaga ümberkujundatud nõue kehtib põhivõlgniku kohta, kuid ei mõjuta SanS § 45 lg 4 kohaselt põhivõlgnikuga solidaarselt vastutava kostja kohustuse täitmist. SanS § 45 lg 4 teine lause on erisäte, mille järgi kannab käendaja põhivõlgniku maksejõulisuse riski. Seadusandja tahe on olnud SanS § 45 lõikega 4 kaitsta maksimaalselt võlausaldajat ja võimaldada võlgnikul saavutada majanduslike raskuste ületamine. Seega kuigi saneerimiskava kohaselt kujundati hageja nõue põhivõlgniku vastu ümber selliselt, et põhivõlgnik rahuldab hageja nõude 10% ulatuses, ei mõjuta see asjaolu kostja kui käendaja käenduslepingust tulenevat kohustust. Seda seisukohta kinnitab VÕS § 66 lg 1, mille kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses.“ Ka Riigikohus on 16.03.2016. a lahendis nr 3-2-1-4-16 (p 12) selgitanud, et olukorras, kus võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist käendajalt kui saneeritava ettevõtja solidaarvõlgnikult, kohaldub SanS § 45 lg 4 esimene lause. Selle sätte järgi ei vabasta saneerimiskava ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. See tähendab, et põhivõlgniku kohustuste saneerimiskavaga ümberkujundamine mõjutab üksnes põhivõlgnikku.
15.3.Eeltoodu alusel leiab kohus ka käesolevas tsiviilasjas, et põhivõlgniku, s.o kostja 1 Viirisepa OÜ kohustuste saneerimiskavaga ümberkujundamine mõjutab üksnes kostjat 1, s.o Viirisepa OÜ-d ning hageja saab nõuda kohustuse täitmist, sh intressi ja viivise tasumist, käendajalt, s.o kostjalt 2 Ade Laja'lt kui Viirisepa OÜ solidaarvõlgnikult, kuna kohaldub SanS § 45 lg 4 esimene lause. Seega ei ole kostja 2 suhtes peatatud ka intresside ja viiviste arvestus, kuna saneerimismenetlus ei mõjuta kostja 2 kui käendaja käenduslepingust tulenevat kohustust.
15.4.Käenduslepingu p-st 5.3. järgi vastutab käendaja laenusaaja poolt tasumata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Hageja on hagis vähendanud viivise nõuet selliselt, et nii solidaarnõue (põhivõlgnevuse kostja 1 ja kostja 2 vastu) kui ainuisikuliselt kostja 2 vastu esitatud intressi ja viivise nõue ei ületaks käenduslepingust tulenevat piirmäära, s.o 6000 eurot (lepingu p 5.2., tlk 29).
2-18-100228 VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1 ja 2 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
16.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue ainuisikuliselt kostja 2 vastu on põhjendatud ning kostjalt Ade Laja kuulub hageja Aktsiaselts Saare Kalur kasuks Aktsiaselts Saare Kalur ja kostja 2 Ade Laja vahel 19.02.2015. a käenduslepingu alusel (ühendatud üheks dokumendiks laenulepinguga nr *) 19.02.2015. a laenulepingust nr * tulenev intress summas 1500 eurot ja viivis 09.02.2016. a seisuga summas 20,62 eurot.
17.Hagihind TsMS 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 123 alusel võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 21.06.2018. a. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6000 eurot, s.o 03.01.2018. a maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõue summas 6000 eurot (laenu põhiosa võlgnevus 4479,38 eurot, intress 1500 eurot ja viivis 20,62 eurot) /tlk 4/.
18.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud menetluskulud jätta solidaarselt kostjate Viirisepa OÜ ja Ade Laja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 425 eurot. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada hagejale menetluskulu summas 425 eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv.
2-18-100228 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega menetluskulusid kandnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.