Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-4-16
Otsuse kuupäev
Tartu, 16. märts 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Eesti Vabariigi hagi Enn Rohula vastu 670 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 12. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-51123
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Enn Rohula kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
670 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Kostja Enn Rohula, esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Asja läbivaatamise kuupäev
29. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
kui 670 000 eurot. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga. Kuna põhivõlgnik ei täitnud 19. märtsi 2013. a otsusega kinnitatud ajakava, tunnistas hageja
käendajale. Kuna kostja käendatav kohustus oli muutunud sissenõutavaks enne saneerimiskava kinnitamist, sai realiseeruda ka kostja vastutus. Käenduse aktsessoorsus on SanS § 45 lg 1 alusel rakendatav vaid ulatuses, kas põhivõlgnik on kohustuse täielikult täitnud või mitte. Hageja nõuded põhivõlgniku vastu on tagatud mitme pandiga, kuid vara võõrandamisel saadavast rahast ei jätkuks hageja nõude rahuldamiseks. Kostja ei ole väitnud, et hageja kasuks esimesele järjekohale seatud kommertspandiga hõlmatud põhivõlgniku vara väärtus on oluliselt suurem ja kataks kostja tagatud nõude. Kostja ei saa käendajana keelduda täitmisest ka juhul, kui tagatiseks olevast varast jätkuks hageja nõude täitmiseks. Kuna hageja nõue on saneerimiskavaga hõlmatud, ei saa ta nõuda kommertspandi ja hüpoteekide realiseerimist (SanS § 45 lg 5, § 47 lg 1). SanS § 45 lg 5 ja § 47 on erisätted VÕS § 149 lg 5 suhtes ning kostja ei saa kasutada VÕS-is sätestatud keeldumisõigust.
saneerimiskava kinnitamise tagajärjel kõrvalnõuded täielikult ning arvestas põhinõude osalisel kustutamisel põhivõlgniku saneerimiskava järgset võlga 102 898 eurot 15 senti ja kostja käendust 670 000 eurot. Saneerimiskava ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest. Kostja käendas põhivõlgniku 1 502 339 euro 93 sendi suurust maksuvõlga, sh põhivõlg 1 165 578 eurot 31 senti. 12. mail 2015 oli hageja 19. märtsi 2013. a otsuses märgitud põhivõlgniku kohustuste saldo 752 318 eurot 52 senti, hageja on esitanud kostja vastu nõude, arvestades tema vastutuse ulatust, s.o 670 000 eurot. Põhivõlgniku varale hageja kasuks seatud tagatiste realiseerimisel ei jätkuks saadust hageja nõude rahuldamiseks. Saneerimiskava järgi on vara müügi korral võimalus oma pandiga tagatud nõude rahuldamisele üksnes pandipidajal Swedbank AS-il. Põhivõlgniku laevadele ja kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegid on viimasel järjekohal ning arvestades eelnevate hüpoteegipidajate nõuete suurust ja pantide väärtust, ei taga need hageja nõuet. Samuti ei taga hageja nõuet tema kasuks seatud kommertspant. Saneerimiskava kohaselt ei ole põhivõlgnikul sellist vara, mille müügiga oleks võimalik rahuldada kommertspandiga tagatud nõuded. Kommertspant hõlmaks saneerimiskava järgi vaid nelja sõiduautot ja kontoriinventari müügihinnaga kokku 20 000 eurot. Kuna hageja nõue on saneerimiskavaga hõlmatud, ei saa hageja nõuda kommertspandi ega hüpoteekide realiseerimist (SanS § 45 lg 5, § 47 lg 1). Kostjalt 670 000 euro väljamõistmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole vastuoluliselt käitunud. Asjaolu, et ta hääletas saneerimiskava poolt, ei välista hagi esitamist kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutava isiku vastu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.