Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1) Hageja Luminor Liising AS (endine Nordea Finance Estonia AS) esitas kostja Intermont OÜ vastu hagi liisingulepingust nr 201307557 tuleneva võlgnevuse 4951,51 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2008,49 euro ja sissenõudekulu 40 euro nõudes (tl 19-23, 63-67). 2) Hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2013 liisingulepingu nr 201307557, mille alusel andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse Audi Q7, tehasetähis WAUZZZ4L2ED001511 (edaspidi vara). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja valdusesse ning kasutusse. Kostja peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Kuivõrd kostja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 06.12.2016 liisingulepingu üles vastavalt liisinglepingu tingimuste p-le 6.4. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata arved kogusummas 7237,34 eurot. 3) Vastavalt 06.12.2016 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli kostjal kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kostja juhatuse liige tagastas vara hageja esindaja R OÜ-le 07.12.2016 vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile. Vara suunati hoiule U M AS-le. U M AS vaatas sõiduki

2-17-122592 üle ja koostas 18.01.2017 hindamisakti, mille alusel hinnati sõiduki turuhinnaks 36 900 eurot. I M E OÜ valmistas vara müügiks ette, teostas pesu, ja remondi (täpsemini kontroll ja hooldus). 4) 20.01.2017 suunas hageja vara müüki alghinnaga 39 900 eurot (km-ga) ning sellest teavitati e-kirjaga ka kostjat. Kuivõrd antud hinnaga ostjat sõidukile ei leitud, siis alandati sõiduki müügihinda 36 900 eurole (km-ga) ning sellest teavitati ka kostjat 17.03.2017 e-kirjaga. Sõiduk müüdi 13.04.2017 hinnaga 36 000 eurot (km-ga), mis on käibemaksuta 30 000 eurot. 5) Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 30 000 eurot ja vara jääkmaksumus oli 25 474,83 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikasumi 4525,17 eurot. Liisingulepingu ülesütlemisega kandis hageja kulutusi kogusummas 2239,34 eurot. Hageja nõudeks kujunes seega 4951,51 eurot (7237,34 + 2239,34 - 4525,17 = 4951,51). 6) Hageja on 16.05.2017 saatnud kostjale eeltoodud võlgnevuse tasumise osas nõudekirja, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 23.05.2017. Hageja hoiatas kostjat, et eeltoodud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel lisanduvad nõudele lepingujärgsed viivised ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

7) Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (tl 60-62). Kostja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole kostjat vara müügist ja müügihinnast õigeaegselt teavitanud ja on realiseerinud vara põhjendamatult madala hinnaga. Hageja oma hagiavalduses on müügikahju arvutamisel võtnud arvesse sõiduki müügihinda, mis on vastuolus VÕS §-ga 367 lg 3. 8) Kostja on seisukohal, et lubatav ei ole kokkulepe, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Kostja on seisukohal, et hageja ei teavitanud kostjat sõiduki realiseerimisest madalama hinnaga teadlikult, asetades seega kostjat olukorda, millal tema ei olnud võimeline sõiduki müügiprotsessi mõjutama. Kostja leiab, et Luminor Liising on rikkunud teavitamiskohustust ning jätnud kostjale edastamata olulise informatsiooni auto müügi ja müügihinna alandamise kohta. Sellest tulenevalt ei saanud kostja teada, et on tekkinud võlg liisingufirma ees, kuna liisinguandja ei andnud kostjale võimalust õigeaegselt vara võõrandamisele reageerida. 9) Kostja ei nõustu sellega, et peab maksma auto pesu ja kontrollimise eest, kuivõrd kostja on tagastanud liisingu vara heas korras ja puhtana. Sõidukile teostatud pesu ja väidetava kontrolli teostamise summa 1500 eurot on põhjendamatult ülepaisutatud ja on alusetud. 10) Kostja ei nõustu liisingulepingust nr 201307557 tuleneva viivise nõudega. Hageja müüs vara 13.04.2017. Nõudekiri on Luminor Liising AS-i poolt esitatud 16.05.2017. Kostja on seisukohal, et kahtlaseks võib pidada asjaolu, et varasemad teavitused jõudsid kostjani ja viimane nõudekiri kostjani ei jõudnud. Kostja leiab, et Luminor Liising AS hagiavaldus on alusetu ja põhjendamatult koormav.

MENETLUSE KÄIK

11) Käesolevas tsiviilasjas on määratud kirjalik menetlus (tl 72, 73).

2-17-122592

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12) Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada. 13) Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 

     

    



Hageja ja kostja sõlmisid 26.04.2013 liisingulepingu nr 201307557 (edaspidi liisinguleping), mille alusel andis hageja kostja valdusesse ja kasutusse Audi Q7, tehasetähis WAUZZZ4L2ED001511 (edaspidi vara) (tl 24-30). Hageja ütles 06.12.2016 liisingulepingu üles vastavalt liisinglepingu tingimuste p-le 6.4, kuna kostja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata (tl 31). Liisingulepingu ülesütlemise seisuga 06.12.2016 oli kostjal hagejale tasumata arveid kogusummas 7237,34 eurot (tl 32-35). 07.12.2016 tagastas kostja vara hageja esindaja R OÜ-le ning vara suunati hoiule U M AS-le (tl 36, tl 70-71). R OÜ esitas hagejale sõiduki tagastusteenuse eest arve nr 2016/12/04 summas 191,75 eurot (ilma käibemaksuta; tl 37). U M AS vaatas sõiduki/vara üle ja koostas 18.01.2017 hindamisakti, millega hinnati sõiduki turuhinnaks 36 900 eurot (koos käibemaksuga, tl 38). U M AS valmistas vara müügiks ette: teostas pesu 90,83 eurot, remondi (täpsemini kontrolli ja hoolduse) 360 eurot ja ARK-i paketti 84,17 eurot, so müügiks ettevalmistamise kulu oli kokku 535 eurot (tl 39). 20.01.2017 suunas hageja vara müüki alghinnaga 39 900 eurot (käibemaksuga) ning vara müügiprotsessist teavitati e-kirjaga ka kostjat (tl 40). 17.03.2017 e-kirjaga teavitati kostjat, et vara/sõiduki müügihinda alandati 36 900 eurole (käibemaksuga, tl 41). Vara/sõiduk müüdi 13.04.2017 hinnaga 36 000 eurot (käibemaksuga), mis on käibemaksuta 30 000 eurot (tl 42). Sõiduki müümisega tegeles U M AS, kes esitas sõiduki müügiteenuse eest hagejale arve nr 130054712 summas 1500 eurot (tl 39). Seoses liisingulepingu ülesütlemisega tekkis hagejal liikluskindlustuse kulu summas 12,59 eurot. Vastavalt liikluskindlustuse poliisile nr 1328761347 on kindlustusperiood üks aasta (04.07.2016 kuni 03.07.2017) ning kindlustusmakse aastas 155,42 eurot. Hageja tasus kindlustusmakseid perioodil 04.01.2016 kuni 30.01.2017, seega on liikluskindlustuse kulu kokku 12,59 eurot (tl 42). Hageja sai liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikasumi 4525,17 eurot, kuna hageja müüs vara hinnaga 30000 eurot ning vara jääkmaksumus oli 25474,83 eurot, siis on hageja müügikasum 4525,17 eurot (30000 - 25474,83 = 4525,17).

14) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, kas hageja müüs liisingulepingu järgse vara alla turuhinna ning kas hageja nõuded, sh sõiduki müügiteenuse nõue summas

2-17-122592 1500 eurot on põhjendatud. 15) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude kohtumäärustes (tl 5556, 73) selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohus piisavalt selgitanud menetlusosalistele nende tõendamiskoormist. Seega puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusosalistele täiendavalt selgitada tõendamiskoormist. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 16) Hageja on esitanud hagis kostja vastu liisingulepingust tulenevad järgmised nõuded:  Liisingu jääkmaksumuse hüvitamise nõude VÕS § 367 lg 1 kuni 3 alusel ning liisingulepingu üldtingimuste p 4.4 ja 4.5 alusel. Vaidlustamata asjaoludel on liisingu jääkmaksumus liisingulepingu ülesütlemise hetkel 25474,83 eurot.  Liisingu osamaksete ehk põhiosa tagasimaksete võla tasumise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Vaidlustamata asjaoludel on liisingu osamaksete võlg 7237,34 eurot (tl 3235).  Kindlustusmaksete hüvitamise nõude VÕS § 108 lg 1 ja liisingulepingute üldtingimuste p 5.4 alusel. Vaidlustamata asjaoludel on kostja kindlustusmaksete võlg hageja ees 12,59 eurot (tl 42).  Tagastusteenuse ja müügikulude hüvitamise nõude VÕS § 367 lg 4 ja VÕS § 115 lg 1.  Viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel ja sissenõudmiskulu nõue VÕS § 1131 alusel. 17) Kohus hindab järgnevalt hageja liisingueseme tagastusteenuste ja müügikulude hüvitamise nõuet. R OÜ esitas hagejale sõiduki tagastusteenuse eest arve nr 2016/12/04 summas 191,75 eurot (ilma käibemaksuta; tl 37). U M AS valmistas vara müügiks ette: teostas pesu (90,83 eurot), remondi (kontrolli ja hoolduse, 360 eurot) ja tegi ARK-i paketi (84,17 eurot), mistõttu olid U M AS-l vara müügiks ettevalmistamise kulu kokku 535 eurot (tl 39). Vara/sõiduki müümisega tegeles samuti U M AS, kes esitas sõiduki müügiteenuse eest hagejale arve nr 130054712 summas 1500 eurot (tl 39). 18) Seega on hageja tagastusteenuse ja müügikulude hüvitamise nõue kokku on 2226,75 eurot (191,75 + 535 + 1500 = 2226,75 eurot). 19) VÕS § 115 lg sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

2-17-122592 kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tagastusteenuse kulu 191,75 eurot kostja poolt VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitamisele kui hagejale tekitatud kahju, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ja liisingulepingu objektiks olnud vara hagejale tagastamisega seoses ning mis on seega põhjustatud kostja kui liisinguvõtja poolt. 20) Järgmisena kirjeldab kohus liisinguobjektide müüki ning annab hinnangu, kas liisinguobjektid müüdi turuhinnaga. 20.01.2017 suunas hageja vara müüki alghinnaga 39 900 eurot (käibemaksuga) ning vara müügiprotsessist teavitati e-kirjaga ka kostjat (tl 40). 17.03.2017 e-kirjaga teavitati kostjat, et vara/sõiduki müügihinda alandati 36 900 eurole (käibemaksuga, tl 41). Kostja kinnitab, et ta sai hageja poolt 20.01.2017 ja 17.03.2017 saadetud e-kirjad kätte (tl 59-62). Vara/sõiduk müüdi 13.04.2017 hinnaga 36 000 eurot (käibemaksuga), mis on käibemaksuta 30 000 eurot (tl 42). Kostja seisukoha järgi ei teavitanud hageja teda sõiduki müügist 13.04.2017 ja müügihinnast ning hageja müüs sõiduki alla turuhinna (tl 59-62). 20.01.2017 e-kirjaga selgitas hageja muuhulgas kostjatele vara müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemise jälgimise võimalikkust veebiaadressil http://www.auto24.ee/clients/nordea/used/list.php ning juhtis ka kostja tähelepanu asjaolule, et reaalne müügitehingu hind võib erineda eeltoodud aadressil näidatud hindadest (tl 40). Samuti teatas hageja, et kui kostja arvates ei vasta müügihind vara turuväärtusele, siis tuleb tal koheselt hagejale esitada andmed ostja kohta, kes on valmis vara ostma kõrgema hinnaga. Samasugune hagejapoolne selgitus sisaldus kosjale 17.03.2017 saadetud e-kirjas (tl 41). Kostja kinnitab, et sai hageja poolt 20.01.2017 ja 17.03.2017 saadetud e-kirjad kätte (tl 5962). Kostja pole esitanud tõendeid selle kohta, et vara müügihind 36 000 eurot (käibemaksuga) ei vastanud turuväärtusele ning samuti pole kostja ise esitanud hagejale andmeid isiku kohta, kes oleks olnud valmis ostma vara kõrgema hinnaga. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et hageja teavitas kostjat vara müügist ja müügihinnast õigeaegselt. Hageja teavitas kostjat 16.05.2017 nõudekirjaga (tl 44), et liisinguese on müüdud 13.04.2017. Hageja saatis eelnimetatud nõudekirja kostjale tähitud kirjana kostja registrijärgsele aadressile aadressile xxx. Omniva väljavõtte kohaselt sai kostja 06.06.2017 hageja tähitud kirja kätte Põhja-Tallinna jaotuspunktist . Tähitud kirja vöötkood on RR615869704EE (tl 68) ja kostja on tähitud kirja kätte saanud (tl 69). Tähitud kirja kättesaamist saab jälgiva veebilehel: https://www.omniva.ee/abi/jalgimine sisestades vöötkoodi numbri. Seega teavitas hageja kostjat sõiduki müügist ja esitas kostjale lõppnõude ja kostja sai selle ka kätte. 21) Kohus leiab, et kuna hageja tagastusteenuste hüvitamise nõue ja müügikulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja seaduslikud, siis kuuluvad need VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 367 lg 4 alusel kostja poolt hagejale hüvitamisele kui tekitatud kahju, mis on tingitud lepingu ülesütlemisest ja põhjustatud liisinguvõtja poolt. 22) Kuivõrd hageja müüs liisingueseme hinnaga 30000 eurot ja vara jääkmaksumus oli 25 474,83 eurot, siis sai hageja liisingulepingu ülesütlemise tõttu müügikasumi 4 525,17 eurot (30 000 - 25 474,83 = 4 525,17).

2-17-122592 23) Vastavalt VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Antud juhul põhjustas liisingulepingu ülesütlemise kostja 1 poolne arvete mittetasumine. Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud järgnevaid kulutusi kogusummas 2 239,34 eurot: a) liikluskindlustuse kulu summas 12,59 eurot; b) vara tagastusteenuse kulu 191,75 eurot vastavalt R OÜ arvele nr 2016/12/04 (vt lisa 6); c) vara müügiga seotud kulud kogusummas 2035 eurot. Müügiettevalmistus, pesu, kontroll ja hooldus, ARK kulu, sõiduki müügikulu vastavalt U M OÜ arve nr 130054712. 24) Seega on põhjendatud liisingulepingust tulenev hageja nõue kostja vastu summas 4951,51 eurot ja koosneb alljärgnevast: - tasumata lepingumaksetest summas 7 237,34 eurot; - liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 2 239,34 eurot. - Kuna liisingueseme müügist tekkis müügikasum 4 525,17 eurot, siis arvestatakse kahjust kasum 7 237,34 + 2 239,34 - 4 525,17 = 4 951,51 eurot. 25) Lisaks põhiosa võlgnevusele soovib hageja viivise väljamõistmist (tl 19-23, 63-67). Hageja on arvestanud viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise tähtaja järgnevast päevast ehk alates 12.12.2016 kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast, so alates 24.05.2017 liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas. Viivis on arvestatud vastavalt allolevale tabelile: vahe viivise päeva- Võlgnevuse määr summaarne nõue alates seisuga des summa päevas päevas viivis EUR Tasumata lepingumaksed (ei sisalda intresse ega viivist)

12.12.2016 21.11.2017

4970,33

0,25%

12,43

4274,48

Liikluskindlustus 24.05.2017 21.11.2017

12,59

0,25%

0,03

5,70

Vara tagastusteenuse kulu

24.05.2017 21.11.2017

191,75

0,25%

0,48

86,77

Müügiga seotud kulu

24.05.2017 21.11.2017

0,25%

5,09

920,84

KOKKU

5287,79

26) Hageja on vähendanud enda viivisenõuet 2008,49 euroni. Hageja viivisenõude õiguslikuks

aluseks on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär,

2-17-122592 loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel hageja viivisenõue summas 2008,49 eurot põhjendatud. 27) Lisaks nõuab hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. VÕS § 1131 alusel kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning vastav hageja nõue on samuti põhjendatud. 28) Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb täielikult rahuldada. 29) Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 7000 eurot.

Menetluskulude jaotus 30) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 31) TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 32) Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt ning teeb otsuse kostja kahjuks, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 33) Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 29.12.2017 (tl 57-58) ja 12.07.2018 ( (tl 74-78). Hageja esindaja osutas hagejale õigusabiteenust hinnaga 60 eurot (ilma käibemaksuta) tunnis. Hageja esindajal on erinevateks õigusabitoiminguteks kulunud aega kokku 5 tundi ja 45 minutit, kogusummas 345 eurot. Lisaks õigusabikulule on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv kokku summas 450 eurot (tl 46-47) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Seega on hageja menetluskulu kokku 345 + 450 + 20= 815 eurot. 34) Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasumäär 60 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas täielikult aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada mitteadvokaadist esindaja puhul keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks advokaadist esindajate puhul vastavalt 147.49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta. Seega, arvestades käesolevat menetlust, on põhjendatud kogu hageja esindaja õigusabile kulunud aeg kokku 5 tundi ja 45 minutit, kogusummas 345 eurot

2-17-122592 (ilma käibemaksuta). Samuti on põhjendatud hageja menetluskuluks tema poolt tasutud riigilõiv kogusummas 450 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. 35) Seega leiab kohus, et hageja põhjendatuks menetluskuluks käesolevas asjas on õigusabikulu 345 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv 450 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulu 20 eurot, so kokku 815 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku 815 eurot. 36) Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud enda menetluskulude nimekirja. 37) Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus kostjalt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.