Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE

KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Kohtu menetluses on K. H. OÜ (pankrotis) hagi S. R. vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju, summas 616 700 eurot hüvitamise nõudes. 13.11.2017.a. teatas K. H. OÜ (pankrotis) kohtule, et on loovutanud kahju hüvitamise nõude S. R. vastu M. I. OÜ-le ning on nõus, et M. I. OÜ kui õigusjärglane astub tema asemel menetlusse. Kostja S. R. on 28.11.2017.a andnud nõusoleku hageja asemel hageja õigusjärglase menetlusse astumiseks. 29.11.2017. a määrusega lubas kohus M. I. OÜ hageja õigusjärglasena menetlusse K. H. OÜ (pankrotis) asemele. 8.03.2018. a esitas hageja seaduslik esindaja kohtusse avalduse hagi tagasivõtmiseks, taotledes jätta hagi läbi vaatamata. Avalduse kohaselt on hagejale teatavaks saanud, et hagi esemeks oleva nõude loovutamise 2(7)

lepingu aluseks oleva nõude algse võlgniku käendaja I. R. on K. H. OÜ-le (pankrotis) tasunud põhivõlgnevuse, mistõttu peab hageja vähendama hagihinda. Uueks hagihinnaks palub hageja määrata 116 217,81 eurot. Nimetatud summa koosneb tähtaegselt tasumata põhinõude summalt arvestatud viivistest. Arvestades, et kostja poolt allkirjastatud lepingu Lisa 2 kohaselt muutus kohustus sissenõutavaks 04.12.2012, kuid kostja oli vastavalt äriregistri andmetele K. H. OÜ (pankrotis) juhatuse liige perioodil 09.11.2010 – 24.04.2012, on hageja seisukohal, et puuduvad materiaalõiguslikud alused kostja vastu viivisenõude esitamiseks. Sellest tulenevalt soovib hageja hagi tagasi võtta ning palub kohtul jätta hagi läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et M. I. OÜ hagi tuleb jätta läbi vaatamata tervikuna. Hageja on taotlenud hagihinna vähendamist 616 700 eurolt 116 217,81 eurole. Riigikohus on selgitanud, et kuigi nõude vähendamist ei loeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks, tähendab see vaid seda, et vähendamiseks ei ole vaja kostja ega kohtu nõusolekut TsMS § 376 lg 1 järgi. Sellele vaatamata peab kohus võtma selge seisukoha, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (TsMS § 429 mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (TsMS § 424 mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (Riigikohtu 19. veebruar 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-169-13, p 12). TsMS § 424 lg 1 teise lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kohus on senises menetluses palunud kostjal esitada vaid oma vastuväited hagiavaldusele ja seisukoha hageja õigusjärglase menetlusse astumise kohta, seega ei saa eelmenetlust lugeda lõppenuks ning hageja võib hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja esmalt hagi tagasi 3(7)

võtnud põhinõude ulatuses, vähendades nõuet 116 217,81 euroni, s.o viivisenõude suuruseni. Seejärel on hageja ka viivisenõude osas hagi tagasi võtnud, kuna hageja on seisukohal, et tal puudub materiaalõiguslik alus kostja vastu viivisenõude esitamiseks. TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 425 lg 1 alusel jätab kohus määrusega hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb M. I. OÜ hagi S. R. vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab sealjuures TsMS § 426 lg 1 sätestatut, mille kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse.

MENETLUSKULUDE JAOTUD JA VÄLJAMÕISTMINE

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hageja esindaja hagi tagasivõtmist põhjendanud asjaoluga, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on 4(7)

kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostjat on menetluses esindanud OÜ Cartex jurist Maia Ploom. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kostja lepingulisel esindajal hagimaterjalide analüüsile ja kliendi konsulteerimisele kulunud 3 tundi ja 15 minutit, kostja vastuse koostamisele hagile 4 tundi ning hageja taotluse suhtes nõusoleku koostamisele ja selle esitamisele 10 minutit. Kokku on kostjale õigusabi antud 7 tundi ja 25 minutit tunnitasuga 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus on kostja menetluskulude nimekirja edastanud hagejale, kes on selle kohta esitanud oma seisukoha. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kasutanud lepingulist esindajat, ka ei ole kostja lisanud mitte mingisuguseid tõendeid (ei lepingut ega arveid). Esmalt märgib kohus, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks 12.10.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23), et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-s 218 sätestatule, kellele menetlusosaline on andnud volituse kohtus esindamiseks. 28.10.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-185-10 on Riigikohus muuhulgas leidnud (p 14), et nii kohtule kui ka 5(7)

muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Seega TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude hüvitamise eelduseks on see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ning osalenud menetluses. Kostja on hagile vastanud 30.10.2017. a. Vastus on edastatud kostja isiklikult e-posti aadressilt ja allkirjastatud kostja enda poolt. M. Ploomi taotlus käesolevale tsiviilasjale e-toimikus ligipääsu saamiseks koos kostja volikirjaga on kohtusse saabunud 12.11.2017. a ning kostja nõusoleku hageja asendamiseks on 28.11.2017. a allkirjastanud ja kohtule edastanud juba M. Ploom. Seega saab lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kulutuseks lugeda vaid hageja asendamiseks antud kostja nõusoleku koostamise kulusid, kuivõrd alles sellest menetlustoimingust alates on M. Ploom väliselt äratuntavalt menetluses osalenud. Juhul kui M. Ploom osutas kostjale õigusabi enne 12.11.2017. a, on põhjendatud tema varasemat tegevust hinnata kostja nõustamisena. TsMS § 175 lg 2 sätestab aga üheselt, et nõustaja kulusid ei hüvitata, ja sellisele seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (näiteks lahendites nr 3-2-1-80-11, p 23; 3-2-1-161-09, p 15). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja lepingulise esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 10 minutit nõusoleku koostamiseks hageja taotlusele ja selle kohtule esitamiseks. Arvestades, et kostjale osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis, tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 20 eurot. Hageja kulud jäävad menetluskulude jaotusest tulenevalt tema enda kanda. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ 6(7)

Epp Tombak kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.