lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-161-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 10.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-161-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
10.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1774
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 307 lg 1, 3Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemineTsMS § 314 lg 2Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisegaTsMS § 319 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikuleTsMS § 321 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtumenetluse esindajaleTsMS § 335 lg 1Dokumendi esitamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormisTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 175 lg 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-21-19786/47Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.08.20242-11-17681/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.01.20242-20-10041/15Harju Maakohus Tallinna kohtumaja16.11.20202-17-5201/102Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium24.03.20202-17-1183/29Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas14.09.20182-16-116307/19Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-161-09 Tartu, 10. veebruar 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Erik Lepiksoni hagi Jaan Lipsoni vastu 20 000 krooni ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-68513 Jaan Lipsoni määruskaebus Hageja Erik Lepikson (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Jaan Lipson (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa 18. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-68513 ning saata asi samale ringkonnakohtule Jaan Lipsoni apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määrata Natalia Lausmaale Jaan Lipsonile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 1960 krooni.
4.
TsMS § 218Lepinguline esindaja
TsMS § 228 lg 2Nõustaja
TsMS § 306 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste
TsMS § 313 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga
TsMS § 45 lg 2Isiku kohtuistungilt kõrvaldamine ja tema suhtes muude abinõude rakendamine
TsMS § 455 lg 1Kohtuotsuste kättetoimetamine
TsMS § 632 lg 1Apellatsioonitähtaeg
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
2-07-39299/338
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
06.08.2015
2-13-3647/86Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.12.2014
3-2-2-2-13Riigikohus21.02.2014
2-11-2790/84Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.01.2014
3-2-2-1-13Riigikohus30.10.2013
Tagastada Jaan Lipsonile määruskaebuselt 10. septembril 2009. a tasutud kautsjon 400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Erik Lepikson (hageja) esitas 17. oktoobril 2008 Jaan Lipsoni (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 20 000 krooni ja viivise kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
3.Harju Maakohus rahuldas 10. juuni 2009. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 000 krooni ja viivise 464 krooni 11 senti. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja alates 18. oktoobrist 2008 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
4.Kostja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 22. juuli 2009. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle kostjale. Määruse järgi sai kostja esindaja maakohtu otsuse kätte 10. juunil 2009 (määruses ekslikult märgitud 2008), kinnitades seda elektrooniliselt. Sellest tulenevalt pidi apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 järgi olema esitatud ringkonnakohtule hiljemalt
10.juulil 2009. Tähtsust ei oma asjaolu, millal kostja isiklikult kohtuotsuse kätte sai, sest TsMS § 319

järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema esindajale. Kuna apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist, keeldus ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel seda menetlusse võtmast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega võtta apellatsioonkaebus menetlusse ja saata sisuliseks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse järgi osalesid maakohtu istungil kostja ja tema nõustaja Raiko Paas. Maakohus saatis kohtuotsuse hagejale ja kostja nõustajale 10. juunil 2009. Kuivõrd nõustajal ei ole TsMS § 228 lg 2 järgi iseseisvat õigust menetlustoiminguid teha, ei saa kohtulahendi temale kättetoimetamisega lugeda kohtulahend kättetoimetatuks kostjale. Kostja sai maakohtu otsuse TsMS § 306 lg 1 järgi postiga kätte alles 16. juunil 2009. Sellest ajast tuleb arvestada ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega.
7.Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja arvates volitas kostja R. Paasi menetlusdokument vastu võtta. R. Paas võttis tavaliselt kostja eest dokumente vastu, mistõttu võis menetlusdokumendi edastamist temale pidada menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kostjale TsMS § 319 tähenduses. Hageja on veendunud, et menetlusdokumendi kättetoimetamine R. Paasile andis kostjale võimaluse dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause ning § 692 lg 1 p 2 ja § 695 (nende koostoimes) alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Toimikust nähtuvad järgmised asjaolud: hagivastuse allkirjastasid kostja ja tema esindajana R. Paas, kusjuures vastuse sissejuhatuses oli antud R. Paasi meiliaadress ([email protected]) (tl 17-19) ning vastuse on meilitsi kohtule esialgselt edastanud R. Paas kostja esindajana (tl 16);
20.märtsil 2009 on R. Paas saatnud kohtuistungi sekretärile Riina Käämerile meili, milles kinnitab kohtukutse kättesaamist ja teatab, et "muutunud on kostjat esindava büroo kontaktandmed" ja palub saata edaspidi "kõik menetlust puudutav post nimetatud büroo kontaktandmetele", millena ta on teatanud mh meiliaadressi [email protected] (tl 36); maakohtu 20. aprilli 2009. a istungi protokolli järgi osalesid istungil kostja ja tema nõustaja R. Paas (tl 37) ning ka maakohtu 10. juuni 2009. a otsuse sissejuhatuses on R. Paasi nimetatud kostja nõustajaks (tl 48); maakohus edastas otsuse meiliga 10. juunil 2009 mh R. Paasile ([email protected]), aga ka meilile [email protected] (tl 51);
10.juunil 2009 kinnitas R. Paas meilitsi kohtuotsuse kättesaamist (tl 52);

kostja ise kohtuotsuse meilitsi kättesaamist ei kinnitatud ja talle toimetati otsus kätte tähitud kirjaga

16.juunil 2009 (tl 54);
16.juulil 2009 laekus ringkonnakohtule meilitsi (manusena) kostja apellatsioonkaebuse allkirjastamata tekst R. Paasilt, kes märkis saatemeilis: "Oma kliendi Jaan Lipsoni palvel edastan ringkonnakohtule kliendi apellatsioonkaebuse, mille klient ise homme allkirjastatult kohtusse toob" (tl 55); kostja allkirjastatud apellatsioonkaebus (milles nimetatakse R. Paasi kostja nõustajaks) jõudis ringkonnakohtusse 17. juulil 2009 (tl 61).
10.Ringkonnakohtu määruse järgi tagastati apellatsioonkaebus kostjale põhjusel, et apellatsioonkaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Ringkonnakohus leidis, et kostja sai maakohtu otsuse kätte 10. juunil 2009. Seejuures tugines ringkonnakohus TsMS § 637 lg 1 p-le 2, mille järgi ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et apellatsioonkaebus esitati hilinenult.
11.Maakohus peab otsuse TsMS § 455 lg 1 järgi menetlusosalistele kätte toimetama. Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seega on keskse tähendusega küsimus, millal saab lugeda maakohtu otsuse kostjale kättetoimetatuks. Üldjuhul tuleb dokument toimetada saajale kätte isiklikult ning üksnes seaduses sätestatud juhtudel saab piisavaks lugeda ka menetlusdokumendi kättetoimetamist muule isikule (TsMS § 307 lg 1). Selliseks isikuks võib mh olla TsMS § 319 lg 1 järgi menetlusdokumenti kätte saama volitatud isik või TsMS § 321 lg 1 järgi isikut kohtumenetluses esindav esindaja. Menetlusdokumendi võib kätte toimetada mh tähitud kirjaga (TsMS § 313 lg 1) või elektrooniliselt (TsMS § 314 lg 2). Lisaks võib TsMS § 307 lg 3 järgi lugeda menetlusdokumendi isikule kättetoimetatuks ka faktilisest temani jõudmisest, isegi kui kättetoimetamise reegleid ei järgitud.
12.Asjas ei vaielda selle üle, et R. Paas sai maakohtu 10. juuni 2009. a otsuse kätte elektrooniliselt samal päeval, kinnitades seda kohtule elektrooniliselt. Ringkonnakohtu määruse järgi tuli sellest ajast arvutada ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, mis oleks pidanud mööduma 10. juulil 2009. R. Paasi luges ringkonnakohus kostja esindajaks, märkimata, kas ta loeb R. Paasi lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses (TsMS § 218), kelle õigus vastu võtta menetlusdokumente tuleneb TsMS § 321 lg-st 1, või kohtuotsust kätte saama volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole, et apellatsioonkaebus oleks esitatud hilinenult, kui R. Paasi lugeda menetluses kostja esindajaks. Kolleegium selgitas 30. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-97-09 (p 11), et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest isiku esindajale kohtumenetluses hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. R. Paas on menetluses osalenud alguses sisuliselt kostja esindajana, st allkirjastanud menetlusdokumente, võtnud vastu kohtukutse ja teatanud oma kontaktandmetest asjaajamisel (vt määruse p 9).

Samas on maakohus nii istungil kui ka kohtuotsuses nimetanud R. Paasi nõustajaks. Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS §-s 228 ja see piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega. Nõustaja ei saa TsMS § 228 lg 2 teise lause järgi teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Toimikus ei ole andmeid R. Paasi kvalifikatsiooni ja esindajaks olemise lubatavuse kohta, mis võimaldaks lugeda teda lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 mõttes. Seega ei ole kolleegiumil alust lugeda R. Paasi kostja lepinguliseks esindajaks.

13.Asjaolu, et isik osaleb menetluses nõustajana, ei välista, et samal ajal on ta menetlusdokumente vastu võtma volitatud isikuks TsMS § 319 lg 1 järgi. Kui R. Paas oli selliseks isikuks, võis kostja kohtule teatada, et talle võib menetlusdokumente elektrooniliselt edastada R. Paasi meiliaadressil. Toimikust ei nähtu, et kostja oleks kohtule esitanud selge tahteavalduse, milles ta palub saata menetlusdokumente R. Paasile. Kuigi sellise avalduse on esitanud kohtule R. Paas, ei saa seda lugeda piisavaks, kuna ta osales menetluses nõustajana. Seetõttu ei saa R. Paasi lugeda ka isikuks, keda kostja volitas menetlusdokumente vastu võtma. Temale saadetud menetlusdokumendi saaks lugeda kostjale kättetoimetatuks üksnes kahel juhul: kui kostja kiidab esinduse heaks või kui kostja on menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud (TsMS § 307 lg 3). Praegusel juhul ei ole alust lugeda, et kostjale oleks kohtuotsus 10. juunil 2009 kätte toimetatud.
14.Eelneva põhjal nõustub kolleegium kostjaga, et seaduse järgi ei saa lugeda, et kostja sai maakohtu otsuse kätte enne 16. juunit 2009. Kuigi allkirjastatud apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse
17.juulil 2009, saab selle lugeda tähtaegseks TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 alusel. Nimelt on R. Paas saatnud meilitsi 16. juulil 2009 ringkonnakohtule allkirjastamata, kuid kostja nime kandva apellatsioonkaebuse teksti. Kuigi kostja selline käitumine on vastuoluline, kuna ühelt poolt eitab ta R. Paasi kaudu kohtuotsuse saamist, teisalt tugineb tema esitatud kaebusele, on TsMS § 335 lg 1 mõttes piisav, kui menetlusdokumendi edastab ka muu isik. See kehtib üksnes eeldusel, et hiljem järgi saadetud või toodud dokumendi originaal on sisult identne varemesitatuga. Seega esitas kostja apellatsioonkaebuse õigel ajal.
15.Kolleegium möönab, et nii kostja kui ka R. Paas on menetluses käitunud vastuoluliselt ja kohut ning hagejat eksitavalt. See ei õigusta aga kõrvalekaldumist seaduses sätestatud otsuse kättetoimetamise ja kaebuse esitamise reeglitest. Kui menetlusosalisega koos osaleb menetluses isik, kes esindajana ei kvalifitseeru, ei peaks kohus sellise isikuga väljaspool kohtuistungit suhtlema. Samuti tuleks menetlusosalisele selgitada, et seaduse mõtteks ei ole võimaldada esindajana ebapädevatel isikutel osaleda menetluses nõustajana, ja soovitada tal võtta endale kvalifitseeritud lepinguline esindaja. Selgitada tuleks seejuures muu hulgas TsMS § 175 lg 2 teist lauset, mille järgi nõustaja kulusid menetluses ei hüvitata. Lisaks võib kohus keelata nõustaja osaluse menetluses TsMS § 45 lg 2 alusel. Kui kohus siiski võimaldab sellisel isikul menetluses osaleda, tuleb poolelt endalt küsida, kas ta on volitanud selle isiku menetlusdokumente vastu võtta. Kolleegium juhib kohtute tähelepanu ka asjaolule, et kui R. Paasi oleks saanud lugeda esindajaks, tulnuks kohtuotsuse saatmisel arvestada tema teatega meiliaadressi muutumise kohta (tl 36) ja saata dokumendid sellel meiliaadressil.
16.Kolleegium ei jaota menetluskulusid määruskaebuse lahendamisel, vaid jätab selle lahendamiseks osana hagimenetluse kuludest.
17.Riigikohtu 16. septembri 2009. a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kostja esindaja esitas 26. oktoobril 2009 taotluse, milles palus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutas esindaja kostjale õigusabi 8 pooltundi, mille eest on kokku ettenähtud tasu 1200 krooni. Lisaks palus kostja esindaja hüvitada sõidukulud 400 krooni. Koos käibemaksuga palus esindaja määrata hüvitatavaks summaks 1960 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu ja kulud riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja enne 1. jaanuari 2010 kehtinud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu määruskaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Samuti on korra § 21 lg 3 järgi põhjendatud sõidukulude hüvitamine.
18.Kostja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.