CarCapital OÜ hagi L. M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
18 740,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: CarCapital OÜ (registrikood: 11609788; aadress: Tähesaju tee 9, Lasnamäe linnaosa, XXX) lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja: L. M. (isikukood: XXX; elukoht RR-s alates 01.02.2024 XXX; kuni 06.10.2023 XXX-i.
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus tõendite kogumiseks ja ekspertiisi tegemiseks.
2.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3.Välja mõista L. M.-ilt CarCapital OÜ kasuks hageja ja kostja vahel 17.05.2019 sõlmitud käenduslepingu alusel ning hageja ja CARMES OÜ vahel 17.05.2019 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 12 555,92 eurot (sh 8479,75 eurot asja kahjustamise hüvitis ja 4076,17 eurot põhivõlalt arvestatud ja sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodist 12.06.2020-11.05.2025 k.a).
4.Välja mõista L. M.-ilt CarCapital OÜ kasuks alates 12.05.2025 viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 8479,75 eurot) kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 11.15% aastas), kuid mitte rohkem kui 4403,58 eurot (8479,75 eurot – 4076,17 eurot).
6.Jätta menetluskulud 90,5% ulatuses L. M.-i kanda ja 9,5% ulatuses CarCapital OÜ kanda.
7.Määrata CarCapital OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1656 eurot (millest 1050,00 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 606,00 eurot lepingulise esindaja kulud), millest 1498,66 eurot mõista L. M.-ilt CarCapital OÜ kasuks välja.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on L. M. kohustatud tasuma CarCapital OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest
Tsiviilasi nr 2-21-125918 kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõue
1.Hagi, hagi täienduses ning selgitustes esitatud asjaoludel CarCapital OÜ (hageja) sõlmis CARMES OÜ-ga (liisinguvõtja/põhivõlgnik) 17.05.2019 liisingulepingu XXX ja maksegraafiku. Lepingu p 1.1. kohaselt hageja kohustus omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt CarCapital OÜ, registrikood 11609788, asukoht J.Poska 5, 10147 Tallinn lepingu punktis 1.2. sätestatud sõiduki BMV 750i xDrive, rg-märk XXX VIN-kood XXX (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustus maksma liisinguandjale selle eest tasu. Liisinguvõtjat esindas juhatuse liige L. M. (kostja), kellega hageja sõlmis 17.05.2019 käenduslepingu liisinguvõtja kohustuste käendamiseks. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 25 022,40 eurot. Kostja vastutab käenduslepingu p 1 ja 3 kohaselt liisinguvõtja ja hageja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kõigi kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga.
2.Hageja sõlmis liisinguvõtjaga 20.04.2020 liisingulepingu lisana uue maksegraafiku, milles suurendati liisingusummat liisingueseme mootori maksumuse ja paigaldusega seotud kulude näol 8479,75 eurot ning lepiti kokku uues maksegraafikus. 20.04.2020 seisuga olid tasumata 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-125918 väljaostumaksed summas 14 718,92 eurot, kokku 23 198 eurot. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja uue käenduslepingu, millega suurendati käendaja vastutuse maksimummäära kuni 40 323 eurot.
3.Hageja väljastas 20.04.2020 sõlmitud maksegraafiku kohaselt liisinguvõtjale tasumiseks kaks arvet – 11.05.2020 arve nr 00619 summas 672,10 eurot (sh 201,37 eurot väljaostumakse ja 470,73 eurot intress) ja 10.06.2020 arve nr 00749 summas 672,10 eurot (sh 205,46 eurot väljaostumakse ja 466,64 eurot intress). Liisinguvõtja arveid ei tasunud ning liisinguandja lõpetas ühepoolselt liisingulepingu 11.06.2020. Vara väljaostuhinna jääk seisuga 11.06.2020 on 22 996,63 eurot.
4.Hageja on liisingueseme võõrandanud 05.02.2021 summas 15 679 eurot. Müügiprotsess kestis ca 8 kuud. Lisaks on hageja kandnud kulutusi sõiduki tehnoülevaatusele Profidiagnostik OÜ-s summas 40 eurot (lisandub käibemaks). Liisingulepingu punktis 3.3.10 leppisid pooled kokku, et liisinguvõtja tasub sõiduki ennetähtaegsel tagastamisel või liisinguandja poolt lepingu ühepoolsel lõpetamisel sõiduki müügikulude hüvitist 6% müügihinnast kuid mitte vähem kui 500 eurot + km 20%. Sõiduki müügihind on 15 679 eurot, millest 6% on 940,74 eurot (lisandub käibemaks), mille kohta on liisinguandjale esitatud arve 10.02.2021 nr 10125.
5.Liisingulepingust tulenev hageja nõue on: 9 838,72 eurot (22996,63 liisingujääk + 406,83 tasumata arvetes kajastuv väljaostumaksumus + tasumata arvetes kajastuv intress 937,37 + müügikulude hüvitis ja ülevaatuse kulu 1 176,89 - 15 679 liisingueseme müügihind). Liisingulepingu p 2.7 kohaselt on viivise määr 1% päevas, hageja on arvestanud viivise summalt 8901,35 (9838,72 – 937,37) määraga 0,2% päevas järgmiselt: viivise Summa periood päevade arv viivise määr päevas summa 201,37 19.05.2020 - 11.06.2020 24 0,20% 9,67 23198,00 12.06.2020 1 0,20% 46,4 23403,46 12.06.2020 - 05.02.2021 238 0,20% 11140,05 7724,46 06.02.2021 - 18.02.2021 13 0,20% 200,84 8901,35 18.02.2021 - 28.06.2022 496 0,20% 8830,14 Kokku: 20227,1 Hageja vähendab viivise nõuet põhinõudeni, s.o kuni 8901,35 eurot.
6.Hageja taotleb kostjal seisuga 20.04.2020 Carmes OÜ esindusõiguse olemasolu tõendamiseks Notarite Kojalt või notaritelt andmete kogumist notariaalse volikirja kohta ning sõiduki seisuga 20.04.2020 turuväärtuse leidmiseks ekspertiisi määramist. Kostja seisukohad
8.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel 27.08.2023 [teadaanne number 2104471]). Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
10.TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-1618835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). VÕS § 142 lg 1 kohaselt 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-125918 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjaolude kohaselt kostja kui käendaja solidaarvastutus oli kokku lepitud käenduslepingu punktis 3.
11.VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse ja intressi, sõiduki remondi ja pärast liisingulepingu ülesütlemist tekkinud kulude hüvitamise nõude.
12.VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud.
13.Kohus tuvastab kostja poolt omaks võetud hageja esitatud asjaoludest, et hageja ja põhivõlgniku vahel oli 17.05.2019 sõlmitud leping nr XXX sõiduki BMW 750i xDrive omandamiseks. Samal päeval sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping. Kostja oli põhivõlgniku juhatuse liige 17.05.2019 käenduslepingu sõlmimisel ja vastutab lepingu punkt 3 kohaselt hageja ees põhivõlgnikuga solidaarselt. Detsembris 2019 tagastas põhivõlgnik hagejale sõiduki põhjusel, et mootor oli tema hooletuse tõttu kokku jooksnud ja palus abi mootori vahetuseks. Hageja on sõiduki võõrandanud 05.02.2021 müügihinnaga 15 679 eurot.
14.Kohtul tuleb hinnata, kas ja mis suuruses saab hageja esitada rahalisi nõudeid kostja vastu. VÕS § 361 järgi on liisingulepingust tulenevaks liisinguandja põhikohustuseks omandada liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja põhikohustus on maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesoleva asja lahendamisel liisingulepingut reguleerivad sätted. Asjaolude kohaselt on sõiduki müüjaks CarCapital OÜ, liisinguandjaks CarCapital OÜ ning liisinguvõtjaks Carmes OÜ. Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (vt RKTKo 24.04.2006 asjas 3-2-1-21-06, p. 18; RKTKo 13.02.2008 asjas 3-2-1-14007, p. 22).
15.Käesolevas asjas kohaldub 17.05.2019 sõlmitud sõiduki võõrandamisele omandireservatsiooniga müügileping VÕS § 208 lg 1 ja 233 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 233 lg 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Esitatud asjaoludel ei läinud 17.05.2019 sõlmitud lepinguga sõiduki omand Carmes OÜ-le üle, sest vastasel juhul ei oleks hageja saanud sõidukit hiljem võõrandada. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et põhivõlgnik pidi sõiduki eest tasuma osamaksetena. Sõiduk tagastati hagejale detsember 2019 ning pärast seda ei ole põhivõlgnik sõiduki valdust teostanud. Kuna asjas liisingulepingu sätted ei kohaldu, ei saa hageja esitada põhivõlgniku vastu nõudeid VÕS § 367 lg-s 1 alusel ning hageja nõue 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-125918 müügikulude hüvitamiseks summas 1176,89 eurot koos käibemaksuga tuleb jätta rahuldamata. Märgitust tulenevalt ei ma asjas ka tähtsust sõiduki tagastamise väärtus ning kohus jätab hageja taotluse ekspertiisi määramiseks samuti rahuldamata.
16.Asjaoludest tulenevalt tagastas põhivõlgnik sõiduki hagejale põhjusel, et põhivõlgniku hooletuse tõttu oli sõiduki mootor kokku jooksnud. VÕS § 214 lg 2 sätestab, et asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus jõuda järeldusele, et sõiduki kahjutumise eest põhivõlgnik ei vastuta.
17.VÕS § 127 lg 1-5 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (lg 4). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (lg 5). Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud mootori vahetusega tekkinud kahju summas 8479,75 eurot ning selle summa ulatuses tuleb hagi rahuldada.
18.Kohtu hinnangul on 20.04.2020 sõlmitud liisinguleping näiline ning TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Tegelikult andis hageja põhivõlgnikule mootori vahetusega tekkinud kulude kandmiseks täiendavalt laenu. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk jäi hageja omandisse ja valdusesse ka pärast mootori vahetust. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, et 20.04.2020 puudus äriregistri andmetel kostjal õigus sõlmida põhivõlgniku nimel lepinguid, kuna vastutus tekitatud kahju eest tekkis nii põhivõlgnikul kui ka kostjal 17.05.2019 lepingute alusel. Kohus jätab hageja taotluse koguda notaritelt tõendit (põhivõlgniku poolt kostjale väljastatud notariaalse volikirja kohta) TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata.
19.Hageja on esitanud intressi 937,37 eurot väljamõistmise nõude 20.04.2020 lepingu alusel. Kohus märkis eelnevalt, et 20.04.2020 sõlmitud liisinguleping on näiline ja seega tühine. Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärge, mistõttu jätab kohus intressi nõude rahuldamata.
20.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude summas 8901,35 eurot. Hageja on arvestanud perioodi eest 19.05.2020 kuni 28.06.2022 viise summas 20 227,10 eurot ning vähendanud seda kuni põhivõlgnevuse suuruseni.
21.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-125918 seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
22.Asjaolude kohaselt oli liisingulepingu punktis 2.7 kokkulepitud viivise määr 1% päevas, kuid hageja arvestas viivise määraga 0,2% päevas vähendatud suuruses. Kohtu hinnangul lubab kehtiv seadusandlus arvestada viivist kas kokkulepitud määras või seaduses sätestatud määras. Hageja ei ole arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras (mis kohtu hinnangul on ka hea usu põhimõttega vastuolus ja tühine), mistõttu kohus arvestab viivise seaduses sätestatud määras ja mõistab välja summas mis ei ületa põhinõuet.
23.Summalt 8479,75 eurot on seadusjärgne viivis perioodi eest 12.06.2020 (alates sellest kuupäevast muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks) kuni 12.05.2022 (so kuni otsuse tegemiseni) summas 4076,17 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet põhinõude suuruseni, seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte rohkem kui 4403,58 eurot.
24.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu 606 eurot. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et esindaja kulud on põhjendatud ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada hagi rahuldamise ulatuses.
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 90,5% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 1498,667 eurot kostja kanda ja 157,34 eurot hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, samas ei ole kostjat menetluses esindaja esindanud ning eelduslikult ei ole kostjal menetluskulusid ka tekkinud.
27.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.