Aktiva Finance Group OÜ hagi K. K. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3808,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Pavel Butsenko ja Sigrit Rahkema (e-post XXX)
vastu
Kostja: K. K. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K. K. vastu hagi osaliselt.
2.Välja mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõlgnevuse (2199,42 eurot) osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Makse tähtpäev 10.03.2026 10.04.2026 10.05.2026 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027
3.Mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale (s.o resolutsiooni punktis 2 märgitud kuupäev) järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevus (s.o 2199,42 eurot).
4.Ülejäänud osas (s.o põhivõlg 275,57 eurot ja 384,68 eurot, intress 160,55 eurot ja 31,44 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 171,42 eurot ja 23,49 eurot ning edasine viivise määras 16,90% aastas ja edasine viivis) jätta hagi rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 57,76% ulatuses K. K. kanda ja 42,24% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. K. K.-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Välja mõista K. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 311,90 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud 3
määras. Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428, viitenumbriga 717464612.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
9.Kostjale toimetada otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 26.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3281,28 euro saamiseks. Kohus tegi 29.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 04.09.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse loeb kohus puudustega hagiavalduseks.
2.Kohus kohustas 06.09.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.Hageja esitas 27.09.2024 kohtule hagi kostja K. K. vastu lepingust nr XXX tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 2474,99 eurot, intress 160,55 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 171,42 eurot, ning lepingust nr XXX tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 384,68 eurot, intress 31,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 23,49 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates 27.09.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o lepingust nr XXX 16,9% aastas ja lepingust nr XXX 14,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 455 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 845 euro ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt Coop Pank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja K. K. sõlmisid 30.07.2023 laenulepingu nr XXX, millest alusel sai kostja laenu summas 2450 eurot (dtl 61). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 28.03.2024 kostjale laenulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles 4
anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.04.2024 lepingu üles. Coop Pank AS loovutas 29.04.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile. 09.07.2021 sõlmisid Inbank Finance AS (esialgne võlausaldaja) ja K. K. järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 739 eurot järelmaksuga (dtl 106). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule ja maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.04.2024 kostjale järelmaksulepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 29.04.2024 lepingu üles. Inbank Finance AS loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamisest saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile.
4.Pärnu Maakohus võttis 30.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 30.12.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte avalikult vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.02.2025. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 kohaselt menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 20.02.2025 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.03.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.03.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
5.08.04.2025 teatas kohus, et ei pea kohus põhjendatuks tagaseljaotsust teha (TsMS § 407). Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud). Samuti teatas kohus lahendi teatavakstegemise aja.
6.16.04.2025 edastas hageja
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja, kes ei ole kohtule olnud kättesaadav. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
8.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Coop Pank AS ja kostja 30.07.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2500 eurot (sh 50 eurot lepingutasu). Coop Pank AS kandis kostja arvelduskontole 2450 eurot (dtl 28, 61). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kandnud kostja 5
arveldusarvele 30.07.2023 laenu summas 2450 eurot (dtl 61). Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 120 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 10.08.2033 (dtl 47-59). Kuna Coop Pank AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. AS Coop Pank loovutas 29.04.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 29) (VÕS § 164 lg 1). Coop Pank AS saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest aadressile XXX (dtl 64) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Coop Pank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.
9.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 09.07.2021 järelmaksu lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 739 eurot. Kostjal tuli vastavalt lepingule tagastada krediit osamaksetena (kokku 48 osamakset) ajavahemikul 20.08.2021 kuni 20.07.2025 (dtl 36, 106-115). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kostja on kauba kätte saanud. Kuna Inbank AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance loovutas 30.04.2024 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 36) (VÕS § 164 lg 1). Inbank AS saatis võlgnikule teatise nõude loovutamisest, teatis saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile, s.o XXX (dtl 106, 118) (VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Inbank AS nõue on kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.
10.Kuna mõlema lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 06.09.2024 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 14-17). 10.1 Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 30.07.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 50,16% ja 09.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 56,04%. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 16,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 20,02% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub võetud krediidisummast 2500eurot, intressimäärast 16,90%, krediidisumma tagastamise perioodist 10.09.2023-10.04.2026, laenulepingu sõlmimise tasust 50 eurot ja igakuisest lepingu haldustasust 1,50 eurot (dtl 28). Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 14,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 28,29% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub võetud krediidisummast 739 eurost, intressimäärast 14.90% aastas ja 0.31 eurot päevas, krediidisumma tagastamise perioodist 20.08.2021-20.07.2025, igakuine osamaksest 24.78 eurot (dtl 35-36). 6
Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti. 10.2 VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) mõlema krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenude andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingute nr XXX ja XXX sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid. 10.3 Esmalt peab kohus oluliseks, et hageja ei ole kohtule esitanud lepingu nr XXX osas kostja poolt täidetud laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas. Hagiavalduse lisa 6 nimetatud asjaolusid ei tõenda. Nimelt on hageja esitanud lepingu nr XXX osas otsustusprotsessi parameetrid (dtl 65-82), milles on märgitud väidetavalt Maksu-ja Tolliameti poolt saadud andmed, st palgalaekumised ajavahemiku kohta juuli 2022 kuni juuni 2023. Hageja väitel sisaldab dokument ka maksehäireid. Kohus leiab, et nimetatud dokumendist ei ole võimalik aru saada, kes, millal, millistest allikatest on andmeid küsinud ja milliseid andmeid üldse dokument sisaldab. Osaliselt on dokument loetamatu ja arusaamatu. Seega ei ole kohus hagejaga nõus, et krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kogunud vajalikke andmeid. Kohus on arvamusel, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et krediidiandja oleks enne lepingu nr XXX sõlmimist nõuetekohaselt hankinud tarbijalt vajalikku teavet tema krediidivõimelisuse kohta ning selle kohta ise täiendavaid andmeid kogunud (sh maksehäireid ning Maksu- ja Tolliameti andmeid kontrollinud). Kuna krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. 10.4 Lepingu XXX osas vastutustundliku põhimõtte tõendamiseks on hageja esitanud kohtule hagiavalduse lisa nr 14, s.o kostja poolt esitatud taotluse nr P89006040768 (dtl 119) ja Inbank AS poolt koostatud dokumendi lepingu kohta infoks, mis hageja arvates sisaldab Maksu-ja Tolliameti väljavõtet ja taust.ee informatsiooni (dtl 120). Kohus hageja arvamusega ei nõustu. Krediidiandja on laenutaotluses küsinud kostjalt andmeid sissetulekute ja kohustuste kohta, kuid esitatud andmed ei kinnita, et krediidiandja oleks kostja poolt laenutaotluses märgitud andmeid mingil viisil kontrollinud, st kogunud täiendavaid andmeid. Kuigi hageja väitel on kogutud andmeid Maksu- ja Tolliametist, ei ole kohtu arvates see tõendatud. Hageja poolt esitatud infokiri seda ei kinnita (dtl 120). Selles puudub informatsioon, millisel kuupäeval, kelle kohta ja millistest allikatest informatsiooni on küsitud. Sellest tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. 10.5 Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi, kui krediidiandjad oleksid kogunud andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei saaks ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt täidetuks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime või seda mõjutavate asjaolude kohta nagu pangakonto 7
väljavõtetest nähtuv. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p 55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandjad kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud ei ole. Seega oleks kohtu arvates igal juhul krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat esitatud andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja hindamisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandjad ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
11.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (Tln RnKm 05.02.2020 2-18-134930, p 10). Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingu nr XXX osas käsitletav laenulepingu tasu 50 eurot, haldustasu 1,50 eurot kuus (dtl 33, 47). Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt lepingu nr XXX osas muid tasusid ei ole arvestatud.
12.Kohus andis 08.04.2025 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 282). Hageja esitas vastavad ümberarvestused VÕS § 4034 lg 7 järgi (dtl 283-306). 12.1 Lepingu nr XXX osas selgitas hageja, et kostja sai laenu kokku summas 2500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 250,58 eurot (25,01 eurot põhiosa katteks + 154,57 eurot intressi katteks+ 6 eurot haldustasu katteks +15 eurot sissenõudmiskulu katteks+ 50 eurot lepingutasu katteks) (dtl 285-290, 297-299). Kohus ei nõustu eelnimetatud hageja poolt esitatud ümberarvestustega lepingu nr XXX osas. Seda põhjusel, et hageja on aluseks võtnud laenusummana saadud rahana 2500 eurot, mis ei ole õige. Kogutud tõenditest nähtuvalt kanti tegeliku laenusummana kostjale üle 2450 eurot (dtl 61). Lepingu järgi on küll laenusumma suuruseks 2500 eurot, kuid reaalselt üle kantavale laenule on lisandunud lepingutasu (dtl 47). Kohtu hinnangul on väär lepingutasu põhivõlgnevuse hulka lugeda, kuna kohus leidis, et krediidiandjal puudub õigus lepinguga seotud muudele tasudele (vt otsuse p 11). Seega tuleb arvestada põhivõlaks 2450 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud summad 250,58 eurot, sh summa, mis kostja on tasunud lepingutasu katteks. Sellest tulenevalt on kostja poolt tasumata põhivõla suuruseks 2199,42 eurot. Arvestades kostja poolt tasutud summade suurust, tuleb lugeda kostja poolt tasutuks osamaksed kuni 10.02.2026 täielikult (s.o 30 osamakset) ning 10.03.2026 osamakse tasutuks osaliselt, s.o summas 8,64 eurot (31. osamakse). 8
Eeltoodust tulenevalt ei ole krediidilepingutest tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). 12.2 Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagis välja toodud – dtl 29), ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 järgi tulenevalt TsMS §-le 369. Nii hagimaterjalidest, kui ka kohtumenetluse käigust järeldub, et kostja ei ole huvitatud võlgnevuse tasumisest. Väheusutav on, et kostja edaspidi väljendaks soovi võlgnevuse tasumiseks. Seega kohus mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavad osamaksed vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonile ja lähtudes käesoleva otsuse p-s 12.1 märgitust. Kohus korrigeerib hageja poolt esitatud ümberarvestust. 12.3 Lepingu nr XXX osas selgitas hageja, et kostja sai krediiti kokku 739 eurot ja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 776,75 eurot (dtl 290, 300-306). Kuna kohus tuvastas käesoleva otsusega, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada üksnes saadud krediit. Kuna kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa, on poolte vaheline võlasuhe käesolevaks ajaks lõppenud (VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmisega). Sellega seoses ei ole hagejal õigust nõuda ka intressi (VÕS § 187 lg 1). Kohus selgitab, et kuna kostja on hagejale tasunud kohustuste täitmisena rohkem kui põhinõue (776,75-739= 37,75), on kostjal õigus alusetult tagastatu tagamist (VÕS § 1028).
13.Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja 3 alusel. 13.1 Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud lepingu nr XXX seoses 30.04.2024 tasulise kirja (25 eurot), 08.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) ja 23.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) (dtl 83-103). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et leping nr XXX ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks hageja nõuda kulude hüvitamist VÕS § 113 2 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi kohtule esitanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Isegi, kui hagejal oleks õigus nõuda tasu meeldetuletuste saatmise eest, ei ole kohtule esitatud tõendid piisavad selleks, et tuvastada kirjade edastamist kostjale. Hageja on edastanud kohtule kellegi poolt eraldi koostatud dokumendi, mitte kostjale edastatud kirjad (dtl 83-103). 13.2 Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud lepingu nr XXX seoses 02.05.2024 tasulise kirja (15 eurot), 10.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) ja 27.05.2024 tasulise kirja (5 eurot) (dtl 124-145). Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud, kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud ja käesolevaks on leping lõppenud kohase täitmisega (vt otsuse p 12.3). 9
Eeltoodust tulenevalt ei ole sissenõudekulude nõuded summas 50 eurot ja 30 eurot põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,05% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 290). Hageja leiab, et viivis tuleb välja mõista lepingus nr XXX kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16,9% aastas, 0,05% päevas. Lepingu nr XXX (p 7.2) järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär (dtl 49). Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 11). Kuivõrd kostja võib sattuda viivitusse tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt (st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivist arvutada seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla osamaksetelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 3808,16 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (2199,42 eurot ehk 57,76%). Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 57,76% kostja kanda ja 42,24% hageja enda kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot, õigusabikulud 845 eurot (5h x 169 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 455 eurot (TsMS § 147 lg 1) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus leiab, et riigilõivust on vajalik ja põhjendatud see riigilõivu osa, mis tasuti seoses lepinguga nr XXX. Seda põhjusel, et teise lepingu osas jääb nõue tervikuna rahuldamata. Seega selles osas kohtumenetlust otstarbekaks pole põhjust pidada. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik riigilõiv 420 eurot (3808,16-526,93). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 845 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja
10
koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele 5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 45). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud osaliselt, s.o hageja vajalikud menetluskulud summas 540 eurot (420+120). Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 311,90 eurot (57,76% 540st).
19.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.
20.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
21.Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.