Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
07. september 2018.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-106915 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R P vastu võlgnevuse saamiseks 60 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kädi Sacik-Korn (elektronposti aadress [email protected]); Kostja: R P (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühing EUROPARK ESTONIA hagi R Pi vastu.
2.Välja mõista R Pilt osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus (leppetrahv) summas 60eurot.
3.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta osaühing EUROPARK ESTONIA ja R Pi menetluskulud R Pi kanda.
2.Välja mõista R Pilt osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 75 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas Pärnu Maakohtule avalduse R P vastu maksekäsu kiirmenetluses 60 euro väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 09.05.2018.a määrusega anti nõue Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuivõrd võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite. Harju Maakohtu 28.05.2018.a määrusega võttis maakohus osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavalduse menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt on R P sõiduki numbrimärgiga xxx omanik vähemalt alates 03.05.2017.a kuni 04.12.2017.a. Sõidukit pargiti 07.07.2017.a kahel korral parkimistingimusi rikkudes hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Sõiduki parkimisega parkimistingimusi rikkudes on esitatud leppetrahvinõudest tekkinud 60 euro suurune võlgnevus. Hageja palub kostjalt välja mõista 60 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et talle kuuluv sõiduauto oli teise isiku valduses, kostja autot ei juhtinud ega kasutanud. Tema ning hageja vahel puudub igasugune lepinguline suhe. Leppetrahvi nõue tuleb kostja hinnangul esitada mitte sõiduki omanikule vaid sõiduki juhile. Kohtu põhjendused
4.Käesoleva asja hind on 60 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja ja kostja vaidlevad selle üle kas poolte vahel oli sõlmitud lepinguline suhe, kellel lasub tõendamiskoormis sõidukit juhtinud ja parkinud isiku tuvastamise osas ning kas kostja on kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi ehk kas leppetrahvi tasumises on pooled kokku leppinud.
7.Kohus selgitab, et esmalt tuleb välja selgitada, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping parkimisteenuse kasutamiseks ning lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasumiseks. Samuti hinnata, kas kostja vastutab parkimisteenuse kasutamise käigus toime pandud rikkumiste eest, sh kas kostjal lasub leppetrahvi tasumise kohustus. Seejärel tuleb hinnata, kas nimetatud isiku ja hageja vahel on sõlmitud leping parkimisteenuse kasutamiseks ning lepingu rikkumise korral leppetrahvi tasumiseks.
8.Vaidlust ei ole selles, et kostja oli 07.07.2017.a. sõiduki numbrimärgiga xxx omanik. Hageja on kohtule esitanud piltmaterjali, et auto numbrimärgiga xxx oli pargitud 07.07.2017.a kell 13:35 Paldiski mnt 3 ja 07.07.2017.a, kell 14:38 MetroPlaza parkimisaladele (tl 24-32).
9.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-82-16 p 24 on Riigikohus leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimisteenuse osutaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimisteenuse osutajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud tõendeid esitada. Seetõttu on kolleegium leidnud, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat (parkijat), kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (RK lahend 3-2-1-68-16).
10.Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt lasub auto omanikul vastutus ja kohustus teada, kes ja millal tema autot kasutab. Samuti peab olema auto omanik valmis neid asjaolusid tõendama. Käesoleval juhul on hageja kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et sõiduauto xxx oli pargitud 07.07.2017.a kell 13:35 Paldiski mnt 3, Tallinnas ja 07.07.2017.a, kell 14:38 MetroPlaza parkimisaladele ning vaidlust ei ole selles, et kostja oli 07.07.2017.a sõiduki numbrimärgiga xxx omanik. Kostja on küll vastuväitena esitanud, et tema ei ole autot nimetatud aegadel kasutanud ega parkinud, kuid ei ole oma väiteid tõendanud ning põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja peab olema see, kes parkija isiku tuvastab. Kostja on küll tõendanud, et tema poolt volitatud isikul A D oli võimalus kostjale kuuluvat sõidukit kasutada kuid ei ole tõendanud, et sõiduki parkis Paldiski mnt 3, Tallinnas ning MetroPlaza parkimisaladele viidatud ajal tegelikkuses just kostja poolt volitatud isik. Kostja ei ole oma seisukohtades seda muuhulgas isegi selgesõnaliselt väitnud, et tegelik parkija oli 07.07.2017.a A D. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul lugeda leppetrahvi tasumise eest vastutavaks isikuks auto numbrimärgiga xxx omanik kostja R P.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg-te 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2). VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt
määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
12.Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tuvastatud ning tõendatud millal ja millisel parkimisalal on sõidukiga numbrimärgiga xxx pargitud. Kohus leiab, et hageja piltmaterjaliga on tõendatud parkimisaeg ja –koht, kuivõrd pildimaterjalidelt on nähtav 1) auto parkimine parkimisaladel; 2) parkimistrahvi teostamise ning parkimise kuupäev ning kellaaeg; 3) parkimisala ümbrus nii auto ümber kui auto peegeldusest; 4) parkimisteenuse osutaja poolt parkimisala sissesõitude juurde püstitatud sildid, parkimistingimused, millelt on tuvastatav ka parkimisala parkimistsooni järgi. Kohtule hageja poolt esitatud fotodelt on nähtav, et parklasse sisse- ja väljasõidu juures asuvad tahvlid parkimistingimustega ning tsooni info. Nimetatud tüüptingimused esitavad muuhulgas tingimused sõiduki parkimiseks ja hageja selgesõnalise tahte lepingu sõlmimiseks, juhul kui sõidukiga parkija auto hageja parklasse pargib.
13.Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega). Parklate parkimistingimused sätestavad muuhulgas, et sõiduki parkimisega parkimisalale loetakse parkimise korraldaja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmituks parkimisleping parkimistingimustes toodud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping.
14.Järgnevalt hindab kohus, kas poolte vahel oli kokku lepitud leppetrahvi kohaldamises ning millises summas leppetrahvi on kostja kohustatud hagejale tasuma. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
15.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt auto parkimisega hageja parkimisalale, on poolte vahel sõlmitud leping. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb hagejal ja kostjal täita lepingut. Parklate parkimistingimuses on sätestatud, et sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine, parkimise alustamise ja lõpetamise aeg, või dokumendi kehtivus va kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Hageja poolt kohtule esitatud piltidega parkimisaladest, sh kostja auto parkimisest nimetatud aladel, ning parkimistingimustest, on tõendatud, et poolte vahel oli lepingu sõlmimisel kokku lepitud ka leppetrahvi kohaldamises.
16.Hageja on kostjale väljastanud järgnevad leppetrahvid: 07.07.2017.a Paldiski mnt 3 parkimisala, viitenumber 1210707171335259 ja 07.07.2017.a Metroplaza parkimisala, viitenumber 1200 7071 7143 8331. Paldiski mnt 3 parkimisala leppetrahvinõue on väljastatud põhjusel, et puudus
parkimisluba. Pildimaterjalist selgub, et Paldiski mnt 3 parkimisalal oli parkimine lubatud vaid territooriumi valdaja loal. Lisatud fotomaterjalist ei nähtu, et sõiduki numbrimärgiga xxx esiklaasile või armatuurlauale oleks sõiduki parkija jätnud nähtavale parkimise õigust tõendava dokumendi. Seega on sõiduk pargitud parkimistingimusi rikkudes. Metroplaza parkimisalal on leppetrahvinõue on väljastatud põhjusel, et parkimistasu on jäetud maksmata. Kostja ei ole tõendanud, et tegelikkuses ta tasus parkimise eest. Kostja ei ole seda isegi väitnud. Hageja on väljastanud kostjale leppetrahvid parkimistingimuste korra kontrollimisel eelnimetatud kuupäeval ning esitanud selle kohta kostjale leppetrahvi nõude, jättes vastavasisulise kviitungi kostja auto kojamehe vahele. Kuivõrd parkimistingimuste rikkumise korral hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot, ei ole hageja leppetrahvi nõuete esitamisel ületanud parkimislepingu tingimustes kokkulepitud ning sätestatud leppetrahvi piirmäära. Hageja on kostjale esitanud leppetrahvinõuded mõlema parkimislepingu rikkumise eest summas 30 eurot, kokku 60 eurot.
17.Eeltoodust tulenevalt on hageja esitanud korrektselt vastavalt VÕS § 159 lg 2 kostjale koheselt leppetrahvikviitungid kostjapoolse lepingu rikkumise korral ning jätnud vastava teate kostja auto kojamehe vahele, mis on tuvastanud ning tõendatud kohtule hageja poolt esitatud piltmaterjaliga kostja poolt pargitud autost, millel asub muuhulgas leppetrahvi kviitung.
18.Leppetrahvi tasumise kohustused on muutunud sissenõutavaks. Hageja parkimistingimuste punkt 7 kohaselt, tuleb leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast arvates. Mõlemad hagetavad leppetrahvid nõue on väljastatud 07.07.2017.a, hageja esitas leppetrahvi nõude kviitungina kostja autole. Leppetrahvi nõudelt nähtuvalt oli vastava leppetrahvi tasumise kuupäev 21.07.2017.a. Kostja ei ole eelnimetatud kuupäevaks tasunud leppetrahve. Nimetatud nõuded on seega muutunud sissenõutavaks.
19.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja vastutab leppetrahvi tasumise kohustuse eest ning on lepingust tulenevat kohustust parkimise eest tasumiseks rikkunud, samuti on kohus tuvastanud, et leppetrahvi nõuded on muutunud sissenõutavaks, mistõttu on kostjal kohustus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 158 lg 1 tasuda hagejale leppetrahvi parkimistingimuste, pooltevahelise lepingu rikkumise tõttu.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 60 eurot.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
22.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Kohus juhib tähelepanu, et kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni võivad pooled sõlmida asjas kompromissilepingu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
23.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123, § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 60 eurot. Menetluskulude jaotamine
24.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, kuid ei ole eraldi esile toonud menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata kohtutoimiku materjalide järgi TsMS § 174 lg 1 alusel.
27.Asja materjalidest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 75 eurot. Seega on vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning vastav kulu tuleb kostjalt välja mõista.
28.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.